reede, 29. november 2013

JUMAL MÕTLEB, MIDA ÜTLEB

Kuuled sa koguduses üsna karmi sõnumit, mis samas armastaval moel paljastab su patu? Kui nii, siis kas lased sel sõnumil end mõjutada? Või lähed pigem tagasi otse oma patu juurde, tundmata vähimatki kurvastust selle pärast?

Kui hülgad Püha Vaimu hoiatusi ja oled jätkuvalt sõnakuulmatu Jumalale, ilma seepärast südames kurvastust tundmata, kaasatakse sind Antikristuse kultusesse. Saatan on sind vaikselt kaasamas oma „salajasse nurjatusse“ ja kui siis paljutõotav ja imesid tegev Antikristus kord välja ilmub, niidavad ta valed sind jalust ja sa langed pettuse võrku! Pane tähele, mida Paulus ütleb kompromissialdis usklike kohta, es keelduvad armastamast ja kuuletumast Jumala Sõnale: „…ja nii saavad kohtualuseks kõik, kes ei ole uskunud tõde, vaid kellele on meeldinud ülekohus.“ (2 Tessalooniklastele 2:12).

Alljärgnevalt kurjakuulutavad tagajärjed kõigile, kes ei usu Jumala tõde ega käitu vastavalt sellele:
  1. Süda paadub tänu patu petlikkusele 
  2. Saatan toimetab selle paadunud südame kallal, nii et see hakkab õigustama end ega tunne mingid hirmu ega süüd 
  3. Usklik saab pimestatud valest, mis ütleb, et patul pole mingeid tagajärgi ega kohtumõistmispäeva ja ta pääseb oma iharatest naudingutest puhta nahaga 
  4. Usklik langeb deemonite õpetuste ohvriks, pidades kurja heaks ja head kurjaks 
  5. Usklik kaugeneb lõpuks nii kaugele Kristusest ja tõest, et saab pimestatud selles osas, kes Antikristus on, hakates Jumala asemel ülistama ja teenima hoopis teda. 
  6. Jumal ütleb sellisele inimesele kohtupäeval: „Tagane minust, sa ülekohtu tegija!“ 
Kuid mu armsad – see ei pea olema nii kellegi meie puhul! Jumal andnud lepingulise tõotuse kõrvaldada läbi Kristuse risti väe igasugune pettus ja anda meile võit patu üle. Kõik, mida Ta meilt palub, on see, et kuulutaksime sõja oma patule, öeldes: „Ma ei lepi selle harjumusega. Ma keeldun seda tegemast. Vabasta mind, Isa, oma Püha Vaimu läbi.“ Kui Jumal seda palvet kuuleb, saadab Ta sellise Püha Vaimu väe ja au taevast, et Saatanal pole vähimatki võimalust sellele vastu saada!

Seetõttu palu just praegu, et Jumal istutaks sinusse ühe suure austuse Tema Sõna vastu. Palu, et Ta aitaks sul lugeda regulaarselt Tema Sõna ja palu ka, et Püha Vaim aitaks sul võtta südamesse kõike, mida loed ja uskuda, et Jumal tõesti mõtleb, mida ütleb!

neljapäev, 28. november 2013

NEILE, KES EI KUULETU

Jumal annab meile läbi oma Sõna selge pildi sellest, kui oluline on kuuletuda Tema Sõnale. Näeme üht taolist näidet kuningas Sauli elust. Jumal andis Saulile läbi prohvet Saamueli selge ja konkreetse korralduse: „Mine nüüd ja löö Amalekki ja kaota sootuks ära kõik, mis tal on, ja ära anna temale armu, vaid surma niihästi mehed kui naised, lapsed ja imikud, härjad ja lambad, kaamelid ja eeslid!” (1 Saamueli 15:3). Kas Saul kuuletus sellele korraldusele? Piibel ütleb meile: „Ja Saul lõi amalekke…Ja ta võttis Agagi, Amaleki kuninga, elusalt vangi…Aga Saul ja rahvas andsid armu Agagile ja parimaile lammastest, kitsedest ja veistest ning talledele ja kõigele, mis oli hea, ega tahtnud neid hävitada sootuks…“ (1 Saamueli 15:7-9). Jumal oli rääkinud Sauliga väga selgetest ja konkreetsetest tingimustest. Kui aga Saul lahingusse läks, kuuletus ta neile vaid osaliselt. Selle asemel, et hävitada kõiki ja kõike, säästis ta kuningas Agagi elu ja jättis isegi osa sõjasaagist alles.

Saamueli kurvastas see väga. Ta ütles Saulile: „Issand läkitas sind teekonnale ja ütles: Mine ja hävita sootuks need patused amalekid ja sõdi nende vastu, kuni sa oled teinud neile lõpu! Aga miks sa ei kuulanud Issanda häält, vaid kippusid saagi kallale ja tegid kurja Issanda silmis?” (1 Saamueli 15:18-19). Piibel annab meile selles osas väga kainestava sõnumi: „Siis tuli Saamuelile Issanda sõna, öeldes: „Ma kahetsen, et ma olen Sauli kuningaks tõstnud, sest ta on taganenud minu järelt ega ole täitnud mu käsku.” (1 Saamueli 15:10-11)

Kas kõik ülaltoodu kirjeldab ka sinu elu? On ehk Jumal rääkinud sulle mõne su konkreetse harjumuse kohta, mis vajab kõrvaldamist, aga millest sina ikka kümne küünega kinni hoiad, keeldudes minna laskmast? Ta Vaim võib kõnetada sind just praegu, öeldes õrna, samas paluva häälega: „Su patt seisab meie kahe vahel, takistades meie suhtlemist. Ma ei saa sind enam õnnistada, kui jätkad selle harrastamist. Lase mu Vaimul aidata end, mu laps.“

Saamuel ütles Saulile: „Sest vastupanu on otsekui nõiduse patt, tõrksus ebajumalate ja teeravite teenistus. Et sa oled hüljanud Issanda sõna, siis hülgab temagi sinu kui kuninga.” (1 Saamueli 15:23). Jumal hülgas Sauli tema sõnakuulmatuse tõttu. Ühtlasi annab Jumal selle salmiga meile mõista, et Ta tõesti mõtleb, mida ütleb. Ta ütleb: „Ma näitan sulle, mida su sõnakuulelikkus mulle tähendab. Ma igatsen kogu su südant, mitte vaid poolikut kuulekust!“

kolmapäev, 27. november 2013

PATUGA FLIRTIMINE

Pahelised inimesed on alati olnud „ilma tõeta“, seda põlates, pilgates ja selle peal trampides. Nägin selle kohta hiljaaegu üht näidet New York Postis, kus üks autor kuulutas täie kindlusega: „Nüüd on teadus asendanud usu.“

Paulusele valmistasid alati suurimat muret need, kes olid tundnud tõe teed, tunnistades oma usku Kristusesse, aga jätkates samal ajal flirtimist patuga. Paulus kirjutas neist, kes ülekohtuga hoiavad kinni tõest – miski, mis ärritab Jumalat täiega. „Nad on Jumala tõe vahetanud vale vastu…Seepärast on Jumal nad andnud häbitute kirgede kätte…“ (Roomlastele 1:25-26). Teised, kes olid samuti oma iharate himude küüsis, pöördusid rahu leidmiseks valeõpetajate poole „kes vargsi toovad sisse hukutavaid eksiõpetusi…Ja paljud järgivad neid nende kõlvatuses ning nende tõttu teotatakse tõe teed.“ (2 Peetruse 2:1-2). Kõik Pauluse sõnumid usust taganemise ja Antikristuse kohta olid suunatud just lihalikele kristlastele, mitte Rooma ebajumalakummardajatele, Kreeka paganatele või tundmatute paikade paganhõimudele. Pauluse kirjad kandsid endas olulist sõnumit just kogudusele ja need olid mõeldud ette lugemiseks just nimelt kogudustes olevatele usklikele!

