kolmapäev, 30. aprill 2014

ÄRA ANNA SAATANALE GRAMMIGI MAAD

Jeesus ütles oma jüngritele: „Sest maailma vürst tuleb ja tal ei ole mingit voli mu üle.“ (Johannese 14:30). Ehk tegelikult ütles Ta: „Kui Saatan mind ründama tuleb, ei leia ta ühtki kohta, kus „jalg ukse vahelt sisse pista“. Olen täielikult alistatud oma Isa meelevalla alla.“ Nõndasamuti ei saa Saatan siseneda ka ühegi uskliku ihusse ega vaimu, kelle elu on täielikult alistatud Jumala Sõnale. Selleks, et ta kuskilt mingit maad saaks, peab talle selleks loa andma. Ja see sünnib vaid juhul, kui see usklik piirdub vaid „poole hinnaga“. Las ma selgitada, mida see tähendab.

Apostlite tegude raamatus oli abielupaar Hananias ja Safiira, kes müüsid osa oma maast ja andsid saadud tulu vastrajatud kogudusele Jeruusalemmas. Samas aga, tuues selle summa Peetruse jalge ette, oli too kohkunud ja küsis: „Hananias, mispärast on saatan vallanud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule ja toimetasid kõrvale osa maatüki eest saadud rahast?“ (Apostlite teod 5:3). Niipea, kui Paulus need sõnad ütles, langes Hananias surnuna maha ja mõne hetke pärast ka ta naine.

Mis oli see õppetund, mille Jumal tahtis oma kogudusele selle läbi anda? Ma ei usu, et sel kõigel oli vähimatki pistmist reaalse maatükiga, mis oleks kuulunud Hananiasele ja Safiirale. Pigem oli küsimus nende südamete siseterritooriumis. See paar uskus, et võivad olla Jumalale kuulekad 95%, kuid säilitada samas väikese turvalise sõnakuulmatuse ala oma südames. Nad olid kuulnud Jumala puhast Sõna, kuid mässasid ometigi selle vastu, mille teadsid tõde olevat. Nad veensid iseennast: „Me võime ju teenida Issandat, aga samas hoida ka sellest ühest asjast kinni.“ See oli sulaselge valetamine Püha Vaimu vastu. Seega see osake „summast“, mille nad nö endale jätsid, polnud vähimalgi määral seotud rahaga, vaid väikese osakesega saamahimust oma südameis. Samas piisavalt suure osaga, et anda maad Saatana köidikuile. Ja tänu oma jäärapäisele sõnakuulmatusele, andsid nad ka Saatanale võimaluse täita oma südamed.

Seetõttu Paulus hoiatabki meid: „Ärge andke ka maad kuradile!“ (Efeslastele 4:27). Hananiase ja Safiira näide on konkreetne: üleantud elu hind pole mingi nalja asi. See tähendab alistada oma elud täielikult Jumala Sõnale, ilma ühegi pimeda paiga, -varjatud himude –või mässuta. Seetõttu ärge andke Saatanale grammigi maad, sest see on kõik, mida ta vajab, et tungida te ellu ja rajada sinna oma jõujaam.

teisipäev, 29. aprill 2014

VEIDIKENE MAAD

Jaakobus ütleb meile: „Kui teie südames on aga kibedat kadedust ja riiakust, siis ärge hoobelge ega valetage tõe vastu! See pole ülalt tulev tarkus, vaid maine, hingelik, deemonlik. Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on kärsitust ja igasuguseid halbu tegusid.“ (Jaakobuse 3:14-16). Pane tähele, millest Jaakobus siin räägib. Ta küsib salmis 13: „Kes teie seas on tark ja arusaaja?“ Ehk teisisõnu annab ta mõista, et: „Sul võib ju olla igavesti palju vaimset tarkust ja teadmisi, aga kui su kodus leidub kibestumist, su südames riiakust ja su tööpaigas kadedust, pole sa nii vaimulik midagi. Elad pigem ühe petliku kujutlema kütkes.“

Kui Jaakobus räägib riiakusest ja kibestumisest, peab ta silmas tülisid ja üksteise süüdistamist. Ta nimetab seda maiseks ja hingeliseks; Saatana teoks. Ehk lühidalt öelduna: kes iganes kannab endas kibestumist, põhjustab ka pingeid, kuid mis veelgi hullem – avab oma südame deemonlikele mõjudele. Tead sa mõningaid inimesi, kelle kibestumine on viinud neid saatanliku mõju alla? Nii et ajapikku nende väline inimene hakkab peegeldama pimedust, mis tegelikult nende sees on. Mingi aja pärast ütleb nende tervis üles ja nad hakkavad kärbuma; ühtlasi kogevad nad vaimset tasakaalutust. Millal iganes vaenlasele sel moel maad antakse, asub ta koheselt usinasti hävitama.

