reede, 27. september 2013

HOIDES ALAL JUMALA LIGIOLU

Jumal lisab oma ligiolule ühe tingimuse, mille leiame 2 Ajaraamatu 15-peatükist. Eelnevas peatükis oli kuningas Aasa juhtinud Juuda armee suurele võidule Etioopia miljoni-liikmelise armee üle. Samas tunnistas ta, et Jumala ligiolu oli olnud see, mis oli ajanud laiali vaenlase armee. „Ja Aasa hüüdis Issanda, oma Jumala poole ning ütles: „Issand! Ei ole peale sinu ühtegi, kes suudaks jõuetut aidata tugeva vastu! Aita meid, Issand, meie Jumal, sest me toetume sinule ja oleme tulnud sinu nimel selle hulga vastu!...Siis Issand lõi etiooplasi Aasa ja Juuda ees, ja etiooplased põgenesid.“ (2 Ajaraamat 14:10-11).

Kui Aasa ühes oma sõjaväega uhkelt tagasi Jeruusalemma pöördus, tuli neile linnaväravas vastu prohvet Asarja, kellel oli ka sõnum Jumalalt: „Kuulge mind, Aasa…Issand on teiega, kui teie olete temaga, ja kui te otsite teda, siis te leiate tema; aga kui te tema maha jätate, siis jätab tema teid maha! Kaua aega ei olnud Iisraelil tõsist, Jumalat õpetavat preestrit ega Seadust. Aga kui temal kitsas käes oli, siis ta pöördus Issanda, Iisraeli Jumala poole. Ja nad otsisid teda ning leidsid ta.“ (2 Ajaraamat 15:2-4).

Siinkohal siis saladus, mis aitab saada ja alal hoida Jumala ligiolu oma elus. Jumal tuletas Aasale mustvalgelt meelde: „Aasa, ära iialgi unusta, kuidas sa oma võidu saavutasid. Sa otsisid mind hädas olles kõigest südamest ja ma saatsin sulle oma ligiolu. Minu ligiolu oli see, mis pani su vaenlased põgenema!“ Ehk siis Asarja ütles Aasale: „Mäletad sa veel, milline see kuningriik oli enne sinu võimule tulekut? Kõik oli tasakaalust väljas, ei mingeid seadusi ega juhtnööre ega õiglast õpetust. Igaüks oli iseenda peremees ja tegi seda, mida ise õigeks pidas!“

Antud juhul pole tegu mingi keerulise teoloogiaga. Igaüks võib kogeda Jumala püsivat ligiolu, kui vaid lihtsalt otsib Teda. „Siis te leiate tema“ (15:2). Heebreakeelne tähendus sõnale „leidma“ on matsa, mis tähendab: „Tema ligiolu tuleb esile, et muuta teid võimekaks ja õnnistada teid.“ Ehk lühidalt öeldes ütleb see salm meile: „Otsige Issandat kogu oma südamest ja Ta tuleb te ligi oma ligioluga. Ja Tema ligiolus peitub see kõikvõimas vägi, mis kiirgab välja te eludest.“

neljapäev, 26. september 2013

JUMAL ON TEINUD SUURI ASJU

„Sest mina olen Issand, su Jumal…ja et ma sind armastan, siis…ära karda, sest mina olen sinuga.“ (Jesaja 43:3-5).

Kõik Vana Testamendi lood Aabrahamist, Joosuast ja kogu Iisraelist on mõeldud julgustama ja õhutama meid otsima Jumala ligiolu oma eludes. Me võime ju tänada Jumalat kõige eest, mida Ta ligiolu nende heaks korda saatis, aga samas on igal ühel meist oma tunnistus selle kohta, mida Jumala ligiolu on meie jaoks tähendanud: juhtinud me elusid, avanud uksi, kõrvaldanud takistusi, sulatanud südameid ja muutnud meid kartmatuteks. Olen näinud seda toimimas omaenda elus. Sa võid nüüd mõelda: „Heh, sa lihtsalt uhkeldad!“ Kuid üldsegi mitte. Fakt on see, et Jumala ligiolu on olnud minuga sõltumata minust endast.

Alustades Times Square’i kogudusega New York City’s, õhkus Kristust kõigest, mida me tegime. Mäletan, kuidas astusin sisse ühe kuulsa Broadway produtsendi kontorisse, leidmaks meile mõnda teatrihoonet, mida kirikuna kasutada. Selle produtsendi sekretär ja personal lihtsalt irvitasid mu üle, andes nii oma sõnade kui suhtumisega mõista, et minusugusel „hädisel kirikumehel“ pole vähimatki võimalust ülemuse juurde aega saada. Mis veelgi hullem – ma arvasin, et mind visatakse sealt lausa välja! Kuid siis tuli produtsent oma toast välja ja mind nähes, kutsus mind edasi!

Järgneva paari nädala jooksul õppisime üksteist paremini tundma. Aegajalt vaatas ta üle oma töölaua mulle otsa ja ütles: „Mul pole aimugi, miks ma sinuga nii palju aega veedan. Mu päevakava on tuubil tegevusi täis!“ Kuid millal iganes ta kontori vastuvõttu astusin, juhtis sekretär mind kõigist teistest külastajatest mööda ja ütles: „Minge julgelt sisse, pastorihärra, ta juba ootab teid!“ Kogu lugu päädis sellega, et see mees müüs meile ühe oma teatrite lipulaeva, mis läks Times Square’i koguduse käsutusse. Isegi müügidokumentidele alla kirjutades ütles ta: „Ma ei suuda ikka veel uskuda, miks ma seda teen!“ Ainuüksi Jumala ligiolu oli see, mis pani seda meest seda hoonet meile müüma. Ja vaid paar aastat hiljem anus nii tema kui ta juristid, et selle neile tagasi müüksime!

Nägin, kuidas Jumal muutis teistegi südameid. Mees, kes omas meie hoone kõrval asuvat hoonet, keeldus seda meile müümast. Kuid ajapikku saime sõpradeks ja lõpuks ta siiski müüs selle hoone meile, ise pidevalt korrutades: „Keegi seal üleval ikka seisab te eest!“

