neljapäev, 27. november 2008

HOIA USUST KINNI OMA KATSUMUSTES

Kui meie eludes poleks konflikte, pingeid, katsumusi, sõdasid jne. muutuksime me passiivseteks ja leigeteks. Taandareng võtaks võimust ja meie templid muutuksid peagi varemeiks. Samuti ei suudaks me hallata enam maid, mida oleme vallutanud. Just seepärast on vaenlase plaan meie suhtes nii selge. Ta tahab kõrvaldada meid lahingust; tema eesmärk on, et me lõpetaks võitlemise.

Kõik meie allikad – jõud edasiminekuks, vägi võita vaenlane – saavad ilmsiks meie vaimulikes lahingutes. Ja ühel päeval, kui me seisame Issanda ees, ilmutab Ta meile kõiki tagamaid, öeldes: „Mäletad sa, millest sa selles olukorras läbi läksid? Aga see kohutav lahing? Vaata, mida kõike sa nende läbi saavutasid! See kõik sai su omaks tänu lahinguile, mille sa võitsid.”

Lihtne tõde peitub asjaolus, et Jumal on pannud oma aarded maiste inimeste sisse. Ta on loonud sind templiks – elupaigaks oma Vaimule. Ja sinu vastutus on seda templit hoida. Kui sa muutud laisaks ja hoolimatuks, ignoreerides töid, mis seda templit püsti hoiavad – regulaarne palve, toitumine Jumala Sõnast, osadus teiste usklikega – siis asjad hakkavad minema allamäge ja sa lõpetad varemeis.

Vaadates tagasi oma 50-aastase pikkusele teenistusele, näen ma seal aegu, kus mul oleks olnud palju kergem alla anda. Ma palusin: „Issand, sellest rünnakust ei saa ma nüüd küll aru – kust see ometi tuli? Ja millal see lõppeb? Ma ei näe sellel kõigel absoluutselt mingit mõtet!”. Kuid ajapikku hakkasin ma nägema nende katsumuste vilju. Ja need viljad – erinevad allikad, jõud, vaimne rikkus – varustasid mind viisidel, ilma milleta ma poleks teistes olukordades hakkama saanud.

Ma tahan julgustada sind: hoia usust kinni oma katsumuses ja tea, et Jumal on lasknud sel sündida. Tea, et Ta tahab sind selle läbi tugevamaks muuta...aidata võita vaenlane...olla õnnistuseks teistele...ja tuua seeläbi au oma nimele.

„Aga meil on see aare saviriistades, et üliväga suur vägi oleks Jumala poolt ja mitte meist. Meid rõhutakse kõikepidi, kuid ei suruta maha; me oleme nõutumad, aga me ei heida meelt.” (2 Korintlastele 4:7-9)

„Sest see silmapilkne kerge viletsus saavutab meile määratu suure ja rohke igavese au, meile, kes me ei vaata nähtavaile, vaid nähtamatuile asjadele; sest nähtavad asjad on ajalikud, nähtamatud aga on igavesed.” (2 Korintlastele 4:17-18)

kolmapäev, 26. november 2008

MITTE IIALGI KARTES

Elades ja käies Vaimus oled sa pidevalt deemonlike jõudude sihtmärgiks ja nende poolt tagakiusatav. Kuid sa ei pea tundma hirmu ühegi deemonliku väe ees mitte kusagil ega iial!

Paulus oli pidevalt kiusatud deemonlike vägede poolt. Ta oli kuulutamas Pafose saarel, kui deemonid püüdsid sisse sõita: „Seal leidsid nad ühe juudi nõia ning valeprohveti nimega Barjeesus...kes pani vastu...püüdes maavalitsejat usust eemale pöörata.“ (Apostlite teod 13:6-8)

Barjeesus tähendab „Jeesuse poega“ või „valguse inglit“. Antud kontekstis oli see Saatan ise, kes püüdis Paulusele vastu seista. Kuid Püha Vaim tõusis esile apostli sees: „Aga Saulus...täis Püha Vaimu...ütles: "Oh sa kuradi poeg, täis kõiksugu kavalust ja kõiksugu kelmust, kõige õiguse vaenlane, kas sa ei lakka Issanda sirgeid teid väänamast? Ja nüüd, vaata, Issanda käsi tuleb su peale ja sa jäädpimedaks ega näe päikest tükil ajal!" Ja otsekohe langes Elümase üle pimedus ning ringi tammudes otsis ta talutajaid. Kui maavalitseja nägi, mis juhtus, hakkas ta uskuma, olles hämmastunud Issanda õpetusest.“ (Apostlite teod 13:9-12)

Paulus, olles täidetud Püha Vaimuga, purustas kõik pimeduse väed!

Sellest ainuüksi ei piisa, et sa kurvastad Saatana kiusamiste pärast! Apostlite tegude 16-ndas peatükis Paulus samuti kurvastas, mis tegelikult tähendas „häiritud olekut, rahutust“. Ta lasi sel kesta üsna mitu päeva, kuni Püha Vaim tõusis ta sees ja ta käratas deemonlikele jõududele: „Nüüd aitab – küllalt! Jeesuse nimel - kaduge siit!“ (vt. Apostlite teod 16:16-18)

Armsad, me nõustume liiga palju võtma vastu Saatanalt! Kuid varem või hiljem saabub aeg, kus ka meie peame tõusma Püha Vaimu väes ja ütlema: „Siit maalt ja küllalt! Ma käsin sind Jeesuse nimel – lase jalga!“

Kui sina võtad meelevalla ja käsid deemonitel kaduda, tõuseb Saatan su vastu kogu oma varustusega. Kohe peale seda, kui Paulus oli ajanud kurjad vaimud välja tolle vaevatud tüdruku seest Apostlite tegude 16:16-18, hakkas Saatan tegutsema. Ta õhutas kohu rahva Pauluse ja Siilase vastu ning korraga olid nad keset suuri raskusi.

Linna isandad lasid nad läbi peksta ja vangikongi heita. Ja iga piitshoobiga nende selgadel võin ma kuulda saatana häält, mis ütleb: „Nii et sa arvad end selle lahingu võitnud olevat? Sa arvad, et oled võimeline minu deemoneid välja ajama ja võtma meelevalda minu üle?“

Kuid kurat ei tundunud teadvat, et mida enam sa peksad Jumala sulast, kes käib Pühas Vaimus, seda enam kiitust sa temast välja peksad. Kui sa uputad ta raskustesse ja aheldad ta probleemide ning murede külge, laulab tema hoopis kiitust ja ülistust!

„Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid.“ (Ap.16:25)

Kui me tahame käia Vaimus, peame me ka uskuma, et Jumal on võimeline meid üleloomulikult vabastama igast Saatana sidumisest. Vahet pole, kui Jumal peaks selle tarvis kasvõi maavärina esile kutsuma, sest see on just see, mida Ta Pauluse heaks tegi: „Aga äkitselt sündis nii suur maavärisemine, et vangihoone alused vappusid. Ja otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide köidikud pääsesid valla.“ (Ap.16:26)

Saatan püüab tuua su ellu kõige hirmuäratavama kiusatuse või katsumuse, millega sa eales oled silmitsi seisnud, sest ta tahab suruda sind süütunde ja hukkamõistu alla, kus sa lahkad end ribadeks. Kallis Jumala püha – sa pead tõusma Vaimus ja tõstma oma pilgu kõigilt oma olukordadelt ja ahelailt. Ära püüa kõike oma mõistusega aru saada, aga lihtsalt kiida ja ülista Jumalat, sest siis Ta kannab hoolt sinu vabastamise eest!

VAIMUS ELAMISE SÜGAVAM TÄHENDUS

1 Saamueli 9 peatükis võime me näha, kuidas Sauli isa saatis teda kadunud emaeesleid otsima. Võttes kaasa ühe oma sulastest, kammis Saul kogu maa läbi, kuid lõpuks langes meeleheitesse ja oli juba valmis käega lööma. Siis rääkis ta sulane talle Saamuelist, ühest jumalamehest, kes ehk oleks osanud neile öelda, kust emaeesleid leida.

Antud kontekstis peegeldab Saamuel otsekui Püha Vaimu, kes teab, mis Jumalal plaanis ja et need hõlmavad nii palju enamat kui vaid õige suuna kätte näitamist. Ta teab, et Jumal on valinud Sauli olemaks osa igavestest taevastest eesmärkidest.

Esimene asi, mida Saamuel Sauli saabumise puhul tegi, oli see, et ta korraldas söömaaja (vt.1 Saamueli 9:19). See on ka miski, mida Püha Vaim igatseb meie suhtes: et me istuksime koos Temaga Issanda lauas ja kiidaksime Teda – omaksime üht kvaliteetaega koos Temaga, pannes tähele, kui Ta meile oma südant jagab.

Saamuel palus Sauli, et too ei muretseks ja et nad võiks üheskoos söömaaega nautida (1Saamueli 9:20-25). Saamuel ütles; „Ära oota nii pingsalt neid juhtnööre, sest nendega on kombes juba nagunii. Hetkel on palju olulisemaid asju – sa pead tundma õppima Jumala südant ja Tema igavikulisi plaane!”