Nii et lase aga käia – hoia aga kinni oma vimmast! Hoia aga kinni oma kibestumisest. Õhuta aga edasi kõikvõimalikke pingeid. Kuid ära unusta, et seda tehes mässad sa täiega Jumala ja Tema Sõna vastu, avades end Saatanale. Sa muutud vaimselt pimestatuks ja südamelt kõvaks. Teisalt aga, kui oled ka tegelikult vaimselt õigel pinnal – valmis kuuletuma Jumala Sõnale – siis pole väga vahet, kui haiget sa ka pole saanud, sest sel juhul näitad ikka üles rahumeelset tarkust ja andestust.

Teel Jeruusalemma nägin väga ehedat näidet selle kohta, kuidas Saatan võib saavutada deemonliku mõju isegi väga väikese maalapi üle. Vaadates Õlimäelt alla sellele Pühale linnale, nägin maalappi, kus „ilutses“ moslemite Kaljumošee. See on tõesti väga väike pind ja ometigi sai Saatan sellele kuidagi küüned taha, rajades sinna templi iseendale. Saatanal on õnnestunud koondada oma jõud otse keset Jumala poolt valitud rahvast ja seda kõike vaid seetõttu, et tal õnnestus kusagil jalg ukse vahele saada. See on ehe näide sellest, mida ta võib korda saata, kui talle kasvõi veidikenegi maad anda.

esmaspäev, 28. aprill 2014

MA TULEN SINUGA by Gary Wilkerson

Paulus ütles Timoteosele: „Makedooniasse minnes manitsesin ma sind jääma Efesosse.“ (1Timoteose 1:3), kuid Timoteos, kes armastas oma mentorit nii väga, ütles: „Ma tulen sinuga.“ Mul pole aimugi, miks tahtis Timoteos Paulusega kaasa minna. Võib-olla seetõttu, et ta armastas Paulust nii väga või seetõttu, et Efesoses oleks muutis ta pisut rahutuks. Jääb mulje, et Efesose koguduse rahvas oli üsna enesekeskne, pidades end üsna õigeks ja püüdes jätta endast head muljet. Kui sa aga muutud enese silmis õigeks, annab see sageli märku sellest, et petad iseennast ning muutud tegelikult ahneks ja isekalt ambitsioonikaks.

Tol ajal valitses nii Makedoonias kui ka Jeruusalemmas suur põud ning sealsed kogudused kogesid tohutut vaesust. Sel ajal, kui Makedoonias püüti ellu jääda, tundus, et Efesose majanduslik seis oli siiski veel hea ning neil oli piisavalt vahendeid, mille nad kõik endale hoidsid. Seetõttu ütles Paulus Timoteosele: „Neid, kes on nüüdsel ajal rikkad, käsi, et nad ei oleks ülbed ega loodaks ebakindlale rikkusele, vaid Jumalale, kes valmistab meile kõike rikkalikult maitsmiseks; käsi neil teha head, saada rikkaks headelt tegudelt, olla lahke ja helde käega.“ (1 Timoteose 6:17-18). Mõnes teises tõlkes väljendab see salm järgmist: „Käsi neil, kes hetkel on rikkad, olla heldekäelised.“ Miks ütles Paulus midagi, mis kõlab kohati isegi naeruväärsena? Lausa ebaloomulikuna käskida olla helde ja mitte hoida asju vaid iseendale, vaid jagada neid kui helde annina Jumalalt. Miks käskis Paulus neil anda? Kui Paulus andis Timoteosele korralduse „käskida“ efeslasi anda, siis selle eesmärk polnud ainult see, et nad annaks, vaid ka see, et nad hakkaksid nägema, et nende elust puudub armulikkus.