Just selles peitubki Jumala ligiolu ja iga kristlane võib tunnistada samal moel: „Minuga olev Jumala ligiolu on saatnud korda suuri asju!“

kolmapäev, 25. september 2013

TEMA LIGIOLU ÕNNISTUSED

Mõtle alljärgnevate Vana Testamendi näidete peale õnnistustest, mille Jumala ligiolu tõi Tema järgijate elude üle:
  • Jumala ligiolu oli Aabrahami elus nii reaalne, et isegi paganad tema ümber kogesid erinevust tema ja nende elude vahel: „Sel ajal rääkisid Abimelek ja tema väepealik Piikol Aabrahamiga, öeldes: „Jumal on sinuga kõiges, mis sa teed.“ (1Moosese 21:22). Ehk see paganlik kuningas ütles: „Aabraham, sinu juures on midagi teistmoodi. Jumal juhatab, hoiab ja õnnistab sind, kuhu iganes sa ka ei läheks!“
  • Jumal tõotas Joosuale, et ükski vaenlane ei saa tema vastu, kui Tema ligiolu on koos temaga: „Ükski ei suuda sulle vastu panna kogu su eluajal; nõnda nagu ma olin Moosesega, nõnda ma olen sinuga, ma ei lahku sinust ega jäta sind maha. Ole vahva ja tugev…!“ (Joosua 1:5-6) Kui Jumala ligiolu on meiega, võime olla tugevad ja julged ning ükski vaenlane ei saa meile liiga teha!
  • Jumal ütles Giideonile: „Issand on sinuga, sina tubli mees!...Mine selles oma jõus ja päästa Iisrael …!“ (Kohtumõistjate 6:12,14). See fraas „mine selles oma jõus“ viitab salmile 12, mis ütleb „Issand on sinuga“. Näed sa, mida Jumal ütleb siin? Ta ütleb: „Giideon, su sees on nii võimas vägi, et sellega võib päästa kogu Iisraeli. Selleks väeks on minu ligiolu!“ Piibli kohaselt oli Giideon üks suur argpüks, mistõttu miks nimetas siis Jumal teda „tubliks meheks“? Sest Ta tahtis tõestada Giideonile, mida üks tavaline inimene suudab, kui Issanda ligiolu on temaga!
  • Jumal hoiatas Jeremijat, et kogu rahvas pöördub tema vastu ja hülgab ta prohveteeringud. Ometigi tõotas Ta: „Kui nad võitlevad sinu vastu, siis nad ei võida sind, sest mina olen sinuga, et sind aidata ja päästa.“ (Jeremija 15:20). Ehk Jumal ütles: „Vahet pole, kui isegi kogu maa tõuseks su vastu. Kõik, mis loeb, on see, et minu ligiolu on sinuga. Ole kindel ja tea, et mina olen sinuga!“
  • Jumal rääkis Jesajale erilisest tõotusest, mille Ta annab kõigile neile, kes Teda armastavad: „Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt! Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind. Sest mina olen Issand, su Jumal…et ma sind armastan… Ära karda, sest mina olen sinuga…“ (Jesaja 43:1-5). Jumal ütles: „Kui minu ligiolu on sinuga, võid sa minna kasvõi läbi tule ja vee ning jääda ikka ellu. Aga mitte kuidagimoodi ellu, vaid kogedes ka minu õnnistusi ja soosingut keset seda kõike, sest minu ligiolu on sinuga!“

teisipäev, 24. september 2013

VÄGI ELADA

Piiblis on lõputult näiteid Jumala ligiolu kohta, mis on andnud Ta lastele väe elada Talle. Üks mõjukamaid näiteid sellest on Moosese elu. Mooses oli veendunud, et ilma Jumala ligioluta oma elus on mõttetu püüda teha midagi. Suheldes Jumalaga silmast silma, ütles ta: „Kui su pale ei tule kaasa, siis ära vii meid siit ära!“ (2Moosese 33:15). Ehk teisisõnu ütles ta: „Issand, kui Su ligiolu pole minuga, ei lähe ma siit kusagile. Ma ei astu sammugi, kui pole kindel, et oled lähedal!“ Mooses teadis, et Jumala ligiolu oli see, mis eristas Ta rahva kõigist teistest rahvastest. Sama kehtib ka tänase kristliku koguduse kohta. Ainuke asi, mis eristab meid uskmatutest, on meis peituv Jumala ligiolu, mis juhib ja juhendab meid, viies täide oma tahte meie sees ja meie läbi.

Moosesel oli ükskõik, kustkohast teised rahvused oma juhised said, kuidas oma strateegiaid kujundasid või valitsusi ja sõjavägesid juhtisid. Ta ütles: „Meie toimime vaid ühele printsiibile tuginedes. Sest ainukene viis, kuidas siin kõrbes kogeda valitsust ja juhtimist; pidada sõda või jääda ellu, on omada Jumala ligiolu! Kui Jumala ligiolu on meiega, ei saa keegi meile liiga teha. Ilma Temata oleme aga abitud ja taandatud eikellekski. Las kõik ilmarahvad loota oma võimsate sõjavägede, raudsete sõjavankrite, uute relvade ja väljaõppinud sõdurite peale. Meie aga loodame Jumala reaalse ligiolu peale!“

Jumal vastas Moosese julge väljaütlemise peale: „Minu pale läheb kaasas ja ma annan sulle rahu.“ (2Mo 33:14). Milline võrratu tõotus! Heebreakeelne tähendus siinsele „rahu“le on „mõnus, vaikne olemine“. Jumal ütles: „Ükskõik, milliste vaenlaste või katsumustega sa ka silmitsi ei seisaks – minus leiad sa alati mõnusa, vaikse hingamise.“ Mõelge sellele korraks. Kui Jumala ligiolu saaks ilmsiks ka koguduse keskel, ei oleks enam vaja mingit siginat-saginat, higistamist ega pongestamist. Jumalateenistused ei seisneks enam pidevas kiirustamises stiilis „kolm laulu, siis korjandus ja seejärel lühike jutlus.“ Selle asemel valitseks hoopis maandav rahu ja hingamine, mida kogeb igaüks, kes kirikuuksest sisse astub.

esmaspäev, 23. september 2013

KUTSUTUD VABADUSEKS by Gary Wilkerson

„Ja Issanda lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates. Nende pea kohal on igavene rõõm, rõõm ja ilutsemine valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära.“ (Jesaja 51:11).

Kas järgnevad sõnad avaldavad sulle mingit muljet? Elu, rõõm, isetus, ilutsemine, julgus, vabadus. Kujutad sa ette sellist naudingut ka oma kristlikus teenimistöös? Aga kuidas seda kõikehõlmavat rõõmu saada? See ei lähtu headest ja õigetest tegudest. Pealegi, omaenese jõus ei suuda me olla õiged ja head nagunii. Võime anda oma parima, pingutada kõigest jõust ja pakkuda Jumalale siiralt kõike, mis meil on ja kes me oleme, ning ometigi pole see Jumala silmis midagi enamat kui vaid määrdunud räbalad. „Me kõik oleme saanud rüvedaks ja kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased; me kõik oleme närtsinud nagu lehed ja meie süü kannab meid ära otsekui tuul.“ (Jesaja 64:5).

Vabadus tuleb ainuüksi Kristuse õigsuse läbi! Ja kui Tema õigsusest saab meie õigsus, oleme ka vabad inimlikest pongestustest. Tema Vaim elab meis, vabastades meid patu needusest ja süüst ning muutes kõik uueks. „Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest.“ (Roomlastele 8:2). See vabadus on kõik! See tähendab ka vabadust kanda välja kõik jumalikud vastutused, milleks Jumal meid on kutsunud. Korraga oleme võimelised tunnistama kõige täiega. Korraga peitub meis julgus, mis pole meist enestest. Meist voolab arm ja mitte enam surmav ja siduv käsumeelsus.