Peale ühist söömaaega palus Saamuel Saulil saata sulane välja, et nad võiksid jääda kahekesi, isiklikuks jutuajamiseks (vt.1 Saamueli 9:27; 10:1)

Näed sa, mida Jumal on ütlemas siin? „Kui sa tõesti igatsed käia Vaimus – kui sa tõesti tahad saada osa minu võidmisest – siis sa pead otsima enamat kui vaid mu juhtnööre!” Sa pead tulema mu ligiollu ja õppima tundma mu südant ja igatsusi. Sest ma tahan võida sind ja kasutada sind oma Kuningriigi töös!”

Mu armsad, unustage need juhtnöörid – unustage hetkeks absoluutselt kõik muu! – ja laske Püha Vaimul õpetada teile kõige salajasemaid asju Jumalast. Püsige vagusi Ta ligiolus ja lubage Tal ilmutada teile Jumala südant, sest just nimelt selles peitub Vaimus elamise sügavaim mõte ja tähendus.

Jumala ligiolus viibimine toob Kristuse esile kadunud maailma jaoks. „...me ei lähe araks...vaid tõe ilmsiks toomisega me asetume kõigi inimeste südametunnistuse otsuse ette Jumala ees.” (2 Korintlastele 4:1-2). Apostel Paulus ütleb, et meid on kutsud olema tõe ilmsiks toojad. Loomulikult me teame, et Jeesus on tõde, mistõttu mida täpselt siis Paulus silmas pidas, kui ta ütles, et me peame ilmsiks tooma Jeesust?

Paulus räägib siin nähtavatest väljunditest. Ilmsiks saamine on kui midagi säravat, mis muudab millegi selgeks ja arusaadavaks, Ehk lühidalt öeldes: Paulus ütleb, et meid on kutsutud muutma Jeesus tuntuks ja arusaadavaks kõigi inimeste jaoks. Igaühe meie elud peaksid särama ja kiirgama välja Jeesuse loomust ja sarnasust.

Kuid Paulus arendab seda mõtet veelgi, öeldes, et tegelikult oleme me kui Jumala kirjad sellele maailmale: „Teie olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, kõigile inimestele tuttav ja loetav...Kristuse kiri...kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilauakestele vaid lihastele südamelauakestele.” (2Korintlastele 3:2-3). Meie elud on Püha Vaimu poolt kirjutatud kirjad, mis on saadetud hukkuvale maailmale. Ja meid loetakse pidevalt nende poolt, kes meie ümber.

Kuidas täpselt saavad meist Jumala kirjad sellele maailmale? See sünnib ainult läbi Püha Vaimu töö. Sel samal hetkel, mil me saame päästetud, trükib Püha Vaim meisse Jeesuse enese kuju ja Ta jätkab selle kujundamist meie juures pidevalt. Püha Vaimu töö on kujundada meid nii Jeesuse sarnaseks, et kõik meist välja paistev on nii tõene ja usutav, et see lausa tungib inimeste südametunnistusse.

teisipäev, 25. november 2008

KUIDAS SAAVUTADA ELU VAIMUS?

Käsk käia Vaimus on antud kõigile – mitte ainult mõnele ülipühale. Ja järgnevalt on ka öeldud, kuidas seda saavutada: „Aga ma ütlen: Käige Vaimus...” (Galaatlastele 5:16)

1. Sa pead püüdlema selle poole kõigega, mis sul on! Kuid esmalt palu, et Püha Vaim võiks olla su teejuhiks ja sõbraks.

„Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile.” (Luuka 11:9)

Kui sa oled päästetud, siis oled sa ka saanud Püha Vaimu. Alistu siis Talle ja palu, et Ta võtaks kogu su elu üle. Sa pead oma südames olema veendunud, et sa tahad saada osa Tema juhtimisest ja juhtnööridest. Mooseski ütles oma viimseid päevil, et: „Siis te otsite sealt Jehoovat, oma Jumalat, ja sa leiad Ta, kui sa Teda otsid kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.” (5Moosese 4:29)

2. Suuna kogu oma tähelepanu sellele, et tunda ja kuulda Püha Vaimu ning ära vaata oma raskustele ja kiusatustele. Paulus, Siilas ja Timoteos oleksid hirmu ja masenduse käes juba ammu otsad andnud, kui nad oleksid hoidnud oma pilgu oma katsumuste peal. Kuid nemad otsustasid vaadata hoopis Jumala peale, Teda ülistades ja kiites.

Enamus meie palveajast kulub sellele, et me vaatame tagasi oma mineviku läbikukkumistele. Me ketrame peas läbi kõike olnut ja muudkui korrutame iseendale: „Oleksin ammu juba palju kaugemale jõudnud, kui ma poleks Jumalat nii rängalt alt vedanud ja sellist suppi kokku keetnud.”

Unusta oma minevik! See kõik on Jeesuse verega kaetud! Ja samas – unusta ka tulevik, sest ainuüksi Jumal teab, mis on veel ootel! Kõige selle asemel pane oma tähelepanu Püha Vaimu peale ja tee seda kogu südame -ja hingega.

3. Pühenda rohkelt kvaliteetaega osaduseks Püha Vaimuga, sest Ta ei räägi kellegagi, kes pidevalt tormab. Oota kannatlikult. Otsi Issandat ja kiida Teda, Võta meelevald iga teise hääle üle, mis püüab sosistada su mõtteisse midagi. Usu, et Püha Vaim on võimsaim neist kõigist ega lase neil sind pimestada või petta.

“Sest suurem on see, kes on teie sees, kui see, ks on maailmas.” (1 Johannese 4:4).

esmaspäev, 24. november 2008

JUMAL ARMASTAB SIND!

Mittearusaamine väitest „Jumal armastab sind!“ on miski, milles paljud usklikud Jumalale pettumust valmistavad. Nad on ikka ja jälle valmis kogema hukkamõistu oma pattude ja läbikukkumiste eest, kuid nad ei luba Püha Vaimul tulla ja ujutada end üle Isa armastusega.

Käsumeelsele usklikule meeldib elada hukkamõistu all. Ta pole iialgi mõistnud Jumala armastust ega lubanud Püha Vaimul puudutada selle armastusega oma hinge.

Me oleme õpetanud Times Square’i koguduses, et õige inimene – tõeline Kristuse armastaja – ei pane pahaks korrigeerimist. Ta lubab rahumeeli Pühal Vaimul paljastada oma varjatud patte ja uskmatust, sest mida rohkem ta tegeleb oma patuga, seda rõõmsamaks ja vabamaks ta muutub.

Samas näen ma aga paljude kristlaste hulgas suhtumist, mis ütleb: „Mõista aga kohut mu üle, Issand – süüdista mind, sõitle mind!“ Taolisel suhtumisel pole midagi ühist tõelise patu tunnetusega. Säärane suhtumine kumab läbi väga paljudest vastustest, mida inimesed saadavad mu päevasõnade peale. Kui ma olen kirjutanud mõne sõnumi, mis otsekui pakatab kohtumõistmisest, saan ma väga palju julgustavaid ja kinnitavaid reaktsioone.

Kui ma aga jagan Jeesuse armastusest ja õrnusest, saan ma selliseid kirju nagu: „Te olete lakanud tõde kuulutamast!“ mis teisisõnu tähendab otsekui inimeste väidet, et: „Kui te ei noomi, siis järelikult kõik teie poolt öeldu ei saa olla evangeelium.“ Taolised usklikud ei ole mitte kunagi saanud osa Püha Vaimu tõelisest armastuse missioonist.

See on valdkond, kus on tarvis õppida käima Vaimus ja mitte oma tunnetele tuginedes! Vaimus kõndimine tähendab lubada Pühal Vaimul teha meie elus kõike, milleks Ta saadeti. Mis omakorda aga tähendab seda, et sa laseksid Tal just nüüd ja praegu täita oma südame ülevoolava Jumala armastusega. „...sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.“ (Roomlastele 5:5)

Jesaja ütles: „Otsekui trööstiks teid ema, nõnda trööstin ma teid - ja teid trööstitakse Jeruusalemmas.“ (Jesaja 66:13). Jesaja kirjutas põikpäisele Jumala rahvale, kes „käis taganejana omaenese südame teed.“ (Jesaja 57:17)

Ütle mulle – kui kauaks jagub ühel õpetajal kannatlikkust õpilase suhtes, kes on jonnakas ja põikpäine ning keeldub vastu võtmast head nõu? Mitte kauaks! Kuid prohvet Jesaja kasutab ühte tähendusrikkaimat näidet kogu inimkonna jaoks, mis üldse võib olla – ema armastust oma lapse vastu – näidates meile sellega midagi Isa armastusest meie vastu.

Meie koguduses on üks ema, kes võtab terve päeva, et külastada oma poega osariigi teises otsas asuvas vanglas. Ta sõidab tunde bussiga, et veeta vaid hetke oma pojaga. Taoline ema vaatab kaugemale oma poja närusest vanglarüüst, nähes piina ja meeleheidet oma poja silmis, mis pilk pilgu järel surmab midagi ema sisemuses. Kuid ta ei hülga oma poega iialgi, sest lõppkokkuvõttes on see ju ikkagi tema poeg!