Makesoonia kogudusel oli see olemas, mis Efesose omal puudu jäi. On tõsi, et reaalse olukorra poolest olid nad üdini vaesusega löödud, kuid samas siiski uskumatult helded, kuna nad ei andnud ainuüksi seda, mis võimalik, vaid üle oma võimete (vt 2 Korintlastele 8:1-3). Piiblis on kirjas, et makedoonlased „anusid lausa paljude palvetega, et neil võiks olla osa eesõigusest aidata pühasid.“ (2 Korintlastele 8:4). Makedoonia kogudus oli ilmselgelt saanud aru armu mõistest. Nad elasid ja tegutsesid armus ning Timoteos tahtis sellest samuti osa saada.

laupäev, 26. aprill 2014

SU MINEVIKUL POLE MINGIT TULEVIKKU by Claude Houde

Jumala suurus on lõputu, igavene, mõõtmatu ja piiritu. Iga uus koidik toob esile Tema tõotused, väe ja andestuse. Iga uus hommik kuulutab uue potentsiaali ilu ja uusi algusi, mis kõik täidetud elu ja ülestõusmissõnadega „alustame üheskoos otsast peale“. See kõik kutsub meid üles lubama Jumalal kirjutada oma nägemus ja lootusrikas plaan me südame lauakestele.

Meie armuline Jumal ütleb sulle ja mulle: „Ma tõmban su välja inimlikult ettemääratud varisevast liivast ja taandumisest, mille keskel olid ohtlikult langemas. Ma annan sulle uue nägemuse elust ja enesekindluse, mis laseb sul elada, kogeda ja suhelda kõige täiega. Su suu hakkab taas kõnelema su „ülestõusnud“ südame rikkustest (vt Luuka 6:45). Ma annan sulle visiooni, mida jagada lihtsalt ja rõõmsasti ning mis saab muutma inimesi su ümber. Ma tahan kirjutada oma plaani su südamesse: ühe saatuse su tuleviku, laste, abielu, õpingute või karjääri jaoks. Ühtlasi ka sinu isikliku lõikuse üleloomuliku õitsengu Minus.“

Jumal ütleb meile ka seda: „Mul on visioon, mille kohaselt tahan hingata sinusse teadmist ja arusaamist kõigist neist headest tegudest, mille olen valmistanud iga su eluvaldkonna jaoks. Seal saab olema sõdu ja lahinguid ühes hilinemiste ja näiliselt hiiglaslike mägedega, aga minu pojad ja tütred elavad usust! Ja isegi kui mõne tõotuse täitumine hilineb, usu ja usalda usu kaudu siiski selle tõotuse täitumist keset oma ootuse aega. Sest minu rahvas peab elama usust!“

Kallis sõber, kus iganes maailmanurgas sa ka poleks ja milline iganes su kogemus või lugu ka poleks, see sõnum on sulle: su minevikul pole mingit tulevikku! „Ärge hoidke kinni minevikust. Ärge laske sellel, mis juhtus eile, halvata oma tänast. Vaadake, mina teen hoopis uut ja see on tänaseks ja praeguseks hetkeks, ütleb Issand. Olete te valmis selle vastu võtma ja uskuma, et ma teen, mida olen tõotanud?“ (Jesaja 43:18-19, Piibli laiendatud tõlge).


__________
Claude Houd on Eglise Nouvelle Vie (Uue Elu Koguduse) juhtivpastor Montrealis, Kanadas. Pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel. Uue Elu Kogudus on kasvanud tema juhtimise all käputäiest inimestest enam kui 3500 liikmeliseks, olles üks väheseid edukaid protestantlikke kogudusi Kanadas.

reede, 25. aprill 2014

ISSANDA HÄÄL ON VÕIMAS

Võti mõistmaks Saatana tegevust Jumala koguduse vastu, peitub sõnas vastuhakk või mäss. Lihtsamalt öelduna tähendab see vastuollu minekut Jumala sõna valitsuse ja meelevallaga. Kui Lutsifer kuulutas Jumalale sõja, mässas ta Kõikväelise sõna vastu. On oluline mõista, et Jumala Sõna tähendab Tema väge. Läbi Tema sõna sündis kogu maailm. Läbi Tema sõna hoitakse oma kohal nii kuud, päikest kui tähti. Tema sõna tõi esile kogu loodu ja toob jätkuvalt esile elu. Oma sõna läbi võtab Jumal ka kuningaid ametist maha ning ülendab rahvaid. Läbi oma sõna Ta õnnistab ja päästab, mõistab kohut ja hävitab (vt Psalmid 29:3-9).