On ainult üks võimalus, kuidas elada selles vabaduses ja rõõmus, mille Kristus on meile võitnud – võttes vastu Tema õigsuse anni. See tähendab tugineda armule ja mitte omaenda tegudele. See ei tähenda muidugi vastutustest kõrvale hiilimist. Hoopis vastupidi – Tema armu alla tulek on ainukene tõeline viis, kuidas võtta vastutust. Vastasel juhul ei suudaks me midagi saavutada Tema nimel!

Te olete kutsutud vabaduseks! (Galaatlastele 5:13)

reede, 20. september 2013

HOITUD IGAS OLUKORRAS

Piiblis on öeldud, et: „Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu.“ (2 Timoteose 1:7).

Kas hetkel valitsev majanduslangus ja raskused viivad sügava ja pikalt kestva depressioonini? Kas tegu ongi majandusliku tormiga, mille eest nii paljud jumalasulased ja ökonomistid on hoiatanud? Või on tegu järjekordse lühiajalise majandusliku olukorra kõikumisega? Kui üdini aus olla, siis ega keegi ei tea. Ökonomistid käivad välja täielikus vastuolus olevaid ennustusi ja nn. „prohvetid“ saadavad laiali kõikvõimalikke segaseid hoiatusi.

Mõned aastad tagasi saatsid sajad kristlased mulle murelikke kirju prohveteeringu pärast, mille kohaselt enamus Floridat pidi saama üleujutatud mingi suure laine poolt. Paljud kristlased lasksid ettekuulutatud ajaks Floridast jalga – nö.“puhkusele“ – lihtsalt igaks juhuks, kui prohveteering pidanukski tõele vastama. Ometigi on Florida endiselt koos meiega!

Keegi ei tea, millal, kuidas ja kus Jumal oma kohtumõistmise saadab. Kõik ajad on ainuüksi Tema teada. Seetõttu on Jumal mindki manitsenud erinevate kuupäevade, nimede või paikade väljakäimise osas ja kui ma peaksingi selles osas sõnakuulmatu olema, muutub mu „ennustus“ pigem spekulatsiooniks kui ehtsaks prohveteeringuks. Sest üks tõeline prohveteering peab pakkuma usust elavale Jumala rahvale lootust ja kinnitust.

Kus sa elad? Maavärinate piirkonnas? Kusagil maalõhe lähedal? Elad sa ehk mõnes räämas linnaosas, mis iga päevaga muutub üha vähem turvalisemaks? Sul puuduvad toidu tagavarad? Sul pole kullakange ega kuldmünte, mis päästaks sind inflatsioonist? Mitte midagi sellist, mis päästaks sind juhul, kui majandus peaks kokku varisema? Mitte midagi, millest elada, kui peaksid töö kaotama? Tunned sa end kui kõrvalejäetuna, kui teised uhkeldavad oma tulevikuplaanidega?

Ära paanitse! Sul on kõik, mis tarvis, kui usud Jumala tõotusse kaitsta sind. Igal Jumala lapsel on raudkindel ellujäämisleping. Mida enam ma loen Jeesuse sõnu, seda enam ma usun, kuidas Ta palub meil omada lapselikku usku Temasse, et Ta kannab meid kindlana läbi igast olukorrast. Seetõttu soovitan kõigile jääda rahulikuks ja mitte kuulata hääli, mis kuulutavad Piibli vastaselt: „Sest Jumal ei ole korratuse, vaid rahu Jumal.“ (1Kor.14:33) „Ei sa siis karda äkilist hirmutust ega õelate õnnetust, kui see tuleb. Sest Issand on kõigil su teedel ja hoiab su jalga püünise eest.“ (Õpetussõnad 3:25-26). 

neljapäev, 19. september 2013

EELIJA VAIM JA VÄGI

Vana Testament lõppeb selle imelise Malaki prohveteeringuga: „Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav. Ja tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole, et ma ei peaks tulema ja lööma maad needusega.” (Malaki 3:23-24).

See prohveteering täitus üsnagi suurel määral Ristija Johannese teenistuse kaudu. Ingel ilmus Sakariasele unes ja kuulutas talle, et ta poeg Johannes saab pöörama paljusid Iisraelis Issanda poole ja et: „ ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast.” (Luuka 1:17).

Kui Jeesus rääkis oma jüngritele Johannesest, ütles ta: „Ja kui te nõustuda tahate: tema on Eelija, kes pidi tulema.“ (Matteuse 11:14). Ja lisas siis: „Kellel kõrvad on, see kuulgu!“ (Mt.11:15). Usun, et Jeesus tahtis, et jüngrid mõistaksid Johannese tuleku vaimset tähendust, nõnda nagu oli kuulutatud – et ta tuleb Eelija vaimus ja väes.

Johannes ise küll eitas seda, et ta on surnuist ülestõusnud Eelija, sest kui juudid temalt otse küsisid: „Kas sina oled Eelija?“, vastas ta: „Ei ole...Mina olen hüüdja hääl kõrbes: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud.” (Joh.1:21-23). Seetõttu andiski Jeesus oma jüngritele mõista, et ainuüksi vaimulike silmade ja kõrvade abil on võimalik aru saada, et Ristija Johannese teenistus lähtus samast lättes kui prohvet Eelijagi oma.

Johannes kuulutas õigsust nii nagu Eelijagi, olles läkitatud äratama inimesi pöörduma kitsale ja sirgele pühaduse teele. Johannes, olles võitud sama kartmatu vaimu ja väega, mis valitses Eelijagi üle, müristas sõnakuulmatute, ahnete ja lõbujanuliste juutide vastu. Kristus pidi peagi ilmuma, mistõttu see võimas tõe kuulutaja tuli, et valmistada rahvast ette Issanda tulekuks. See kõrbe-prohvet oli läkitatud pöörama inimeste südameid, mis kõige otsesemas mõttes tähendab meeleparandust.

Johannes kuulutas meeleparandusest, südame puhtusest, õigsusest ja praktilisest pühast elust, mille kõigega käis kaasas avalik pattude ülestunnistamine.

Usun, et prohvet Malaki (nii nagu kõik teisedki Vana Testamendi prohvetid) räägib ühest hulgast pühadest inimestest, kes tõusevad esile vahetult enne Kristuse teist tagasitulekut. Ja nad kuulutavad selle sama vaimu ja väega, mis hingas nii Eelija kui Ristija Johannesegi üle.