Ka Jumal armastab sind taolise armastusega ja Püha Vaim tahab, et sa teaksid seda! Ta lohutab meid, öeldes: „Oli kord aeg, mil sa andsid kõik, mis sul oli, Jeesusele. Sa pakkusid Talle oma armastust ja Tema armastab sind samuti. Seetõttu ei lase ka mina sul minna. Ta on saatnud mind tegema head tööd ja ma jätkan selle tegemist!“

Maailmas ei leidu ühtki teist nii tõelist lohutajat kui seda on Püha Vaim. Seetõttu on nii oluline, et sa laseksid Tal elada oma südames. Ainuüksi Tema võib sind asetada õhtul „sooja voodisse“ ja täita su südame täiusliku rahuga. Ainult Tema suudab tuua sulle tõelist lohutust keset valu ja kurbust. Tema on see, kes kinnitab sulle, et: „Minu lohutus pole ajutine, vaid kestab igavesti!“

reede, 21. november 2008

LASE OMA UHKUSEL MINNA JA SAA TÄIS PÜHA VAIMU

Nii Vanas kui ka Uues Testamendis langes Püha Vaim inimeste peale väga ebatavalistel viisidel. Ta raputas hooneid või pani inimeste keeled Teda kiitma – uutes keeltes -, mistõttu Püha Vaim võttis täie kontrolli kõige üle.

Nelipüha päeval tuli Ta võimsa tuulega ja tuld langes. Kui Püha Vaim tuleb, siis asjad saavad läbi raputatud. (vt.Apostlite teod 2:4 ja 4:11)

Ristija Johannes kuulutas: "Mina ristin teid veega, aga on tulemas minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ei kõlba ma lahti päästma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.“ (Luuka 3:16)

Armsad, Piibel teeb kogu loo väga selgeks. Kui Jeesus tuleb su juurde, siis Ta igatseb ristida sind Püha Vaimu ja tulega. Püha Vaim toob tule – punase, põletava, sissesööbiva armastuse Jeesuse vastu. Miks on nii paljud usklikud ühel hetkel kuumad ja järgmisel juba külmad, olles mitte kunagi tõeliselt pühendud ja „maha müüdud“ Kristusele? On see ehk seetõttu, et nad keelduvad lubamast Jeesusel ristida end Püha Vaimuga?

„Ja kui ta (Püha Vaim) tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta...“ (Johannese 16:8). Võib see olla, et need usklikud ei tunne mingit süüd, kuna nad pole lasknud Pühal Vaimul võtta eneses seda kohta, mis Talle kuulub? Sest Ta on kui Jumala mõõdupuu, mis paljastab kõik, mis ei vasta Jeesuse standarditele ja toob meid patu tunnetusele, andes samal ajal väe saada erinevaks sellest maailmast. On tõsi, et sel hetkel saab Temast ka meie Lohutaja, kuna olles paljastanud meie patu, annab Ta meile ka väe see koheselt hüljata. Ja see on tõeline lohutus!

Püha Vaim ei pane sind kunagi tegema midagi rumalat. Kuid Ta võib tulla su üle viisil, mis võib patuseid panna mõtlema, et sa oled purjus! Seetõttu pole Ta paljudes kogudustes ka teretulnud, kuna Teda peetakse liiga lärmakaks, ärritavaks ja etteäraarvamatuks.

neljapäev, 20. november 2008

PÜHA VAIM TEAB, MIDA TEEB

Püha Vaimu töö meie sees ei toimu mingi suvalise, umbropsu plaani järgi. Ta ei eksisteeri ainuüksi selleks, et aidata meil lihtsalt eluga toime tulla, kanda meid läbi kriiside ja olla koos meiega üksildastel hetkedel. Ta ei olemas vaid selleks, et korjata meid üles ja pumbata meisse veel veidi jõudu, et siis asetada meid tagasi võidujooksurajale.

Kõik, mida Püha Vaim teeb, on seotud selle põhjusega, miks ta üldse tuli – et viia meid koju kui ettevalmistatud pruuti. Ja seetõttu on kõik Tema teod seotud vaid selle ainsa eesmärgiga! Jah, Ta on küll meie Juhataja ja Lohutaja ja Jõud, kui me seda vajame, kuid...Ta kasutab igat vabastamist – igat Tema enese esiletulekut meie kaudu – selleks, et muuta meid veelgi enam sobivaks pruudiks.

Samuti pole Püha Vaim siin vaid selleks, et kinkida maailma erinevaid ande. Ei, igal Tema annil on oma kindel eesmärk. Pühal Vaimul on vaid üks sõnum: kõik, mida Ta õpetab, viib ühe keskse tõeni. Ta võib paista meist kui mitmetahuline säravaim aare, kuid iga tõekiir on mõeldud selleks, et tuua meid lähemale ühele ainsale tõele ja see on järgmine:

„Sa ei kuulu iseendale – sind on ostetud kalli hinna eest. Sind on valitud olema Kristuse kaasa ja Jumala Vaim on saadetud selleks, et ilmutada sulle tõde, mis vabastaks sind kõigist teistest armastustest. Tõde murrab iga patu ahelda ja tegeleb uskmatusega. Sest sa ei ole siit maailmast, vaid sa oled suundumas aulisele kohtumisele oma peiuga ja sind on valmistatud ette pulmalauaks. Kõik on valmis seatud ja ma valmistan sind ette! Sest ma tahan sind esitleda puhta ja veatuna, ühe kirgliku armastusega oma südames Tema vastu.“

See on Püha Vaimu töö – et ilmutada Jeesust kogudusele, et see võiks armuda Temasse. Sest see armastus on see, mis hoiab meid!

kolmapäev, 19. november 2008

PÜHA VAIM VÕETAKSE VASTU USU KAUDU

„Ma tahan teie käest teada ainult seda, kas te saite Vaimu Seaduse tegude tõttu või ususõnumi kuulamise tõttu.“ (Galaatlastele 3:2). Kallid Jumala pühad, see salm peaks küll sütitama teie usu, et omakorda selle kaudu haarata kinni Jumala võrratutest tõotustest. „Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.“ (Jakoobuse 1:6-7)

Oled sa palunud Jumalalt seda andi? Oled sa otsinud Püha Vaimu? Oled sa pidevalt koputanud? „Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!" (Luuka 11:13). Lihtsalt palu ja sa saad! Palu oma Taevast Isa, et Ta ristiks sind Püha Vaimuga ja Ta lubab seda sulle.

Tänapäeva maailmas näeme me vaenlast vabalt ringi möllamas. Ta on valla päästnud kõik oma väed ja võimsuse ning leegionite viisi kurje vaime on rünnakul selle nimel, et õhutada viimast tüli maa ja taeva vahel. Kuid Saatan ei saa teha midagi õiglasele, Püha Vaimuga täidetud Jumala lapsele, kes elab usus ja sõnakuulelikkuses. Näita mulle üht tõeliselt Püha Vaimuga täidetud kristlast ja ma näitan sulle üht, kes paneb kogu põrguväed põgenema!

Jumal, saada oma Püha Vaim! Lange me üle! Risti meid võimsalt ja saada meid lammutama saatanlikke kõrgistusi kompromissitu usuga, et vaenlane ei jää püsima meie päevil.

Apostel Paulus ütles: „Ma tahan öelda: Käige Vaimus, siis te ei täida lihalikke himusid.“ (Galaatlastele 5:16). Samuti ütles ta: „Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus!“ (Galaatlastele 5:16). Kristlastena oleme me seda fraasi „Käige Vaimus!“ kuulnud läbi oma elu. Paljud usklikud väidavad, et nad käivad Vaimus, kuid samas ei oska seda kuidagi lahti seletada, mida see tegelikult tähendab?! Luba mul küsida: Kas sina elad ja käid Vaimus? Ja mida see sinu jaoks tähendab?

Mina usun, et „Vaimus käimist“ saab seletada ühe lausega: Vaimus käimine tähendab lihtsalt seda, et sa lased Pühal Vaimul korda saata kõike, milleks Jumal Teda läkitas. Samas aga usun ma ka seda, et sa ei saa lasta Püha Vaimul teha oma tööd enne kuni sa ei mõista, milleks ja miks Jumal Ta läkitas?

Jumal saatis Püha Vaimu siia maa peale selleks, et täita vaid üht (ja tõesti ainult üht) igavikulist eesmärki! Ja senikaua, kuni me ei mõista Tema eesmärki ja tööd oma eludes, võime me eksida kahes järgnevas: Esiteks lepime me Tema vähesema tööga oma eludes – võttes vastu vaid paar vaimuandi näiteks – arvates ekslikult, et see ongi kõik, mis Tal meile pakkuda on! Seda tehes jääme me aga ilma Tema igavikulistest eesmärkidest lähtuvast võrratust tööst, mida Ta tahab meie elus korda saata. Teiseks võime me aga kustutada Vaimu enese sees, ignoreerides Teda täielikult ja uskudes, et Ta on midagi väga müstilist, kes pole iialgi mõistetav ja keda tuleb võtta vaid usu kaudu.

Püha Vaim on tulnud elama sinu ja minu sisse, et kinnitada, pühitseda, anda väge ja valmistada meid ette. Ta on saadetud siia maailma selleks, et valmistada meid kui pruuti Kristusega ühte liitmiseks.

