reede, 30. november 2012

OLLES KRISTUSES

Tänapäeva kristlased elavad suure valguse ajastul. Püha Vaim on meile ilmutanud Kristuse võimsa ristitöö tähendust ja Tema imelisest ohvrist lähtuvaid õnnistusi. Samas aga oli kord ka aeg, mida tuntakse pimeda keskajana, kus Kristuse imelisi tegusid varjati maailma eest.

Enamus pimeda keskaja jutlusi keskendus igavesele hukatusele ja Jumala vihale. Paavstid ja preestrid kuulutasid tegude evangeeliumit ja inimesed tegid kõikvõimalikke asju, leidmaks rahu Jumalaga. Nad rändasid maha pikki maid, et kummardada templites. Nad põlvitasid kivist kujude ees, korrutasid pikki palveid ja sõrmitsesid palvehelmeid. Kuid kõik see vaid süvendas nende seotust ja külvas veelgi sügavamat pimedust nende hinge.

Tolle aja inimesed ei teadnud midagi Kristuse Kolgata võiduga kaasnevatest hüvedest või õnnistustest. Ja isegi tänapäeval, vaatamata sellele, et sel teemal nii palju õpetatakse, ei mõista siiski enamus kristlasi paljusid Kristuse teoga kaasnevaid olulisi aspekte. Ehk siis – nad ei mõista, mida tähendab „olla Kristuses“.

Issanda karja karjasena kuulutan minagi aegajalt põrgust, hukkamõistmisest ja Jumala vihast. Kuid olen üha enam ja enam jõudnud veendumusele, et ainukene viis, kuidas juhtida Jumala rahvast võidukasse ellu, on kuulutada neile õnnistusi ja „Kristuses olemisega“ kaasnevaid kasutegureid. Sest fakt on see, et Kristuses olemine on ainukene alus, millele rajada tõelist pühadust ja õigsust. Ilma selle aluseta toetume vaid omaenese lihale, mille kaudu püüame ise kangesti pühad olla. Kuid tõeline pühadus lähtub ainuüksi sellest, kui tead, millised on Jumala rikkused Jeesuses Kristuses.

„Jah, Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult.“ (Tiituse 2:11-12). Ainuüksi Jumala arm saab meile õpetada sellist teoloogiat, mis viib meid pühaduseni. Mitte ükski inimlik tegu ei suuda seda!

neljapäev, 29. november 2012

TUNDES PÜHA HÕISKAMIST

Põhjus, miks paljud tänapäeva kristlased elavad hirmu ja segaduse all, on selles, et nad ei mõista Juubeliaasta püha hõiskamist. Jah, nad teavad, et Jeesus suri ja tõusis surnuist ja et Tema veres peitub vägi päästeks. Kuid nad pole mõistnud seda püha hõiskamist, mille Ta on meie jaoks valmistanud, et võiksime elada vabaduses. „Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist…“ (Õp.89:15). See püha hõiskamine, millest täna kuuleme, väljendub Jumala trompeti helis, mis kuulutab meile päästet läbi Jeesuse Kristuse vere.

Siinkohal veel mõned Juubeliaasta hõiskamisega kaasnevad õnnistused:
  1. „Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist; nad käivad sinu palge valguses, Issand.“ (Psalmid 89:16). Heebreakeelne tähendus sellele on: „Nad käivad oma teed rõõmustades, olles kindlad Jumala tõotustes ja hingates Tema ligiolus.“ Ehk teisisõnu: me ei pea enam ekslema keset pimedust või segadust, sest Tema valgus paistab me silme ees.“ 
  2. „Sinu nimest rõõmutsevad nad iga päev, ja sinu õigluses nad ülendatakse.“ (Ps.89:17). Me teame, et meie endi õigsus on kui räpased räbalad, mistõttu peame olema julged rõõmustuma Tema õigsuses. Kuid seda saame teha ainuüksi usu läbi. 
  3. „Sest sina oled nende tugevuse ilu, ja sinu hea meele pärast tõstetakse meie sarv kõrgele.“ (Ps.89:18). Me teame, et ainuüksi Kristus on meie jõuallikas ja me ei pea enam elama Saatana tallaalustena. Kõik, mida tegema peame, on vaid vaatama Saatana selja peale, kus ilutseb uhkelt meie Päästja jalajälg. Jeesus on purustanud me vaenlase! 
  4. „Sest Issanda hoolel on meie kilp, ja Iisraeli Püha hoolel on meie kuningas.“ (Ps.89:19). Oma lihalikus loomuses oleme täiesti abitud, mistõttu peame täielikult usaldama Jeesuse ristil saavutatud võitu. Tema kaitseb meid igasuguste vaenlaste eest.

kolmapäev, 28. november 2012

JEESUS LÄKS ÜLES, ET PALUDA ME EEST

Just täpselt nõnda, nagu ülempreestrid läksid lepituspäeval trepist üles kõige pühamasse paika, nõnda läks ka meie Ülempreester taevasesse templisse – suuremasse ja täiuslikumasse kui see, mis kätega ehitatud (vt.Heebrealastele 9:11). Kuid Jeesus ei läinud taevasse ainuüksi selleks, et nautida au, mis Talle täie õigusega kuulus, aga ka selleks, et toimetada meie eest.

Heebrea kirja autor tuletab meelde, et Jeesuse tegemised taevas on kõik seotud meie heaoluga: „…elades aina selleks, et nende eest paluda.“ (He.7:25). Kristus teeb seda meie pärast! Kuid mida täpsemalt see tähendab, et „Ta elab selleks, et meie eest paluda“? Usun, et Jeesus palvetab meie eest kolmel erineval moel:

Esmalt – mõned meist arvavad, et Jeesus seisab Isa ees ja anub, et Ta meile läbikukkumiste korral armu annaks. Kuid see pole üldse nii. Kristuse eestpalved sinu eest on seotud Saatana süüdistustega sinu suhtes. Vaenlane nimelt süüdistab meid Jumala trooni ees iga läbikukkumise või üleastumise pärast. Ta kisendab: „Ma tahan õiglust! Ja kui Sa oled õiglane Jumal, siis Sa ka nead ja hävitad selle inimese, sest ta on seda väärt!“ Kuid siis astub Jeesus esile, kes ei pea Isa milleski veenma. Selle asemel kuulutab Ta lihtsalt oma risti võitu. Seejärel aga pöördub Saatana poole ja ütleb: „Kas sa pole kuulnud trompeti hüüdu? Sul pole mingit õigust selle mu lapse üle, mistõttu hoia oma käed eemale minu varast!“

Teiseks kannab Jeesus läbi oma eestpalvete hoolt selle eest, et me võiks saada osa ja nautida kõiki Juubeliaastaga kaasnevaid hüvesid. Just nagu leviidid kehtestasid seaduse, et iga inimene peab õigusega saama osa oma õnnistustest, nõnda määrab ka Jeesus meile pärisosa Juubeliaasta privileegidest. Ta kannab hoolt selle eest, et oleksime ametlikult vabad.

