teisipäev, 30. juuni 2009

HEADUSE JA HELDUSE ÕNNISTUS

Püha Vaim ajab ära kogu hirmu me seest – hirmu langemise ees, hirmu Jumalast lahusolemise ees, hirmu Püha Vaimu kaotamise ees. Kõige selle asemele annab Ta meile oma rõõmu ja me peame jätkama oma teed rõõmsatena otsekui Taavet, sest Jumal on kinnitanud meile, et Ta ei jäta meid maha.

Ometigi kogevad vaid vähesed kristlased seda rõõmu ja ülevoolavat õnnetunnet. Suur hulk neist ei tea midagi hingerahust ega Kristuse ligiolust. Nad käivad oma radu mossis nägudega otsekui surutuina Jumala vihase käe alla, selle asemel, et kogeda Tema kaitsvaid tiibu. Nad näevad Teda kui karmi kohtutäiturit, kes iga hetk on valmis  lajatama järgmise hoobi. Seetõttu elavad nad õnnetut elu, kus puudub igasugune lootus ja kus nad jätavad pigem surnu kui elava mulje.

Jumala silmis pole aga meie probleemiks mitte patt, vaid usaldamatus. Jeesus lahendas meie patuprobleemi juba Kolgatal ja tegi seda igaveseks. Seetõttu ei korruta Ta meile pidevalt, et: „Nüüd läksid sa küll üle piiri!“ Ei, mitte iialgi! Tema suhtumine meisse on täiesti vastupidine! Tema Vaim pigem julgustab meid ja tuletab meile pidevalt meelde, kui väga Isa meid armastab. Ja seda isegi keset meie läbikukkumisi.

Kui kogu meie tähelepanu koondub vaid meie patule, kaotame me silmist selle, mida Jumal kõige enam igatseb: „Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ (Heebrealastele 11:6) See salm ütleb kõik. Meie Jumal annab tasu ja Ta ei jõua ära oodata, et valada meid üle oma armastava headuse ja heldusega, mis õnnistab meid nii, et sõnugi pole!

See on, mida meie Taevane Isa igatseb, et me mõistaks. Ta teab, millal me parandame meelt oma patust ja läbikukkumistest. Ta teab ka seda, mil oleme taas valmis oma pattu kahetsema. Samas aga ei jõua Ta igakord nende toimumise tähtaegu ära oodata, mistõttu Ta sekkub ise ja ütleb: „Ma tahan kinnitada oma lapsele, et teda ei mõisteta hukka, kuna ma olen juba andestanud talle oma Poja puhastava vere läbi.“

esmaspäev, 29. juuni 2009

JUMALA VASTUTULEV ARMASTUS

„Sest sa tulid temale vastu heade õnnistustega; sa panid temale pähe kuldkrooni.“ (Psalmid 21:3) Piibellikus mõistes viitab see „vastu tulemine“ ka „ootusele, eelnemisele ja asjade täitumisele enneaegselt; võlgade ennetähtaegsele tasumisele.“ Veelgi enam, peaaegu igal võimalikul juhul viitab see ka millelegi meeldivale.

Jesaja annab meile pisut aimu sellest meeldivast. See lähtub Jumalast, kes näeb vajadust ja täidab selle enneaegselt: „Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.“ (Jesaja 65:24)

See salm loob meile võrratu pildi Jumala imelisest armastusest meie vastu. On ilmselge, et Ta on aldis õnnistama meid; nii valmis tooma esile oma armastava helduse meie eludes, et Ta isegi ei suuda ära oodata, kuni me Talle oma vajadustest räägime. Seetõttu Ta lihtsalt „sekkub mängu“ ja toob esile oma armastuse, armu ja halastuse, mis pakub Talle ütlemata suurt naudingut.

See ongi see, millest Taavet 21 Psalmis räägib: „Issand, sa valad oma õnnistused ja armastava helduse mu ette, enne kui ma isegi küsida jõuan. Ja sa pakud mulle nii palju enamat kui ma suudaks eales paluda.“

Taavet viitab siin teatud võrratutele tegudele, mida Jumal tema heaks vaimulikus mõttes tegi. See oli midagi, mis andis Taavetile võidu tema vaenlaste üle, vastused tema palvetele, ülevoolava väe ja kirjeldamatu rõõmu. Ja Jumal tegi seda kõike isegi enne, kui ta jõudis paluda, valada oma südame välja Ta ees või tuua esile oma soovid. Ja kui Taavet lõpuks saigi oma südame väljavalatud, leidis ta, et Jumal oli juba kandnud hoolt tema vaenlaste võitmise eest. Taaveti võit oli kindlustatud juba ammu enne tema lahinguvälja lähedalegi jõudmist.

Taavet hoidis kinni neist tõotustest. Esimene asi, mis ta tegi, oli see, et ta otsustas enam mitte vaadata oma vaenlastele. See omakorda tingis aga selle, et ta ei halanud enam oma raskuste pärast ega püüdnud sotti saada sellest, miks ta ühe või teise katsumuse lõksu oli sattunud. Kõige selle asemel ammutas ta jõudu ilmutusest Jumala armastuse ja helduse kohta, mille sõnum peitus järgnevas: Ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.“ (Psalmid 18:20)

See on midagi, mida Jumal igatseb iga ühe oma lapse jaoks, kui vaenlane ründab otsekui võimas voog. Jumal „tuleb meile vastu“ oma armastusega. Ehk teisisõnu Ta ütleb: „Sa võid küll olla haavatud, kuid see ei oma tähtsust, sest ma olen juba teinud sind võidukaks.“

reede, 26. juuni 2009

VÕIDUKAS KOGUDUS

Võidukas kogudus on juba praegugi esile tulemas, tulles välja oma suurtest usukatsumustes. 

See viimsete aegade kogudus on vabanemas põlevatest ahjudest ja pikkadest kannatuste päevadest. Seega sa küsid, mis on Jumalal plaanis?

Mida mina näen hetkel sündimas, on Püha Vaimu töö, mis toob inimesi suuremale murtusele. Ta juhib neid ilmutusse nende endi liha nõtrusest ja Tema tugevusest. Ma näen, kuidas Ta toob oma rahvast punkti, kus nende iseeneste jõud ja tarkus on ammendunud, kus nende isekas tahe saab murtud ja nende mõtted liiguvad vaid ühes suunas, mis tähendab „Sinu tahe sündigu!“. Ma näen Teda juhtimas oma armsaid sellistesse katsumustesse, kust ainult ime läbi on võimalik pääseda. Kuid läbi selle kõige muutuvad nad kõiges täielikult sõltuvaks vaid Issandast.