1Moosese 24 peatükist võime me leida Vana Testamendi näite taolisest usklike ja Püha Vaimu vahelisest suhtest. Aabraham saatis oma vanima sulase Elieser’i otsima pruuti oma pojale Iisakile. Elieser’i nimi tähendab „võimas jumalik abimees“, mis viitab ka Püha Vaimu loomusele. Ja nõnda sama kindlalt nagu Elieser tuli Rebekaga tagasi, et esitleda teda kui pruuti Iisakile, nõnda samuti viib ka Püha Vaim pruudi Jeesusele Kristusele.

Jumal oli valinud Rebeka pruudiks Iisakile ja Ta juhtis Elieser’i otse tema juurde. Kogu selle sulase tähelepanu ja eesmärk olid koondunud vaid ühele asjale: tuua Rebeka Iisaki juurde – pannes teda maha jätma kõik, mis tal oli ja liites teda ühte Iisakiga. Rebeka vanemad ütlesid Elieserile: "Issandalt on see asi alguse saanud...võta tema ja mine! Saagu ta naiseks su isanda pojale, nõnda nagu Issand on öelnud!" (1Moosese 24:50-51)

Nõnda on ka sinu ja minuga! Jumal on valinud meid olemaks Kristuse pruut. Meie pääste – asjaolu, et meid on valitud Kristuse jaoks – on sündinud Jumalast. Ja Ta saatis Püha Vaimu, et juhtida meid Kristuse juurde, mistõttu kui me usaldame Püha Vaimu, siis ta võtab meid ja juhib ka turvaliselt koju Kristuse igavese pruudina.

teisipäev, 18. november 2008

„ABBA, ISA!

Pühal Vaim kohe oskab, kuidas lihtsustada meie suhet Jumalaga kui Isaga ja Jeesusega, sest Tema oli see, kes õpetas meid ütlema: „Abba, Isa“.

See fraas viitab Piibli aegade idamaistele kommetele, mis puudutas lapse adopteerimist. Kuni selle ajani, mil adopteerimispaberid polnud veel allkirjastatud ja kinnitatud lapsendava isa poolt, nägi laps seda meest ainult kui isa. Tal ei olnud mingit õigust nimetada teda Abba’ks, mis tähendab „minu“. Kuid niipea, kui paberid olid allkirjastatud, registreeritud ja kinnitatud, esitles lapse eestkostja teda tolle lapsendavale isale ja esimest korda võis laps nimetada teda „Abba, isa“! Ja kui isa teda kallistas, hüüdis nooruk: „Minu isa! Ta ei ole enam lihtsalt isa, aga ta on minu isa!“

See on ka Püha Vaimu töö ja teenistus. Tema on sinu eestkostja Kristuse ees ja esitleb sind ka Isale. Ta tuletab sulle meelde, et: „Kõik dokumendid on kinnitatud! Sa ei ole enam vaeslaps – sa oled täieõiguslik Jumala laps! Nüüdsest on sul väga armastav, rikas ja kõikväeline Isa. Kallista Teda – nimeta Teda „minu isaks“ Ma olen tulnud sulle näitama kui väga Ta armastab sind! Ta armastas sind ja igatses su järele.“

Meie süda peaks voolama üle üha kasvavast rõõmust ja tänutundest. Sest Vaim meie sees hüüab: „Sa oled pärija! Kõige selle pärija, mille Jeesus on võitnud.“ Ja on see alles pärandus, mis sulle kuulub, sest su ISA on kõige rikkam kogu universumis! Ära siis poe kartlikult peitu Ta eest – Ta ei ole pahane su peale. Lõpeta see vaeslapse kombel käitumine, kes on vaesusest murtud ega tea midagi rõõmust ja vaimulikust võidust! Sind ei ole maha jäetud, mistõttu tunne rõõmu Temast!

Meid ei ole maha jäetud, kuid lisaks sellele on Püha Vaim veel meiega ka kõigil neil aegadel, mil me tunneme segadust või kogeme kannatusi. Püha Vaimu ülesanne on lohutada Kristuse pruuti ajal, mil Peigmees on ära. „...ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti.“ (Johannese 14:16) „Aga Lohutaja, Püha Vaim...“ (s.26)

Lohutaja tähendab „keegi, kes leevendab valu või kurbust“. Keegi, kes kergendab valu ja kurbust, tuues kergendust, lepitust ja julgustust. Kuid samas mulle meeldib kreekakeelne definitsioon, mis ütleb: „Keegi, kes paneb sind lamama turvalisse, sooja voodisse“. Keset hinge kõige pimedamaid ja külmemaid hetki, paneb Tema sind lamama oma sooja lohutuse hälli, leevendades su olukorda oma õrna käega.

Nimetades Püha Vaimu Lohutajaks, ennustas Jeesus ette midagi kindlat ja see oli see, et tema rahvas saab kogema ebameeldivusi, mille keskel ta vajab lohutust. Et Tema rahva keskel saab viimseil päevil olema palju valu ja kannatusi.

Kuid Püha Vaim toob lohutust tuletades sulle meelde, et Tema elab sinu sees kogu selle väega, mille Jumal on pärandanud. Seetõttu võid sa ka öelda, et: „See, kes on minu sees, on suurem kui kõik maailma jõud kokku; võimsam kui kõik deemonlikud väed.“ Jumal saatis oma Vaimu, et kasutada kogu väge selleks, et hoida sind eemal kõikvõimalikest lõksudest, mille Saatan on su jaoks üles seadnud. Ta on tulnud, et peletada eemale kõik meeleheide ja depressioon ning ujutada su hing üle Jumala armastusega.

„....vaid me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse...Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.“ (Roomlastele 5:3,5)

esmaspäev, 17. november 2008

EELMAITSE TAEVAST

Eelmaitse on kui eelnevalt proovitud maitse või arusaamine millestki. Piibel nimetab seda tagatiseks -
„...kes on meie pärandi tagatis.“ (Efeslastele 1:14) See tähendab kogeda millegi maitset enne kui see „miski“ on meil käes. Meie tagatiseks on Kristus isiklikult ja Püha Vaim juhib meid otse Tema ligiollu, lubades meil kogeda kui eelmaitset Tema aktsepteeritud pruudi staatusest, millega käib kaasas igavesti kestev armastus ja osadus Jeesusega.

Paulus kirjeldab Jumala rahvast kui „kinnitatuid tõotatud Püha Vaimu pitseriga“ (Efeslastele 1:13). See räägib rahvast, kes on eriliselt väljavalitud Püha Vaimu töö heaks. Püha Vaim on toonud neis esile ühe erilise märgi, ühe aulise seesmise töö – midagi üleloomulikku, mis on muutnud neid igaveseks.

Nad ei ole enam tavalised usklikud. Nad ei ole enam „sellest maailmast“, kuna kogu nende tähelepanu on koondunud kõigele, mis on ülal ja mitte enam sellele, mis maine. Neid ei kõiguta maailma sündmused – pigem on nad kõigutamatud. Samuti pole nad enam leiged või osaliselt pühendunud, vaid nende südamed hüüavad nii ööl kui päeval: „Tule ruttu, Issand Jeesus....“

Mis nendega juhtus? Mida Püha Vaim küll nende usklikega tegi? Mis märgistas ja kinnitas neid olemaks igavesti Issanda omad? Vastus on väga lihtne: Püha Vaim lasi neil eelmaitsena kogeda Tema ligiolu au! Ta tuli nende juurde ja kergitas taevalaotust ning nad võisid kogeda Tema ülima võrratuse üleloomulikkust. Ta laseb meil kogeda eelmaitset taevast, et äratada meie isu jõuda taevasse.

Mis sa arvad, missugust pruuti saab Püha Vaim Jeesusele ülestõusmispäeval esitlema? Sellist, kes on vaid osaliselt pühendunud? Kelle armastus on leige või lausa külm? Kes ei igatse läheduse järele Jeesusega?

Kui sa tõesti armastad Jeesust, ei leiduks hetkegi, mis sa ei mõtleks Ta peale! Ta oleks su mõtteis iga ärkvel oldud hetke. Mõned kristlased arvavad, et: „See saab olema nii peale mu surma. Kui ma jõuan taevasse, siis on kõik teistmoodi. Siis saab minust Kristuse eriline pruut.“ Kuid ei, surm ei pühitse veel kedagi! See Püha Vaim on siin just praegu, elades ja töötades su sees, et sütitada sinus kirglik armastus Kristuse vastu juba siinpool igavikku.

Roomlastele 8:26 kirjeldab üht kõige võimsamat tööd, mida Püha Vaim on tegemas uskliku südames: „Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega.“

Kreekakeelne tähendus sõnale ägamine on „igatsema“, mis viitab suuremale igatsusele Kristuse järele. Su igatsus Jeesuse vastu võib olla nii suur, et Tema ligiolus viibides ei suuda sa teha midagi enamat kui vaid ägada ja see on midagi, mis ei ole isegi sõnades väljendatav. Kuid selle mõte on: „Jeesus, sa oled ainuke õnne ja rõõmu allikas, mida selles maailmas leida võib. Ma olen näinud ja kogenud, et Sa oled hea – ja ma tahan saada osa kõigest sellest!“

See on märk kellestki, kes elab Vaimus ja kellel on piiritu nälg Jeesuse järele. Ja nõnda nagu Paulus, ei suuda temagi ära oodata, mil saaks ometigi kord olla koos oma Issandaga.

reede, 14. november 2008

ÜKS MINUT ENNE SÜDAÖÖD

1 Saamueli 13-peatükis võime me näha, et Saul seisis silmitsi väga otsustava hetkega, millega iga usklikki varem või hiljem kokku puutub. Just kriisihetked on need, mis sunnivad meid otsustama, kas me jääme usu läbi ootama Jumalat ja Tema sekkumist või muutume rahutuks ja haarame ohjad eneste kätte.