Kolmandaks palvetab Jeesus meie endi südameis, lepitades meid Isaga. Ta vastab pidevalt meie hirmudele ja kahtlustele, tuletades meelde, et oleme andeks saanud. Seetõttu võime usaldada Jumala ustavust varustamaks meid kõige jõu ja väega, mida vajame.

teisipäev, 27. november 2012

RAUDKEPP

Apostel Paulus kirjutab meile Kristuse taevasse minekust: „Jumal on paljastanud valitsused ja meelevallad, häbistanud neid avalikult, võidutsedes nende üle Kristuses.“ (Koloslastele 2:15). Just nimelt! Kristuse võiduka taevaminemise taga ei vaarunud keegi muu kui pimeduse prints ise, olles aheldatud ahelaisse. Ja Kuradi järel – taevaste vägede vankrirataste all – väänlesid kõik pimeduse jõud, seotud ja lüüa saanutena. Neid häbistati avalikult kõigi nende ees, kes olid risti all astunud usus üle igaviku läve

„…ning ta hoiab neid kui karjane raudsauaga, nii nagu purustatakse saviastjaid, otsekui minagi olen saanud meelevalla oma Isalt.“ (Ilmutuse 2:27-28)

Jeesus sisenes väravaist kandes käes õiguse valitsuskeppi - „raudsaua“, millega valitseda kõigi rahvaste üle. Ja peale seda võidukat sisenemist võttis Ta Talle õigusega kuuluva koha troonil, mis kätkes endas kogu väge, meelevalda ja valitsust.

Milline auline vaatepilt! Mitte Saatan ega kommunism ega ateism ei valitse. Ei! Kõik Kristuse vaenlased saavad valitseda vaid Tema loal. Ja hetkel saavad nad täita oma karikat vaid häda ja viletsusega. Jeesus omab kontrolli kõige üle ja ühel päeval, kui Ta on valmis, „peksab Ta nad puruks raudkepiga, lööb nad katki nagu potissepa tehtud astjad.” (Psalmid 2:9).

Mu armsad, meie arusaam Kristuse võidust Saatana üle ja patu valitsemise kohta ei saa olla vaid üks ähmane, segane teoloogia. Me peame teadma ja mõistma, et Saatan on täiega lüüa saanud! Ta ei saa meid hoida oma vangidena, kuna Kristus on meid oma vere läbi vabastanud kõigist ahelaist. Ja nüüd istub Ta oma au ja meelevalla troonil, pakkudes meile rahu, rõõmu ja vabadust.

esmaspäev, 26. november 2012

ERINEV VAIM by Gary Wilkerson

„Aga oma sulase Kaalebi…sellepärast et temas on teistsugune vaim…“ (4Moosese 14:24).

Mis oli siis Kaalebis midagi sellist, mis pani Piibli tema kohta ütlema, et tal oli teistsugune vaim?

Kas sina oled mees või naine, kes januneb ja on näljas Jumala järele, hüüdes Ta poole: „Tee minust teistsuguse vaimuga mees või naine“? Või oled sa selline „vahepealne“ kristlane, kes valmis uitama mööda kõrbe ja kulutama oma elu vaid keskpärasusele?

Mis oli Kaalebi ja Joosua juurest sellist, mis neid teistes eristas? Miks oli neil teistsugune vaim? Mis üldse eristab teistsuguse vaimuga mehi ja naisi teistest? Miks nad pole tavalised? Miks neil on see „miski“ ja teistel mitte? Kuidas nad selle teistsuguse vaimu endale said? Ja mis kõige olulisem – kuidas mina võiks selle endale saada?

Üks noor mees meie koguduses on muutnud oma näo kui ränikiviks, et järgida Jeesust. Temaga koos olles ütlen iseendale: „Jeesus, ma tahaks ka sellist meeletult janunevat vaimu nagu sel noorel mehel. Tahan rohkem sellist tuld ja võidmist; puhtust ja pühadust.“

See noormees aga ütleb: „Ma olen otsustanud järgida Jeesust mitte omaenese jõus, vaid Püha Vaimu väes.“ Ehk minu jaoks kõlab see kui: „Ma olen otsustanud elada puhta südame ja puhaste kätega.“ Keset seda suurt kompromisside ajastut, on tema otsustanud hoida oma pilgu Jeesusel. Kui teised tema ümber korraldavad rahva ligitõmbamiseks ilutulestikke suitsu ja säraga, siis tema südame hüüd on: „Issand, ma ei vaja seda. Jah, ma tahan näha tuhandeid saamas päästetud, kuid ma igatsen kogeda enam Sind!“

Kui ma selle noormehega, kes nii teistsugune on, koos olen, tärkab minus kadedus. Ja Püha Vaim lasebki meil olla kade nende peale, kelle elus on rohkem Jeesust!

reede, 23. november 2012

JEESUS ON MEIE JUUBELIAASTA!

„Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi, kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid, andma Siioni leinajaile laubaehte tuha asemel, rõõmuõli leinarüü asemel, ülistusrüü kustuva vaimu asemel, et neid nimetataks „Õigluse tammedeks”, „Issanda istanduseks”, millega ta ennast ehib.“ (Jesaja 61:1-3).

Me oleme tuttavad selle piiblikohaga kui kuulutusega Kristuse võidust patu ja surma üle. Ometigi toob Jesaja siin ka välja juubeliaasta ehk Issanda meelepärase aasta. Ta ütleb: „Las kõik trompetid rõkata ja kuulutada rõõmurohket vabaduse aastat, mille Issand on meile kinkinud!“

See piiblikoht viitab ka Kristuse ausse mineku stseenile. Olles näinud pealt oma Poja kohutavaid kannatusi, valmistas Taevane Isa Jeesusele aulise sisenemise taevasse. Nii et kui Jeesus üles võeti, saatsid Teda suured inglite ja keerubite hulgad: „Jumala sõjavankreid oli musttuhandeid ja tuhat korda tuhandeid, kui Issand tuli Siinailt pühamusse. Sa läksid üles kõrgesse…“ (Psalmid 68:18-19).

Meie piiratud meeled ei suuda isegi ette kujutada seda aulist sündmust. Seda, kuidas Kristust saatis suur rongkäik, kui Ta valgel hobusel Jumala igavesele linnale lähenes. Ja kuidas sinna sisenedes trompetid hüüdma hakkasid: „Jumal on üles läinud rõõmuhõisete saatel, Issand on üles läinud pasunahäälega.“ (Psalmid 47:6).

See oli rõõmuhääl – trompetid kõvasti hüüdmas ja kuulutamas usklikele juubeliaastat! See heli kuulutas kogu inimkonnale: „Ma olen valmistanud teile tee kõndima välja vangistusest, saamas taas üheks oma perega ja omama kõike, mis tarvis täisväärtuslikuks eluks. Te olete vabad elama ilma hirmuta vaenlase ees. Seetõttu tulge ja sisenege minu rõõmusse!“

neljapäev, 22. november 2012

VABADUSE RÕÕMUS HÄÄL

Juubeliaasta saabudes kustutati kõik võlad. Kõik liisitud asjad ja vara anti tagasi pärisomanikele, mis tähendas seda, et põllumees sai tagasi nii oma maa kui ka pere. Lähemalt võib selle kohta lugeda 3Moosese 25-peatükist.