Kirjeldab see ka sinu olukorda? Võib-olla oled sa elanud koos Jeesusega aastaid ja sa pole iialgi seisnud silmitsi sellise proovilepanekuga nagu praegu. Sinu elus on asju, mis tunduvad täiega hingematvad ja ainuke, kes nende osas midagi muuta saab, on Jumal ise. Ja sa ka tead, et ainuüksi Tema võib sind sellest kõigest läbi kanda.

Islamiusulised on valmistumas viimseks džihaadiks, et Allahi nimel „vallutada kogu maailm“. Islamlikud treeninglaagrid on tõstmas pead üle kogu maailma, edastades sõnumit vihkamisest, mida iseloomustavad halastamatud peade maharaiumised.

Samas aga on Jumal treenimas oma rahvast – inimesi, keda Ta saab kasutama selleks, et kiskuda maha selle maailma viha ja vaen. Kuidas Ta seda teeb? Ta treenib ja varustab neid oma armastavas headuses ja rahus. Meie Jumal on armastuse Jumal, kes ei kasuta mitte relvi ega enesetaputerroriste, vaid võidukaid inimesi, kes on kartmatud Issanda armus ja halastuses.

Rohkem kui eales varem, on jumalarahvas üle kogu maailma kogemas kannatusi, katsumusi ja piina. Küll aga olen ma kindel ühes: kõikide nende pingeliste vaimulike ja füüsiliste lahingute taga, millest Kristuse ihu on hetkel läbi minemas, peitub jumalik ja igavikuline eesmärk. „Tema halastus on üle kõigi tema tegude.“ (Psalmid 145:9)

neljapäev, 25. juuni 2009

OLED SA ARMULINE?

„Sinu halastus, Issand, on suur.“ (Psalmid 119:156) „Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt. Hea on Issand kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude.“ (Psalmid 145:8-9)

Tahaksin küsida sinult ühe küsimuse, mida ma endaltki hiljaaegu küsisin: oled sa armuline inimene? Enamus meist vastaks: „Ma arvan, et ma olen armuline. Oma parima võime kohaselt püüan kaasa tunda neile, kes kannatavad. Kogen oma Kristuses olevate õdede-vendade valu ja püüan neid aidata. Annan ka oma parima, et aidata oma hädas olevaid naabreid. Ja kui inimesed mulle haiget teevad, annan neile andeks ega pea viha nende vastu.“ Ma usun, et kõik tõelised kristlased omavad üsna suurel hulgal armulikkust nende suhtes, kes on haigetsaanud ja „kadunud“. Ja tänu Jumalale selle eest! Kuid kurb tõsiasi on see, et Jumala Sõna paljastab paljudes meis suurel hulgal sügavaid eelarvamuste juuri ja üsna kitsast arusaama armulikkusest.

 

Enamus religioonidel, mis kuulutavad jumalakartlikkust, on doktriin või usutunnistus, mis ütleb: „Jumala imelised, armastavad armuannid ulatuvad kogu inimkonnani.” Jeesuse järgijatena räägime me nii palju Tema imelistest armuandidest kogu maailmale kui samas tegelik tõde peitub järgnevas:

 

On väga palju inimesi, kelle jaoks suur hulk kristlasi piirab Jumala armu. Mõtlen siinkohal prostituutide peale, kes töötavad bordellides. Mõtlen inimestele Aafrikas ja teistel mandritel, kes tuhandetena surevad AIDS’i. Mõtlen homode peale, kes kannatavad pideva südamevalu ja vaimse piina all; katsumuste peale nende eludes ja nende peale, kes joovad end oimetuks, et summutada oma elus kogetavat valu.

 

Tuginedes sellele, mida ma loen Piiblist, ei näe ma küll kusagil, et mu Päästja pööraks selja meeleheitlikule appihüüule, mis lähtub kas prostituudi, homo, narkosõltlase või alkohooliku huulilt, kes kõik on langenud sügavale põhja. Seetõttu, Tema kogudusena – Kristuse ihu  esindajatena siin maa peal – ei tohiks me hüljata kedagi, kes hüüab appi kogemaks armu ja vabastust.

 

Me võib-olla pole isegi teadlikud neist eelarvamustest kui ühtäkki nad on me ees, tuues me südamed tõetunnetusele. Seetõttu, kui sa nüüd kõige selle valguses mõtled omaenda elule, luba mul küsida veelkord: kas sa oled armuline, õrn ja armastav? Kujutan ette paljusid lugejaid ütlemas: „Jah olen!“ Samas, küsi seda nende käest, kes on su ümber – su pere, su kolleegid, sõbrad ja naabrid; tuttavad, kel teistsugune nahavärv – ja vaata, mida nemad vastavad.

kolmapäev, 24. juuni 2009

RISTIST LÄHTUV KASU

Jeesus kasutas seda tähendamissõna kui õppevahendit selleks, et tuua esile üks võrratu tõde. Selles tähendamissõnas on väga selgelt näha inimesele tulev kasu, aga samas ka kasu, mille Jumal sellest saab. Kas teate, et tähendamissõna kadunud pojast ei räägi ainuüksi andestusest hukkaläinud inimesele. Suurem osa sellest räägib isa rõõmust ja heameelest, kes igatseb oma poja järele ja jookseb talle vastu.

 

Te ju kõik teate seda lugu. Noor mees võttis välja oma osa talle kuuluvast isa pärandusest ja parseldas selle lihtsalt laia elu peale maha. Tulemuseks täielik murtus kui ka vaimu ja tervise kahjustumine, mis viis selleni, et keset oma kõige sügavamat madalseisu otsustas noormees pöörduda tagasi oma isa poole. Piibel ütleb meile: „Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.“ (Luuka 15:20)

 

Pange tähele, et mitte miski ei takistanud seda isa andmast andeks sellele noorele mehele. Polnud midagi, mida see poiss oleks pidanud tegema – isegi mitte oma patte tunnistama – sest isa oli juba teinud lepituse võimalikuks. On tõsi, et see kõik juhtus isa initsiatiivil: ta jooksis oma poja suunas ja embas teda niipea, kui ta oli näinud oma poega tee peal tulemas. On tõsi, et andestamine pole raske ühelegi armastavale isale. Nõndasamuti pole see ka probleemiks meie Taevasele Isale, kui Ta näeb oma meeltparandavat last.

 

Seega, andestus ei ole sugugi mitte ainuke teema selles tähendamissõnas. Muide, Jeesus teeb selle väga selgeks, et ainult andekssaamisest poleks sellele kadunud pojale piisanudki. Isa ei emmanud oma poega ainuüksi selleks, et anda talle andeks ja lasta tal siis taas minna oma teed. Ei, isa igatses millegi palju enama järele kui vaid suhte taastamine oma pojaga. Ta igatses oma lapse seltskonna, lähedalolu ja suhtlemise järele.