See lõpuaegade kamp usklikke elustab taaskord prohvet Jesaja hüüu: „Hüüa täiest kõrist, ära peatu, tõsta häält otsekui pasun! Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine ja Jaakobi soole nende patud! (Jesaja 58:1). 

kolmapäev, 18. september 2013

ET MA OMETI VÕIKS TUNDA TEDA

Jumal andis Moosesele üsna hirmuäratavad juhtnöörid: „Ja Issand ütles Moosesele: „Mine, lahku siit, sina ja rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, maale, mille ma vandega olen tõotanud Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, öeldes: Sinu soole ma annan selle! Ma läkitan sinu eel ingli…sest mina ise ei lähe koos sinuga, et sind mitte hävitada teel, kuna sa oled kangekaelne rahvas.” (2Moosese 33:1-3).

Jumala rahva himud ja ebajumalateenistus olid täielikult väljunud kontrolli alt (2Mo.32:25). Kullast oli saanud nende jumal ja nad tantsisid, mängisid ja andsid järgi oma himuratele ihadele. Ainult Leevi pojad olid need, kes seisid Jumala pühaduse eest. Sellele kõigele järgnes hirmuäratav ilmutus sellest, et Issand oli end eraldanud neist; Ta oli lahkunud nende juurest, et mitte neid hävitada. Ja ometigi anti neile korraldus liikuda edasi, et saada kätte oma pärand. Jumal ütles: „Ma anna teile, mille olen tõotanud.“ Mistõttu nad võisid siiski saada oma õiguse ja kogeda Tema kaitset, aga mitte Tema ligiolu.

Tänapäevalgi võime näha suurt hulka Jumala rahvast, kes liiguvad edasi oma religioossetel rännakutel saamaks kätte neile tõotatud õigusi; kes uhkeldavad inglitelt saadud abiga, et seista vaenlaste vastu, kuid kelle sees pole vähimalgi määral pühadust, aukartust ja tõetunnetusele toovat Kristuse ligiolu. Mis saaks olla veel hullem kui kuulda Issanda korraldust minna maale, mis voolab piima ja mett ja samas teada, et Ta ise ei lähe nendega (2Mo 33:3)? Jumal ütles neile: „Te olete kangekaelne rahvas. Kui ma läheksin ühe silmapilgugi koos sinuga, peaksin sinu hävitama.“ (2Mo 33:5).

Kuid Mooses igatses midagi enamat kui vaid maad, mis voolab piima ja mett. Ta tahtis tunda ja kogeda Jumala ligiolu, mistõttu ta palus: „…sa ise öelnud: Ma tunnen sind nimepidi ja sa oled ka armu leidnud minu silmis. Aga kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis õpeta mulle oma teed, et ma tunneksin sind ja leiaksin armu su silmis...” (2Mo 33:12-13). Pole ime, et see kallis Jumala sulane suunas oma põlvkonna tõetunnetusele! Pole ime, et ta palgeilt kiirgas vastu nii palju Jumala au. Sest kõik, mida ta tahtis, oli vaid tunda Jumalat. Ainukene teene, mida ta tahtis, oli Issanda kallis ligiolu. Nõnda oli ka Paulusega, kelle süda hüüdis: „Et ma ometi võiks tunda Teda!“ (vt. Filiplastele 3:10). 

teisipäev, 17. september 2013

PUHASTUSE ÄRKAMINE

Kõik prohvetid nägid ette lõpuaegu ja prohveteerisid kõrvale pandud, pühadest inimestest, kellel on sügav arusaamine Jumala Sõnast. Taaniel kuulis suuri asju Jumalalt, aga „ei mõistnud neid“ (Taanieli 12:8). Samas nägi ta siiski päeva tulevat, kus puhastatud, läbikatsutud ja proovilepandud „jääk“ mõistab. Et on üks lõpuaegade punt inimesi, kes on täis Jumala tarkust ja tunnetust. „Paljusid puhastatakse, tehakse valgeks ja sulatatakse, aga õelad teevad õelust ja ükski õel ei mõista seda; aga mõistlikud mõistavad küll.“ (Taaniel 12:10).

Jesaja mõistis hukka tagasilangenud iisraellaste vaimse pimeduse. Ta ütles, et nad „eksivad nägemuses, kõiguvad otsuses.“ (Jesaja 28:7). See väikenegi tunnetus, mis neil kord oli, sai hävitatud nende himude poolt. Aga ometigi kuulutas Jesaja ette päevast, mil „kurdid kuulevad kirja sõnu ja pimedate silmad näevad pilkasest pimedusest…siis nad pühitsevad minu nime… ning kardavad Iisraeli Jumalat. Ja need, kes olid eksivaimus, tulevad mõistusele ja nurisejad võtavad õpetust.“ (Jesaja 29:18, 23-24).

Mina usun, et see lõpuaegade ärkamine, millest nii paljud kuulutavad ja räägivad, saab olema puhastuse ärkamine. Sest kui Püha Vaimu ülesanne on tuua maailm patutunnetusele, õigsuse sisse ja Jumala kohtu ette, on kindel, et Püha Vaimu võimsa väljavalamise käigus tõusevad ka võimsad tõetunnetuse lained, mis raputavad ükskõikset, kõigega leppivat kogudust, sundides jumalarahvast seisma silmitsi oma patuga.

Ajal, mis suur hulk kristlasi jookseb imede ja tunnustähtede järele ning igatseb kuulda edukuse ja õitsengu teemadel, kutsub Jumal kokku nn. „kõrbe rahva“, kes januneb kõige täiega Kristuse järele. Just praegu on üks auline seltskond esile tõusmas! Sest oli päev, mil Jumal hakkas tegema midagi nende südameis ja nad hakkasid nägema neid ümbritsevat silmakirjalikkust ning häbi. Nad sööbisid Jumala Sõnasse ja nägid, mis oli Jumala ülim eesmärk nende elude suhtes. Usu läbi riietasid nad end Kristuse õigsusega, alistusid Kristusele ja otsustasid jätkata oma teekonda kasvõi üksi, kui tarvis, et olla täielikult sõnakuulelikud Talle. Nad häälestasid end kuulma ja mõistma Jumala tahet. Nad hakkasid nägema Vaimus ja jõudsid arusaamisele, et kõigi asjade lõpp on peagi lähedal. Nende jaoks on Jumala Sõna juba täitunud!

„Kristus on tulekul! Parandage meelt, sest taevariik on lähedal! Heitke endist ära kõik teid takerdav patt ja mõelge sellele, mis on ülal! Ärge laske end kaasa kiskuda inimeste impeeriumitest ja unistustest. Hüljake need kõik ja minge kohtuge Temaga.“ See on sõnum, mida kuulutatakse kõvasti ja selgesti! 

esmaspäev, 16. september 2013

ÜLALT ALLA TULEV ARM by Gary Wilkerson

Meie elu Kristuses algab armus, jätkub armus ja lõppeb armus. „Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu - ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt - mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda.“ (Efeslastele 2:8-9). Sellele tõele tõeliselt pihta saades ei ole me elude märksõnaks enam sidumised, vaid vabadus; mitte väsimus, vaid rõõm; mitte ägamine, vaid kergus. Jumala ligiolus viibimine tundub pigem meeldiva võimaluse -kui kohustusena. Sest lõppeks ütleb ju Jeesus, et me pole enam Ta teenrid, vaid sõbrad.