Pauluse eesmärk oli kutsuda Jumala rahvast üles armastama tõde. Otsida seda, uurida seda ja kuuletuda sellele. Tema sõnumi põhituum oli: „Laske tõel juhtida end ja ärge pöörduge sellest kõrvale. Paluge, et Püha Vaim annaks teile silmi, millega näha; kõrvu, millega kuulda ja südant, millega armastada. Sest vastasel juhul avate end pettusele ja lõpetate vale uskumisega. Ja siis saab Saatan kaasata teid Antikristuse kummardamisse!“
Kui sa ei usu seda kõike, tuleta lihtsalt Piiblit meelde. Piiblis on öeldud, et vahetult enne Jeesuse tagasitulekut ujutab Saatan maailma üle sellise pettusega, et see ähvardab võimaluse korral pimestada isegi Jumala valituid. Vahet pole, kui kaua mõni kristlane on elanud koos Jeesusega – ta saab kogema kiusatusi, mille sarnaseid pole veel elu sees näinud. Isegi kõige tugevamad usklikud pannakse kahtlema Jumala ustavuses ja Tema Pühas Sõnas. „Sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja need pakuvad suuri tunnustähti ja imesid, et kui võimalik, eksitada ka valituid.“ (Matteuse 24:24).

teisipäev, 26. november 2013

SEADUSETUSE VAIM

„Vägivalla saladus on juba toimimas…“ (2 Tessalooniklaste 2:7)

See kreekakeelne sõna, mida Paulus kasutab „vägivalla“ kirjeldamiseks, tähendab sisuliselt seadusetust. Ehk siis saladus peitub seadusetuses, mis tähendab seda, et suur hulk rahvast hakkab käituma ilma mingeidki seadusi või piiranguid järgimata. Samas, see seadusetus ei ole vaid tühipaljas mäss inimeste valitsuste vastu. Küsimus pole vaid tsiviilvõimude vastu tõusmises või varastamises, vägistamises või tapmises. Pole kahtlustki, et kõik need asjad toovad esile Jumala viha, kuid seadusetuse saladus läheb palju sügavamale. Selle näol on tegu otsese Kristuses peituva tõe hülgamisega, Jumala püha Sõna kõrvale heitmisega ja mässuga Piiblis peituvate piirangute vastu!
See seadusetuse vaim on tänapäeval täiesti pidurdamatu. Tegu on seadusandluse taga peituva jõuga, mis püüab kõrvaldada Jumala me ühiskonnast ja sama vaim, millega Saatan püüdis Eevat petta, kui ütles talle nii mitmel erimoel: „Jumal pole nii karm midagi; ei Ta karista sind su sõnakuulmatuse pärast. Sa võid küll süüa selle puu vilja ja rahuldada oma himu, ilma et peaksid maksma selle eest!“ Saatan kasutab tänapäeval seda sama valet, veenmaks suurel hulgal usklikke, et nad võivad jätkata oma patustamist, kogemata karistust selle eest. See on deemonlik skeem, mis väärastab Kristuse armuevangeeliumit, pöörates selle liiderlikkuse sõnumiks. Ja kui traagiline see ka poleks, paljud leiged kristlased langevad selle seadusetuse ohvriks.

Paulus ütleb, et Antikristus saab võimule, kuna inimesed on pimestatud ja petetud omaenese pattude poolt: „Seadusevastase tulemine sünnib saatana mõjul igasuguste vägevate tegude ja tunnustähtedega ja valeimedega ja igasuguse ülekohtu pettusega neile, kes hukkuvad, sellepärast et nad ei võtnud vastu tõe armastust, et nad oleksid pääsenud.“ (2 Tessalooniklastele 2:9-10). Saatan saab petma masside viisi inimesi, veennes neid vaevumärgatava, aga võimsa valega, nõnda nagu ta veenis Eevatki: „Jumal ei karista patu eest.“ Paulus ütleb, et taoline pettus tuleb „igasuguse ülekohtu pettusega“…sest nad ei võtnud vastu tõe armastust, et nad oleksid pääsenud“ (salm 10). Ja siis ta lisab: „Ja seepärast saadabki Jumal neile eksitava jõu, et nad hakkaksid uskuma valet.“ (salm 11). Ehk siis apostel ütleb: „Need, kes keelduvad kuuletumast või austamast Jumala Sõna, langevad võimsa väärkujutluse ohvriks. Algul nad lihtsalt pigistavad silma kinni oma pattude ees ja õigustavad neid. Kuid üsna peagi hakkavad nad aktiivselt otsima sõnumeid „kerge armu“ kohta. Nad leiutavad ise mingi armu, mis ületab kaugelt selle, mis on Jumala plaan, sest Jumala arm ei vii kunagi piiritu vabaduseni, vaid juhib alati meeleparandusele.“

esmaspäev, 25. november 2013

KAUBOISAAPAD by Gary Wilkerson

„Kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.“ (2 Korintlastele 9:6).

Mitmeid aastaid tagasi teenisin ma Times Square’i koguduses New Yorgis abipastorina. Enne seda aga, elades Texases, olin ostnud endale eheda paari Texase kauboisaapaid, mis olid ikka kohe korralikud! Ühel päeval, kui mul need parasjagu töö juures jalas olid, sattud meie kontorisse üks kodutu mees, kes oli hääletamise teel liikunud ühest riigi otsast teise ja oli paraja karakteriga. Ta ütles: „Ma isegi ei tea, miks ma siin olen, sest kõik kirikud on ju nagunii ühesugused. Te kulutate raha vaid ehitistele ja pastorid on teil kõik rikkad, sõites uhkete autodega ja omades kõiksugu kama.“ Siis aga vaatas mu jalgu ja ütles: „No vaadake end! Te kannate neid uhkeid kauboisaapaid, samal ajal kui mina pean ringi käima nende kulunud, puldanist jalavarjudega.“ „Kas teile meeldivad mu saapad?“ küsisin ta käest. Ja enne kui ta vastatagi jõudis, võtsin kaksipidi mõtlemata jalast oma saapad ja ulatasin talle, minnes seejärel koju paljajalu.

Umbes 6 kuud hiljem helistas üks mu sõber, kes on pastoriks Greensboros, Põhja-Karoliinas ja ütles: „Gary, sa ei usu oma kõrvu. Mu kontoris istub üks mees praegu, kes ütleb, et andsid talle 6 kuud tagasi paari kauboisaapaid. Ta lihtsalt ei suuda unustada sind ega su kogudust. Ta on rännanud 6 kuud pöidlaküüdiga mööda maad ja kus iganes ta ka ei käi, vaatab ta ikka oma saapaid ja mõtleb Jeesuse armastusele.“

See mees astus sisse mu sõbra kirikusse ja ütles: „Üks pastor New Yorgist kinkis mulle need kauboisaapad. See oli Times Square’i koguduses, kus see mees oli abipastoriks.“ Steve küsis seepeale: „Kas ta nimi oli Gary?“, mispeale mees vastas: „Just! See ta oli. Ta nimi oli Gary.“ Siis ütles mu sõber Steve sellele mehele: „Püha Vaim on järginud sind kõik need 6 kuud. Oleksid sa valmis andma oma elu Jeesusele?“ mispeale mees vastas: „Sellepärast ma siin olengi. Tulin kirikusse, et anda täna oma elu Jeesusele.“
Ma tahan sind julgustada – isegi kui oled keset oma elu põuaperioodi – otsi siiski võimalusi. Valitseb ehk põud su abielus? Sel juhul otsi võimalusi teenida, armastada ja õnnistada oma abikaasat. Valitseb ehk põud su suhetes lastega? Valitseb seal üks suur möll ja eraldatus? Kui nii, siis otsi võimalusi armastada, teenida ja juhendada oma peret vastavalt Jumala teedele. On sul rahalisi raskusi? Siis otsi võimalusi, kuidas õnnistada teisi keset oma põuaaega ja sa näed, kuidas taevaluugid avanevad. Jumal valab rikkalikke õnnistusi ka sinu ellu.

laupäev, 23. november 2013

AJADES HIRMU VÄLJA by Carter Conlon

Hirm inimeste eest saab hoogu juurde meie patusest loomusest. See kõik sai alguse sellest, kui Saatan polnud enam rahul ülistaja staatusega taevas – pigem igatses ta ise olla ülistatud. See iha tema südames pani ta mõtlema väljaspool parameetreid, mille Jumal oli talle seadnud. Tulles Aadama ja Eeva juurde Eedeni aias, külvas ta alateadlikult inimkonnagi sisse langenud loomust – igatsust elada ja mõelda sõltumatult Jumalast, igatsedes ise olla kui Jumal.