Võib vaid ette kujutada seda hõiskamist ja rõõmu, mis Iisraelis ja Juudamaal aset leidis, kui trompetid hüüdma hakkasid. Just sel hetkel, seitsmenda kuu 10-ndal päeval, kui ülempreester oli sooritamas lepitust, sai iga sulane, kes oli müüdud orjusesse, vabaks. Ja iga inimene, kes oli kaotanud oma vara, sai selle täies mahus tagasi. Pered said taas kokku; kodud said taastatud. See oli vabanemise, vabaduse ja pääste aeg!

Kujutan ette neid vaesuses kannatavaid talumehi, kes seisid eraldusjoone taga oma endiste valduste juures, oodates trompeti hüüdu. Nad olid oodanud 10.aastat…siis 5…siis 1..ja nüüd lugesid nad minuteid, et kuulda seda rõõmsat heli. Eeldatavasti mõtlesid nad: „Ma saan tagasi kõik, mille kord kaotasin. See on taas minu oma, sest käes on juubeliaasta!“

Samas ei tohtinud juubeliaastal midagi külvata ega lõigata. See pidi olema hoopis rõõmustamise aeg. Juubeliaasta oli kui igapäevane jõululaupäev, mil tänada Jumalat Tema armu, varustuse ja vabaduse eest.

Saage siinkohal aru, et juubeliaastal väljakuulutatud vabadus ei seisnenud mingis ähmases kujutelmas, mis rajatud vaid usule. Ei. See oli selle maa seadus. Ja kõik, mida võlglane selle seaduse kehtima hakkamiseks tegema pidi, oli lihtsalt tuginema sellele. Ja leviidid olid kui politseiülemad, kes seisid hea selle eest, et kõigile see õigus ka õiglaselt kätte mõistetaks. Sest aegajalt juhtus sedagi, kus isand võis öelda oma sulasele: „Ei lähe sa kuhugi! Sa oled minu teenija! Mine tagasi tööle!“. Kuid sulane võis seepeale vaid naerda ja öelda: „Me mõlemad teame, mida trompeti hääl tähendab. See on minu vabaduse rõõmuhääl. Sul ei ole minu üle enam mingit seaduslikku õigust. Ma olen vaba!“

Oh, kuidas küll inimesed ootasid ja igatsesid kuulda seda rõõmu häält. See tähendas vabadust öelda: „Mitte ükski asi minu minevikust ei saa tõusta minu vastu. Ma olen vabaks tehtud ja mitte miski ei saa minult röövida mu pärandit!“ Samas pidi see orjuses olev isik siiski tegutsema selle nimel, et oma vabadus või temalt röövitud asjad tagasi saada. Ta võinuks sünagoogis hüüda ja tantsida kui palju tahes, kuulutades kõigile, et: „Ma olen vaba! Kõik on taastatud!“ Kuid ta poleks saanud sellest grammigi nautida, kui ta poleks astunud välja ja kuulutanud oma õigust nende asjade üle. Mõistate selle sammu tähtsust? Enamus kristlasi ei ole kuulutanud eneste omaks seda juubeliaastat, mille Jeesus on neile kinkinud. Paljud arvavad, et „rõõmus hääl“ tähendab vaid emotsioonidest lähtuvat käte plaksutamist või tantsimist ülistuse ajal. Kuid tegelikult tähendab see nii palju enamat! Jumal kutsub meid saama osa vabadusest, aust ja rahust, mille Tema on meie jaoks valmis pannud läbi pattude andestuse. Mistõttu me peame välja astuma ja kuulutama selle eneste omaks!

kolmapäev, 21. november 2012

KUI JUMAL ÜTLEB „USALDA MIND!“, SIIS TA KA MÕTLEB SEDA!

Mõtle korraks kõigi nende mooduste peale, kuidas Jumal on katnud oma rahva vajadusi läbi ajaloo. 

Kui iisraellased olid kõrbes, polnud neil ühtegi supermarketit ega kaubamaja. Neil polnud üht ainsamat rohulibletki silmapiiril! Kuid Jumal lasi taevast mannat sadada, et rahval oleks leiba ja ta lasi lindudel hulganisti taevast alla kukkuda, et neil oleks liha. Ta pani vee kaljust voolama ja hoidis nende riided ja jalatsid 40 aastat kulumatuna.

Võime Vanast Testamendist lugeda, kuidas ronk toitis näljast prohvetit. Kuidas anumatäis jahu ja pudel õli üleloomulikult paljunesid ja kuidas terve vaenlaste armee põgenes, kuuldes imelikku häält, jättes maha piisavalt varustust, et toita ära terve linnatäis näljaseid iisraellasi. Uues Testamendis loeme sellest, kuidas vesi muutus veiniks. Kuidas kala suust leiti raha maksude maksmiseks ja kuidas 5000 inimest toideti ära kõigest viie leivapätsi ja kahe kalaga.

Kõik need varustatuse imed kannavad endas vaid ühte sõnumit: „Jumal on ustav! Teda võib usaldada!“ 3Moosese 25-peatükis võime aga lugeda veel ühest fenomenaalsest üleloomulikust juhtumist – eriti rikkalikust saagist vahetult enne sabati aastat.

Järgmisena andis Jumal oma rahvale korralduse järgida seitset järjestikust sabati tsüklit: „Loe enesele seitse aastanädalat, seitse korda seitse aastat: nõnda saab sulle seitsme aastanädala aega nelikümmend üheksa aastat.“ (3Moosese 25:8). Ehk teisisõnu: „Te peate seda sabatit tähistama iga 7 aasta järel – kokku 49 aasta jooksul. Seitse korda seitse sabatit.“

Piibellikus mõistes võrdub 49-aastane periood terve põlvkonnaga. Ehk kogu selle loo mõte peitub selles, et see periood on piisavalt pikk õpetamaks tervet põlvkonda usaldama Jumalat. Selle aja jooksul jõudsid vanemad ja vanavanemad ehitada üles terve usuajaloo, mida rääkida oma lastele, öeldes: „See vastab tõele! Jumal varustas meid esimese 6.aasta jooksul kõigega, mida vajasime, kuid kui 7.aasta saabus, olid paljud meist hirmul. Ometigi kandis Jumala varustus meid läbi isegi 8. ja 9.aastal. Aegajalt oli see aeg üsna hirmuäratav, kuid meil polnud kunagi millestki puudus. Keegi polnud näljas ja keegi ei pidanud kerjama. Kõik meie vajadused olid kaetud. Jumal pani me usu proovile ja tõestas, et Ta on ustav!“

Ehk kogu loo tuum on: „Kui Jumal ütleb: „Usalda mind!“, siis Ta ka mõtleb seda!“

teisipäev, 20. november 2012

JUUBELIAASTA

Juutide poolt tähistatava juubeliaasta ajalugu on leitav 3Moosese raamatu 25-peatükis. Selle püha tähistamine sai alguse Jumala korraldusest Iisraelile lasta iga 7 aasta järel maal künnist puhata. Seitsmes aasta pidi olema sabati aasta, mil maa pidi jääma sööti. See oli aasta, mil inimesed ei tohtinud külvata ega koguda mingitki saaki: „Kuus aastat külva oma põldu ja kuus aastat nopi oma viinamäge ja korista maa saaki, aga seitsmendal aastal olgu maal täielik puhkeaeg, puhkus Issanda auks: sa ei tohi külvata oma põldu ega noppida oma viinamäge!“ (3Moosese 25:3-4).