 

Ja kuigi kadunud poeg sai andeks ja koges taas isa meelehead, polnud ta siiski veel leidnud paika oma isakojas. Isa tõeline rahulolu ja rõõm said täieliseks vaid seeläbi, kui tema poeg oli koos temaga. Ja see on selle tähendamissõna üks mõte.

 

Isa silmis oli see vana poeg surnud. Täielikult pühitud tema mõtetest. See poeg, kes oli tagasi koju pöördunud, oli isa silmis täiesti uus mees ja tema minevik ei omanud enam mingit tähtsust. Isa oleks otsekui öelnud: „Mis minu arvamusse puutub, siis see vana sina on surnud. Nüüd ela ja käi koos minuga kui uus mees. See on see, mida ma sinult ootan. Pole vähimatki põhjust, miks sa peaksid elama süütunde all. Ära räägi enam oma patust või oma väärtusetusest, sest sinu patu probleem on juba ammu lahendatud. Seetõttu tule julgelt minu ligi ja saa osa minu armust ja halastusest, sest ma tunnen suurt head meelt su üle!“    

teisipäev, 23. juuni 2009

JUMALA MEELEHEA SAAB ALGUSE MEIEGA...

...KOOSVEEDETUD AJAST

Jumal tunneb suur rõõmu sellest, et rist on avanud meile vaba ligipääsu Tema ligiollu. Pole kahtlustki, et ajaloo üks kõige aulisemaid hetki leidis aset siis, kui Kristus suri ristil ja templi eesriie kärises kaheks. Sel samal hetkel maa värises, kivid veeresid ja hauad avanesid.

 

See oli seesama hetk, mil see, mis kasulik Jumalale, tuli esile. Hetkega, mil templi eesriie – miski, mis eraldas inimest Jumala pühast ligiolust – sai rebitud kaheks, juhtus midagi väga imelist. Sellest momendist alates ei avanenud ainuüksi inimesele võimalus siseneda Jumala ligiollu, aga sai võimalikuks ka see, et Jumal võis tulla inimese ligi.

 

Tema, kes kord oli asunud ”pilkases pimeduses”, ei oodanud, et meie läheks Tema juurde, vaid tuli ise meie juurde. Jumal ise haaras initsiatiivi ja Kristuse veri uhus ära kõik takistused. See oli kirjeldamatu lüke Jumala poolt; midagi sellist, kus üks osapool kuulutab: ”Küllalt – ma tahan rahu! Ma rebin maha selle eraldatuse müüri ja teen seda ainuüksi omaenda initsiatiivil.”

 

Enne ristil toimunut polnud tavalisel rahvahulgal vähimatki asja Jumala ligiollu – ainult ülempreestril oli õigus siseneda kõige pühamasse paika. Nüüd aga rajas Jeesuse ristitöö tee Isa ligiollu. Ainuüksi oma armu läbi kiskus Isa maha kõik müürid, mis eraldasid meid Tema ligiolust. Ja see võimaldas Tal tulla inimese ligi, võttes vastu kõik oma kadunud pojad ja muud patused.

 

Kogu mu sõnumi võti peitub järgnevas: sa ei saa kogeda rõõmu ja rahu – tegelikult, sa isegi ei tea, kuidas teenida Issandat – enne, kui sa pole näinud seda rõõmu, mida Ta kogeb sinu päästmisest...kuni sa pole näinud Tema südamerõõmu, mis lähtub osadusest sinuga....kuni sa ei mõista, et kõik müürid said ristil mahakistud...kuni sa ei tea, et kõik sinu minevikus toimunu on õigeksmõistetud ja unustatud. Jumal ütleb: ”Ma tahan, et sa astuksid sellesse täiusesse, mis ootab sind minu ligiolus.”

 

Suur hulk tänapäeva inimestest tunneb suurt rõõmu ristist lähtuvatest võrratutesr kasudest. Nad on astunud välja Egiptusest ja asuvad nüüd ”võidu poolel” keset oma Surnumere katsumusi. Nad naudivad vabadust ja tänavad Jumalat pidevalt selle eest, et nende vaenlased heidetakse sinna merre. Kuid paljud neist samadest usklikest magavad maha Jumala suurema eesmärgi ja kasu nende suhtes. Nad jäävad ilma sellest, miks Jumal neid on välja toonud? Ja vastus peitub sellest, et tuua neid enese ligi.

esmaspäev, 22. juuni 2009

JULGUS SISENEDA JUMALA LIGIOLLU

„Vennad, et meil on siis Jeesuse vere varal julgus sisse minna kõige pühamasse paika - selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana vahevaiba, see on oma ihu kaudu - siis mingem Jumala ette siira südamega usukülluses!“ (Heebrealastele 10:19-20, 22)

 

Kristuse ristipuul kordasaadetud tööl on kaks külge. Üks neist toob kasu inimesele, teine Jumalale. Üks toob kasu patusele, teine Isale.

 

Me oleme väga hästi teadlikud kasust, millest inimkond osa saab, sest Kristuse rist pakub meile andestust meie pattude eest. Meile on antud vägi ja meelevald kogu patu ahelate ja sidumiste üle. Meile on antud armu ja halastust ja otse loomulikult on meile antud igavese elu tõotus. Rist on andnud meile vahendid, mis võimaldavad põgeneda patu ja põrgu piinade eest.

 

Ma olen nii tänulik Jumalale selle kasu eest, mida rist pakub kogu inimkonnale ja selle võrratu kergenduse eest, mida see endaga kaasa toob. Mul on hea meel, et sõnumit sellest kuulutatakse nädal nädala järel kogudustes üle maailma.

 

Samas aga on risti kasuvusel ka teine pool ja see on midagi, millest me teame väga vähe. See on midagi, mis toob kasu Isale. Me mõistame väga vähe Isa rõõmu, mis sai võimalikuks ainuüksi tänu ristitööle. See on rõõm, mis vallandub iga kord, kui Ta võtab oma kotta vastu ühe ”kadunud poja”.   

 

Kui kõik, mida me ristist kuulutame, on vaid andestus – kui sellega kogu meie sõnum piirdubki – siis me magame maha väga olulise Jumala tõe, mida Ta tahab, et me risti kohta teaksime. Kogu sellel lool on palju sügavam tähendus ja see on väga tihdelat seotud Tema rõõmu ja meeleheaga. Tõde pakub inimestele palju enamat kui vaid kergendust. See toob endaga kaasa vabaduse, rahu, rõõmu ja kergustunde.