Kõige sellega vallutas patune loomus ka inimkonna. Sellele järgnes kaasasündinud igatsus olla ülistatud, mispeale inimesed hakkasid otsima üksteise heakskiitu. See on ka põhjus, miks oleme nii väga mõjutatud teiste inimeste arvamustest meie suhtes. Kogu meie identiteet taandub sellele, kas oleme teiste silmis edukad või mitte. Muide, see kiitusejanu on ajanud paljusid kohtadesse, kus nad võivad elada pidevate aplauside ja tunnustuste paistel. Ja kuigi nad võivad ülistamiste tippu jõudes mõista ka neist peituvat lõksu, on nad juba liigselt sõltuvuses inimeste heakskiidust ega suuda enam elada ilma selleta.

Kujutage aga ette, kui kurb oleks seista üks päev Issanda ees ja kuulda seal kedagi, keda kord tundsime, ütlemas meile: „Sa teadsid tõde. Sa teadsid, et on olemas taevas ja põrgu! Jah, ma tean, et olin nõme, aga siiski – miks sa ei avanud oma suud ega rääkinud mulle? Sa teadsid, et nii mina kui mu lapsed lõpetame siin, mistõttu miks sa ei rääkinud?“ Kahjuks on paljude jumalalaste ainsaks põhjuseks ja vastuseks järgnev: „Ma igatsesin enam sinu kui Jumala heakskiitu. Ma ei tahtnud, et naeraksid mu üle. Tahtsin pigem, et imetleksid ja kiidaksid mind.“ Milline lõks see on, kui ihaldame enam inimeste kui Jumala heakskiitu!

Tuginedes Pauluse õpetusele, on ainuke võimalus inimeste kartusest pääsemiseks hüüda appi Jumalat, teades, et Ta ei ole andnud meile kartuse vaimu, aga väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu (vt. 2 Timoteose 1:7). Ainuüksi Jumal saab anda meile võime pageda kas inimeste ülistuse või kriitika eest. Veelgi enam, Piibel ütleb meile, et: „Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja.“ (1 Johannese 4:18). Jumala armastus ei aja ainuüksi hirmu välja, aga õhutab meid ka minema tagasi nende juurde, kes elavad ilma Jumalata, et teha neile head. Sõltumata siis sellest, kuidas nad ka ei reageeriks.


__________
Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor. Tugev, samas kaastundlik juht, kes on pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.

reede, 22. november 2013

TEGURID, MIS TAKISTAVAD KRISTUSE ELU ESILETULEKUT

Kui sinu takistuseks on ambitsioon, võib Jumal avada sulle tohutu võimaluste ukse. See võib olla su elu suurim ja ambitsioonikam projekt ja Jumal laseb sul astuda sellesse arvamisega: „Ongi käes! Lõpuks ometi sain oma suure läbimurde!“ Seejärel aga laseb Jumal kogu sel lool kolinal kokku kukkuda ja sa seisad nuttes keset oma unistuse varemeid ja ütled: „Jumal, ma arvasin, et see projekt on Sinu tahe. Ma uskusin, et Sinu õnnistused hingavad selle üle. Ma palusin järjepanu kogu selle loo eest ja sa lasid mul nii kaugele jõuda. Kuidas sa siis lasid sel kõigel nii haledalt läbi kukkuda?“

Sinu projekti hukk on mõeldud surmaks kõigele, mis takistab Kristuse elu esiletulekut su elus.

Sinu takistuseks võivad olla imelised ilmutused, mida saad Jumala Sõnast. Võid nüüd küsida: „Kuidas saab värske ilmutus olla eales takistuseks inimese teel, kes armastab Jeesust?“ Su elus võib olla aegu, kus uued tõed avanevad su ees; imelised doktriinid, mida kunagi varem polnud märganudki. Su enesekindlus kasvab, kuna rakendad pidevalt igat uut ilmutust oma elus ja suhtes Jumalaga. Kuid siis korraga, ilma vähimagi loogilise põhjuseta, tabab su hinge suur põud. Rõõm ja kindlus asenduvad peagi jõuetuse ja kasutuse tundega. Kirjeldamatu masendus täidab su hinge ja igast päevast saab vaid koorem su jaoks. Piibel, mis varasemalt lausa elas su südames, näib praegu kui suletud raamatuna. Uute ilmutuste saamise asemel mõtled, kas sa veel eales midagi uut õpid? Kuid küsimus ei ole sinu intellektis. See kuivus on mõeldud selleks, et surmata kõik see inimlik enesekindlus. Surmata su kalduvus kummardada ilmutusi, mis sulle antud, selle asemel, et tunda rõõmu Issandast.

Fakt on see, et ilmutused kipuvad tootma uhkust. See on ka põhjus, miks Jumal lasi Paulusel kogeda üht vaia oma ihus, kuna see hoidis teda tagasi uhkeldamast paljude ilmutustega, mille ta oli saanud. Jumal tahtis, et Tema ustav sulane püsiks alandlikuna kõigis asjus.

Kogu see „surmaolukordade“ kogemise protsess võib tunduda julmana. Pole kahtlustki, et tegu on ühe kõige valulikuma aspektiga kogu meie vaimulikus elus. Kuid kui laseme surmal viia oma töö lõpuni me sees, saab ka Kristuse ülestõusmise elu voolata vabalt meist välja. Teisalt jälle – kui seisame vastu surma tööle, ei saa me kunagi omama Kristuse elu enda sees!

neljapäev, 21. november 2013

JEESUSE ELU

Apostel Paulus ütleb: „Mulle tundub, et Jumal on meid, apostleid, pannud kõige viimasele kohale nagu surmamõistetuid areenil kogu maailmale vaadata, nii inglitele kui inimestele.“ (1 Korintlastele 4:9). Ehk lihtsamalt öeldes, kui Jumala pühad, kes on täis Kristuse elu, juhitakse otsekui surmasuhu, pole see kunagi isiklik, vaid avalik asi. Piibli kohaselt oleme nähtavad kolmele erinevale „üksusele“: inglid, deemonid ja inimesed.

Su elus võib tulla ette aegu, kus tunned end oma võitlustes üksinda. Samas aga pole tegu mõne salajase võitlusega kusagil pimedas nurgas. Hoopis vastupidi – kõik eelpool nimetatud kolm üksust jälgivad sind suure huviga. Deemonid jälgivad sind, inglid jälgivad sind ja inimesed jälgivad sind. Ja nad kõik mõtlevad: „Kuidas küll see Jumala sulane sellele katsumusele reageerib?“

Milles need kõigile nähtavad katsumused siis seisnevad? Miks üldse peame neist surmaorgudest läbi minema? Mida tahab Jumal sellega saavutada? Meie Taevane Isa teab, et meie elus on teatud „kinni jäänud“ alasid, mis takistavad meis Kristuse elu täit esiletulekut. Ta teab meie komistuskive, hirme, ambitsioone ja ihasid – kõike, mis takistab Jeesuse täit säramist meie elus. Seetõttu lasebki Ta meil sattuda „surmaolukordadesse“, et vabastada me südamed neist takistustest. Kui sinu takistuseks on hirm inimeste ees, võib Jumal juhtida kellegi su ellu, kelle ligiolu halvab sind hirmuga. Mida iganes see inimene ka ei teeks või ütleks – see kõik vaid suurendab su hirmu, kuni see muutub väljakannatamatuks.