Samas ei tähenda see seda, et meil endil polegi mingit vastutust kanda. Loomulikult oleme meie need, kes peavad äratuskella helisema panema, et tõusta ja võtta aega palveks. Aga ärge mitte mõelgegi teha seda ilma Jumala armuta! Ja ärge mitte mõelgegi lugeda Jumala Sõna ilma armuta, sest vastasel juhul tunnete end süüdimõistetute -ja hirmunutena, selle asemel, et kogeda valgustatust ja väge. Miks? Sest see on Jumala armu töö näidata meile meie võimetust. Ja see on ka ainukene viis, kuidas kogeda ja tunnistada Tema võimekust. Seetõttu ära loobu oma osadusgrupis käimistest. Ära loobu oma isiklikust palveajast. Ära loobu piiblitundides käimisest. Ära loobu ühestki neist võrratutest harjumustest, kui need just ei jää ette su elus tegutsevale Jumala armule.

Keegi võib nüüd öelda: „Kogu su jutu peale ei taha enam keegi kunagi palvetada. Keegi ei taha end enam distsiplineerida tegema neid asju. Seda lihtsalt pole meis. Kui me järgiks seda, millest sa siin räägid, ei saaks keegi teada Jumala plaanidest oma elu kohta.“ Kuid siinkohal on oluline meeles pidada, et arm voolab me üle Jumala troonilt ja mitte vastupidi – meilt Tema ette. Ja see on see, mis tõmbab maailma me elude ja tunnistuste poole. Kui inimesed näevad tõelist armu langemas me üle, näevad nad ka imesid me eludes, mida see arm korda saadab. Ja nad teavad, et meie südamed pole võidetud mitte me tegude, aga Jumala poolt. Olgu see nõnda teiegi eludes täna! 

reede, 13. september 2013

TA NÄEB IGAT SAMMU

Suur hulk kristlasi ärkab igal hommikul, seistes silmitsi meeletute probleemidega – füüsiline valu, emotsionaalsed kannatused, rahalised raskused jne. Mõned on nii murest murtud, et mõtlevad endamisi: „Seda on liiga palju. Mul lihtsalt pole enam jõudu, et võidelda selle kõigega. Kuidas ma küll ometigi hakkama saan?“

Meie teenistus saab suurel hulgal kirju kristlaste käest, kes kannatavad igapäevaselt kohutavate raskuste all. Üks jumalakartlik naine kirjutas: „Olen olnud abielus üle 35 aasta ja olen ka juba vanaema. Kuid tänu abielurikkujast abikaasale on me pere hävitatud. Ta oli kord Püha Vaimuga täidetud ja Jumala poolt kasutatud mees, kuid viimastel aegadel täiega kibestunud naistekütt, täis himu ja iha. Palun palvetage mu eest. Ta on imanud viimse kui armastuse raasu välja mu seest ja ma olen nii õnnetu. Ma ei suuda seda enam kanda.“

Meie Taevane Isa näeb igat me elu sammu ja vaatamata kriisidele ning raskustele on Ta öelnud meile Piiblis ikka ja jälle: „Ära karda!“ Seetõttu ei tohiks me ka arvata, et meie probleemid meid hävitavad, sest Tema on meie kaitse ja kindlus. „Õnnis oled sa, Iisrael! Kes on su sarnane? Rahvas, keda Issand on päästnud? Tema on kilp, kes sind aitab, mõõk, kes sind ülendab. Sinu vaenlased lömitavad su ees, aga sina tallad nende kõrgendikel.” (5Mo.33:29).

Jumal ütleb meile: „See pole tõsi, et ma olen hüljanud teid! Ma pole pahane te peale ega pole hüljanud teid, jättes teid vaenlase hooleks. Need kõik on Saatana valed!“ Ükskõik, milliste kriisidega me ka silmitsi ei seisaks või kui suured raskused meid ka ees ei ootaks – meie võit on juba ette ära kindlustatud: „Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud.“ (Roomlastele 8:37). Kas see tähendab seda, et vaatame ja ootame seni, kuni Jumal saadab taevast ingli, et hävitada kõik me vaenlased? Ei iial! Kuigi Jumal on tõotanud meile võitu, ei tee Ta meie osa meie eest. Meie peame sellegipoolest haarama mõõga ja sõdima vaenlase vastu. Vahe on lihtsalt selles, et me teeme seda usus Jumala poolt tõotatud väesse: „Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!“ (1Kor.15:57).

Püha Vaim reageerib me usu peale! Kui hüüame Teda appi, siis Ta tuleb me üle üleloomuliku väega, mis suretab kõik lihalikud teod. Meie osa on uskuda ja seejärel elada usus, et Jumala Vaim aitab meil seista vastu kurjuse vägedele, mis me vastu tõusevad. 

neljapäev, 12. september 2013

ВЕЧНО СНАБДЯВАНЕ

Apostel Paulus kisendas Jumala poole: „Oo Issand, palun vabasta mind sellest vaiast mu ihus!“, mispeale Issand vastas talle: „Sulle piisab minu armust.“ (2Kor.12:9). Jumal ütles oma sulasele: „Paulus, sa pead selle vaiaga hakkama saama. Kuid keset oma valu, annan ma sulle kogu armu, mida vajad ja varustan sind lõputult!“

Jumal tahab meile teada anda, et Tema arm on nii palju võimsam kui ükski vabastus, mida Ta me olukordadesse tuua võiks. Miks? Sest Tema arm kätkeb endas täit ilmutust sellest, kes Ta on! Ehk lihtsamalt öeldes: Jumala armu läbi tuleb Jeesus Kristus täie määraga esile – kogu oma pühaduses, õrnuses ja kaastundlikus südames. Meie Taevane Isa teab igat pisimatki detaili me kannatustest ja on seetõttu andnud meile need võrratud tõotused:
  • „Kuid õigete pääste tuleb Issanda käest; tema on nende tugev kaitse kitsikuse ajal.“ (Ps.37:39). 
  • „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” Nii võime julgesti öelda: „Issand on minu abimees, minul ei ole midagi karta, mida võib teha mulle inimene?” (Heebrea 13:5-6). 
  • „Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega! ” (Jesaja 41:10). 
  • „Vaata, häbenema ja piinlikkust tundma peavad kõik, kes on sinule vihased; olematuks saavad ja hukkuvad mehed, kes riidlevad sinuga. Sa otsid, aga enam sa ei leia neid mehi, kes võitlevad sinu vastu; olematuks saavad ja lõpevad mehed, kes sõdivad sinu vastu.“ (Jesaja 41:11-12) 
  • Sest mina olen Issand, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt, kes sulle ütleb: „Ära karda, mina aitan sind!”…Kui viletsad ja vaesed asjata otsivad vett ja nende keel kuivab janust, siis mina, Issand, kuulen neid, mina, Iisraeli Jumal, ei jäta neid maha. (Jesaja 41:13, 17). 
Tänu Jeesuse Kristuse armule võite läbi minna ükskõik, millisest olukorrast, kriisist või hävingust. Ükskõik, millega te ka silmitsi ei seisaks, Tal on enam kui küllaga armu ja Püha Vaimu tröösti te jaoks! 

kolmapäev, 11. september 2013

ME EI OLE ÜKSI

Jeesus ütles oma jüngritele: „Ma ei jäta teid orbudeks…“ (Joh.14:18). Ehk kreekakeelses tähenduses ka: ma ei jäta teid isatuks ega leinama.