Saatana plaan on alati olnud ahvatleda Jumala rahvast mässama Tema sõna vastu. Ta külvas neid mässu mõtteid ka Aadama ja Eeva sisse, pannes neid mõtlema: „Teame ju küll, mida Jumal ütles, aga tahame teha siiski nii nagu meie tahame.“ Kõik need mõtted tõidki kaasa inimkonna languse. Saatanal õnnestus külvata mässumeelsuse seemneid ka Jumala valitud rahva, iisraellaste sekka. Psalmist ütleb, et iisraellased olid „kangekaelne ja tõrges sugu; sugu, kelle süda ei olnud kindel ja kelle vaim ei olnud ustav Jumalale.“ (Psalmid 78:8). Piibel ütleb iisraellaste kohta ka järgmist: „Aga te ei tahtnud sinna minna ja tõrkusite Jehoova, oma Jumala käsu vastu.“ (5 Moosese 1:26). Siinkohal on oluline tähele panna, et Jumal ilmutas kõigile neile inimestele oma sõna väga selgelt. Ja ometigi nad mässasid selle vastu. Miks? Sest nad olid pimestatud ja petetud Saatana poolt.
Saatan püüab panna sind mässama ka Jumala sõna vastu. Ta teab, et ei suuda sind püüda vaid häbitute kiusatuste kaudu, mistõttu ta külvab su mõtteisse alateadlikke X-mõtteid läbi valu, katsumuste ja võitluste. Ühtlasi püüab ta blokeerida Jumala õnnistusi su elus, nii nagu ta takistas Paulusegi teenistust. Paljud on langenud Saatana vaevu märgatavate „söötade“ ohvriks. Psalmist ütleb, et taolised usklikud „istusid pimeduses ja surmavarjus, olid vangis viletsuses ja rau’us, sest nad olid tõrkunud vastu Jumala sõnadele ja olid põlanud Kõigekõrgema nõu!“ (Psalmid 107:10-11).

neljapäev, 24. aprill 2014

SEISTES USUS VAENLASELE VASTU

Kui oled Kristuse ihu liige, ole ka valmis seisma silmitsi hullumeelse Kuradiga. Sa ehk ei taha mõelda sellele või isegi leppida sellega, aga kui oled otsustanud järgida Jeesust kogu oma südamest, on Saatan võtnud ka plaani sind hävitada. Seetõttu ujutab ta su elu üle kõikvõimalike jamade –ja hädadega. Apostel Peetrus hoiatab: „Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks.“ (1Peetruse 4:7). Ehk teisisõnu ütleb ta: „See pole aeg, mil’ võtta elu kergelt. On aeg saada vaimsete asjade suhtes kaineks – see on lausa elu ja surma küsimus.“

Millest selline vajadus tõsiduse järele? Aga sellest, et aegade lõpp on lähedal ja vaenlane lisab üha enam tuure juurde. Ta luurab meid kui lõvi, varitsedes põõsastes ja oodates vaid võimalust meid rünnata. Ta tahab neelata meid ja hävitada kogu me usu Kristusesse.

Mõned kristlased ütlevad, et Saatanast ei tohiks üldse rääkida; et parem oleks teda lihtsalt ignoreerida. Teised püüavad jälle mõistuse abil teda olematuks mõelda. Liberaalsed teoloogid näiteks väidavad, et Saatanat, põrgut ega taevast polegi olemas. Kuid me hingevaenlane ei kao lihtsalt niisama. Piiblis on vaid üksikud tegelased, keda on nii selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, kui teda. Teda on nimetatud nii Lutsiferiks, Saatanaks, Kuradiks, petjaks, takistajaks, kurjaks, petturiks, süüdistajaks, jõhkardiks, selle maailma jumalaks, pimeduse valitsejaks, vanaks maoks. Kõik need kirjeldused ütlevad mulle vaid üht – Kurat on reaalne. Ja Piibli põhjal on ka teada, et ta omab reaalset väge. Ta on isegi praegu toimetamas siin maa peal – kõigi rahvaste, linnade, kirikute ja kodude keskel ning üksikisikute eludes. Seetõttu ei saa me ka lubada endale teadmatust tema meetodite ja strateegiate osas, mida ta kasutab meie ründamiseks.

„Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata. Tema vastu seiske kindlalt usus, teades, et neidsamu kannatusi on pandud kogema kogu kristlaskond maailmas.“ (1 Peetruse 5:8-9).

kolmapäev, 23. aprill 2014

JUMAL TAHAB, ET SU ELU OLEKS AVATUD RAAMAT

Jumal tahab, et me elu oleks kui avatud raamat. Seetõttu tahab Ta ka vabastada meid kõigist varjatud pattudest – ebaaususest, salalikkusest, pettusest, valetamisest ja muust sellisest. Seetõttu otsibki Püha Vaim meid läbi, et leida üles kõik, mis pole Kristuse sarnane. Ja kui me tõesti tahame muutuda, avame end ka Tema tegutsemisele.

Unusta ära kõikvõimalikud nõustamised, eneseabi ja suhete taastamised, kuni sa pole kogenud Jumala muutust igas neis valdkonnas. Pane kõik ootele seniks, kuni pole valmis lahti ütlema oma salajasest patust. Kui aga alistud Jumala Sõnale ja Püha Vaimu muutvale väele, ei pea sa ka kedagi veenma oma muutumises. Elades Tema tões, annab Püha Vaim ka teistele märku sinu muutusest. „Me oleme lahti öelnud häbiväärseist asjust, mida peidetakse, me ei kasuta riukaid ega moonuta Jumala sõna, vaid esitame end tõe avaldamisega kõikide inimeste südametunnistusele Jumala ees.“ (2 Korintlastele 4:2). See väljend „esitame end tõe avaldamisega“ viitab „jumala aktseptile“. Paulus ütleb: „Te ei pea oma muutusega kellelegi muljet avaldama. Jumal puudutab ise teiste inimeste südameid, andes neile seespidi märku, et: „See inimene omab minu õnnistust ja aktsepti.“

Ükski vastuväide ei saa lükata ümber seda seesmist kinnitust, mille Jumala Vaim on pannud su sisse. Veelgi enam – sinu muutus kas köidab teisi, või paneb neid sind sajatama. Sinust õhkuv Kristuse vaimsus puudutab nende olemust kõige täiega. Ja see on see koht, kus leiad väe teiste mõjutamiseks – läbi enda muutuse. Ühtlasi näed ka, kuidas su suhted taastuvad ja su vaimne meelevald taastub. Sa ei sõltu enam sellest, kas teised muutuvad või mitte. Selle asemel saad hoopis julgustatud muutustest, mida Jumal sinus endas korda saadab, kuni korraga märkad: „Issand, ma tean, et kõik on Sinu kätes, mistõttu alistan end Sinu tahte alla. Lihtsalt tee minu sees kõike, mis tarvis.“

On aeg anda taas kõik oma olukorrad üle Jumalale. Unusta oma püüded pääseda omal käel oma kriisidest. Selle asemel keskendu Jumala muutustele iseendas, kui Ta vormib sinust võitja. Püsi Tema Sõnas, hüüa pidevalt appi Tema nime ja usalda Püha Vaimu. Olgu see su jätkuv südame hüüe: „Muuda mind, Issand!“

teisipäev, 22. aprill 2014

MUUDA MIND, ISSAND!

Mul pole midagi kristliku nõustamise vastu. Paljud inimesed leiavad sellest abi ning nende elud, abielud ja kodud saavad taas taastatud. Pole kahtlustki, et nõustamisest on saanud tohutult suur teenistusharu kogu kristlikus kirikus. Pea igas suuremas Ameerika koguduses on vähemalt üks täisajaga nõustaja palgal. Meie enda, Times Square’i koguduses on neid aga mitmeid.

Samas aga näen ka üha enam ja enam raskustes kristlasi, kellele nõustamine ei mõju kohe mitte. Võid tegeleda nendega nädalaid või isegi kuid, aga ikka ilma tulemusteta. Pastor või nõustaja võib juhtida neid samm sammu haaval läbi Jumala Sõna, näidates neile puhast tõde. Ta võib öelda neile: „Siin on see, mida Jumal ütleb teie probleemi kohta ja need on sammud, mida teha, et see lahendada.“ Ühtlasi suunab ta nad ka silmitsi nende patuga, öeldes, et kui nad seda ei hülga, tuleb tegemist teha Jumala kohtumõistmisega. Ometigi ei oma ükski neist kristlikest nõuannetest mingit mõju. Miks? Sest vaimne kate lasub nende inimeste silmadel. Nad on täiega pimestatud omaenda süü osas ja peavad muutuma.