Jumal sõna otseses mõttes lülis kogu põllumajanduse aastaks välja. Mis omakorda tähendas seda, et Iisrael pidi sel ajaperioodil saama hakkama ilma nähtava toeta. Nad pidid usaldama kogu oma elu Jumala kätesse, uskudes, et Tema täidab nende vajadused. Ilmselgelt nõudis see palju usku. Mõelge vaid: terve aasta jooksul ei ühtki viljasaaki…ei ühtki heinapalli loomadele…ei mingit tööd põllumeestele…ei mingit tegevust viinamäe pidajatele. Enamus tänapäeva kristlasi sattuks paanikasse juba ainuüksi nädalase sellise olukorra pärast – rääkimata siis veel tervest aastast! Polnud kahtlustki, et iisraellased mõtlesid: „Kuidas küll sel seitsmendal aastal me toiduvarudega jääb? Millega me küll oma peret ja karja toidame? Kõik saab ju kuuenda aasta lõpuks, enne sabati aastat, otsa. Peame me tõesti lihtsalt käed rüpes istuma, kui meie lapsed on näljas? Kas Jumal tõesti ootab meilt, et laseksime viinamarja saagi mädanema?“

Ometigi peitus Jumala korralduse taga kindel eesmärk. See oli mõeldud Tema ustavuse ilmutamiseks oma rahvale: „Ja kui te küsite: Mida me sööme seitsmendal aastal? Vaata, me ei tohi külvata ega koristada oma saaki, siis ma saadan teile kuuendal aastal oma õnnistuse, et see annaks saaki kolmeks aastaks.“ (3Moosese 25:20-21). Milline imeline tõotus! Jumal garanteeris Iisraelile kolmekordse lõikuse (vt.s.22), öeldes: „Kui te vaid astuksite usus välja ja usaldaksite mind, siis ma annan teile kuuendal aastal sellise lõikuse, et see katab rikkalikult kõik teie vajadused järgnevaks kolmeks aastaks.“

Usun, et Jumal ütleb siin sellega midagi väga tähtsat ja see on: ükskõik, millised su olukorrad ka ei oleks – Ta alati varustab neid, kes Teda usaldavad ja Talle kuuletuvad.

reede, 16. november 2012

PÄÄSTE SOODOMAST

Enamus meist mõtleb Soodoma peale, kui mingile kaasaegsele hukka läind’ linnale nagu näiteks San Francisco, New York või New Orleans. Kuid tõde on see, et meil piisaks vaid vaadata omaenda südamesse, et leida sealt Soodom. Me kõik oleme sündinud soodomlaste natuuriga – südamega, mis on ülemõistuse kuri ja täis igasugu pahet. „Küll te teete südames ülekohut, oma käte vägivalda te kaalute välja maa peal.“ (Psalmid 58:3).

Usun, et järgmine salm peegeldab väga hästi seda, kuidas Jumal päästab meid Soodomast: „Tema jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja vagaduseks, tema tundmise kaudu, kes meid on kutsunud omaenese kirkuse ja väärikusega. Sel viisil on meile kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks.“ (2Peetruse 1:3-4).

Keset me pimestatud ja seotud olukorda, tuleb Jumal me juurde võimsate tõotustega täielikust vabanemisest. Ta ütleb: „Ma luban, et päästan ja hoian teid ebaõiglusest. Ma kingin teile südame, mis igatseb kuuletuda mulle, mistõttu laske mu tõotustel saada kätte end.“

Milline imeline, vabastav tõde. Haarates kinni Jumala tõotustest, juhitakse meid välja ka patust. Mõelge sellele hetkeks. Peetrus ütleb, et usklikud, kelle poole ta oma kirjas pöördus, „võisid põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu“ (s.4). Kuidas need kristlased said põgeneda patu eest? Läbi jumaliku väe – elu ja jumalakartuse – mis anti neile tänu nende usule Jumala tõotustesse.

Mu armsad, Jumal tahab, et võiksite kogeda täielikku rõõmu Kristuses. Kuid see rõõm saab tulla vaid siis, kui olete lahti murtud patu ahelaist. Mistõttu laske Pühal Vaimul minna oma himude üsasse ja kõrvaldada sealt kõik, mis pole Kristuse sarnane. Mistõttu paluge Issanda poole just praegu: "Isa, olen oma patu osas sinuga ühel meelel. Minu kompromisside lehk on tõusnud juba taevani ja ma tean, et see peab kaduma koheselt. Issand, ma võtan vastu Sinu armastava, jumaliku ultimaatumi, pannes kõik Sinu ette maha. Põleta ära kõik halb ja las Su tõotused haarata kinni mu südamest. Juhi mind oma pühaduse mäele.“

neljapäev, 15. november 2012

ASTU JUMALA TÄIUSE SISSE

Lott oleks Soodomasse surnudki, kui Jumal poleks ohje enda kätte haaranud. Ta sõna otseses mõttes haaras Lottil ja kogu ta perel natist kinni ning tiris nad linnast välja: „Ja kui ta veel kõhkles, siis haarasid mehed kinni ta käest, ja ta naise käest ja ta mõlema tütre käest, sest Issand tahtis teda säästa; ja nad viisid ta ära ning jätsid väljapoole linna.“ (1Moosese 19:16).

Milline auline pilt armust! Ajal, mil Lott alles pendeldas hävingu äärel, ilma vähimagi jõu –või ka tahteta pääseda, juhtis Jumal ise selle segaduses, pimestatud ja pattudest seotud mehe turvalisse paika. Mille läbi Ta kui ütles Lottile: „Ma armastan sind ega lase sul surra selles holokaustis. Sa oled õiglane mees, Lott ja ma hoiatasin sind, mistõttu tule nüüd!“

„Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid.“ (Roomlastele 5:6). See otsene tähendus siinsele sõnale „nõrgad“ või ka ilma jõuta, tähendab „ilma võimeta või ilma tahteta“. Ehk Jumal ütleb, et Ta on valmis tegutsema meie eest, kuna meil pole nagunii midagi anda.
Kuid Issandal oli Lottile veel üks juhis: „Päästa oma hing! Ära vaata selja taha ja ära peatu mitte kuskil ümbruskonnas! Põgene mäestikku, et sa ei hukkuks!” (1Moosese 19:17). Mäestik siin viitab Jumala ligiolule – paigale, kus olla ainuüksi Temaga. Me näeme seda kujundit kordumas läbi kogu Piibli: mägi oli see paik, kus Mooses sai puudutatud Jumala aust…kus Kristus muudeti oma jüngrite silme all…kus Jeesus otsis Isa palves. Kõik need lood juhtusid mäel.