Olen näinud, kuidas taoline hirm põhjustab lausa füüsilist valu Jumala kallitele. Mõned neist on läinud lausa nii leili selle „raske isiku“ pärast oma elus, et on kaotanud isegi hingamisvõime. Kuid miks siis Jumal laseb mõnel sellisel mehel või naisel olla osa su elust? Aga seetõttu, et su armastav Taevane Isa annab su üle surma, öeldes: „Sinu hirm inimeste ees takistab Jeesuse kalli elu voolamist sinus, mistõttu see ei saa tuua esile elu ka teistes. See hirm sinu sees peab lõppema. Sa pead surema sellele!“ Sa võib-olla kisendad Jumala poole, öeldes: „Issand, päästa mind sellest!“ Kuid Jumal vastab: „Ei. Ma lasen surmal teha oma töö. Ma olen lasknud sel kõigel sündida, et Jeesuse elu võiks tulla ilmsiks su sees!“ 

kolmapäev, 20. november 2013

IGAPÄEVASELT SURMALE ÜLE ANTUD

Jumalakartlik apostel Paulus oli täis Püha Vaimu ja ilmutuslikku tarkust. Ta palvetas lakkamata ja elas igapäevaselt lähedases osaduses Jeesusega. Ometigi tunnistas ta oma pidevast kolkimisest, häbistamisest, põlgamisest ja teotamisest. Temast räägiti taga, tema isikut rünnati ja tema nime laimati. Paulus kannatas nii tihti, et isegi tema vaimulikud lapsed imestasid, miks ta nii palju kõikvõimalike hädade –ja tagakiusuga silmitsi peab seisma. Iga kord, kui nad teda nägid, oli ta nägu üleslöödud, luud katki ja keha täis erinevaid sinikaid. Pole kahtlustki, et see tegi Paulusele kõvasti haiget. Siin ta oli – võimas ja siiras Jumala armu ja pääste kuulutaja, kes kuhu iganes ta ka ei läinud, koges teotamist ja häbi.

Apostel ütles, et talle oli vaid üks sõber jäänud, Onesiforos, kes ei häbenenud tema ahelaid (2 Timoteose 1:16). Paulus ütles oma sõbra kohta: „See mees ei häbene mu vangistatust. Ta on targem kui see, et arvata otsekui mu elus oleks mõnda salajast pattu!“

Paulus koges julgustust ka tänu ühele usklike grupile, kes olid „koos vangidega kannatanud“ (Heebrealastele 10:34). Ta ütles: „Need inimesed tunnevad, mida mina tunnen.“ Nad seisid Pauluse kõrval keset ta raskusi, kuna mõned neist endist tehti „rahva avaliku teotamise ja tagakiusamise aluseks, teised said osa nende kannatustest.“ (Heebrealastele 10:33). Neist usklikest oli saanud apostli kaaskannatajad, kuna nad kogesid kõike seda sama, mida Pauluski.

Tean ühte sügavalt vaimulikku jumalasulast, kes kannatas aastaid saatanliku tagakiusu ja tümitamise all teiste usklike poolt. Igakord, kui teda nägin, palus ta, et palvetaksin ta raskuste pärast. Olin rõõmuga nõus seda tegema, aga ajapikku, kui hädad jätkusid, muutus see mu jaoks tüütuks. Lõpuks küsisin temalt otse ja omadega: „Ma ei saa aru, miks sa küll alati nii vaevatud oled. Oled üks jumalakartlikumaid pastoreid, keda ma tean. Elad lähedases osaduses Jumalaga, alati paludes ja Tema Sõna uurides. Miks sa siis lased kõigel sellel jamal sündida?“

Kuid nüüd ma mõistan, et see jumalakartlik sulane anti igapäevaselt üle surmaolukordadele, kuna ta oli täis ülestõusmiselu. Jumal tahtis teda kasutada võimsatel viisidel, mistõttu andis ta üle surmale igas tema eluvaldkonnas. Jumal ei tahtnud, et jääks järgi midagigi inimlikku, mis takistaks temas elava Kristuse imelist esiletulekut.

Saatan tahtis hävitada ka Pauluse, kuna teadis, et Kristuse eriline esiletulek saab särama välja ta elust! 

teisipäev, 19. november 2013

SURMA KÄTTE ANTUD

„Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus.“ (2 Korintlastele 4:11). Kui Paulus ütleb: „Meid, kes me elame“, kordab ta kui Jeesuse sõnu Ilmutuse raamatu 1:18’st „Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav.“ Paulus räägib siin kristlastest, kes on pannud kogu oma usu Jeesusesse ja kelle elu on nende sees. Samas aga annab Paulus teada, et meid on ka üleantud surmale. Just nii. Nõnda nagu Isa andis oma Poja üle surma, nõnda annab ta kõiki neidki, kes on Kristuses. Jumal juhib igat ühte meist oma käe kõrval otse surmaväravateni ja ütleb: „Siin, surm – võta tema ka. Tee temaga, mis tahad!“ Ja sel hetkel pole Jumala käsi meid enam kaitsmas. Pigem lükkab see meid otse surma lõugade vahele.

Sa küsid nüüd, miks Jumal üldse midagi sellist teeks? Ta teeb seda samal põhjusel, miks Ta oma Poja surma andis. Sest Ta teab, et ei surm, valu ega kurvastus suuda enam neelata ega hävitada meid, kuna Kristuse enda elu elab meie sees! Jumal teab, et tegelikult pole meil midagi karta, nii nagu polnud Jeesuselgi. Tal on võiduplaan varuks me jaoks, nõnda nagu Tal oli ka oma Poja jaoks. Ainult et see võit on saavutatav ainuüksi läbi surma. Paulus hoiatab: „Kui Kristuse ülestõusmiselu elab teie sees, lükkab Jumal teid ka igapäevaselt surma!“ Ja lisab: „Nagu on kirjutatud: „Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid.” (Roomlastele 8:36). Kreekakeelne tähendus sellele on: „Meid antakse iga päev üle surma.“ Ehk lühidalt öeldes ütleb Paulus: „Ma seisan iga päev silmitsi uue surmaolukorraga.“

Siinkohal on oluline mõista, et Paulus ei räägi siin füüsilisest surmast, vaid sellisest, millest saame osa oma igapäevases elus Kristusega. Kui ta tunnistab „Ma suren iga päev“ (1Korintlastele 15:31), viitab ta katsumustele, kannatustele, tagakiusule, hädaohtudele ja kõikvõimalikele muudele raskustele. Ehk teisisõnu ütleb Paulus: „Meid, kelle sees on Kristuse elu, antakse pidevalt üle ühele surmaolukorrale teise järel. Iga päev seisame silmitsi mõne uue proovilepanekuga. Kuid Jumala Poja elu on meie sees!“ 

esmaspäev, 18. november 2013

ÜLESTÕUSMISE ELU by Gary Wilkerson

Ajal, mil’ Jeesus vaikselt hauas lamas, tundis Saatan ühes oma hordidega suurt kahjurõõmu. Nad arvasid, et on saavutanud pöördumatu võidu, kuid keset seda kõike käivitus hoopis Jumala ettekavatsetud plaan – plaan ülestõusnud eluks!

Jumal saatis Püha Vaimu surma kõige sügavaimatesse sügavikesse, kus Ta elustas Jeesuse ihu ja äratas Ta surnuist. Meie õnnistatud Päästja astus hauast välja – otse läbi paksu kivi – ja tuli esile järgneva tunnistusega: „Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.“ (Ilmutuse 1:18). Kristus ütleb siin: „Mina olen see, kellel on igavene elu! Ma olin küll surnud, kuid nüüd ma elan ja teen seda igavesti. Minu käes on nii elu kui surma võtmed!“

Hetkest, mil’ Jeesus kõndis välja surmavanglast, sai Temast ülestõusmine ja elu. Ta ei teinud seda ainuüksi iseenda pärast, aga igaühe pärast, kes peale seda päeva Temasse usuvad. Ta on toonud meie heaks esile ülestõusmise elu, mis ületab täiega surma väe! Seetõttu pole kristlastel enam vähimatki põhjust karta surma või näha seda kui oma vaenlasena. Meie Issand on võitnud selle täielikult: „Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses.“ (Apostlite teod 2:24).

Kui sa oled võtnud Jeesuse vastu oma Päästjaks ja Issandaks, siis Ta elab su sees kui võimas ülestõusnud elu vägi. See sama ülestõusmise vägi, mis tõi Ta välja hauast, hoiab alal ka sinu elu. „Või te ei tunne endast, et Jeesus Kristus on teie sees?“ (2 Korintlastele 13:5). Sinu sees on kõik see, mis on Kristuseski – võimas elav vägi, mida Saatan ei saa hävitada!