Alates ajast, mil alustasin pastori ametis, sain kaasatud väga paljudesse peretülidesse ja võin siinkohal igati kinnitada, et vaid üksikud „kodusõjad“ leidsid lahenduse ilma üleloomuliku sekkumiseta. Miks? Sest tavaolukorras ootab igaüks ju ikka seda, et ta partner muutuks. Naine ütleb: „Miks ta küll ometigi nii põikpäine on? See on lihtsalt kohutav. Ta peab muutuma!“ Ja siis kuulen midagi sarnast mehe suust: „Kuidas ta küll saab nii kõva südamega olla? Ta ju teab, et püüan anda endast parima. Kas see siis ongi tasu selle eest, et olen hea ta vastu?“ Alati on ikka teine süüdi. Ikka teine on see, kes peab muutuma. Ja just see on ka põhjus, miks usun, et ükski nõustamine – ükskõik, kui palju seda ka ei pakutaks – ei oma mingit mõju enne, kui Jumala rahvas ei otsusta ise midagi muuta. See peaks saama igaühe meie igapäevaseks, siiraks palveks: „Oo Jumal, muuda mind!“

Me kulutame liiga palju aega palvetele stiilis: „Jumal, muuda mu olukorrad; muuda mu kolleege ja pere olukordi; muuda kogu mu elu.“ Samas aga palume harva seda kõige olulisemat palvet: „Muuda mind, Issand! Tõeline probleem ei peitu mitte mu abikaasas, ões-vennas või sõbras. Mina olen hoopis see, kes vajab palvet.“

„Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel.“ (Roomlastele 12:2).

esmaspäev, 21. aprill 2014

VÄIKESED ALGUSED by Gary Wilkerson

Väikesed algused mõjutavad lõppkokkuvõttes kogu kogukonda. Kui mu isa, David Wilkerson, alustas Times Square’il kogudusega, valitses selle 42 tänava piirkonnas suur pimedus ja segadus. Iga paari meetri tagant võis kohata mõnda narkomaani, prostituuti või pornoteatrit. Kuid mu isa seisukoht ükskõik, millise teenistuse puhul, oli alati üks – alustada palvega, mistõttu ta palus mul juhtida reedeõhtuseid palvekoosolekuid. Need esimesed koosolekud tõid kokku u 30-40 inimest. Hüüdsime ustavalt Jumala poole, et Ta muudaks me linna. Ajapikku osales me teenistustel juba 800 inimest. Mida enam palves Jumala poole hüüdsime, seda enam kogesime koormat 42 tänava suhtes. Mistõttu suundusime oma palvetega sellele tänavale, jagades seal ühtlasi inimestele traktaate.

Peagi märkasime muutusi. Tänaval oli üha vähem märgata narkomaane või prostituute. Pornopaigad hakkasid üksteise järel uksi sulgema, kuni üks kinnisvaraarendaja tuli ja hakkas blokk bloki haaval kogu piirkonda ära ostma. Tänasel päeval on Times Square’il üks mõjukamaid ettevõtteid - Walt Disney Company ja 42-tänavat võib pidada New Yorki üheks täiuslikumaks piirkonnaks. Usun, et seda osaliselt ka tänu palvetavatele inimestele, kes uskusid, et Jumal võib seal korda saata suuri asju.
Jumaliku tunnistuse esimene mõju on see, et see ehitab üles me usku. Teine aga see, et see ehitab üles teiste usku: „Sest kui ma ka kiitleksin meie meelevallast, mille Issand on andnud teie ehitamiseks ja mitte mahalõhkumiseks.” (2 Korintlastele 10:8). Paulus ütleb siin: “Jumal ei teinud võimsat tööd ainuüksi läbi minu elu, aga Tema töö minu sees ja minu läbi on mõeldud ka selleks, et õhutada üles teie usku tegemaks veelgi suuremaid tegusid.” Meie usk on nakkav. See ehitab üles teiste usku ja paneb neid julgemini tegutsema.