Sauli pöördeline hetk saabus siis, kui kurjakuulutavad sõjapilved Iisraeli üle koondusid. Vilistid olid koondanud suure armee ratsanikke, raudvankreid ja sõdurite hulki, kes omasid kõige kaasaegsemaid relvi. Kontrastina oli Iisraeli armeel kogu kamba peale vaid kaks mõõka– üks Saulile ja teine tema pojale Joonatanile. Kõik teised pidid kasutama, mis kätte juhtus – käsitsi meisterdatud puust odasid või algelisi põllutööriistu.

Nädal varem oli Saamuel hoiatanud Sauli, et too ootaks teda enne lahingusse minekut Gilgalis. Prohvet oli öelnud, et ta saabub seitsme päeva pärast, et tuua Issandale korralik ohvriand.

Kui see seitsmes päev saabus ja Saamuel polnud veel jõudnud, hakkasid Sauli sõdurid laiali pudenema. Kuid mis veelgi hullem – kuningal ei olnud Jumala juhiseid sõja jaoks!

Millise seisukoha Saul võttis? Jäi ta kindlalt paigale, kuulutades, et: „Mind ei huvita, kui see võtab Saamuelil kasvõi kaheksa päeva, et kohale jõuda, sest mina seisan kindlana Jumala Sõnal, mille Ta mulle on andnud. Tulgu elu või surm, kuid mina kuuletun Tema käsule.“? Aga ei - Saul sattus hoopis paanikasse, lastes olukorral võtta võimust enese üle ja hakkas manipuleerima Jumala Sõnaga. Ta kutsus kohaliku preestri tooma ohvriandi, kuigi Samuel polnud veel jõudunud ja seda tehes sooritas väga kurva patu Issanda vastu (vt.1Saamueli 13:11-12)

Ei – Jumal ei jää kunagi hiljaks! Jumal teadis igat Saamueli sammu, mida ta tegi teel Gilgalisse. Ja Ta oli valinud ka ühe prohveti, kelle kohalolek oli täpi pealt paika pandud otsekui taevase navigatsioonisüsteemi abil. Saamuel pidi olema kohal seitsmendaks päevaks – isegi, kui see oleks tähendanud kohale jõudmist üks minut enne südaööd.

Kuigi aeg on läinud, siis Jumal ei ole muutunud. Ja Ta tunneb endiselt muret, kas Ta lapsed kuuletuvad sellele korraldusele: „Kuuletuda Issanda häälele ja mitte mässata Tema seaduste vastu“ (1Saamueli 12:14-15). Ei oma tähtsust, kui meie elud väljuvad vahel kontrolli alt – meie peame ikka liikuma edasi täies kindluses oma Issandasse. Isegi, kui olukorrad näivad lootusetud, ei tohi me lähtuda hirmust, vaid peame kannatlikult ootama Tema järele, et Ta päästaks meid neist nõnda nagu Ta oma Sõnas on tõotanud.

Fakt on see, et Jumal seisis otse Sauli kõrval, kui vilistite mega suured armeed peale tungisid. Ta teadis seda kriisi, milles Saul on ja Ta jälgis igat väiksematki detaili kogu olukorras.

Meie Jumal näeb igat detaili ka sinu raskustes. Ta näeb kõiki elulisi probleeme, mis sind maha suruvad ja Ta on täiesti teadlik sellest, et su olukord läheb iga päevaga üha hullemaks. Kuid need, kes palvetavad ja ootavad Teda rahulikus usus, ei ole tegelikult iialgi tõelises ohus. Veelgi enam, Ta teab kõiki su paanilisi mõtteid nagu: „Ma ei tea, kuidas ma küll elades suudan tagasi maksta kogu selle võlakoorma...Mu abielu suhtes pole mingit lootust...Ma ei tea, kuidas ma küll suudan hoida oma töökoha alles...“ Ometigi, Tema korraldus sinu suhtes on endiselt kehtiv: „Ära paanitse ega torma minust ette! Sa ei pea tegema midagi muud kui vaid paluma ja sõltuma minust, sest ma austan igat ühte, kes usaldab mind.“

Mõtle nende sõnade peale, mille Jumal on andnud oma kogudusele: „Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane...“ (Heebrea 11:6) „Lootke tema peale igal ajal, rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks!“ (Psalmid 62:9). „Teie, kes Issandat kardate, lootke Issanda peale; tema on teie abi ja teie kilp!“ (Psalmid 115:11) „Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!“ (Õpetussõnad 3:5-6)

Uskmatus on surmav ja selle tagajärjed traagilised. Ka me saame seisma silmitsi kohutavate tagajärgedega, kui me püüame oma katsumustest ise välja rabeleda usaldamata Jumalat, et Tema võiks meid läbi kanda.

neljapäev, 13. november 2008

TUGEV, VAIMULIK KASTOORÕLI

Jumala korraldus „armastada oma vaenlasi“ võib tunduda kui kibeda ja ebameeldiva maitsega rohuna. Kuid nõnda nagu kastoorõligi, mida kord terve suutäie alla neelama pidin, on ka eelmainitu otsekui ravim, mis tervendab.

Jeesus ütleb väga selgelt: “Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast! Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad.“ (Matteuse 5:43-44)

Kas Jeesus läks siin vastuollu Jumala enese seadustega? Sugugi mitte. Ta pööras peapeale pigem lihaliku vaimsuse, mis oli tunginud sellesse seadusesse. Tol ajal armastasid juudid ainult juute. Juut ei tohtinud tervitada kättpidi mõnd paganat või lasta tolle kuuehõlmal puudutada oma rüüd. Kuid samas – see ei olnud seadusest lähtuv vaimsus. Seadus oli püha ja andis juhtnööre, et: „Kui su vihamehel on nälg, anna temale leiba süüa, ja kui tal on janu, anna temale vett juua, sest nõnda sa kogud tuliseid süsi tema pea peale ja Issand tasub sinule selle eest!“ (Õpetussõnad 25:21-22)

Me võime vihata valitsusliikmete ebamoraalset käitumist. Me võime vihata homode, abordi tegijate ja Kristuse pilkajate patte, kuid – Issand käsib meil armastada neid kui inimesi. Inimesi, kelle eest Jeesus andis oma elu. Ja Ta käsib meid ka palvetada nende eest. Igakord, kui ma põlastan mõnd inimest selle asemel, et panna pahaks temas peituvat vaimsust, ei ole ma tõeline Kristuse esindaja.

Ma olen olnud tunnistajaks homode paraadile Viiendal Avenüül, New York City’s. 250 000 geid – osad neist poolpaljad, teistel käes sildid tekstiga „Jumal on gei.“ Ma nägin neid ründamas kristlasi, kes kandsid plakateid: „Jumal VIHKAB teie pattu, kuid armastab teid!“

Pulbitsev viha tõusis mu sees ja mul oli tunne, et kutsuks Soodoma-aegse tule nende üle. Kuid teisalt ütlesin ma oma südames: „Siis olen ma otsekui jüngrid, kes tahtsid kutsuda tule taevast, et see hävitaks kõik, kes hülgasid Jeesuse.“

Pole kahtlustki – homoseksualism on patt! Nõnda nagu seda on abielurikkumine, kibedus ja andestamatuski!

Armasta oma vaenlasi! Armastada neid „otse mu silme all“ sõjakaid patuseid? Palvetada nende eest? Õnnistada neid, kes mind neavad?

See on just see, mida Jeesus ütles!

Nii et – tee seda!

kolmapäev, 12. november 2008

TAANIEL – TEISTMOODI MEES!

Taaniel oli üks „teistmoodi mees“, kes räägib oma murtud olemisest: „Ja ma pöörasin oma näo Issanda Jumala poole, otsides teda palve ja anumistega, paastudes, kotiriides ja tuhas. Ma palusin Issandat, oma Jumalat, tunnistasin ja ütlesin: "Oh Issand, sina oled suur ja kardetav Jumal, kes peab lepingut ja osutab heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad.“ (Taaniel 9:3-4). Vastutasuks selle eest omas Taaniel võimet eristada aegu, sest ta tundis Jumala südant: „...tema valitsemise esimesel aastal panin mina, Taaniel, raamatuis tähele aastate arvu, mis prohvet Jeremijale tulnud Issanda sõna järgi...“ (Taaniel 9:2)

Kuidas jõudis Taanile selle murtuseni, teadmiseni ja eristamisvõimeni? See sai alguse sellest, et ta hakkas uurima Jumala Sõna. Taaniel lasi piiblisalmidel võtta enese üle võimust ja tsiteeris neid tihti täies pikkuses, kuna oli talletanud need oma südame sügavaimatesse soppidesse: „Nõnda nagu Moosese Seaduses on kirjutatud...“ (Taaniel 9:13)

10-peatükis anti sellele jumalakartlikule prohvetile nägemus Kristusest. „Ja ma tõstsin oma silmad üles...ja ennäe, seal oli üks mees, linased riided seljas ja niuded vöötatud Uufase kullaga...ja ta pale oli välgutaoline, ta silmad olid nagu tulelondid...ja ta sõnad kõlasid nagu rahvahulga rõkkamine.“ (Taaniel 10:5-6)

Ma tahaks õhutada teid otsima Jumalat kogu oma innukuse -ja täie veendumusega. Minema Tema Sõna juurde pidevalt kasvava armastuse –ja igatsusega. Palu ja paastu murtuse pärast, et saada osa Tema koormaist. Ja lõpuks tunnista üles ning hülga kõik see, mis takistab Püha Vaimu avamast taeva õnnistusi su jaoks. „Teistmoodi mehe“ tee on kättesaadav igaühele – kas sa oled valmis käima sellel?