„Suur on Issand ja väga kiidetav meie Jumala linnas tema pühal mäel.“ (Psalmid 48:2). „Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna!” (Jesaja 2:3). Ehk kõigi nende salmide sõnum on: „Kui Jumal vabastab sind tänu usule Tema tõotustesse, jookse otseteed Tema pühale mäele!“

Kuid Lott polnud veel valmis jooksma Jumala ligiollu. Selle asemel palus ta Jumalalt võimalust teha väike sissepõige Soari linna. Ta ütles: „…ma ei suuda põgeneda mäestikku, et õnnetus mind ei tabaks ja ma ei sureks.“ (1Moosese 19:19). Jumal võimaldas selle ja lõppeks jõudis Lott ka mäeni, kuid seal olles juhtus midagi hullematki kui see, mis Soodomas. Lott jõi end täis ja sai võrgutatud mõlema oma tütre poolt, kes verepilastuse teo kaudu jäid mõlemad lapseootele. Milline traagiline lugu! Ja seda kõike vaid seetõttu, et Lott – kuigi pääsenud Jumala abiga – ei olnud valmis astuma Jumala täiuse sisse.

kolmapäev, 14. november 2012

LÕPETA PATUGA KAUPLEMINE

„ja hüüdsid Lotti ning ütlesid temale: „Kus on mehed, kes öösel tulid sinu juurde? Too nad välja meie kätte, et saaksime neid katsuda!” (1Moosese 19:5).

Lott’i lepituspäev oli lõpuks käes. Suur rahvahulk metsikuid Soodoma mehi piiras ta kodu ümber, tagudes uksele ja hõikudes igasugu roppusi. Nad nõudsid, et Lott annaks välja need kaks inglit, kes tema juures peatusid, et nad võiksid nad vägistada. Milline kohutav vaatepilt! Ometigi püüdis Lott nende meestega kokkuleppele jõuda. Tuleb välja, et Lott oli Soodomas kohtunikuks, kuna ta istus linnaväravais. Kuna ta oli omandanud kaitsja kuulsuse, püüdis ta metslastega nõu pidada. Ta läks isegi nii kaugele, et nimetas neid „vendadeks“, mis oli selge märk sellest, et ta võttis Soodoma pattu liiga kergelt. „Ja ütles: „Mu vennad, ärge ometi tehke kurja! Vaadake, mul on kaks tütart, kes mehest veel midagi ei tea. Ma toon need välja teie kätte ja talitage nendega, nagu teie silmis hea on. Neile meestele ärge tehke midagi, sest nad on tulnud varjule minu katuse alla!” (1Moosese 19:7-8).

Üks teoloog on kirjutanud, et Lott teadis, et ta tütred poleks olnud ohus, kuna metsikute külameeste näol oli tegu homodega. Ehk siis Lott mõtleski endamisi, et: „Need mehed on vaid pidutsevad soodomlased, kes otsivad rahuldust oma perverssetele ihadele. Naistele pole neist aga mingit ohtu, mistõttu kui ma saadangi nad täna öösel välja, tulevad nad nagunii hommikul puutumata tagasi.“ Milline rumalus! Isegi, kui see oleks tõsi olnud, oleks Lott ometigi püüdnud asendada üht pattu teisega. Kuid see on võimatu teha diili himude ja ihaga!

Lott, olles ehe näide sellest, mida varjatud patt ühe õige mehega teha võib, oli ilmselgelt pimestatud. Patt tema elus oli viinud ta sellisesse ohtlikku olukorda, kus ta oma maine päästmise nimel oli valmis loobuma kõigest – isegi oma armsast perest. See mees polnud valmis seisma silmitsi reaalsusega. Ta venitas oma armu saamise hetkega, ikka veel nihverdades ja manööverdades, püüdest lükata edasi Jumala päästet oma elus. Ja mu armsad – paljud tänapäeva kristlased on samasugused. Nad veenavad iseendid, et: „Minu Jumal on armu Jumal. Ta on mind ennegi mu patust päästnud, küll päästab seegi kord.“

Kuid ei! Jumal ütleb sulle täna: „Aitab kauplemisest! Aitab kergemate pattude vahetamisest raskemate vastu! See kõik peab kaduma!“

teisipäev, 13. november 2012

ME PEAME VÕTMA JUMALAT TEMA SÕNAST

„Siis ütles Issand: „Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on suur ja nende patud on väga rasked!“ (1Moosese 18:20).

Meile kõigile meeldib kuulda Jumala armust, halastusest ja pikast meelest. Kuid me ei taha tunnistada fakti, et üks päev saabub aeg, mil Ta tõuseb kõige vastu, mis on „Soodomast“.

Jumal ilmutas oma loomust Moosesele järgnevalt: „Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: „Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu…“ (2Moosese 34:6-7). Aga siis kohe järgmises salmis lisab: „…siiski ei jäta süüdlast karistamata…“ (s.7). Ehk Jumal ütles: „Ma ei pigista silma kinni patu suhtes. Jah, ma olen armuline ja pika meelega, kuid tuleb aeg, kus mu kannatlikkus teie patu suhtes saab otsa. Ja see on see koht, kus Soodom põleb maha.“

Kaks inglit tulid Loti juurde ja ütlesid: „Tõuse, võta oma naine ja kaks tütart, kes siin on, et sa ei hukkuks linna süü pärast!” (1Moosese 19:15). Kuid ilmselt ei võtnud Lott seda hoiatust tõsiselt, sest ta põõnutas järgmise hommikuni ja inglid pidid ta väevõimuga minema viima. Mispeale ta väimehed mõtlesid: „Kui ta tõesti oleks seda hoiatust tõsiselt võtnud, siis oleks ta juba ammu jalga lasknud. Kuna ta aga ei usu sellesse, siis miks peaks meiegi?“ See peaks olema õppetunniks meile kõigile. Me peaksime elama nii otsekui Kristus oleks kohe, kohe tulekul, et teised paneks tähele meie tunnistust.

Ma usun nn. „jumalikesse ultimaatumitesse“ – aegadesse, kus Püha Vaim teab, et su patt on sind kohe, kohe hävitamas. Mispeale Issand tuleb su juurde ja ütleb: „Ma olen armuline Jumal ja ma tahan sind päästa sellest kõigest. Seetõttu pöördu oma patust ja kuuletu mu Sõnale!“ Taolisi ultimaatumeid leiab kõikjalt Piiblist. Nii näiteks loeme Apostlite tegude raamatust, kuidas Hananiast ja Safiirat hoiatati mitte kurvastama Püha Vaimu Talle valetades. Kuid nad olid sõnakuulmatud ja tegid seda ikka, langedes seejärel surnuna maha (vt. Apostlite teod 5).