Pauluse viimane kiitlemine on aga hoopis huvitav: „Kui tuleb kiidelda, siis ma kiitlen oma nõtruse üle.“ (2 Korintlastele 11:30). Tema mõte sellega on see, et: „Meie hea tunnistus pole kunagi tingitud me eneste jõust. Meie kiitlemine saab taanduda ainuüksi sellele, et: „Ilma Jumalata pole ma mingi hiiglaste vastu sõdija – olen kõigest karjane. Pole mingi müüride ülesehitaja, vaid kõigest joogi kallaja. Pole mingi vabastaja, vaid kõigest Egiptuse kõrbes uitav karjane.“

Meie tunnistus ei lähtu kunagi me endi jõust, tublidusest või pingutustest. Kui toetume ükskõik, millisele neist, kaotab me tunnistus igasuguse väe. Kuid mida enam tunnistame oma suutmatust, seda enam hingab Jumala vägi me peal: „Kuid tema ütles mulle: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. „ (2 Korintlastele 12:9).

reede, 18. aprill 2014

TA AVAB ME SILMAD

Püha Vaim tahab üha enam kasvatada me teadmist sellest, et Jumal on jätkuvalt armuline me vastu keset kõiki me katsumusi. „Sellepärast et meil on selline amet, nagu see on antud meile halastuse kaudu, me ei tüdi ära.“ (2 Korintlastele 4:1). Mis on see halastuse amet, mille oleme Pühalt Vaimult saanud? Ta avab me silmad sellele erilisele armule, mida Kristus me suhtes üles näitab. Ta istutab meisse ühe seesmise teadmise, et Issand on meie poolel; et Ta on meie poolt. Ühtlasi näitab Ta meile, kui pühendunud Jumal on, et hoida meid langemast; kui kaastundlik Ta on kõige suhtes, millest läbi läheme ja kui puudutatud kogu meie haavatavusest.

Võib-olla sa tunned just praegu, et sind kasutatakse ära või et keegi ei armasta sind. Saatan tahab panna sind uskuma, et Jumal on jätnud su lihtsalt saatuse hooleks ja et sa oledki väärt kannatusi ja lootusetust, mis kõik sind piiravad. Mu armsad – need on kõik põrgu valed. Enam kui midagi muud, tahab Jumal vabastada sind kõigist neist rikutud arusaamadest, mis sul Tema kohta on. Ta armastab sind väga ja on juba paika pannud aja, mil’ külvata sind üle kõigi oma armuandidega.

Taavet hüüdis oma hädas Jumala poole, olles täiega mattunud oma olukorra alla: „Mu süda on kõrbenud ja kuivanud nagu rohi, ma olen unustanud oma leivagi söömata…Ma olen uneta ja nagu üksik lind katusel. Iga päev teotavad mind mu vaenlased, mu hooplejad vastased vannuvad mu nime juures. Sest ma söön tuhka nagu leiba ja tembin oma jooki nutuga…Mu päevad on veninud pikaks nagu vari ja ma kuivan ära nagu rohi.“ (Psalmid 102:5,8-10,12). Ehk sisuliselt peitus Taaveti ägamine mõttes: „Ma olen kohutavas seisus – nii füüsiliselt, mentaalselt kui vaimselt.“ Samas oli see just see aeg, mille Jumal oli määranud Taaveti vabastamiseks ja Issand liikus kiirelt nii oma armu, abi –kui trööstiga. Taavet tunnistas: „Küll sa tõused ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud.“ (Psalmid 102:14).

Jumala päästeplaan läks käiku Taaveti kõige pimedaimal tunnil, kus ta mõtles endamisi: „Must’ pole enam midagi järgi!“ Nõnda samuti on Jumal seadnud päästehetke ja oma armu ilmutamise aja ka meiegi üle, mis sageli saabub me katsumuste kõige raskeimal tunnil. Ajal, kus me enam ei püüagi ise midagi korda saata või lahendada. Selle asemel hoopis tunnistame: „Issand, ma ei saa sellega hakkama – see on üks paras pudru ja kapsad, mistõttu annan kogu selle loo üle Sulle.“