Elus võib ette tulla aegu, kus tunned nagu jüngridki mingi hetk tundsid, et oled täiesti üksi ja Jumal ei tee vähimatki su elus. Sa ei näe vähimatki märki Tema hoolest ja Saatan valetab sulle, et Jumala Vaim on su jätnud kindla põhjuse tõttu. Kuid ometigi on üks imeline tõotus, mida lihtsalt ei saa unustada ja mille Jeesus andis oma järgijatele, öeldes: „Ma ei jäta teid orbudeks. Ma olen maksnud hinna te eest ja te olete minu omad!“

Seetõttu, ükskõik, millest sa ka elus läbi ei läheks – su Taevane Isa pole hetkekski hüljanud sind ega plaani seda ka iialgi teha. Pane tähele Tema igavest, vankumatut tõotust: „Aga Siion ütleb: „Issand on mu maha jätnud, Jumal on mu unustanud.” Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte. Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse, su müürid on alati mu silme ees.“ (Jesaja 49:14-16). Ehk see piiblilõik ütleb meile: „Sinu vajadus kaitse järele on alati mu silme ees. Pole hetkegi, mil’ ma ei ümbritseks sind oma üleloomuliku kaitsemüüriga. Minu kaitsev vari on alati sinu ümber!“

Olen tundnud teatud emasid – sh. pastorite naisi – kes on hüljanud oma lapsed. Üks pastor kirjutas meile: „Olen olnud abielus 25 aastat, kuid mu naine jättis mu hiljaaegu maha ühe mehe pärast, keda kohtas internetis. Ta lihtsalt jättis minu ja me lapsed maha. Mina armastan teda endiselt veel ja tahaks, et ta tuleks koju, aga ta ei tule. See kõik teeb nii väga haiget, et ma ei saa öösel magadagi. Ma pole päris kindel, kuidas selle kõigega toime tulen.“

Jumala vastus sellele mehele on: „Isegi kui su armastatud naine sind hülgab, ei tee mina seda mitte. Minu müürid su ümber on alati turvalised ja kindlad.“
Ta ei jäta meid orbudeks! 

teisipäev, 10. september 2013

ÄRA UNUSTA, MIDA JUMAL ON TEINUD

Mooses juhendas iisraellasi: „Ära siiski karda neid; tuleta ikka meelde, mida Issand, su Jumal, tegi vaaraole ja kõigile egiptlastele… tunnustähti ja imetegusid, ja vägevat kätt ja väljasirutatud käsivart, millega Issand, su Jumal, tõi sind välja. Nõnda teeb Issand, sinu Jumal, kõigile neile rahvastele, keda sa kardad.“ (5Moosese 7:18-19). Milline võimas sõnum! Mooses tuletas iisraellastele meelde: „Mis iganes vaenlastega te ka silmitsi ei seisaks – Jumal on tõotanud teile võidu nende üle. Ta on päästnud te esiisad vaaro käest ja Ta teeb seda sama ka teie heaks!“ „Seepärast mõtle päevale, mil sa lahkusid Egiptusemaalt, kogu oma eluaja! (5Mo.16:3). „Ja mõtle sellele, et sa olid ori Egiptuses.“ (5Mo.16:12).

Moosese põhisõnum oma rahvale oli: „Ärge unustage oma minevikku! Kui arvate, et siin kõrbes on raske, siis mõelge tagasi kõigile õudustele, millega Egiptuses silmitsi seisite. Ärge unustage, milline oli elu siis, kui te kõik alles veel orjad olite. Ja ärge unustage, mida kõike Jumal tegi te heaks, et päästa teid sellest kõigest!“

Ka prohvet Jesaja jagas Jumala Sõna neile, kes olid hirmul. See oli ajal, mil’ iisraellased olid veendunud, et Jumal on nad hüljanud, mistõttu Jesaja kinnitas neile: „Kes oled sina, et sa kardad surelikke inimesi, inimlapsi, kes on nagu rohi, ja unustad Issanda, kes sind on teinud, kes on laotanud taeva ja rajanud maa, ja värised alati, iga päev, rõhuja viha ees, kui ta valmistub hävitama? Aga kus on nüüd rõhuja viha?“ (Jesaja 51:12-13). Jumal ütles prohveti kaudu: „Põhjus, miks te kardate, on selles, et olete unustanud, kes ma olen. Te vaatate ainuüksi oma raskuste peale, olles unustanud, et minu käsi on endiselt teie elude üle.“

Ka sul võib olla raskusi Jumala imede meenutamisega oma elus. Võib-olla mõtled endamisi: „Mu elu on olnud vaid kui üks lõputa õudusunenägu. Mis Jumala imesid mul ongi meenutada, kui ma pole kogenud ühtegi neist?“ Meie kogemused võivad küll olla me usu õhutajaiks, kuid nad pole kunagi olnud loodud olema me usu allikaiks. Seetõttu viitabki Jumala Sõna alati sellele, mida Jeesus on teinud. Ja see on ka põhjus, miks peame alati meeles pidama Tema risti võitu ja sellest usu läbi kinni hoidma. Sest ainuüksi Tema annab meile väe võiduks – oma Püha Vaimu läbi.

reede, 6. september 2013

HOIA OMA RAHU

Ärkad sa igal hommikul, tundes meeleheidet oma salajase himu või harjumuse pärast? Elad sa kui pidevas piinas, mõeldes: „Kas see kohutav asi on endiselt elus mu sees?“