 

Ma usun, et enamus kristlasi on õppinud ära selle, kuidas tulla täie julgusega Jumala ette, et saada osa Tema andestusest, varustatusest ja leida vastuseid oma palvetele. Küll aga jääb neil puudu julgusest selles usuaspektis – aspektis, mis on sama eluliselt tähtis kui kogu nende elu koos Issandaga. 

reede, 19. juuni 2009

RAHU JA ARM PALJUNEGU SU ÜLE

Valmistudes selle sõnumi kirjutamiseks, ütles Püha Vaim mulle väga selgelt, et ma peaksin saatma teile järgneva julgustuse Psalmist 37. Olen jätkuvalt hämmingus sellest, kuidas Jumal saadab meile oma Sõna just siis, kui me seda kõige enam vajame. See on juba Tema armastavas loomuses panna tähele meie appihüüdu ja seada valmis eriline sõnum just selleks hetkeks, mil me seda vajame. Pane siis tähele Issanda Sõna enese jaoks:

 

1.     Ära lase end häirida neist, kes halba teevad või sind enese huvides jalge alla tallavad, sest ka nende hetk saabub ükskord:

·         Psalmid 37:1, 2, 7, 8-15, 32-34.

 

2.     Usalda Jumalat – tunne rõõmu Temast. Anna kõik üle Talle ning lase oma mõtetel ja vaimul puhata:  

·         Psalmid 37:3-6.

 

Kui sa kuuletud sellele sõnale, saab su süda täis rõõmu ja su südameigatsused täidetakse. Jumal laseb sündida kõigel, mida Ta on tõotanud. Sa näed, kuidas Tema õiglus võidab su elus.

 

3.     Jumal teab igat sind eesootavat sammu ja Ta on juhtimas kõike, mis puudutab su elu, su perekonda, su vajadusi. Seetõttu usalda Teda kõiges.

·         Psalmid 37:23-29.

 

4.     Jumalakartlikud lapsevanemad ei ole pidevalt pahased oma laste peale, nõnda nagu ka Jumal ei ole pahane oma laste peale. Ta tahab olla su rahu, su jõud ja su abi kitsikuse ajal:

·         Psalmid 37:34, 37-40.

 

Jumal tõotab Psalmis 37 teha kõiki neid häid asju oma rahvale, „sest nad otsivad pelgupaika tema juures“ (Psalmid 37:40)

neljapäev, 18. juuni 2009

RAHU JA ARMASTUST SULLE MEIE KALLILT ISSANDALT

Palves olles juhtis Püha Vaim mind Psalmide 20:2-3 juurde:

 

„Issand vastaku sulle kitsikuse ajal; Jaakobi Jumala nimi varjaku sind! Ta läkitagu sulle abi pühast paigast ja toetagu sind Siionist!“

 

SEE SÕNA ON SULLE. Mis on see konkreetne mure, millega sa hetkel silmitsi seisad? On ehk keegi su pereliikmetest haige või minemas läbi suurest katsumusest? On sul rahalisi raskusi? Või peitub häda hoopis sinus eneses – mõne seesmise võitluse näol kas patu või iseendaga?

 

Ükskõik, millega sa ka silmitsi ei seisaks; ükskõik, kui tõsine su olukord ka poleks – Issand kuuleb oma laste appihüüdu nende „kitsikuse ajal“.

 

Kas sulle tundub, et sul pole kellegi poole pöörduda? „Jaakobi Jumala nimi varjaku sind!“ Jumal ei ole sinu vastane – Ta on sinu sõber ja tõeline kaitsja. Usu Tema nimesse ja võimesse sind aidata.

 

Kui sul poleks midagi muud peale selle järgneva tõotuse, siis ka sellest oleks juba rohkem kui küll:

Ta läkitagu sulle abi pühast paigast (paigast, kus valitseb palve ja ülistus)“. Ainuüksi neis kahes salmis on Ta lubanud kuulda sind...kaitsta sind...aidata sind....toetada sind. Kui võrratu! Usu  sellesse!

kolmapäev, 17. juuni 2009

ELAVA VEE JÕED ON TÕUSMAS

Isegi kui surm luurab iga nurga taga, on elava vee jõed siiski tõusmas, tervendades kõike, millega nad kokku puutuvad. 

 

Paljudes konfessioonides ja kohalikes kogudustes on maad võtmas vaimuliku surma mõõnad. Inimesed on vaimselt suremas, kuna neil on puudu Jumala Sõna vankumatust tõest.

 

Kas pole mitte irooniline, et samal ajal kui Venemaal, Hiinas ja teistes ida-bloki kommunistlikes maades pöörduvad inimesed suures vaimses janus ja näljas Jumala poole – külvavad Ameerikas abordi ja pornograafia edendajad ning surnud konfessioonid surma ja pilget kõige selle üle, mis on püha?

 

Tänu Jumalale, et Tema jumalikke printsiipe pole võimalik takistada ühegi käputäie inimeste poolt. On ju Tema Vaim just praegugi liikumas üle kogu maailma ja Ameerikagi saab osa ärkamislainetest ja suurest vaimsest näljast.  

 

Oled sa kogemas suuremat nälga Jumala ja Ta Sõna järele kui eales varem? See kõik on Püha Vaimu töö, kes on toomas esile oma püha jääki. New York City’s näeme me suurel hulgal Jumala järele näljaseid inimesi, kes juba varakult tulevad kirikusse ja lahkuvad sealt viimaste seas. Erinevad inimesed erinevatest taustadest muutuvad üha enam Kristuse sarnasteks – vaesed, rikkad, kodutud ja eri-rahvustest. Meid külastatakse üle kogu maailma ja saadakse osa „vetest, kus ujuda“. 

 

Elava vee jõed on tõusmas, tuues vaimset elu kõigile, kes nendega kokku puutuvad. Puudutagu see sindki just täpselt seal, kus parasjagu oled. 

teisipäev, 16. juuni 2009

ISSAND ÕNNISTAGU JA HOIDKU SIND KÕIGIL SU TEEDEL

Lugesin hiljaaegu uuesti George Muller’i lugu, kes 1830 aastate keskpaigas kandis hoolt üle 2000 orvu eest Inglismaal. Ja seda kõike vaid läbi usu Jumalasse. Muller’it tunti kui meest, kes sai vastused oma palvetele. Enne oma surma oli ta oma päevikuisse talletanud üle 50 000 palvevastuse.

 

Kui temalt küsiti, kust ta teadis, mis on Jumala tahe ühes või teises olukorras, tõi ta esile alljärgnevad sammud, mis tema meelest olid olulised:

 

1.     “Ma viin oma südame sellisesse seisu, et sel puudub igasugune oma tahe ükskõik, millise konkreetse küsimuse suhtes.”

2.     “Ma ei jäta lahendust kunagi oma tunnete või lihtsalt muljete hooleks, sest need võivad juhtida valearusaamadeni.”