„Sellepärast ma põlvitan Isa ees, kelle käest iga suguvõsa taevas ja maa peal saab nime, et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest.“ (Efeslastele 3:14-16). 

laupäev, 16. november 2013

ILMA USUTA ON VÕIMATU OLLA TALLE MEELEPÄRANE by Claude Houde

Usun täiesti siiralt, et uskmatuse patt on üks hävitavamaid patte kaasaja kristluses. Uskmatus suigutab meid vaimsesse unne ja seob meid tasapisi aasta aasta järel seni, kuni lepime leppimatuga.

Jumala kuningriik on hetkel kogemas suurimat ülemaailmset vaimset ärkamist kogu inimkonna ajaloos. Samal ajal aga, vaatamata samale ajaperioodile, pole enam kui 90% evangeelsetest kogudustest nii Põhja-Ameerikas kui Euroopas, näidanud üles mingeid erilisi kasvu märke. Nad pigem kahanevad, kuna on jäänud kinni kunagistesse mineviku ärkamistesse või siis klammerduvad meeleheitlikult viimase aja tõotustesse mingite hingematvate ja koheste läbimurrete kohta. Ärge saage minust valesti aru – kõik Aafrikas, Hiinas, Koreas, Ladina-Ameerikas ja „Raudse eesriide“ taga asuvates maades toimuvad ärkamised valmistavad meile suurt rõõmu ja panevad tänama Jumalat. Samuti olen ma Jumalale tänulik kõige eest, mis Ta tegi eile, aga – mina elan siin ja praegu! Pean parandama meelt (muutma suunda) oma usuleiguse pärast, mis on pannud mind tolereerima asju, mida ei peaks. On enneolematu elada keset taolist vaimset põuda ja leppida hirmuäratava rutiiniga, kui meie endi silme all kirjutatakse üle maailma toimuva ajaloo suurima hingi võitva ärkamise uusi lehekülgi.

Uskmatus on palju tõsisem ja hävitavam kui me suudaks eales mõista või aduda. Olles ümbritsetud maailmast, kus valitsesid ebamoraalsus, ebajumalate teenimine ja deemonlikud religioossed rituaalid, seisis Jeesus kindla ja vankumatuna. Küll aga nuttis Ta uskmatuse pärast. See sisuliselt purustas Ta hinge. Evengeeliumites, kus Jeesus tegeles Laatsaruse lähedastega, Ta nuttis, kuna nende südamed olid kanged ja nad keeldusid uskumast Temasse (Johannese 11:33-35). Ta nuttis, kui nad keeldusid uskumast Tema tõotusi Tema väe ja ülestõusmise kohta. Ja nõnda samuti nutab Ta ka meie pärast, kui istume oma mugavas vaimses apaatias, ehitades üles ratsionaalseid ja häbiväärseid pseudoreligioosseid „doktriine“, rituaale ning seletusi, mis kõik lubavad meil õigustada oma elusid, mis nii tühjad tõelisest väest ja üleloomulikust viljast.

Sõbrad, Jeesus on see sama eile, täna ja igavesti ja me Jumal ei tee vahet inimeste vahel (vt. Heebrealastele 13:8 ja Apostlite teod 10:34-35). Ta on muutumatu, kõikvõimas (pole midagi, mida Ta ei suudaks teha), absoluutselt õiglane ja täielikult pühendunud meie eludele, linnadele ja kogudustele, tegemaks kõike seda sama, mida on üleloomulikult tegemas üle kogu maailma. Kuid meie ja Tema piiramatu väe vahel laiutab sügav uskmatuse kuristik. Seetõttu ei saa me elada enam päevagi, hüüdmata: „Issand, suurenda me usku!“


_________

Claude Houd on Eglise Nouvelle Vie (Uue Elu Koguduse) juhtivpastor Montrealis, Kanadas. Pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel. Uue Elu Kogudus on kasvanud tema juhtimise all käputäiest inimestest enam kui 3500 liikmeliseks, olles üks väheseid edukaid protestantlikke kogudusi Kanadas. 

reede, 15. november 2013

ÜLESTÕUSMISE ELU

Ajal, mil’ Jeesus vaikselt hauas lamas, tundis Saatan ühes oma hordidega suurt kahjurõõmu. Nad arvasid, et on saavutanud pöördumatu võidu, kuid keset seda kõike käivitus hoopis Jumala ettekavatsetud plaan – plaan ülestõusnud eluks!

Jumal saatis Püha Vaimu surma kõige sügavaimatesse sügavikesse, kus Ta elustas Jeesuse ihu ja äratas Ta surnuist. Meie õnnistatud Päästja astus hauast välja – otse läbi paksu kivi – ja tuli esile järgneva tunnistusega: „Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.“ (Ilmutuse 1:18). Kristus ütleb siin: „Mina olen see, kellel on igavene elu! Ma olin küll surnud, kuid nüüd ma elan ja teen seda igavesti. Minu käes on nii elu kui surma võtmed!“

Hetkest, mil’ Jeesus kõndis välja surmavanglast, sai Temast ülestõusmine ja elu. Ta ei teinud seda ainuüksi iseenda pärast, aga igaühe pärast, kes peale seda päeva Temasse usuvad. Ta on toonud meie heaks esile ülestõusmise elu, mis ületab täiega surma väe! Seetõttu pole kristlastel enam vähimatki põhjust karta surma või näha seda kui oma vaenlasena. Meie Issand on võitnud selle täielikult: „Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses.“ (Apostlite teod 2:24).

Kui sa oled võtnud Jeesuse vastu oma Päästjaks ja Issandaks, siis Ta elab su sees kui võimas ülestõusnud elu vägi. See sama ülestõusmise vägi, mis tõi Ta välja hauast, hoiab alal ka sinu elu. „Või te ei tunne endast, et Jeesus Kristus on teie sees?“ (2 Korintlastele 13:5). Sinu sees on kõik see, mis on Kristuseski – võimas elav vägi, mida Saatan ei saa hävitada!

„Sellepärast ma põlvitan Isa ees, kelle käest iga suguvõsa taevas ja maa peal saab nime, et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest.“ (Efeslastele 3:14-16).

neljapäev, 14. november 2013

SURMALE ÜLEANTUD

Apostle Peetrus kuulutas nelipühapäeval suurtele rahvahulkadele Jeruusalemmas: „Jeesuse Naatsaretlase…Jumala määratud nõu ja etteteadmise järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti naelutades hukanud.“ (Apostlite teod 2:22-23). Mida Peetrus selle alla mõtles? Üks kreekakeelne sõnaraamat tõlgib ta sõnu järgnevalt: „Jeesus anti üle oma vaenlastele ja surma vastavalt Jumala poolt ettemääratud plaanile.“ Milline kummaline ja mõistetamatu tegu kellegi poolt, keda peaks pidama armastavaks Taevaseks Isaks. Jumal andis tahtlikult oma Poja surma! Otsekui oleks teadlikult juhtinud Jeesuse oma õige hullemate vaenlaste kätte, öeldes: „Siin on mu Poeg – tehke temaga, mida iganes tahate.“ Seejärel aga astus kõrvale ega teinud midagi selleks, et takistada oma vaenlasi tapmast oma Poega.

Mis ettemääratud plaan see siis niisugune oli? Miks pidi Jumal andma oma ainusündinud ja armastatud Poja üle surmale? Peetrus vastab sellele järgmises salmis: „Seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses.“ (Apostlite teod 2:24). Jumal teadis, et on võimatu pidada Jeesust jäädavalt surma ahelais. Seetõttu polnud selles ka mingit riski anda oma Poeg üle surmale, sest Ta teadis, et Jeesus tuleb sealt hauast aulise võitjana surma üle, tõustes surnuist tänu Püha Vaimu eluandvale väele.