Jumal teab kõike su südamesse jäänud patu kohta. Ta teab, kui väga sa seda vihkad ning selle pärast nutnud oled. Seetõttu tahab Ta, et paneksid tähele järgnevat sõna: „Issand on mu tugevus ja mu kilp, tema peale lootis mu süda ja ma sain abi.“ (Psalmid 28:7). Tänu sellele võis Taavet ka öelda: „Ma ei karda kurja.“ (Psalmid 23:4). Saatan oleks saanud võidu ta üle, kui oleks suutnud veenda Taavetit tundma hirmu. Nõnda samuti tegutseb vaenlane sinugi vastu. Ta tahab, et tunneksid hirmu selle ees, et ei saa kunagi vabaks. Kuid Jumal ütleb kõigile kurvastavatele, haiget saanud kristlastele: „Ära karda! Ma tean ja näen kõiki su kannatusi ja ma ei lase Saatanal hävitada sind!“ Mispeale sa võid küsida: „Aga mida ma siis tegema pean? Kuidas saaksin kogeda Jumala rahu ja hingamist keset seda kõike?“

Vastus sellele leidub Jumala sõnas Moosesele ja Iisraelile. Olukorras, kus nende ees laius meri, selja tagant lähenes vaenlane ja põgeneda polnud kuhugile, käskis Jumal neid: „Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Issanda päästet, mille ta täna teile valmistab!...Issand sõdib teie eest, aga teie vaikige!” (2Moosese 14:13-14). Mida see viimane klausel „vaikige“ või ka „hoidke oma rahu“, tähendab? See tähendab: ei mingit muretsemist ega iseenda tarkuses asjade välja nuputamist, vaid Jumala usaldamist teadmises, et tema sillutab teile tee. Seda siis, kui annab teile juhendava sõna, nii nagu andis ka Iisraelile: „Minge edasi!“ (2Mo.14:15).

Joosua seisis samuti silmitsi võimatute vaenlastega. Tema ja ta kurnatud, oskamatute sõdurite hulk pidi marssima öö läbi, et jõuda Gibeoni, kus nad seisid silmitsi meeletult suure sõjamasinaga. Vaadates alla lahinguväljale, nägi Joosua oru täit võimsaid sõjavankreid ja hästi väljaõpetatud jalaväelasi. Piiblis on öeldud: „Ja Issand ütles Joosuale: „Ära karda neid, sest ma annan nad sinu kätte; ükski neist ei suuda seista sinu ees!” (Joosua 10:8). Jumal kuulutas võidu välja juba enne, kui Joosua üldse jõudis lahingusse minnagi. Ta ütles: „See lahing on juba võidetud! Ükski neist vaenlase sõduritest ei jää pidama, kui lahing on läbi. Nüüd mine ja võitle, teades, et olen sulle juba võidu tõotanud!“

See on risti sõnum! See võit on juba meie jaoks võidetud!

neljapäev, 5. september 2013

PÄRIJAD TÕOTUSE JÄRGI

"Ära siiski karda neid…" (5Moosese 7:18). Iisraellaste jaoks tähendas see „neid“ suurt hulka hästi relvastatud paganrahvaid, kellega nad Tõotatud maal silmitsi seisid. Meie jaoks tähendab see „neid“ tänapäeval igat probleemi, häda ja ületamatut raskust, millega oma elus silmitsi seisame.

Aga miks me ei peaks siis kartma? Aga seepärast, et Jumal ütleb nii! Mingit muud põhjendust polegi tarvis. Jumal on kõikvõimas ja kõigeks võimeline ja Ta on igati teadlik kõigist saatanlikest kõrgistustest me eludes. Ta teab igat püünist, katsumust ja kiusatust, mis me teele eales heidetakse, mistõttu Ta ütleb meile: „Te ei pea neid kartma!“

Aabraham elas võõral maal, olles ümbritsetud võimsatest kuningatest ning teadmata, kuhu ta omadega välja jõuab. Ometigi oli Jumala esimene sõna talle: „Ära karda, Aabram! Mina olen sulle kilbiks. Sinu tasu on väga suur!” (1Moosese 15:1). See kilbiks olemine tähendab: „Ma olen kui müüriks su ümber, sind hoides ja kaitstes.“ Ehk teisisõnu ütles Jumal: „Raskused küll tulevad su ellu, kuid ma kaitsen ja kannan sind kõigi nende keskel.“ Ja Aabraham reageeris sellele, uskudes Jumala poolt antud sõna: „Ja ta uskus Issandat ning see arvati temale õiguseks.“ (1Mo.15:6)

Sama sõna tuli ka Aabrahami pojale, Iisakule. Ka temagi elas keset õelat keskkonda, ümbritsetuna vilistitest, kes teda vihkasid, kiusasid ja oma maalt välja ajada tahtsid. Piiblis on öeldud, et igakord, kui Iisak kaevas kaevu vee saamiseks, ajasid vilistid selle jälle täis: „Ja vilistid matsid kinni ja täitsid mullaga kõik kaevud…“ (1Mo.26:15). Kuhu iganes ka Iisak ei läinud, seisis ta silmitsi sama probleemiga. Ta nimetas ühe kaevu isegi „Eesekiks“, mis tähendab „tülitsemist“. (1Mo.26:20). Ilmselgelt ei kogenud Iisak oma elus midagi muud kui vaid pidevat tüli ja maade jagamist. Kindlasti mõtles ta endamisi: „Kuidas küll toidan oma pere ja joodan oma karja? Ja kuidas kasvatan oma lapsi ilma hirmuta, kui vilistid võivad meile iga hetk jälle sisse sõita? Jumal, miks küll oled toonud mind siia? Kuidas küll ometi hakkama saan?“ Ajal, mil see suur kahtluste pilv Iisaku üle jõudu kogus, andis Jumal talle sama sõna, mis Aabrahamilegi: „Mina olen su isa Aabrahami Jumal. Ära karda, sest ma olen sinuga ja õnnistan sind! Ma teen su soo paljuks oma sulase Aabrahami pärast.” (1Mo.26:24).

Ka meie oleme Aabrahami lapsed, mistõttu Jumal annab meile sama tõotuse, mille Ta andis nii Aabrahamile kui tema järeltulijatele: „Kui te olete aga Kristuse päralt, siis te olete järelikult Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse järgi.“ (Galaatia 3:29).

kolmapäev, 4. september 2013

OOTA ISSANDAT

Saatanal on oma strateegia, kuidas usklikke petta ja panna neid kahtlema Jumala ustavuses palvetele vastamise osas. Ta tahab panna meid uskuma, et Jumal on sulgenud oma kõrvad me appihüüdudele ja laseb meil endil asjade eest seista.