3.     “Ma otsin Jumala tahet läbi Tema Sõna või kooskõlas Sõnaga. Ajades taga ainuüksi Vaimu juhtimist ilma Jumala Sõnata võid sa samuti sattuda valele teele.“

4.     “Ma usun Jumala poolt õnnistatud [kontrollitud] olukordadesse”

5.     “Ma palun palves, et Jumal ilmutaks mulle oma tahet.“

6.     “Ma kannan hoolt selle eest, et mu südametunnistus nii Jumala kui inimeste ees on puhas.“

7.     “Iga kord, kui ma võtsin kuulda inimeste arvamust Jumala arvamuse asemel, tegin ma suuri vigu.“ 

8.     “Ma tegutsen ainuüksi siis, kui rahu on mu südames ja kui ma olen veetnud palju aega palves ja usus Jumalat oodates.“

 

Neid, kes käivad usus, otsides ainuüksi Jumala täiuslikku tahet, pannakse sageli väga tugevalt proovile. Ma leian üha enam ja enam oma endagi elus, kui oluline roll on siiral pühendunud palvel ja Piibli lugemisel. Kahjuks ei palu aga tänapäeval just eriti paljud jumalalapsed usinalt ja järjekindlalt. Selle asemel on hoopis väga palju teleka vaatamist ja väga vähe Jumala ees ootamist. 

 

Pühendades end palvele tõuseb ka mu usk. Ja kui ma toidan end Jumala Sõnaga, kasvab ka mu veendumus Tema väesse juhtida ja aidata mind. Jumalast saab minu pankur, mu nõuandja, mu advokaat.

 

Mu palve on, et sa võiks leida Teda tegemas sedasama sinugi heaks. 

esmaspäev, 15. juuni 2009

TERVITAN TEID JEESUSE KALLIL NIMEL

Püha Vaim on puudutanud mind väga tugevalt selles suunas, et tuletada teile meelde, kui oluline on olla tänulik Jumalale kogu Tema armastuse ja õnnistuste eest meie eludes. Tema tänamine on tähtis – isegi keset oma hädasid ja proovilepaneku aegu. 

 

Jumalal olid iisraellastega teatud arusaamatused, kuna nad ei olnud tänulikud Tema õnnistuste ja varustuse eest. Taavet mõistis, et Jumalale meeldis rahuldada kõiki oma rahva vajadusi, kuid samas ta ka teadis, et Issand ootas nende tänu. Taavet kirjutas: „Tulge sisse ta väravaist tänuga.“ (Psalmid 100:4) Tänu toomisest peaksime alustama meiegi: „Too Jumalale ohvriks tänu!“ (Psalmid 50:14). „Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituslauludega!“ (Psalmid 95:2)

 

Hiljaaegu läbielatud proovilepaneku aegadel olen ma leidnud rõõmu ja rahu lihtsalt Issanda ette minnes ja Teda tänades. Ma räägin Talle, kui vaevatud ma olen ja samas kui tänulik ma olen kõige selle hea eest, mis Ta minu jaoks minevikus on teinud. Seda tehes tõuseb mu hing kõrgemale kõigest kisast-kärast, ma saan tagasi oma rõõmu ja kogen täit hingamist.

 

Kas sa oled viimaste päevade jooksul tundnud tänu Jumala ees? Luba mul küsida: kas seal pole mitte palju asju, mille eest Teda tänada? Sinu pääste. Sinu tervis. Püha Vaimu tugi ja kinnitus keset kõige raskemaid aegu. Tema vabastavad lahendused minevikus.

 

Paulus ütleb, et me peaksime tänama Jumalat ka kõige selle eest, mida meile on õpetatud. Tema õppetunnid on andnud meile juured, mille abil jääda püsima keset vaenlase rünnakuid. „Olles juurdunud ja ülesehitatud temas ning kinnitatud usus, nõnda nagu teid on õpetatud, ja olge ülevoolavad tänus.“ (Koloslastele 2:7)

 

Issand kutsub kõiki oma lapsi uuendatud tänuavalduste väljavalamisele kõige selle eest, mida Ta on meie heaks teinud. 

reede, 12. juuni 2009

TAEVAS

Paulus oli tänulik nii oma elu, kutsumise kui teenistuse eest. Ma usun, et ta armastas Jumala rahvast kogu oma südamest. Kuid läbi kõigi oma teenistusaastate oli Pauluse püsivaks igatsuseks minna koju ja olla koos oma Issandaga. Ta süda igatses nii väga sinna.

 

Apostel Paulus viitab taevale siis, kui ta räägib oma kogemusest paradiisis. Ta ütleb, et ta nägi ja kuulis seal asju, mis olid nii üle mõistuse imelised, et tal ei jagunud isegi sõnu nende kirjeldamiseks. Tema jutust jääb mulje, et isegi kui ta oskaks seletada kõike seda, mida ta seal nägi, et suudaks inimmõistus siiski seda kõike vastu võtta.

 

Piibel ütleb meile, et me saame valitsema taevas koos Issandaga otsekui kuningad ja preestrid, valitsedes üle kogu ilmamaa. (Ilmutuse 5:10). Me saame olema seal kui Ta sulased, kes Teda teenivad. (Ilmutuse 22:3).

 

Paulus ütleb: „Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!“ (1Korintlastele 15:57). Paljud kristlased kasutavad seda salmi igapäevaselt, rakendades seda keset oma raskusi ja tagakiusu. Samas viitab aga kontekst, milles Paulus seda ütleb, hoopis millelegi palju sügavamale. Ainuüksi paar salmi varem ütleb Paulus: "Surm on neelatud võidusse! Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?" (15:54:55)

 

Paulus rääkis väga liigutavalt oma igatsusest taeva järele: „Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas, sest selles maises me ägame, igatsedes rõivastuda taevasesse eluasemesse.“ (2Korintlastele 5:1-2). Ja siis ta lisab: „Ent me oleme kindlad ning meile meeldib pigem ära olla ihust ja viibida Issanda juures.“ (5:8)

 

Tuginedes Paulusele, on taevas – paik, kus me veedame kogu igaviku Issanda ligiolus – midagi, mille järgi me kõik peaksime igatsema oma südameis.

 

Armas Jumala püha, muuda taevas oma siiraks südameigatsuseks. Jeesus tuleb nende järgi, kes igatsevad olla seal koos Temaga!

kolmapäev, 10. juuni 2009

TÄNU OLGU JUMALALE!