Samas on oluline mõista aegu, mil’ Peetrus neid sõnu rääkis. Kuni Kolgata risti sündmusteni oli surm olnud inimkonna jaoks väga hirmuäratav asi. See kuulus Kuradi valitsuse ja meelevalla alla, mistõttu teda ka kardeti. Jumal teadis, et see surmavägi peab saama murtud, mistõttu Ta andiski oma Poja üle surma, „et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel on võimus surma üle - see tähendab kuradi.“ (Heebrealastele 2:14). Jumal tahtis kõrvaldada surma astla ja murda igaveseks Saatana väe surma üle. Seetõttu Ta lasigi Jeesusel minna surma ja kogeda selle maitset. 

kolmapäev, 13. november 2013

USU TEMA SÕNA

Kui imestad selle üle, miks sa ikka ja jälle kukud; miks tunned end pidevalt nõrga ja jõuetuna, tehes seda, mida kõige enam vihkad, siis võib-olla on asi selles, et sa pole täielikult usaldanud Jumala aulisi tõotusi.

Jumal andis Aabrahamile palju tõotusi. Tõotusi olla tema vari ja kaitse; lüüa kõik tema vaenlased ja teha isegi imesid ta heaks nagu näiteks kinkida talle veel laps vanas eas. Aabraham uskus kõiki neid tõotusi ja Jumal ütles, et tema usk arvati talle õiguseks.

Nõnda samuti on ka meiega. Niipea, kui lõpetame omaenese jõus sõdimise oma vaimsete vaenlaste vastu, häälestades oma südamed sellele, et Jumal on võimeline tegema kõike, mida on tõotanud, hakkame nägema ka oma õigsust. Jumal aitab meid selles, saates omaenda Vaimu elama me südameisse. Püha Vaim on Jumala vägi ja see kuulutab sõja kõigile deemonlikele vägedele: „Sest lihalik loomus himustab Vaimu vastu ja Vaim lihaliku vastu, need on teineteise vastased.“ (Galaatlastele 5:17). Püha Vaim kuulutab: „See on nüüdsest minu elupaik. Seetõttu, Kurat, pole sul siin enam mingit valitsemisõigust ega meelevalda sõdida mu lapse vastu. Nüüd on sul tegemist minuga, mistõttu ma kukutan kõik su plaanid ja võitlen sinuga igal rindel. See laps on nüüd Püha Vaimu tempel.“

Jumala Vaimus elamine pole midagi keerulist. See tähendab lihtsalt usku sellesse, mida Jumal on öelnud: „Käige Vaimus, siis te ei täida lihalikke himusid.“ (Galaatlastele 5:16). Ehk lihtsamalt öeldes: „Usalda Püha Vaimu! Usu Tema tõotusesse seista sinu eest ja käi selles väes ja teadmises, et Tema ise võitleb su eest!“ Jumala Sõna annab meile raudkindla tõotuse, mis on kindel ravim meie vaimse meeleheite vastu: „Ja ma piserdan teie peale puhast vett, et te saaksite puhtaks; kõigist teie rüvedusist ja kõigist teie ebajumalaist ma puhastan teid. Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame. Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu määruste järgi ja peate mu seadusi ning täidate neid.“ (Hesekiel 36:25-27). Näed sa siin, mida Jumal ütleb? Tema Vaim on see, kes teeb kogu töö su sees! Ta puhastab sind ja annab sulle uue südame, misjärel juhib sind ka sõnakuulelikkusesse. Sinu asi on vaid uskuda, et Ta peab oma sõna vankumatu usuga! Seetõttu usalda kõik oma probleemid, oma tulevik, elu ja patud kõikvõimsa Jumala hoolde. 

teisipäev, 12. november 2013

SINU TASU ON SUUR

Paljud maailma hääled analüüsivad tänapäeval seda, miks inimesed on nii kohkunud ja vaevatud. Kuid nad ei suuda tulla lagedale millegi enama kui vaid ühte Paabeli segadust meenutavate põhjustega. Üks on kindel – ükski tõeline Jeesuse Kristuse armastaja ei saa häiritud võimalikust materiaalsete asjade hävingust. Pigem võivad teda halvata vaimse sfääri hädad. Paulus teadis meie kimbatuste ja hädade tõelist põhjust ja viitas ka neile Rooma kirjas 7:15-19: „Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan. Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen.“ (Roomlastele 7:15, 19). Apostel ütleb: „See, mida ma kohe üldse ei taha teha, seda ma teen. Ja see, mida ma tahaks teha, et olla sõnakuulelik Jumalale, seda ma ei suuda!“

Paulus räägib siin tuhandetest siirastest usklikest. Nad on murtud, kuna lihtsalt ei suuda saavutada võitu oma patu üle. Nad küll tahaks käituda õigesti – elada puhta ja pühana Jumala ees – ja nad vihkavad pattu, mis neid nii kergesti ahvatleb ja nende suhet Kristusega lõhub, kuid ometigi pöörduvad nad tagasi selle poole! Ja siis nad ongi omadega meeleheitel, mures ja räsitud, hüüdes: „Vaene patune nagu ma olen! Ma ei taha seda enam ja ometigi tundub, et ma ei suuda sellele vastu seista! Miks ma küll olen nii nõrk? Ja kui kaua kogu seda võitlust taluma pean? Kas tõesti pean läbi kogu elu valama tonnide viisi pisaraid, tunnistades oma pattu ja parandades meelt ning pöördudes siis jälle tagasi selle juurde?“

Aabraham küsis Issandalt seda sama, kui tundus, et ta otsekui ei pääse dilemmast, millega silmitsi seisis. Ja Jumala vastus talle oli: „Ära karda, Aabram! Mina olen sulle kilbiks. Sinu tasu on väga suur!” (1Moosese 15:1). Issand ütles talle: „Aabraham, ma annan iseennast sulle ja sellest piisab. Mina olen su kaitse ja suur tasu, sest ma olen see, kes ma olen. Sa ei pea enam iial kartma ühtki oma vaenlast seni, kuni elad, sest mina olen sulle Jumalaks!“ 

esmaspäev, 11. november 2013

SA OLED ÕNNISTATUD by Gary Wilkerson

„…ja sinu (Iisaki) soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et Aabraham kuulas mu sõna ja pidas, mis ma käskisin pidada…“ (1Moosese 26:4-5)

Kuulas sõna e kuuletus, on selle salmi võtmesõna, kuna sõnakuulelikkus toob õnnistuse. Sa võtad ususammu ja ütled: „Jumal, see on raske ja ma pole päris kindel, kas saan sellega hakkama.“ Kuid siis sa astud selle olukorra sisse ja ütled: „Jumal, ma lihtsalt kuuletun.“, mispeale taevaluugid avanevad su üle. Arm on see, mis annab meile väe teha seda, milleks Jumal meid on kutsunud. Meid on kutsutud olema pühad – eraldatud ja aupaklikud Jumala ees, kuuletudes Tema korraldustele. Sõnakuulmatus on see, mis röövib sageli me elust soosingu ja õnnistused ning Tema tervikliku töö, mida Ta me eludes teha tahab.

Ükskõik, mida Jumal ka ei annaks sulle teha, kuuletu Talle. Kui Ta käsib sul anda, siis kuuletu. Kui Ta käsib sul minna, siis kuuletu. Kui Ta käsib sul jääda, siis kuuletu. Ära ela mitte selle järgi, mida sina tahad, vaid mida Jumal tahab, et sa teeksid ja sa näed, kuidas õnnistused hakkavad voolama su juurde, su üle ja su ümber. Mille iganes külge sa ka oma kätt ei paneks – see saab õnnistatud Issanda poolt.