Usun, et tänapäeva kristliku kiriku suurim tragöödia peitub selles, et vaid vähesed usuvad palve efektiivsusesse ja väesse. Ilma otsese kavatsuseta kiruda Jumalat, kurdab suur hulk Tema rahvast: „Ma palun, aga ei saa mingeid vastuseid. Olen palunud nii kaua ja nii kõvasti, aga ikka ei mingeid tulemusi. Tahaks näha kasvõi väikestki märki sellest, et asjad on muutumas. Kuid kõik on ikka endist viisi – mitte midagi ei juhtu. Kui kaua pean veel ootama?“ Nad ei lähe enam oma salajasse palvekambrisse, kuna on veendunud, et kõik nende palves sündinud anumised haihtuvad Jumala trooni ees. Teised jälle on veendunud, et ainuüksi Taanieli, Taaveti ja Eelija suguste palved jõuavad Jumalani. Pole kahtlustki, et väga paljud Jumala pühad maadlevad järgnevate mõtetega: „Kui Jumala kõrv on tõesti avatud mu palvetele ja ma palun täie innukusega, siis miks ometi on nii vähe tõestust Tema vastamiste kohta?“ On sul mõni konkreetne palve, mida oled palunud juba pikka aega ja ometi pole veel vastust saanud? Ons lausa aastad läinud mööda, aga sa endiselt ootad ja loodad, samas mõeldes, mis toimub?

Olgem valvsad mitte süüdistama Jumalat, nõnda nagu Iiob seda tegi, olles ise hoolimatud ja ükskõiksed oma vajaduste ja palvete suhtes. Iiob nurises: „Ma kisendan su poole, aga sa ei vasta mulle, ma seisan siin, aga sa ainult silmitsed mind.“ (Iiob 30:20). Iiobi eluraskused varjutasid tema nägemust Jumala ustavusest, mistõttu ta hakkas süüdistama Jumalat. Kuid Jumal manitses teda kiiresti selle eest.

On aeg, et me kristlastena vaataksime ausalt põhjustele, miks me palved lähevad luhta. Ehk oleme süüdi selles, et nõuame Jumalalt midagi, mis tegelikult meie enda vastutus ja osa kanda. „Oota Issandat ja hoia kinni tema teest, siis ta ülendab sind, et sa pärid maa.“ (Psalmid 37:34). 

teisipäev, 3. september 2013

SEE POLE MÄNG

Juuda kuningas Joosafat oli teel koju, olles varasemalt olnud koos Iisraeli õela kuninga Ahabiga. Issand saatis ta eele prohveti, kel’ oli päris karm sõnum: „Siis läks nägija Jehu, Hanani poeg, temale vastu ja ütles kuningas Joosafatile: „Kas sa tohid aidata õelat ja armastada neid, kes Issandat vihkavad? Seepärast on su peal Issanda viha! (2 Ajaraamatu 19:2). Ehk Jumal ütles Joosafatile: „Sul pole aimugi su teo tõsidusest ja tagajärgedest. Sa arvad, et sest’ pole midagi, kui omad tegemist kellegagi, kes on minu vastu. Ahab oli mu vaenlane – ebajumala kummardaja – ja sina pidasid sõprust temaga. Kuulasid tema õelat juttu ja lasid end sellest kaasa kanda, võtmata vähimatki ette selles osas! See tekitab minus vastakaid tundeid su suhtes!“

Sa võid nüüd endamisi mõelda: „Ma saan aru, et Ahab oli kuri. Aga mõeldes omaenda sõprade peale, siis ei suuda me neid küll kuidagi Jumala vaenlastena näha.“ Ometigi, mõtle järgnevate piiblisalmide peale:

• "Kes ei ole minuga, see on minu vastu." (Luuka 11:23).
Seisab su sõber Jumala poolel kõigis asjus?
• "Sest vastupanu on otsekui nõiduse patt…" (1 Saamueli 15:23).
On su sõbra nõu täis mässu ja vastupanu?
• "Õige hukkamõistja…on Issanda meelest jäle." (Õpetussõnad 17:15).
Räägib su sõber halvustavalt Jumala rahvast?

See pole mäng! Jumal võtab su sõpru väga tõsiselt, sest nende tegudel on tõsised tagajärjed: „Oma suu sa läkitad kurja rääkima ja su keel sepitseb pettust. Sa istud ja kõneled oma venna vastu ja laimad oma ema poega. Seda sa tegid…Pange siis seda tähele teie, kes unustate Jumala, et ma ei murraks…“ (Psalmid 50:19-22).

Tänu Jumalale, et Piiblis öeldakse: „Siis Joosafat hakkas kartma ja pööras oma palge Issandat otsima; ta kuulutas välja paastu kogu Juudas.“ (2 Ajaraamatu 20:3). Kuningas alandus ja parandas meelt: „Siis Joosafat kummardas silmili maha ja kõik Juuda ja Jeruusalemma elanikud heitsid Issanda ette ning kummardasid Issandat.“ (s.18). Jumal reageeris Joosafati murtusele andes Juudale täieliku võidu moabiitide üle. Ja lõppeks oli “Joosafati kuningriigil vaikne aeg; tema Jumal andis talle ümberkaudu rahu.“ (s.30). 

esmaspäev, 2. september 2013

TULGE MINU JUURDE by Gary Wilkerson

„Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!“ (Matteuse 11:28). Jeesus ei esita siin ainuüksi kutset, aga lausa korralduse minna Tema juurde, sest ainuüksi Tema suudab varustada meid hingerahuga, mida tõeliselt vajame. Kuid samas, on see võimalik ainuüksi omas jõus „minna Ta juurde“? Jeesuse sõnul on see võimatu: „Ükski ei või tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa.“ (Johannese 6:44). Aga miks annab siis Jeesuse korralduse teha midagi, mida me nagunii ei suuda?

Meile antakse siin üks oluline õppetund, mis on elulise tähtsusega kogu me kristliku elu tarvis. Ja see on järgnev: kui meile antakse korraldus midagi teha, siis ainuüksi enda ülesõhutamisest ja ütlusest: „Saab tehtud, Issand!“, ei piisa. Kui nii arvame, oleme juba ette hukule määratud. Fakt on see, et kui meile antakse mõni korraldus evangeeliumites, paljastab see juba me võimetuse. Ja Jumal teeb seda meelega. Ilmutades meile oma tahet ja korraldusi, näitab Ta meile ka me võimetust neid omaenese jõus saavutada. Seetõttu ongi Jeesus lisanud igale korraldusele ka tõotuse. Esmalt ütleb Ta: „Ükski ei saa tulla Isa juurdu muidu kui Isa teda ei tõmba.“ Kuid seejärel jätkab koheselt: „ja mina äratan tema üles viimsel päeval.“ (Joh.6:44, kaldkirjas rõhuasetus autori poolne). Jumal ainuüksi ei tõmba meid enese ligi, aga tõstab meid ka täiesti uude, ülestõusmise ellu. Tema vägi annab meile võime elada uues lepingus Temaga.

Meil endil pole võimet omada uut elu omaenese jõus. See tuleb ainuüksi Tema kaudu. Sest see sama vägi, mis päästab meid armu kaudu, ka hoiab meid armu kaudu. „Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on Jumalas tehtud!" (Johannese 3:21). Jumal on see, kes teeb oma tööd meie sees! Seetõttu seobki Ta iga korralduse tõotusega. Sest niipea kui Ta paljastab meie võimetuse, paljastab ta ka oma võimekuse ning tahte viia täide kõik plaanitu meie sees.