Mu sõber oli omadega täitsa läbi – tõelises meeleheites ja kahtlustes, kas Jumal on tõesti ta keset tema isiklikku õudusunenägu maha jätnud? Hiljaaegu muutus ta lausa nii meeleheitlikuks, et hüüdis Jumala poole: „Ma ei ela enam tänast päeva üle, kui sa ei saada mu juurde kedagi ühe lootusesõnumiga! Ma lihtsalt ei jaksa enam!“

 

Mõni tund hiljem, olles jõudnud punkti, kus ta praktiliselt oli valmis loobuma oma elust, läks ta postkastist posti võtma ja leidis sealt ühe trükise, mille üks ta sõpradest oli talle paar päeva varem saatnud. Tegu oli minu 1992 aastal väljaantud sõnumiga, millel pealkirjas „Jumala mehe olemus“. See sõnum tõi lootust ja elu tema haiget saanud hingele ja ta ei suutnud ära imestada, kuidas Püha Vaim nii õigel ajal kõike toimetas! Kuid Jumal oli just õigel ajal õiges kohas ja seda lootuse sõnumiga, mis just täpselt sellele mehele mõeldud.  

 

Täna kogen ma Püha Vaimu juhtimist saata teel vaid paar julgustusesõna vaid teatud kindlatele isikutele, et nood võiks saada kätte oma lootusesõnumi just õigel ajal ja kohas. Vaata, ega alljärgnevatest mini-sõnumitest pole ehk mõni just täpselt sinu jaoks?!

 

 

1.     Kellelegi, kelle hing on nii nõrkenud ja kes tunneb, et Jumal on teda alt vedanud: Erinevad hääled on sind segadusse viinud. Sinu kristlastest sõbrad on sind maha jätnud. Sa tunned end liiga lüüasaanuna, et paluda. Sa tunned end petetud ja isegi hüljatuna Jumala poolt ja see tekitab sinus hirmu. Sinu sees on üks sügav kurbus. Sinu peas on keerelnud üks mõte, et võib-olla sa oled kuidagimoodi pahandanud Jumalat? Sa oled kaotanud igasuguse Jumala armastuse tunde enese suhtes. Aga siin on see, mida Jumal sulle ütleb: „Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte.“ (Jesaja 49:15)

 

2.     Kellelegi keset abieluprobleeme: sa oled kõvasti haiget saanud. Sa igatsed, et su abielu saaks tervendatud ja taastatud, kuid see tundub täiesti lootusetuna. Ja sa oled õnnetu. Sa oled palunud kogu südamest. Sa ei taha olla sõnakuulmatu Jumalale, kuid sa ei näe ka mingi lootust taastumiseks. Aga ma ütlen sulle: ära anna alla oma abielu suhtes, ükskõik, kui hullusti asjad ka ei oleks!  

„Ja ma tasun teile nende aastate eest, kui saagi sõid rohutirtsud, vastsed, mardikad ja röövikud - see mu suur sõjavägi, kelle ma läkitasin teie kallale.“ (Joel 2:25) „Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda; ja ma tasun temale troostiga ning pakun ta leinajaile huultevilja.“ (Jesaja 57:18)

 

3.     Kellelegi, kes leinab ja kurvastab: su elus on juhtunud midagi, mis on toonud ühe suure kurbuse ja raskuse su üle, mida sa ei suuda eneselt raputada. Sa armastad küll Issandat, kuid see sügav kurbus on sinuga nii ööl kui päeval. Sa ärkad sellega, sa kannad seda enesega kogu päeva ja sa ei saa sellest lahti ka öötundidel. Ometigi – Issand teab, mis sind vaevab! Ja siin on üks lootusesõnum sulle: 

„Ma tean, Issand, et su seadused on õiged ja et sa ustavuses mind oled vaevanud. Olgu nüüd su heldus mulle troostiks, nõnda nagu sa oled ütelnud oma sulasele! Tulgu su halastused minu peale, et ma elaksin, sest sinu Seadus on minu rõõm!“ (Psalmid 119:75-77)

esmaspäev, 8. juuni 2009

JUMAL ÕNNISTAGU SIND ROHKESTI

Istudes maha seda sõnumit kirjutama, õhutas Püha Vaim mind üles ehitama ja julgustama kõiki lugejaid. Ma usun siiralt, et alljärgnev sõnum on Jumalalt, mistõttu mu palve on, et see ehitaks üles su usku. Siin on aga see, mida ma usun, et Püha Vaim juhtis mind jagama sinuga:

Esimene sõnum on neile, kes on oma paheliste pattude, himude või harjumuste vangis. Sa oled tundnud end lüüasaanu, -pahelise –ja abituna. Saatan on öelnud sulle, et sa oled halb ja et Jumal on pööranud sulle selja.
Luba mul tuletada sulle meelde, mida Jumal ütles iisraellastele, kes oma mineviku pattude tõttu olid pöördumas tagasi Paabeli vangistusse. Vaatamata sellele, et need iisraellased olid oma patu orjad, nimetas Jumal neid „heaks viljaks“. Ja siis tõotas Ta neile: „Ma heidan silma nende peale heas mõttes...Ma ehitan neid ega kisu maha, ja ma istutan neid ega kitku välja. Ja ma annan neile südame mõistmiseks...mina olen neile Jumalaks, sest nad pöörduvad minu poole kõigest südamest.“ (Jeremija 24:4-7)
Kõik, mida sa vajad, on siiras kahetsus Jumala ees ja igatsus saada vabaks ning olla Tema ligi. Tema ei hülga sind. Küll aga saab ta üleloomulikult muutma ja vabastama sind!
Mul on sõnum ka neile, kel on tunne, et nad on kaotanud õige suuna. Sa koged segadust päris mitmete asjade tõttu oma elus. Sul pole mitte kellegi poole pöörduda ja mõne asja puhul on lausa tunne, et need on väljunud igasuguse kontrolli alt. Sügaval oma südames sa isegi mõtled, et ega sa äkki pole sattunud Jumala korrigeerimise või hukkamõistu alla?

Palun võta vastu see sõna Pühalt Vaimult: „Ma tean, Issand, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu. Karista mind, Issand, aga õiglaselt, mitte oma raevus, et sa mind täiesti ei hävitaks.“ (Jeremija 10:23-24)

Jumal ei lase sul langeda meeleheitesse ega lootusetusesse. Ta ei luba ühelgi asjal tulla su ellu, mis viiks sind rajalt kõrvale või segadusse. Ta teeb seda, mis on parim su jaoks, kuid mitte iialgi viha ega pahameelega. Jumal ei ole pahane su peale. Ta saab juhtima sind, kui annad Talle oma usu – ükskõik siis, kui nõrk see ka poleks. Usalda Tema armastust!

See on see sõnum, mida Püha Vaim õhutas mind saatma sulle. Olgu see sulle julgustuseks ja abiks.

reede, 5. juuni 2009

OLGU JUMALA RAHU TE ÜLE

Veetsin pikalt aega palves, et saada teada, mida Jumal tahab öelda teile. Endamisi mõtiskledes kogesin Püha Vaimu õhutust lugeda veelkord hoolikalt 33 ja 34 Psalmi. Olles seda teinud, teadsin ma koheselt, mida Issand tahab, et ma teeks.