„Ja Iisak külvas seal maal ja sai sel aastal sajakordselt, sest Issand õnnistas teda.“ (1Moosese 26:12). Me näeme, et Iisak külvas ja lõikas suure saagi. Jumal ei ole mures ega närvis maailma majandusliku olukorra pärast. Ta pole mures ka sellepärast, mis toimub sinu tööpaigas või majapidamises. Miks? Sest Tal on kogu võimekus, vahendid ja vägi taevast, katmaks kõiki su vajadusi vastavalt oma aurikkustele. Jumal tahab, et sa teaksid, et Ta õnnistab sind. See on Ta südamesoov. Seetõttu saa lahti sellest aegunud, vanamoodsast pildist Jumala kohta, kes istub kusagil üleval taevas ja ootab hetke, mil’ vaid korrakski libastuksid, et siis võtta sult’ kõik, mis sul on. See pole nii! Jumal annab sulle väe olla sõnakuulelik, sest Ta tahab õnnistada sind. 

laupäev, 9. november 2013

SÜTITAV TULI by Jim Cymbala

Naastes lühikeselt, aga kosutavalt reisilt, tervitasin oma koguduse rahvast ühe tähtsa sõnumiga oma südames. Alustasin järgnevalt: „Vennad ja õed, kogen tõesti oma südames, et Jumal on rääkinud me koguduse tuleviku kohta. Olles pisut eemal, hüüdsin Jumala poole palvega aidata meil – aidata mul – mõista, mida Ta meilt kõige enam ootab? Usun, et kuulsin järgnevat:

See pole midagi uhket, erilist või silmatorkavat. Kuid samas tahan öelda täie tõsidusega: tänasest päevast alates saab palvekoosolekust meie koguduse baromeeter. See, mis juhtub teisipäeva õhtuti, saab olema meie edukuse või põrumiste mõõdupuu, sest see on ka see, mille põhjal Jumal meid õnnistab.

Kui hüüame Issanda poole, on Ta oma Sõnas tõotanud vastata meile, tuua päästmatud enese juurde ja valada oma Vaim välja me keskel. Kui me aga ei hüüa Jumala poole, pole Ta ka tõotanud midagi – mitte kui midagi. Nii lihtne see ongi. Ükskõik, mida ma ka ei jutlustaks või millesse me ei väida end uskuvat – kogu me tulevik sõltub me palveajast. See on see mootor, mis hoiab koguduse käigus. Jah, ma tahan, et te tuleks endiselt pühapäeviti kirikusse, aga teisipäeva õhtud on need, mis tegelikult loevad.

Samal hommikul oli meil külas üks pastor Austraaliast (või oli see Uus-Meremaalt?), mis meie puhul on üsna harv nähtus. Olles tutvustanud teda ja kutsunud ta üles jagama paar tervitussõna, tuli ta ette ja ütles vaid ühe mõtte: „Kuulsin kõike, mida te pastor ütles ja siin on üks mõte, mille üle järele mõelda: te võite hinnata koguduse populaarsust seeläbi, kes tulevad sinna pühapäeva hommikuti. Te võite hinnata pastori või evangelisti populaarsust seeläbi, kes tulevad pühapäeva õhtuti. Kuid Jeesuse populaarsust saab hinnata seeläbi, kes tulevad palvekoosolekule.“ Seejärel aga astus lavalt maha ja oligi kõik. Ma ei näinud teda enam kunagi. 



__________

Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber ja pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel. 

reede, 8. november 2013

JUMALA PLAAN MEIE SUHTES

Jumala plaan meie suhtes on alati olnud väga lihtne. Ta on öelnud: „Sa ei pea kartma ühtegi väge, mis tõuseb sinu vastu. Mina olen sinu kaitsja ja olen seda koguaeg. Kui sa vaid usuksid kõiki mu tõotusi ja usaldaksid end usu läbi mu hoolde, oleksin ma kõikvõimas Jumal su jaoks. Ma võidan kõik su vaenlased ja heidan nad su jalge ette. Sa saad olema võidukas – enam kui võitja – elades oma elu rahus ja mitte hirmu all!“

Luba mul küsida su käest: elad sa hirmuvaba elu – rahuliku südame ja meelega? Enamus meist ei ela murdosagi oma elust sel moel. Jah, meil on oma rahuhetked Jumalaga, kuid me ei sisene kunagi täielikult Tema hingamisse. Kui oled häiritud, kohkunud või heitunud oma salajase patu pärast, siis pead mõistma, et Jumal ei ole pahane su peale! Ta ei taha sind karistada või hukka mõista. Hoopis vastupidi – Ta tahab immutada sind läbi oma kõikvõimsa väega!

Jumal ütleb kõigis oma lepingutes sisuliselt ühte ja sama: „Ma otsin inimesi, kes usuksid, et ma päästan neid kõigi nende vaenlaste käest!“ „Lepingut, mille ma teiega tegin, ärge unustage! Ärge kartke muid jumalaid, vaid kartke Issandat, oma Jumalat, siis ta päästab teid kõigi teie vaenlaste käest!” (2 Kuningate 17:38-39). Vanas Testamendis olid nendeks vaenlasteks paganrahvad – vilistid, moabiidid, hetiidid, kaananlased jne. Kõik need kurjusejõudude esindajad otsisid võimalusi jumalarahva hävitamiseks, et siduda neid jälle orjusega.

Tänasel päeval eksisteerivad meie vaenlased vaimses sfääris – deemonlikud väed, lihalikud himud, kurjad igatsused. Uues Testamendis aga kordab Jumal oma tõotust oma lastele: „Sest see leping, mille ma teen Iisraeli kojaga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma annan oma seadused nende mõistusesse ja kirjutan need nende südamesse ja ma olen neile Jumalaks ja nemad saavad mulle rahvaks.“ (Heebrealastele 8:10).

kolmapäev, 6. november 2013

JUMALALE MEELEPÄRANE KURVASTUS

Usun, et võime hinnata oma tõelist vaimulikku seisu seeläbi, kui häiritud me oleme isegi kõige oma väiksema patu üle, mida Issanda vastu teeme.

Mõned kristlased kurvastavad vaid nende asjade pärast, mida nad peavad nö „suurteks pattudeks“ – abielurikkumine, uimastite kasutamine, joomine, ropendamine. Kuid tõeliselt Jumala Vaimuga täidetud inimene teab, et ükski patt pole väike Jumala silmis ja kurvastab seetõttu ka siis, kui kellestki taga räägib, mõne ropu nalja viskab või mõnda kurja mõtet oma peas mõlgutab. Ta teab, et kõik need asjad lähtuvad ta südamest – kogu tema olemuse tõelisest tuumast. Neis „väikestes asjades“ sõnakuulmatu olles, võid ju end välja vabandada ja unustada kõik. Kuid kui seda teed, ei küpse sa iialgi Kristuses. Sinu õigsust mõõdetakse selle läbi, kui palju otsustad seista vastu asjadele, mis su Päästjat kurvastavad.

Ütlesin hiljaaegu midagi mitte-Kristuse-sarnast oma naisele. Need sõnad olid täiesti tarbetud ja ma kogesin koheselt ka süütunnet. Teadsin, et olin eksinud ta vastu, mistõttu palusin andeks; kallistasin teda ja ütlesin, kui väga teda armastan. Kuid mu mõtted olid ikka veel häiritud kõigest toimunust. Mõtlesin endamisi: „Kuidas ma saan üldse olla nii mitte Kristuse sarnane? Ma pole ealeski varem olnud nii lähedane Issandaga, kui viimastel aegadel. Ma pole eales varem palunud nii palju kui selle viimase aasta jooksul. Ma pean ikka üdini halb olema, et selline hull asi mu südamest esile tõusis.“ Samal hetkel sosistas Saatan mulle kõrva: „Ah, see väike sõna vääratus pole midagi erilist. Tühipaljas asi.“ Kuid Püha Vaim tõusis koheselt mu südames, et lükata ümber Saatana öeldu. Ta kinnitas mulle: „David, ainuüksi see, et kurvastad oma patu üle, näitab, et ma teen oma tööd su sees. Mida enam sa kurvastad kasvõi kõige väiksemagi üleastumise pärast minu armastuse vastu, seda lähemal sa võidule oled.“

Jumal saatis oma Vaimu meile, et kuulutada sõda meie lihaliku loomuse, selle himude ja ihade vastu. Mistõttu kui su langemised sulle korda ei lähe – kui suudad raputada endalt patu ilma väiksemagi süütunde, kurvastuse või kahetsuseta – ei ole Püha Vaim su sees seda lahingut pidamas.