Seetõttu pole vahet, kui väga sa ka ei palvetaks ega paastuks, või kui ustav sa ka poleks Jumala töödes – kui sa ei usu, et Jumal võtab su pattu tõsiselt, oled täiega petetud!

esmaspäev, 12. november 2012

VABA KÕIGIST AHELAIST by Gary Wilkerson

Tahaks rääkida teile, kuidas hoida end vabana kõigist sidumistest ja vangistusest. Kuidas üldse püsida võidus? Kuidas elada pidevalt nii, et ei peaks pöörduma tagasi asjade poole, mis meid kunagi hävitasid? Ja ma ei räägi siinkohal ainult patust. Vahel ka see emotsionaalne pagas, mille lapsepõlvest kaasa saime, võib mõjutada meie eluviisi. Nii näiteks võisid mõned meist kogeda teatud pettumusi, mille vastu hilisemas elus püüame sõdida.

Ehk siis – kas on olemas moodus mitte ainult vabaks saamiseks, aga ka vabana püsimiseks? Kas on olemas moodus mitte ainuüksi võidu saavutamiseks, aga ka selle alal hoidmiseks? Kas meie jaoks on üldse võimalik leida aulist, võidukat, alalolevat, võimast ja eluaegset võitu Jeesuses Kristuses?

Sa võid ehk mõelda, et võidu saavutamiseks kulub vähemalt 10 aastat nõustamist või 20 aastat küpsemist, kuid ometigi võib Jeesus tulla su ellu ja muuta kõik ühe hetkega. Ja Ta ei tee sind ainuüksi vabaks, vaid Ta ka aitab sul püsida selles vabaduses.

Kui Nehemja läks Jeruusalemma, et korraldada linnamüüride ülesehitust, arvasid kõik, et sellest saab üks pikk protsess. Nehemjat ümbritsev seltskond, valdavalt orjad ja teenrid, ei omanud suurt palju midagi, kuid nad olid otsustanud selle töö ära teha. Nende süda põles Jumala asjade järele ja nad ehitasid selle linna müürid kõigest 52-päevaga. Meiegi süda peaks põlema samal viisil ja me peaks omama mõtteviisi, mis ütleb: „Küsimus ei ole minus, vaid Jeesuses. Küsimus ei ole minu eesmärkides, plaanides ja ambitsioonides, vaid Temas.“

Kinnita oma pilk Jeesusele ja tea, et Tema rajab su alused ja annab sulle hea käekäigu. Tema laseb sul tõusta ja saada vabaks ning ka püsida vabana Jumala asjades.

Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud. (Roomlastele 8:37).

reede, 9. november 2012

KAS VANA TESTAMENT ON IKKA VEEL AJAKOHANE?

Kuulsin kord ühte jumalasulast ütlemas oma kuulajaskonnale: „Vana Testament ei ole enam ajakohane, mistõttu pole ka mõtet seda uurida.“

Milline vale! Üks põhjuseid, miks mulle meeldib lugeda Vana Testamenti, on selles, et see selgitab Uue Testamendi lahti väga lihtsal ja selgel moel. Vanas Testamendis näiteks sümboliseerib Iisrael kogudust ja Egiptus maailma. Iisraellaste teekond läbi kõrbe esindab meie kui kristlaste vaimulikku tööd. Samuti see puu, mis parandas veed Maaras, on kui kujund Kristuse ristist ja kalju, mis andis kõrbes vett, kujund meie Päästjast.

Piibel annab väga selgelt mõista, et kõik Iisraeli reaalsed võitlused peegeldavad meie tänapäeva vaimseid võitlusi. „Aga kõik see sai neile osaks näite pärast ning on kirjutatud hoiatuseks meile, kelle ajal jõuab kätte ajastu lõpp.“ (1 Korintlastele 10:11). Isegi kogudusetelk ja selle sisustus on näited taevastest asjadest: „ja teenivad pühamus, mis on ainult taevase kuju ja vari. Moosest ju juhendati, kui ta hakkas valmistama telki: „Vaata, et sa teed kõik selle kuju järgi, mida sulle näidati mäel!” (Heebrealastele 8:5).

Kõik need Vana Testamendi näited on mõeldud hoidma meid uskmatusse langemise eest, nõnda nagu Iisrael langes. Heebrea kirja autor kirjutab: „Olgem siis agarad sisse minema sellesse hingamisse, et keegi ei langeks sellesama sõnakuulmatuse eeskujul!“ (Heebrealastele 4:11). Ehk teisisõnu: „Uurige Vana Testamenti ja õppige Iisraeli näitest. Ärge tehke samu vigu, mida nemad tegid!“

Millal iganes ma ei mõista mõnda tõde Uuest Testamendist, pöördun ma Vana Testamendi poole, et leida sealt mõnda näidet selle kohta. Oletagem, et ma tahan teada, kuidas lõhkuda maha vaimseid müüre, mille vaenlane on mu ellu rajanud. Siis ma pöördun Joosua loo juurde, et näha, kuidas Jeeriko müürid vallutati. Iisraeli reaalne võitlus nende müüride langetamise nimel loob mulle ühe pildi ja mudeli, mis aitab mul mõista, kuidas lammutada neid müüre, mis hoiavad mind eemal Kristuse täiusest.

neljapäev, 8. november 2012

NAD KUNAGI EI KUULETUNUD

Iisraeli lastele meeldis kuulda Hesekieli võimsaid jutlusi, kuid nad kunagi ei kuuletunud neile. „Nad tulevad su juurde, nagu rahval on viisiks tulla, ja nad istuvad su ees nagu minu rahvas ja kuulevad su sõnu, aga nad ei tee nende järgi; sest neil on meelitused suus, nad teevad nende järgi ja nende süda ajab taga omakasu. Ja vaata, sa oled neile nagu armastuslaul, ilus kõlalt ja kaunisti kanneldatud: nad kuulevad küll su sõnu, aga nad ei tee nende järgi.“ (Hesekieli 33:31-32).

Kui palju on olnud inimesi, kes on tulnud mu juurde peale teenistust, kallistanud mind ja öelnud: „Oli see alles võimas sõnum, mida täna jagasid, pastor!“ Kuid niipea, kui nad on läinud, on Püha Vaim mulle sosistanud ja öelnud: „Nad ei kuulnud sõnagi sellest, mida rääkisid!“

Heebrea kiri annab meile võimsa hoiatuse: „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal, kiusatusepäeval kõrbes.“ (Heebrealastele 3:7-8). „…kes siis olid need kuuljad, kes nurisesid?“ (s.16). See salm näitab väga selgelt, et südame kangus ei ole seotud ei ateismi, kommunismi ega ühegi teise „ismiga“, vaid pigem sellega, et küll kuuldakse Jumala Sõna, aga ei tehta selle järele.

Iisrael kuulas suure rõõmuga prohvet Jesaja võimsaid jutlusi. Samas aga õigustas pidevalt oma pattu, nimetades kurja heaks ja head kurjaks. Mispeale Jumal juhatas Jesajat: „Mine ja ütle sellele rahvale: Kuuldes kuulete ega mõista; nähes näete ega taipa! Tee tuimaks selle rahva süda ja tee raskeks ta kõrvad ning sule ta silmad, et ta oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, oma südamega ei mõistaks ja ei pöörduks ega paraneks!” (Jesaja 6:9-10).