Ma usun, et järgneva nelja piiblilõigu puhul leiab absoluutselt iga selle sõnumi lugeja ühe väga erilise ja otsese sõnumi Issandalt. Jumal on ustav läkitamaks oma rahvale sõna just teatud ajaks, mistõttu Püha Vaim annab sulle ka teada, milline neist lõikudest kuulub just täpselt sulle sel hetkel:


1. „Vaata, Issanda silm on nende peal, kes teda kardavad ja tema heldust ootavad, et tema tõmbaks nende hinge välja surmast ja hoiaks neid elus näljaajal. Meie hing ootab Issandat, meie abi ja meie kilp on tema.“ (Psalm 33:18-20).

2. Sest tema ütles, ja nõnda see sai; tema käskis, ja see tuli esile. Issand ajab nurja paganate nõu, ta teeb tühjaks rahvaste mõtted. Issanda nõu püsib igavesti, tema südame mõtted põlvest põlve.“ (Psalm 33:9-11).

3. „Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle ning tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest. Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema kõigist ta kitsikustest.“ (Psalm 34:5, 7).

4. Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole. Õiged kisendavad ja Issand kuuleb ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest. Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja. (Psalm 34:15, 17, 19).

Jumal õnnistagu ja kinnitagu oma kallist Sõna te südameis, mille Ta on saatnud tervendamiseks.

neljapäev, 4. juuni 2009

ISSAND ÕNNISTAGU JA HOIDKU TEID OMA ARMASTUSES

Nõustades hiljaaegu üht kristlasest meesterahvast, kel oli probleeme abielu, raha ja tööga, jõudis mulle ühtäkki kohale, et ta lootis saada mu käest kas palvet või mõnd muud üleloomulikku nõuannet, mis lahendaks kõik tema mured. Samas tunnistas ta aga, et tema ise ei palveta. Ta pühendab mitmeid tunde teleka vaatamisele, kuid mitte palvele ega Sõna lugemisele. Ja siis ma mõtlesin endamisi: „Kui palju tegelikult on neid kristlasi, kes seisavad silmitsi tõeliselt keeruliste ja koormavate probleemidega, kuid kes iialgi ei otsi Jumalat neis asjus oma vaiksel palveajal?“

Tohib ma küsin sinult sõbralikult midagi? Kas sina otsid oma probleemide ja vajaduste pärast Issandat kogu oma südamest ja jõust? Pühendad sa Talle kvaliteetaega, oodates Tema ligiolus? Leiad sa vähemalt veidigi sisukat aega igal päeval, et uurida Tema Sõna? Kui su vastus on ei, siis ma pean ausalt tunnistama sulle, et mitte kellegi teise palved ei kanna sind ka läbi. Jumal ootab, et me kõik oleksime ühel meelel palves.

Tema Sõna tõotab: „...ja sa leiad ta, kui sa teda otsid kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.“ (5Moosese 4:29)

Senikaua, kuni Jumala rahvas ei õpi kiiruga minema oma salajasse palvekambrisse, viies sinna kaasa kõik oma probleemid ja vajadused ning valades välja oma südame Jumala ligiolus, jääb kestma pidev segadus ja meeleheide. Sest igakord, kui ma võtan kiirustamata kvaliteetaega oma Issanda jaoks, tulen ma tagasi värskendatud, julgustatud ja veendununa, et Jumalal on väljapääs.

Kui minu sõnumid õhutavad sind pöörduma tagasi innuka palve ja usu juurde, olen ma veendunud, et üks päev sa tänad mind, kuna sa saad nägema Jumala õnnistusi ja soosingut voolamas su ellu uksest ja aknast. Jumal armastab kogu südamest neid, kes igapäevaselt otsivad Tema palet. Andku Ta meile andeks, et oleme Ta unustanud neil viimseil päevil

Tahan julgustada sind hakata veetma seda aega koos Jumalaga juba täna. Mine Tema ette ja vala välja oma hing Ta ees.

kolmapäev, 3. juuni 2009

RAHU JA ARMU TEILE MEIE ISALT, JUMALALT

“Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks
tänuütlemisega palumises ja anumises.“ (Filiplastele 4:6).

Mina usun, et palves, mis liidetud usuga, peitub vastus kõigele. Paulus kasutab sõna „kõiges“, mis tähendab seda, et „Paluge kõige pärast! Ja tänage juba ette, et teie palveid võetakse kuulda ja neile vastatakse.“ Palve on midagi, mida me peaksime praktiseerima esmajärjekorras ja mitte alles siis, kui kõik meie püüdlused kasutada muid variante, on läbi kukkunud. „Aga otsige esiti Jumala riiki!“ (Matteuse 6:33)

Nii paljud tänapäeva kristlased on Saatana väntsutada. Nende kodudes möllab kui keeristorm, nad on koormatud ja vaevatud hirmust ning süütundest ja igasugu hädad ründavad neid kõigist paigust. Probleemid, millega oma teenistuses kristlaste poolt saadud kirjadest kokku puutume, on hingematvad.

Kurb tõsiasi on aga see, et ainuüksi vähesed neist raskustega silmitsi seisvatest usklikest pöörduvad Issanda poole püsivas palves. Vaid üksikud võtavad igapäevaselt ja järjepidevalt kvaliteetaega Issanda jaoks. Sageli võtab meeleheide maad just seetõttu, et inimesed ei lähe oma salajasse paika valamaks välja oma kurbust ja kergendamaks südant Issanda ees. Selle asemel jagavad nad kõigist oma probleemidest hoopis sõprade, -pastorite –ja nõustajatega, jättes täielikult kõrvale Issanda, kes tegelikult ootab neid. Meie jaoks on palve alles viimane võimalus.

Kas tänapäeva põlvkond kurvastab Jumalat sama palju, kui tolleaegne Iisrael? Ta ütles nende kohta:
„Aga minu rahvas on unustanud minu loendamatuil päevil.“ (Jeremija 2:32)

Jumalal on hea meel, kui me jookseme eelkõige Tema palge ette; kui me võtame spetsiaalselt aega, et olla ainuüksi Temaga, valades välja oma südamesoppide kõige sügavaimad tunded ja palved. Meil pole mingit õigust väita, et me armastame Issandat, kui me ei veeda regulaarselt aega Temaga. Ta võtab kuulda su palveid ja vastab sulle. Kuid Ta vajab ainuüksi sind, et Ta võiks kõneleda sulle vaiksetel hetkedel.