„Ma ei rõõmusta, et teie kurvastasite, vaid et te kurvastasite meeleparanduseks. Te olete ju Jumalale meelepäraselt kurvastanud...“ (2 Korintlastele 7:9). Kui koged süüd kasvõi kõige väiksemagi üleastumise pärast, oled lähedal oma tõelisele võidule. Ta on võitmas seda lahingut su südames, tuues esile Jumalale meelepärase kurvastuse, mis viib tõelise meeleparanduseni. 

teisipäev, 5. november 2013

ÄRGE MURETSEGE

Murelik meel on miski, mis kannatab pideva rahulolematuse all. See on mahasurutud, häiritud, rahutu, muretsedes nii tuleviku kui mineviku pärast kui ka oleviku olukordade pärast. Usun, et tänapäeval on enam murelikke hingi kui ükskõik, millise mineviku põlvkonna ajal.

Tundub, et paljud Jeesuse järgijad on sama murelikud kui suurel hulgal mitteusklikke. Näen seda mitmetest kirjadest, mis meie teenistusele saadetakse. Suurel hulgal usklikke lamab öösel unetult voodis, mures ja kannatustes. Nad käivad kirikus lootusega leida mingitki kergendust oma koormatele, kuid teenistuselt lahkudes on nende mured taas tagasi.

Jeesus hoiatas, et viimsetel aegadel on inimeste südamed mures paljude hädade tõttu, mis maailmas sünnivad: „…ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast. Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse.“ (Luuka 21:25-26). Jeesus ütles, et maailma eesootavad sündmused saavad olema nii hirmuäratavad, et inimesed langevad sõna otseses mõttes südamerabanduste tõttu surnult maha.

Aastaid tagasi saime kirja ühel 90-ndates olevalt jutlustajalt. Ta meenutas 1920-ndate aastate ebamoraalsust, mis läbi „Suure Masenduse“ laine tõi kohtumõistmise Ameerika üle. Ta on näinud kahte Maailmasõda. Näinud seda, kuidas transport on arenenud hobukaarikutest kosmosesüstikuteni ja kuidas ragisevast raadiost on jõutud internetini. Lühidalt öeldes – ta on näinud kõike. Kuid nüüd ütleb ta oma kirjas, et praeguse aja kurjus kurvastab teda rohkem kui ükski teine asi, mida ta eales näinud on. Ta ütleb, et seda on raske isegi vastu võtta, kuna kõik toimub nii kiiresti ja inimkonna rikutuse sügavused ületavad igasuguse mõistuse.

Ometigi annab Jeesus meile kinnitava sõna, mis peab kandma sõltumata selles, mida näeme eneste ümber sündimas. Ta ütleb: „…siis vaadake, et te ei ehmu, sest see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes.“ (Matteuse 24:6). Ta ütleb meile: „Ärgu ükski neist halbadest asjadest, mille suhtes teid hoiatan, pangu teid muretsema!“ 

esmaspäev, 4. november 2013

UUS PEATÜKK by Gary Wilkerson

Apostlite tegude raamatus on 28 peatükki, kuid Jumal on läbi sajandite kirjutanud ikka ja jälle uusi peatükke läbi oma kümnete tuhandete jüngrite. Nende nimed pole enam Filippus, Tabiita või Timoteos, vaid Jenni, Jimmy ja Joonatan.

Jenny on punapäine austraallanna, kes käib meie koguduses Colorado Springs’is. Tal on kõige naljakam naer, mida eales kuulda võiks ja ta on hull evangeeliumi järele. Tema ja ta abikaasa näevad iga päev Jumala väge liikumas inimese üle, kellega nad kokku puutuvad.

Siis on üks jünger nimega Jimmy, kellega olen koos olnud jumalariigitöös väga pikki aastaid. Vaid vähesed evangeliseerivad nii nagu Jimmy seda teeb. Ta juhtis hiljaaegu ühe inimese Issanda juurde ja tegi talle siis ettepaneku: „Las ma juhtida piiblitunde su kodus.“ Üsna peagi hakkas seal käima mitmeid ümbruskonna inimesi ja nemadki said päästetud. Jimmy tegi sama asja ühes teiseski naabruskonnas. Ja siis kolmandas. Üle sealse linna toimub piiblitunde siin ja seal, kuna leidub üks radikaalne kristlane, kes usub Püha Vaimu väesse, mis puudutab südameid üleloomulikul moel.

Joonatan on 13-aastane jünger meie enda kirikust, kes palvetab kui eluaegse misjonäri meelevallaga. Tema palved panevad täiskasvanud põlvedele langema, kuna ta kannab endas murtud ja kahetseva südame tooni. Joonatani igatsuseks on näha Jumalat päästmas kadunuid ja tema vaimulik nälg on nakkav.

Jüngrid, keda siin kirjeldan, on 21.sajandi kristlased, kellele on antud 1.sajandi vägi. Nõnda samuti on mind ja sindki kutsutud saama varustatud Jumala Vaimuga, kes viib täide Jumala töö. Usun, et on aeg, kus paljud ainuüksi „Sõna kuuljad“ saaksid ka Sõna tegijateks. Piiblitunnid ja palvegrupid on muidugi head, kuid – üks asi on vaid teada Jeesusest ja Tema aust, kuid hoopis teine asi omada Tema Vaimu elamas me sees, et teenida ja teha kõike seda, mida Temagi tegi. Püha Vaim on tulnud elama me sisse, et Jumal võiks täita oma eesmärke me läbi. Seetõttu tahan julgustada teid paluma ühes minuga: „Issand, lase mul olla Sinu Sõna innukas õppija, aga las ma olla ka ühtaegu innukas Sõna täitja. Las Nelipüha sündida ka tänapäeval. Aamen.“ 

reede, 1. november 2013

AHABI LEPING MAAILMAGA

Oli kord aeg, kus Ahab parandas meelt Eelija kõne peale: „Ja tisbelasele Eelijale tuli Issanda sõna, kes ütles: „Kas oled näinud, kuidas Ahab on ennast alandanud minu ees?“ (1Kuningate 21:29). Sellest päevast alates võis ta vaadata tagasi ja öelda: „Meeleparandus? Jah, tänu sellele võrratule Jumala prohvetile Eelijale.“ Kuid Ahabi jaoks tähendas see vaid ühekordset kogemust ja mitte igapäevast elu Jumalaga. Probleem oli selles, et temast oli saanud maailma sõber ja vend. Vend kui „sugulane; otsekui mu enda sarnane; keegi, keda ma austan“. Ta oli lepingulises suhtes millegagi, mida Jumal oli neednud. Ahab oli kuulutanud, et armastab tõde, kuid sügaval südames vihkas korrigeerimist. Paljud tänapäevagi inimesed ütlevad: „Me tahame ainult tõde. Kuuluta nii nagu asjad on!“, kuid oma südameis mõtlevad: „See on liiga sünge ja raske. Me ei talu seda enam.“

Ahab oli pimestatud selle kohutava fakti ees, et teda juhtis vale vaim. See vale vaim pani valeprohvet Sidkija uhkeldama selle üle, et Jumala vaim on tema üle ( vt 1 Kuningate 22:24). Seetõttu oli Ahab ka täiesti veendunud, et ta kuulis Jumala häält ja tuleb tagasi võidukana. 

Kristlased, kes on seotud Iisebeli õpetusega, on 100% kindlad, et neil on õigus. Nad lihtsalt ei näe selle taga peituvat pettust. Seetõttu ei mõelnud ka Ahab: „See 400 on vale; neil puudub sõna Jumalalt.“ Ei, ta läks neile vastu täie veendumusega, olles täielikult petetud ja võrku püütud.

Miks aga siis osad kristlased langevad sellesse pettusesse? „Aga vaata, te loodate valesõnade peale, millest ei ole kasu. Kas tahate varastada, tappa, abielu rikkuda, valet vanduda ja suitsutada Baalile ning käia teiste jumalate järel, keda te ei tunne, ja siis tulla ning seista minu ees selles kojas, millele on pandud minu nimi, ja öelda: „Me oleme päästetud!”, selleks et edasi teha kõiki neid jäledusi?“ (Jeremija 7:8-10). Siin peitubki vastus. Mõnest salajasest patust kinnihoidmine; mõne ebajumala kandmine oma südames. Oma patu õigustamine ja vennastumine maailmaga. Seejärel tulevad nad aga jumalakotta ja uhkeldavad: „Ma ei ela hukkamõistu all!“ Milline avatud kutse kõigile valede vaimudele!