Kõndimine sellel teel toob kaasa Jumala puudutuse. Taaniel tunnistas: „Ja vaata, üks käsi puudutas mind ja raputas mind tõusma põlvili ja käpukile.“ (Taaniel 10:10). See sõna puudutas tähendab „meelevaldselt kinni võtma“. Ehk teisisõnu ütles Taaniel, et: „Kui Jumal pani oma käe mu üle, siis see surus mind silmili. Tema puudutus pani mind otsima Teda kõigega, mis mul vähegi on!“

Sama asi juhtub igakord, kui Jumal puudutab kellegi elu. See inimene langeb põlvili, saades palvetavaks meheks või naiseks, kes meeletult igatseb otsida Issandat.

Olen sageli mõelnud, miks puudutab Jumal sellise „tungiva vajadusega“ vaid teatud inimesi ja mitte kõiki? Miks osa tema sulaseid on nii näljased Tema järele, samal ajal kui teised ustavad lähevad oma teed? Jumala-poolt-puudutatud-sulastel on isiklik ja lähedane suhe oma Issandaga. Nad saavad ilmutusi taevast ja nad naudivad oma elu koos Kristusega, mida tegelikult vähesed teevad.

Miks pani Jumal oma käe Taanieli üle ja puudutas teda nii nagu Ta puudutas? Kuidas oli see mees võimeline nägema ja kuulma asju, mida mitte keegi teine polnud? Ta kuulutab: „Mina, Taaniel, nägin üksi seda nägemust, aga mehed, kes olid koos minuga, seda nägemust ei näinud...“ (Taaniel 10:7)

Jumal vajas ühte häält, mille kaudu tuua esile oma sõnum. Ta vajas üht palvetavat sulast, kes ustavalt vastaks Tema kutsele. Ja Taaniel oli selline mees. Ta oli pühendunult palvetanud kolm korda päevas ja nüüd, olles kõndimas jõe ääres, ilmutas Kristus ennast talle. (vt.Taanieli 10:7-9).

Jumal tegi Taanielist oma häälekandja, kuna:

1. Taaniel ei loobunud kunagi palvest (vaata Taaniel 10:2–3).
2. Taaniel kurvastas vaimuliku tagasikäigu pärast nii koguduses kui ühiskonnas (vt.Taaniel 9 ptk).
3. Taaniel keeldus tegemast või varjamast pattu (Taaniel 9:4–5).

teisipäev, 11. november 2008

SA VAJAD PÜHA VAIMU

Mõned meist on olnud päästetud mitmeid aastaid, mõned võib-olla ainult aasta ja teised kõigest mõned kuud või nädalad. Olla päästetud patust on võrratu! Kõik vana on möödas ja uus on sündinud, mistõttu mul on südamest hea meel, et sa oled päästetud!

Kuid selleks, et olla meie Issanda Jeesuse Kristuse teenistuses üks tubli sõdur, ei piisa vaid päästest. Su jaoks on nii palju enamat valmis pandud ja see on see, et sa pead saama ristitud Püha Vaimuga!

Pauluse ajal oli teatud usklikke, kes isegi ei teadnud, et Püha Vaim on olemas. Apostlite 19:2 on öeldud: „...ta küsis neilt: "Kas te võtsite vastu Püha Vaimu, kui te saite usklikuks?" Nemad aga vastasid: "Me ei ole kuulnudki, et Püha Vaim on." Need inimesed olid küll päästetud, kuid on ilmselge, et nad ei olnud ristitud ega täidetud Püha Vaimuga.

Mina usun, et meie päästmine sünnib tänu Püha Vaimu väele ja tööle. Kuid Piibel ütleb, et lisaks sellele on veel olemas ka ristimine, täitmine ja omaks võtmine, mis samuti sünnivad läbi Püha Vaimu.

Jeesuski ei saatnud oma jüngreid ja järgijaid maailma keskele enne kui need olid saanud ristitud Püha Vaimuga. On selge, et Ta jüngrid olid puhtad südameilt. Neil oli usku, et tervendada haigeid ja ajada välja kurje vaime. Neil oli Issanda Sõna ja nad olid juba kuulutanud Kristusest, võites seeläbi uusi inimesi Jumalale. Nad olid tunnistajaiks Tema ülestõusmisele. Mida enamat nad oleksid veel võinud tahta? Nad olid valmis surema Jeesuse eest! Kas nende armastusest poleks olnud siis küll, et saata neid maailma keskele tegemaks Tema tööd?

Armsad, ühestki neist asjust polnud küllalt ja ilmselgelt oli olemas midagi enamat! „....vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni." (Apostlite teod 1:8)

Igatsed sa tegelikult ka Püha Vaimu järele? Tahaksid sa, et Ta langeks su üle ja ristiks sind oma tulega? Selleks pead sa olema veendunud, et see kõik on ka sinu jaoks. Sa pead jõudma punkti, kus sa mõistad, et sa pole mitte keegi, sul pole mitte midagi ja sa ei suuda teha mitte midagi ilma Püha Vaimu väe -ja juhtimiseta.

Sa pead teadma, et Ta endiselt langeb usklike peale, neid ristides ja nende ihusid iseenesele võites.
„Aga Peetrus ütles neile: "Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni. Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub." (Apostlite teod 2:38-39)

Igal päeval ja hetkel saavad suured hulgad ristitud Püha Vaimuga. Nad on kuulnud seda tõotust kas Piiblist või kellegi poolt jutlustatuna, mistõttu nad on hüüdnud Jumala poole ja kuulutanud selle tõotuse ka enese omaks, saades seeläbi ristitud.

See ristimine on eriliselt mõeldud just nende jaoks, kes elavad viimseil päevil. "Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale...ma valan neil päevil välja oma Vaimust...“ (Apostlite teod 2:17-18). Ta on olemas just sinu jaoks, et Temalt paluda: „...kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad!" (Luuka 11:13)

Jumal tahab, et sa elaksid ja käiksid Vaimus. Sa ei peaks jooksma mitte kellegi teise juurde selleks, et saada oma vajadused rahuldatud. Sind on kutsutud rääkima välja Jumala Sõna nõnda nagu Vaim sind juhib seda tegema ja asetama oma käsi haigete peale ning ajama välja deemoneid nõnda nagu apostlidki seda tegid. Meid kõiki on kutsutud olema tunnistajad, kes on täis Püha Vaimu ja väge.

esmaspäev, 10. november 2008

OLLA ALLUTATUD JUMALA SÕNALE

Kui Kristus valitseb oma Kuningriiki kõrgeima valitsejana ja meie oleme Tema alluvad, siis ka me elud peavad olema allutatud Tema valitsusele. Kuid mida see täpselt tähendab olla allutatud Jeesusele?

Sõnaraamatu kohaselt tähendab valitsemine „juhtimist, suuna näitamist, kontrolli kõigi alluvate tegevuste või käitumiste üle.“ Ehk teisisõnu: Jeesus peab omama võimalust kontrollida kõiki meie tegevusi ja käitumist, kaasaarvatud igat meie mõtet, sõna ja tegu.

Jeesus valitseb ka kõigi maailma rahvaste üle. Piibel ütleb meile, et: „Tema valitseb oma vägevuses igavesti, ta silmad on valvel paganarahvaste üle; kangekaelsed ärgu tõstku endid kõrgeks!“ (Psalmid 66:7) Issand on oma aujärje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kõiki. (Psalmid 103:19).

Ära lase end petta – meie maad ei valitse ei vabariiklased, demokraadid ega ükski teine inimlik võim. Seda ei kontrolli ka suurimad börsid või muud ettevõtted. Mitte ükski vägi – olgu maine või üleloomulik – ei valitse ei Ameerika ega ühegi teise riigi üle. Ainuüksi Jumalal on kontroll selle kõige üle. Ta istub oma taevalikul troonil kui kuningate Kuningas ja isandate Issand, valitsedes kogu loodut.

Üle kogu Ameerika võime me kohata meeletut moraalset allakäiku, okultismi tõusu, haiglaslikke seksuaalseid kõrvalekaldeid ja ateismi, mis lausa „kisendab tänavail“. Mõned kristlased kardavad, et põrgu hordid on tasapisi vallutamas kogu meie rahvast, rajades sinna Saatana pimeduse kuningriigi.