Jumal teadis, et iisraellased ei ole valmis loobuma oma salajastest pattudest. Nende maised naudingud ja jumalatud kaaslased olid nii kallid nende jaoks. Mistõttu Jumal ütles Jesajale: „See rahvas ei muuda iialgi oma südant, mistõttu tänasest alates ei räägi ma neile enam sõnagi. Tahan pigem, et ajaksid neid veelgi enam takka oma südame tuimaks muutmisega, sest sel moel ehk leidub keegigi, kes paneb tähele enne, kui on juba hilja!“

Kõige lihtsamalt öelduna: Jumal kutsus oma rahvast üles täielikule alistumisele. Tänu Jumalale nende suurte hulkade kristlaste eest, kelle teekond Jeesusega algas õigel moel; kes armastasid tõde ja kuuletusid Tema Sõnale. Hüljates oma lihalikud teed, armusid nad Issandasse ja Tema Sõna sai neile valguseks jalgteel.

kolmapäev, 7. november 2012

TEST

Täida see test, et näha, kas oled tegemas oma esimesi samme südamekanguse suunas?

1. Kui palju kordi oled sa kuulnud sellest, kui ohtlik on jätta vahele oma igapäevased palveajad ja Piibli lugemine?

Kui sa eirad oma isiklikku palvekambrit, arvates, et kirikus palvetamine katab kõik su vajadused, ei jää sa iialgi püsima eelolevatel rasketel aegadel. Kui sa ei haara kinni Sõnast, mis mõeldud tervendama sind ja andma sulle jõudu headel aegadel, kuidas leiaks sa siis jõudu katsumustest ülesaamiseks rasketel aegadel? Ainuüksi isiklik suhe oma Taevase Isaga ja Tema lähedane tundmine, aitavad sul valmistuda selleks, mis alles ootel!

2. Kui mitmeid kordi on sind hoiatatud tagarääkimise kohutavate tagajärgede eest?

On aegu, kus minu hoiatused tagarääkimiste suhtes on olnud kui õrn, kerge vihmasabin. Ja samas ka aegu, kus need on olnud kui müristav äike. Iisraeli rahvast hoiatati ikka ja jälle selle patu ohtude eest. Kuid nende järjekindel sõnakuulmatus Jumala ees tõi neile kaasa eluaegse häda madudest kubisevas kõrbes. Tagarääkimine ja rahulolematus läksid Iisraelile maksma kõik.

Kuidas on lood sinuga? Oled sa selle viimase nädala jooksul öelnud midagi mõne oma õe või venna kohta, millega sul polnud üldse mingit pistmist? Või oled sa kuulanud kuulujutte selle inimese kohta? Kui nii, siis kas lasid ühel kahtluse seemnel saada istutatud oma hinge selle inimese suhtes? Kui sa jätkad tagarääkimist vaatamata kõigile hoiatustele, mille oled saanud, jätkad sa ka allakäigu rada südame kõvaduse suunas.

3. Kui palju hoiatusi oled sa kuulnud salajaste pattude harrastamise kohta?

Kuidas on lood selle salajase patuga, mille kohta Jumala Vaim on sulle pidevalt märku andnud? Olen aastate jooksul kirjutanud mitmeid hoiatusi salajase patuga flirtimise kohta. Kuid ma ei ole kõnelenud ainuüksi patust, aga õpetanud ka Jumala ülestõusmise väest. Olen kuulutanud sellest, kuidas Jumal annab meile Püha Vaimu väe saada jagu sellest kõigest ning paneb me südamesse igatsuse teha asju õigesti.

Inimene, kes kuuleb nädalast nädalasse armastuses edastatavaid manitsusi, kuid jätkab ometigi patustamist, liigub samuti mööda allakäigu treppi südame kanguse suunas. Ära sina ole selline!

teisipäev, 6. november 2012

SÜDAME KANGUS

„Kes noomimisest hoolimata jääb kangekaelseks, murtakse äkitselt ja paranemist ei ole.“ (Õpetussõnad 29:1).

Heebreakeelne tähendus sõnale noomima viitab parandavale õpetusele. Ja termin paranemist ei ole sellele, et „puudub igasugune ravi või võimalus pääsemiseks.“ See salm ütleb meile esmalt seda, et südame kangus lähtub pidevate hoiatuste hülgamises ja tõe kõrvale lükkamises. Teiseks annab ta mõista, et ajapikku muutub taoline kangekaelsus ravimatuks. Seega, kes on need inimesed, kes kõige sagedamini neid hoiatusi kuulma peavad? Eeldatavasti on need kristlased, kes istuvad iga nädal kirikus kuulates meeleparandusele kutsuvaid jutlusi.

Sa võid siinkohal küsida, et: „Milline täpselt see kange süda siis on?“ See on süda, mis on otsustanud mitte kuuletuda Jumala Sõnale; süda, mida ei saa üles õhutada ja mis on immuunne kõigile Püha Vaimu hoiatustele ja üleskutsetele. Traagiline on see, et vaatamata tulistele sõnumitele otse taevast, ei rakenda ometigi suur hulk kristlasi seda, mida kuulevad. Nad keelduvad lubamast Jumalal siseneda teatud valdkondadesse oma elus ja mida enam nad keelduvad pööramast tähelepanu kõigele kuuldule, seda enam kangus sisse hiilib.

Samas aga on väga palju patuseid, kelle südame kangus on saanud muudetud. Oli aeg, mil nad neasid Kristust ja virutasid rusikaga Jumala poole. Kuid kuuldes evangeeliumi ja kogedes Püha Vaimu puhast, armastavat korralekutsumist, nende südamed sulasid. Nad parandasid meelt ja pöördusid Jeesuse poole. Heaks näiteks sellest on Madalyn Murray O'Hair'e poja elu. Ta kasvas üles eeldatavasti ühes kõige ateistlikumas kodus kogu Ameerikas. Hiljem töötas ta aga oma ema heaks, sõdides nii Jumala kui usu vastu. Kuid kuuldes evangeeliumi, sai ta auliselt päästetud ja temast sai vaimulik, kes Kristuse needmise asemel hoopis kuulutas Teda. Ka selle mehe südame kalkus oli muudetav ja seda seetõttu, et ta polnud kuulnud sadu meeleparandus-jutlusi ega hüljanud Jeesust pidevalt.

Tuginedes omaenda kogemustele, leidub kõige kangemaid südameid – neid parandamatuid – kõige enam just Pühast Vaimust võitud jutluste kuulderaadiuses. Taolist kangust ei esine külmades, surnud, formaalsetes kirikutes, kus evangeelium on läinud kaotsi juba põlvkondi. Ei. Seda leidub alati paikades, kus kantslist kuulutatakse puhast Sõna ja kirikupinkides hüljatakse see.

esmaspäev, 5. november 2012

TEA, ET JUMAL ON HEA! by Gary Wilkerson

Jumal on hea su jaoks, kandes hoolt su eest ja kaitstes sind. Pole ühtegi asja su elus – mitte ühtegi harjumust, pattu või emotsionaalset raskust, mille üle Jeesusel ei oleks meelevalda.