Sisenedes iga päev Issanda ligiollu, on minu kõige suurimaks palveks, et Püha Vaim võiks avada mulle Jumala Sõna, et ma võiks tõesti olla otsekui Tema häälekajaks. Ma usun, et minu Kristuse ihule jagatavad sõnumid toovad kaasa nii kosutust kui ka patu tunnetuse, õhutades kristlasi üles elule õigsuses.

Palun võta siis kvaliteetaega Issanda jaoks, usaldades kõik oma palved ja anumised Tema hoolde.

teisipäev, 2. juuni 2009

NELI OOTUST

Palves olles kogesin, kuidas Püha Vaim rääkis mulle neljast ootusest, milles suhtes Jumala rahvas peaks uskuma Jumalat, et need saavad sündima. Kõik need ootused tuginevad Jumala vankumatutele tõotustele, mille Ta on meile andnud. Meie Jumal on tõotuste andja ja tõotuste pidaja!

1. OOTA OMA TASU, KUI OLED INNUKALT OTSINUD ISSANDAT.
„Ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ (Heebrealastele 11:6)
Sa võid usus paluda Jumalalt üht märki, mis kinnitaks ja julgustaks sinu usku. Jumal ei jää kunagi hiljaks, kuid samas Ta ka teab, et sa vajad üht lootuskiirt ja häid uudiseid keset oma proovilepaneku aegu. Oota, et Ta peab oma sõna ja annab sulle tasu just nüüd, kui sa seda kõige enam vajad. Jumal ei valeta ja Ta on öelnud, et Ta annab oma palga neile, kes Teda otsivad. Seetõttu otsi Teda igapäevaselt. Ja usu kogu südamest, et see saab olema sinu võrratult suurte vaimulike õnnistuste hooaeg.

2. OOTA TUNNUSMÄRKE ARENEVA IME KOHTA OMA ELUS.
“...sest Jumala käes on kõik võimalik." (Markuse 10:27).

Olen varasemalt kirjutanud hetkelistest ja arenevatest imedest. Arenevad imed saavad alguse nähtamatutel tasastel viisidel ja kooruvad lahti samm sammu haaval, ühe väikse ime näol korraga. Sa oled just praegu keset taolist imet! Seetõttu oota, et Jumal tegutseks oma salapärastel viisidel, mis nähtamatud inimsilmale. See peaks olema aeg, kus sa võid öelda: „Mul pole aimugi, kuidas see kõik saab sündima – hetkel pole nagu veel midagi näha – aga ma usun, et Jumal saatis ühe vastuse teele alates kõige esimesest palvest, mida palusin.“

3. OOTA VÕIMALUST SISENEDA JUMALA POOLT TÕOTATUD HINGAMISSE
„Nii on siis Jumala rahva hingamisaeg alles ees... Olgem siis agarad sisse minema sellesse hingamisse.“ (Heebrealastele 4:9,11)

Paljude usklike jaoks on viimane aasta olnud üsnagi pingeline. See oli aasta täis suuri rahutusi, probleeme ja katsumusi. Nüüd aga igatseb Issand, et sa lubaks Tal end juhtida oma tõotatud hingamisse. See pole kunagi olnud Jumala plaanis, et Ta lapsed elaksid hirmu ja meeleheite all. Keset hirmu ja hädasid vajame me vankumatut usku Temasse. Nüüd on see aeg, mil anda kõik üle Jeesusele.

4. OOTA, ET PÜHA VAIM OLEKS ALATI „OMA TEMPLIS“
„Või kas te ei tea, et teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel?“ (1Korintlastele 6:19).

Püha Vaim elab iga uskliku südames. Ta on kõikjalviibiv kogu maailmas ja universumis. Ma alustan igat päeva teadmises, et Ta on siin, oma templis, et lohutada ja juhatada mind, julgustada ja võida mind ja ilmutada mulle ilmutusi üha kasvavast Kristuse aust. Ta soovib, et sa igatseksid Tema ligiolu järele, mis iga päevaga võiks saada üha enam ja enam reaalsemaks.

Usu nendesse tõotustesse. Haara kinni neist neljast ootusest ja sa saad nägema imelisi asju sel ajal oma elus praegu.

esmaspäev, 1. juuni 2009

ISSAND ON HEA JA ARMULINE NEILE, KES TEDA USALDAVAD

Alljärgneva sõnumi eest paludes, sositas Püha Vaim mulle: ”KEEGI, KES SEDA LOEB, VAJA VÄGA JULGUSTUST. KEEGI VAJAB VÄRSKENDUST JA VABASTUST VAIMSEST JA FÜÜSILISEST VALUST NING SEGADUSEST. KEEGI VAJAB ÜHT ERILIST LOOTUSE SÕNUMIT JUST SELLE LUGEMISE AJAL!”

Oled see „keegi“ ehk sina? Mõtlen siinkohal kellelegi, keda ründavad hädad igast ilmakaarest. Kellelegi, kes on nii koormatud seesmistest hirmudest ja välistest võitlustest. Üsna suure tõenäosusega pole sellel inimesel kedagi, kellega rääkida ja kes mõistaks teda; mitte kedagi, keda usaldada sel raskel katsumusetunnil.

Ma tean, et Jumala Vaim kasutab mu pastakat just praegu, et tuua lootuse ja värskenduse sõnum kellelegi, kelle kannatus ja jõud on raugemas. Palun pane tähele seda Issanda sõna, mida just praegu kirjutan Püha Vaimu võidmise all. Jumal on kuulnud su appihüüdu ja kõik järgnevad sõnad pärinevad Tema armastavast südamest:

Keset sinu nõrkuse ja hädahetki püüab Saatan lämmata su mõtteid oma valedega. Ta püüab veenda sind, et Jumal pole sinuga. Kui sa usud sellesse valesse, ei pääse sa iialgi Saatana lõksust.

Kui sa aga jääd vaikseks Issanda ees ja hüüad Ta poole oma salajases palves, ütleb Püha Vaim sulle selgelt: „Jumal on sinuga. Ta ei ole hüljanud sind. Ta näeb sind ja teab kõiki su kannatusi. Jeesus ütles:
„Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni." (Matteuse 28:20)

Sa oled armastatud ja vajalik. Saatan on valevorst, kes loodab, et annad oma meeleheitele alla ja usudki, et oled üksi keset oma võitlusi. Kuid sa ei ole üksi – mitte iialgi! Jumalal on keegi, kes palub su eest, kui sa vajad abi.

Sa tuled oma katsumustest läbi võitjana. Aga sa pead uskuma, et Jumal on kuulnud su appihüüdu. Lihtsalt toetu Jumalale, sest kui sa näeksid kõiki neid häid asju, mis on sind veel ees ootamas, hüppaksid sa rõõmust

Ja lõpuks, kuula Jumala südant läbi Tema puhta Sõna:

„Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid. Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.“ (Jeremija 29:11-13).