Kuid me ei pea muretsema. Jesaja kinnitab meile, et: „Issand on katki murdnud õelate kepi, võimutsejate vitsa... Kuidas sa ometi oled alla langenud taevast, helkjas hommikutäht, koidiku poeg, tükkidena paisatud maha, rahvaste alistaja?... Aga sind tõugati alla surmavalda, kõige sügavamasse hauda. Kes sind nägid, silmitsevad sind, vaatavad sind üksisilmi: "Kas see on mees, kes pani maa värisema, kuningriigid vabisema.“ (Jesaja 14:5,12,15-16)

Armsad, meie Jumal ei tunne vähimatki ärevust Saatana pärast. Ta ei tunne hirmu asjade ees, mida meie võtame kui vaenlase vallutusi oma rahva seas. Piisab vaid ühest sõnast meie Issanda suust, et kaotada Saatan igaveseks, pannes ta ägama igaveses piinas. Ja seetõttu ei peaks ka meie kartma vaenlast.

Jumal ei valitse üheski teises kuningriigis nii auliselt ja võimsalt kui oma enese kuningriigis – selles, mille Ta on rajanud oma laste südameisse. Jeesus ütles: „....sest ennäe, Jumala riik on teie seas!" (Luuka 17:21). Ja just selles kuningriigis – meie südamete reaalsuses – valitseb Kristus oma rahva üle juhtides ja tervendades meid ning valitsedes meie tegude ja käitumise üle.

„Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle...“ (Jesaja 9:7). See salm räägib Jeesuse lõpmatust valitsusest läbi igaviku. Kuid samas on sel ka teine oluline tähendus: me peaksime jätkuvalt kasvatama alandlikust oma Kuninga valitsemise ees.

Võid sa ausalt öelda, et Jeesuse valitsemine sinu elus kasvab iga päevaga? Oled sa allutamas oma elu ja käitumist üha enam Tema autoriteedile?

Sa võid nüüd mõelda, et kui Jeesus on taevas ja valitseb seal kõiges väes Isa paremal käel, siis kuidas saab Ta valitseda oma kuningriiki maa peal? Vastus sellele leidub Heebrea kirjast, kus selle autor ütleb meile, et Vana Testamendi ajal kõneles Jumal oma rahvaga läbi prohvetite. Tänapäeval aga on Ta valinud kõneleda meiega läbi oma Poja (vt.Heebrea 1:1-2)

Jeesus on Jumala otsene sõnum meile – jumalik Sõna, mis on saanud lihaks. Samas on Isa saatnud meile Püha Vaimu, tuletamaks meile meelde Jeesuse sõnu, mida Ta rääkis veel maa peal olles. Jeesus valitsebki meid läbi ilmutatud ja kirjapandud Jumala Sõna. Piibel on meie valitseja valitsuskepp, mille läbi Ta teeb meile oma Sõna teatavaks.

Kui sa tahad lugeda ühe mehe tunnistust, kes lasi Jumala kirjapandud Sõnal valitseda oma elu üle, siis sa võid leida selle Psalmide raamatust 119:11, kus on öeldud: „Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu.“ (vt.ka salme 105, 123, 133, 162).

reede, 7. november 2008

ARMUS KASVAMISE TAKISTUSED

Efeslastele 4:31 toob Paulus esile asjad, mida me peame kõrvaldama oma elust, kui soovime kasvada Kristuse armus. „Kõik kibedus ja raev ja viha ja kisa ja teotamine jäägu teist kaugele eemale koos kogu kurjusega.“

Need on teemad, millest ei tohiks mingil juhul mööda vaadata. Apostel ütleb, et on lausa hädavajalik, et me nende asjadega tegeleks, kui me tahame armus kasvada. Kui sa ignoreerid neid eluliselt tähtsaid asju, millest Paulus siin räägib, siis sa kurvastad Püha Vaimu. Su kasv peatub ja sa lõpetad vaimuliku zombina.

Esimesed kolm asja Pauluse nimekirjas – kibedus, raev ja viha – on iseennast õigustavad. Kibedus tähendab keelduda vanal haiget saamisel minna laskmast või andestada minevikus toimunud eksimus. Raev on üks põlguse ahelaid, mis käib käsikäes sooviga kätte maksta. Viha on meeleheide, mis väljendub siis kas äkilises vihapurskes või vaikselt hõõguvas vimmas kellegi vastu. Kurjus tähendab midagi, mis lammutab ja on otsene vastand kellegi ülesehitamisele. Kurjad sõnad kannavad endas vaenulikkust ja teevad haiget.

Kisa tähendab ootamatut pahameele väljendust eimillegi üle ja on seetõttu vaid üks tühipaljas mulin ja mõttetu hääle tõstmine ilma ühegi põhjuseta. Me tõstame kisa siis, kui paneme mõne tühise asja suure kella otsa või korraldame stseeni seal, kus tegelikult peaksime aitama või tervendama.

Viimane nimetus Pauluse nimekirjas on teotamine, mis peegeldab igatsust näha kedagi kannatamas. Paljude kristlaste puhul väljendub teotus lootuses, et Jumal karistaks kedagi, kes on neile haiget teinud. See on kuratlik vaimsus, mis sageli peitunud üsna sügavale südamesoppi.

Kui Paulus ütleb: „Jäägu see teist kaugele eemale“, siis ta ei mõtle selle all asjade kiiret korda saamist. Ta kirjeldab ühte protsessi – ühte kasvu, mis nõuab oma aja. On aegu, kus me võime täiega läbi kukkuda neis asjus, kuid kiiresti meelt parandades ja asju teistega korda seades, hakkavad need asjad me elust tasapisi taanduma.

neljapäev, 6. november 2008

PLAHVATUSLIK KASV ARMUS

Meie kasv armus võib olla plahvatuslik, kui me suhtume positiivselt neisse, kes püüavad meid alandada või häbistada.

„Ühtegi nurjatut sõna ärgu tulgu teie suust, vaid rääkige ainult seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks, et kuuljad saaksid armu. Ja ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu!“ (Efeslastele 4:29-30). See sõna, mida Paulus siin kasutab „ülesehitamise“ juures tähendab „maja ehitajat“. See aga omakorda lähtub sõna juurest, mis tähendab „üles ehitama“ või „püsti panema“. Ehk lühidalt öeldes: igaüks, kes „ehitab üles“, ehitab tegelikult Jumala koda, Tema kogudust.

Paulus annab meile teada kolmest tähtsast asjast, mis puudutavad neid sõnu, mida välja ütleme:

1. Meie sõnad peavad ehitama üles Jumala rahvast.
2. Meie sõnad peavad väljendama armulikkust teiste suhtes.
3. Meie sõnad võivad kurvastada Püha Vaimu.

Ma saan üsna tugevalt puudutatud, kui loen teatud „vaimulike hiiglaste“ elulugusid minevikust. Need jumalakartlikud naised ja mehed omasid taevalikku meelsust – nad uurisid pidevalt Jumala Sõna, palvetasid sagedasti ja igatsesid kasvada armus. Kuid mis mind veelgi enam hämmastab nende inimeste elude juures, ei olegi niivõrd nende pühendumine Kristusele või nende palvete intensiivsus, mis ühest küljest on muidugi kõigi nende tegevuste vaimuviljad, kuid...Ma olen avastanud ühe ühise joone kõigi nende vaimulike hiiglaste juures ja see on, et: nende peamine igatsus oli kasvada armus ja südame puhtuses, millest võiks voolata Jumala pühadus. „Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil.“ (Matteuse 12:34)

Ma kasvan armus, kui ma otsustan elada teistele ja mitte iseendale. See kasv peab saama alguse mu enda kodust, kus ma peegeldan nii oma abikaasale kui lastele pidevalt kasvavat Kristuse sarnasust. Minu kodust peab saama pinnas, kus kõik probleemid ja arusaamatused saavad ületatud tänu minu valmisolekule loobuda kiusatusest, mis väidab, et „minul on alati õigus“.

Asjaolu, et „mul ei pea olema alati õigus“, on aidanud mul nautida Jumala armust lähtuvat väge rohkem kui eales varem. Kõik vastuväited, kõik nn.“õigused“ haihtuvad kui uttu, kui me püüdleme pigem selle poole, et ehitada üksteist üles kui selle poole, et võita iga hinna eest mõni mõttetu vaidlus.

Kasvagem siis suureks – armus!

kolmapäev, 5. november 2008

TEIST SORTI MEHED

Kui ma loen jumalakartlike meeste saavutustest Vanas Testamendis, läheb mu sees midagi põlema. Need jumalasulased tegutsesid nii innukalt Jumala plaanide täitumise nimel, et saatsid korda nii võimsaid tegusid, mis enamikel tänapäeva kristlastest lihtsalt üle mõistuse käiks.

Need vana aja pühakud olid nii raudkindlad, et ei astunud enne ühtegi sammu, kui olid saanud sõna Jumalalt. Ja nad nutsid ning halasid vahel päevi, tundes valu Tema tagasilangenud rahva pärast. Nad keeldusid söömast, joomast ja pesemast. Nad katkusid nii oma päid kui habemeid. Prohvet Jeremija magas isegi Jeruusalemma tänavatel 365 päeva, et hoiatada rahvast Jumala tulevast kohtupäevast.