Kui Nehemja Jeruusalemma tuli ja nägi selle linna kohutavat, varemeis seisu, juhtis ta seal elavad juudid vaimulikku läbimurdesse ja taastumisse (vt. Nehemja raamatut). Seetõttu ütlen ka mina sulle täna, nõnda nagu Nehemja ütles oma rahvale, et kui sa usaldad Jeesust ja annad kogu oma elu ning energia üle Talle, saavad nii Saatan kui kõik su vaenlased purustatud, võidetud ja täielikult lüüa. Ükski vaenlane, kes on end sinu vastu sisse seadnud, ei oma pääsu. Kõik nad kõrvaldatakse ja peavad pagema, kus see ja teine.

Kõik vanad harjumused, vanad hirmud ja sõltuvused võivad rünnata ja mõjutada meid vahel ning on aegu, kus me isegi pöördume tagasi nende juurde. Kuid Jumal ütleb meile: „Kinnita oma pilk minule! Kui sa lased Mul saada enese võiduks, kannan ma hoolt ka kõige muu eest.“ Seega pane tähele, mida Jumal ütleb!

Kui me laseme Tal saada eneste võiduks, näeme me viimsetki kui oma vaenlast põgenemas. Pole kahtlustki, et vaenlane saab endiselt meid kiusama, nii nagu ta tegi seda Jeesusegagi peale kõrbe kiusatusi. Kuid kui sina hoiad Jeesuse oma südame ja elu küljes, juurib Ta välja kõik need emotsionaalsed raskused.

Sa võid elada harjumuslike pattude hirmus, kartes, et pöördud nende juurde taas tagasi. Sa küll tead, et oled neist puhtaks pestud, kuid kuna nad kerkivad ikka ja jälle su nina alla, on sul tunne, et võid iga hetk tagasi langeda ja taas seotud saada, mistõttu sa kardad.

Kuid ma olen täna siin selleks, et kutsuda sind ühte turvalisse ja kindlasse paika Jeesuses Kristuses, kui usaldad Teda kogu oma südamest.

„Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!“ (1 Korintlastele 15:57).

reede, 2. november 2012

ELUSTATUD SÜDA

Kas sa tulid Issanda juurde esmalt selleks, et Temalt midagi saada? Pöördusid sa Jumala poole selleks, et saada lahti oma narkosõltuvusest, taastada oma abielu või vabaneda rahalistest raskustest?

Fakt on see, et Kristus saadab imesid korda su heaks. Ta teeb su elus võimatut. Kuid kui sa tuled Ta ette ainult selleks, et midagi saada – ainult selleks, et vabaneda oma problemidest – ei kasva sa grammivõrdki oma küpsuses. Hoopis vastupidi – sa muutud veelgi kalgimaks.

Mõtle tagasi oma pöördumise ajale. Juhtus see peale seda, kui rohutirtsud olid hävitanud kogu su saagi? Või kui su tervis oli kokku varisenud? Või kui mõni su lastest oli hädas? Jõudsid sa omadega hävingusse, kus vaid surm ja varemed hõljusid su ümber?

Palun ära saa minust valesti aru. Pole kahtlustki, et Jumal tahab päästa kõiki, kes oma eludega hävinguse jõudnud. Kui kõik muu on kadunud, on Tema alati ustav ja ligi, et päästa. Kuid armas – sa ei saa tulla Jeesuse juurde vaid siis, kui kergendust vajad. Sa pead tulema Ta ette ka seetõttu, et Ta on Jumal ja väärib kogu su elu, ülistust ja sõnakuulelikkust.

Sa võid ehk öelda: „Jah, ma tunnistan, et olen ignoreerinud Jumala Sõna ja olen endiselt seotud salajase patuga. Olen ma omadega juba tõesti nii põhjas, et saada veel osa Tema tervendavast puudutusest?“ Sugugi mitte! Kui sa keset oma häda hüüad juba täna appi Issanda nime, toob Ta ka kosutust. Millal iganes tuled Ta ette tõeliselt meeltparandava südamega, on Ta sinu eestpalvetaja ja abimees, mitte kohtumõistja.

Seega, tahad sa kasvada küpsuses Kristuses? Tahad sa, et Issand täiustaks sind armastuses ning juhiks üha enam pühaduse poole? Siis hüüa Teda appi juba täna. Miski ei hoia sind Tema poolt määratud teel paremini kui murtud ja kahetsev süda!

„Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha: Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et turgutada alandlike vaimu ja elustada rõhutute südameid.“ (Jesaja 57:15).

neljapäev, 1. november 2012

VÕIMATU MISSIOON

„Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.” (Luuka 19:10). Kristus ütles: „Ma tulin siia maailma vaid ühel põhjusel – et otsida ja päästa kadunud hingi.“ Samas aga polnud see ainult Tema missioon, vaid Ta muutis selle ka meie missiooniks. Ja Jeesus ütles neile: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ (Markuse 16:15). Jeesus kõneles siin väikesele usklike pundile – nii oma 120 inimest – kes olid kogunenud ülemisse tuppa. Ja millise võimatu ülesande Ta neile andis! „Minge võõraste rahvaste sekka, elage nende keskel ja õppige nende keelt. Pange käed haigete peale, ajage välja kurje vaime, kuulutage häid sõnumeid. Minge otse Saatana palge ette ja kuulutage kõige täiega ülestõusnud Päästja väest ja võidust!“

Me peame aru saama, et Jeesus rääkis siin tavaliste, tähtsusetute ja harimatute meeste ja naistega. Ta asetas kogu oma koguduse tuleviku nende õlgadele. See pidi ikka parasjagu jalustrabav teema olema nende jaoks.

Kujutad sa ette nende vahel toimunud jutuajamisi peale seda, kui nende Issand oli läinud üles taevasse? „Kas me ikka saime õigesti aru? Kuidas alustada ülemaailmset revolutsiooni? Meil pole pennigi raha ja peale selle peksavad ja tapavad roomlased meid maha. Kui juba Jeruusalemmas meiega niimoodi tehakse, mis meid siis veel Roomas ees ootab, kui seal tunnistama ja kuulutama hakkame?“

Teised võisid jälle öelda: „Kuidas saab Issand oodata, et me läheks evangeeliumiga kogu maailma, kui meil pole isegi piisavalt raha, et Jeerikosse sõita? Kuidas saame õppida keeli, kui meil pole kooliharidustki? See kõik on lihtsalt võimatu!“
Pole kahtlustki, et tegu oli võimatu missiooniga. Samas – meie väljakutsed tänapäeval on sama hirmuäratavad!

Kui kõik, kes seda sõnumit praegu loevad, lubaksid Pühal Vaimul muuta selle sõnumi reaalseks endi jaoks, et otsida Tema koormaid ja juhtimist, poleks vähimalgi määral teada, millise lõikuse peale Püha Vaim välja läheb. Kuid tõsi on see, et igaviku mõistes suurimad teod ei sünni mitte masskrussaadidel, vaid ühe Jumala püha kaudu, kes sirutub ühe kadunud hingeni.