Ma mõtlen, kust küll said need pühad oma vaimuliku meelevalla ja vastupidavuse teha seda kõike, mida nad tegid? Nad olid hoopis teist sorti mehed; hoopis erinevad teenrid võrreldes nendega, keda võime näha tänapäeva koguduses. Ma lihtsalt ei suuda samastada end nende –ja nende eludega, sest ma tean, et ma ei ole just väga nende sarnane. Ja tegelikult ei tea ma ka ühtegi teist kristlast, kes seda oleks.

Miski selles loos aga siiski häirib mind. Piiblis on öeldud, et nende meeste saavutused on pandud kirja selleks, et olla meile õpetuseks: „Aga kõik see sai neile osaks näite pärast ning on kirjutatud hoiatuseks meile, kelle ajal jõuab kätte ajastu lõpp.“ (1Korintlastele 10:11). Seega on need lood eeskujuks sellest, kuidas puudutada Jumala südant või kuidas tuua hukkaminevaid inimesi meeleparandusele.

Olid need mehed siis mingit eri tõugu? Olid nad mingid supermanid, kelle tulevik oli ette ära määratud olema täis üleloomulikku väge, mis tundmatu kogu meie põlvkonnale? Sugugi mitte! Piibel rõhutab seda üsna selgelt, et kõik meie eelkäijad olid just täpselt samasugused inimesed nagu sina ja mina, olles samuti oma lihaliku loomuse märklauaks (vt.Jakoobuse 5:17). Fakt on aga see, et nende eeskuju annab meile ühe mudeli, mida järgida. Nende meeste loomuses peitus midagi, mis pani Jumala sirutama oma käe nende üle. Seepärast Ta nad valiski, et viia täide oma eesmärke ning Ta julgustab ka meid igatsema neidsamu loomuomadusi tänapäeval.

Esra oli Jumala mees, kes „äratas“ kogu oma rahva. Piibel ütleb meile, et Esra oli mees, kelle elu üle oli Jumala käsi. Ta ütles: „Nõnda ma sain kinnituse, et Issanda, mu Jumala käsi oli mu peal.“ (Esra 7:28). Ehk teisisõnu – Jumal sirutas oma käe, ümbritses Esrat oma ligioluga ja muutis ta hoopis teiseks inimeseks.

Miks tegi Jumal seda just Esraga? Oli ju tol ajal Iisraelis sadu kirjatundjaid, kellel kõigil oli Jumala kutsumine õppida tundma ja selgitada Jumala Sõna teistele. Mis muutis siis Esra erilisemaks teistest? Miks otsustas Jumal just tema üle oma käe välja sirutada ja anda talle mõjuvõimu üle 50 000 inimese, et taas ehitada üles Jeruusalemm?

Piibel annab meile vastuse. „Sest Esra oli oma südant valmistanud Issanda Seadust nõudma ja täitma.“ (Esra 7:10). See on väga lihtne: Esra langetas teadliku ja kindlameelse otsuse uurida Jumala Sõna enam kui midagi muud ja siis ka kuuletuda sellele. Ja ta ei taganenud sellest otsusest. Ta ütles iseendale: „Ma tahan olla Sõna uurija ja tegutseda kõige selle põhjal, mida olen lugenud.“

Ammu enne seda, kui Jumal sirutas oma käe Esra üle, oli see mees väga innukas otsimaks tõde Piiblist. Ta lubas sel katsuda end läbi ja pesta ning puhastada end kõigest ihu ja vaimu rüvedusest. Esra oli näljane Sõna järele ja tundis rõõmu kõigest seal leiduvast. Ta lasi Sõnal valmistada oma südant ette ükskõik, milliseks tööks, mille Jumal oli tema jaoks plaaninud. Ja just see oli põhjus, miks Jumal sirutas oma käe Esra üle ja võidis teda.

teisipäev, 4. november 2008

JUMALA ERIÜKSUS

Te olete kindlasti kuulnud USA sõjaväe eriüksustest – erikoolituse saanud sõjaväest sõjaväes; pühendunud sõduritest koosnevast eliitüksusest. Eriüksused koosnevad täielikult vaid vabatahtlikest; võitlejatest, kes on silma jäänud oma ülematele ja kutsutud esile nende poolt.
Enne Afganistani sõda oli Osama bin Laden väitnud, et Ameerika sõdurid on nõrgad, argpüksid ning koolitamata mägisteks lahinguteks. Ta eeldas, et Taliban saadab USA sõdurid tagasi koju, tundes suurt häbi ja piinlikkust, kuid ta ei olnud arvestanud Ameerika eriüksustega. See kartmatu üksus tungis Afganistani peaaegu 2000 sõduriga, piirates vaid mõne päevaga ümber kõik vaenlase tugipunktid.
Ma usun, et Jumal on tegemas midagi sarnast ka vaimses maailmas. Mind hämmastas Püha Vaimult palves saadud mõte, mis peegeldas Jumalat tegutsemas taevastes sfäärides otsekui salateenistusena. Ta on tõstmas esile sõjaväge sõjaväes, otsides oma tavasõdurite seast neid, kellest moodustada vabatahtlike eliitüksus. See eriüksus koosneb sõdalastest, keda Tema saab puudutada ja üles õhutada, et minna lahingusse vaenlase vastu. Me näeme seda ka Piiblis, Sauli erilise sõjaväe näol, kelle kohta on öeldud: „...ja koos temaga läks sõjavägi, need, kelle südant Jumal oli puudutanud.“ (1Saamueli 10:26).

Jumala eriüksused hõlmavad tänapäeval nii noori, keskealisi kui vanemaidki, keda on treenitud nende salajases palvekambris. Nende lähedane osadus Jeesusega on õpetanud neid sõdima, mistõttu nüüd nad teavad, kuidas tulla toime lahingutega vaimses sfääris – olgu see siis mäetippudel või orgudes.

Jumala sõjavägi sõjaväes on olemas iga rahva keskel. Ja kuigi selle tegevus võib hetkel olla varjatud, näeme me peagi selle avalikke etteasteid Jeesuse nimel ja väes. Jumala Sõna murrab läbi ja põuaeg jõuab lõpule. Jumal saab valitsema ja Tema Sõna võidab kõik.

„Aga see rahvas, kes tunneb oma Jumalat, jääb kindlaks ja tegutseb.“ (Taanieli 11:32)
„Aga kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi.“ (Jesaja 40:31)

esmaspäev, 3. november 2008

ME OLEME PEREKOND

Kristuse nimes peituva väe kuulutamises ei ole midagi keerulist. Samuti ei peitu selles mingit salajast teoloogilist tõde. Minu raamatukogus leidub raamatuid, mis on kirjutatud just nimelt ja ainult Jeesuse nimest. Nende autorid kirjutasid need raamatud selleks, et aidata usklikel mõista Kristuse nimes peituvaid erinevaid sügavaid tõdesid. Samas aga on enamus neist raamatuist nii „sügavad“, et nende sisu ei jõua lihtsalt kohale.

Mina usun, et kogu tõde, mis meile on määratud teada Jeesuse nimest, on nii lihtne, et isegi laps saab sellest aru. Ja see peitub järgnevas: kui me palume midagi Jeesuse nimel, siis me peame olema täiesti veendunud, et see palve on otsekui Jeesuse enese palve Isa ees. Sa küsid nüüd, et kuidas see saab võimalik olla? Las ma selgitada.

Me ju teame, et Jumal armastas oma Poega. Ta suhtles Jeesusega ja õpetas Teda ajal, mil Ta oli siin maa peal. Ja Jumal mitte ainult ei kuulnud oma Poja palveid, aga ka vastas igale ühele neist. Jeesus ise tunnistas sellest, öeldes: „Ta kuuleb mind alati.“ Ehk lühidalt öeldes: Isa ei keelanud oma Pojale kunagi midagi.

Igaüks, kes usub tänapäeval Jeesusesse, on riietatud Tema staatusega ja Taevane Isa võtab meid vastu sama soojusega kui omaenda Poega. Miks? Aga seetõttu, et me oleme vaimus üks Tema Pojaga. Läbi oma ristisurma ja ülestõusmise on Jeesus teinud meid üheks Isaga. „Et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis...mina neis ja sina minus...“ (Johannese 17:21-23)

Teisisõnu, me oleme nüüd perekond – üks Isaga ja üks Pojaga. Meid on lapsendatud Tema perekonda ja meile kuuluvad absoluutselt kõik õigused, mis ühele lapsele peres kuuluda võivad. See aga omakorda tähendab seda, et kogu vägi ja taevalikud allikad on tehtud meile kättesaadavaks läbi Kristuse.
„Jeesusel nimel“ palvetamine ei ole vaid mingi tühipaljas mudel. See pole ka lihtsalt mingi fraas, mille niisama korrutamine kannaks endas mingit väge. Vägi peitub hoopis usus, et Jeesus võtab meie olukorra ja viib selle Isa ette otsekui iseenese oma. Tema on see Advokaat, kes seisab ja palub meie eest. Vägi peitub teadmises, et Isa ei ütle kunagi EI oma Pojale ja Tema ustavus oma Poja suhtes loob meile eelistatud seisuse.