neljapäev, 17. aprill 2014

KATMATA PALGEGA

Apostel Paulus kirjutab: „Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas…“ (2 Korintlastele 3:18). Selle termini „katmata palgega“ tuum kannab endas imelist tähendust. See tähendab täielikku pühendumist ja Jumalale antud luba paljastada iga varjatud asi oma südames, et saada sellest täiesti vabaks. Taoline katmata pale hüüab Jumala poole: „Katsu mind läbi, Issand! Vaata, kas minu sees on mingit kurjust. Näita mulle, kus elan vastuolus Su sõnaga. Tahan vabaneda kõigest, mis pole Sulle meelepärane. Tahan saada lahti kõigest oma uhkusest, ambitsioonidest, isekatest arusaamadest ja omaenda arutlemistest. Tean, et omaenda mõistusega oma olukorrast välja ei tule, mistõttu Püha Vaim – ma vajan Su väge ja tarkust. Panen maha iga inimliku lootuse lahendada asju omal moel.“ Paljude usklike jaoks on seda väga raske teha, sest nad on kogu oma kristliku elu tulnud toime omaenda tarkuse ja jõuga. Seetõttu on ka selle tunnistamine ning omapoolsest kontrollist loobumine liialt raske.

Jumal riisus mu uhkuse selles vallas juba aastaid tagasi. Seetõttu olen nüüdseks igati aldis tunnistama igat korda, kui midagi untsu keeran. Mu püsiv palve on: „Jumal, ma teen kõiki neid tobedaid asju. Kõiki neid kohutavaid vigu, mis viivad mind kõikvõimalikesse jamadesse. Palun Issand, puhasta mind sellest kõigest. Ma ise ei suuda, aga Sina suudad.“ Tänu Jumalale, kes tunneb rõõmu me segaduste klaarimisest, kui vaid otsime Tema tahet neis asjus.

See peegeldus, millest Paulus räägib, viitab peeglile. Mu armsad – meie peegliks on Jumala Sõna, mis ainukesena on täpselt võimeline peegeldama tagasi meie olukorda. Paulus ütleb meile: „Minge Jumala tõe peegli ette ja laske sel peegeldada teile oma elu. Öelge Issandale, et olete valel teel ja soovite muutuda. Paluge, et Ta Vaim õpetaks teid alistuma ja avaks Ta Sõna teile. Hüljake kõik teiste nõuanded, iseenda ideed ja sepitsused ja pöörduge täies usalduses Püha Vaimu poole. Uskuge, mida Ta teile ütleb.“ Tuginedes ainuüksi Pühale Vaimule ja jättes kõigi teiste abi kõrvale, avab Jumal te silmad. Ühtlasi saadab Ta te teele Pühast Vaimust juhitud abilisi ja te hakkate muutuma sel samal hetkel.

kolmapäev, 16. aprill 2014

VPÜHA VAIMU TÖÖ

Muutus on täielikult ja ainuüksi Püha Vaimu töö. „Kuidas ei peaks palju rohkem Vaimu amet olema au sees?“ (2 Korintlastele 3:8). Me ise lihtsalt ei suuda muuta end. Ainuüksi Jumala Vaim saab meid muuta aulise Kristuse sarnaseks. Oleme ju kõik kuulnud seda ütlust, et: „Kui inimene pöördub Jumala poole, tõstab Ta katte tema silmadelt.“ See kõik on ainuüksi Püha Vaimu töö.

Ühtlasi võime ka Piiblist lugeda: „Seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus.“ (s.17). Antud kontekstis tähendab sõna „vabadus“: mitte enam ori; vaba kohustusest; vaba; ilma ahelateta. See kõik kirjeldab vabadust, mis kaasneb me silmade avanemisega. Korraga näeme kõike uues valguses. Ainuüksi Püha Vaim saab muuta meie varasemat nägemisviisi, pöörata me elu ümber ja suunata meid õigele rajale. Ehk lühidalt öeldes peab Paulus siinse pöördumise all silmas täielikku Jumala Vaimu usaldamist. Ühtlasi tähendab see ka pöördumist kõigist ebapiibellikest nõuannetest ja omaenda ideedest ning plaanidest, alistudes täielikult Püha Vaimu kutsele, juhtimisele ja juhatusele.

Ka Paulus koges taolist pöördumist. Apostlite tegude 9 peatükis, kus teda tunti veel Saulusena, oli ta valel teel, sõites Damaskusesse kristlasi taga kiusama. Rääkides kattest silmade ees, siis Saulus uskus tõsimeeli, et teeb Jumalale suure teene, kui arreteerib usklikke ja laseb nad vangi heita. Kuid Jumal võttis selle mehe rajalt maha, tekitades kriisi tema ellu. Kui Jeesus kohtas Sauli seal Damaskuse teel, lõi Ta teda nii ereda valgusega, et see sisuliselt pimestas ta. Saul vajas tuge, et jõuda pimedana ühte kotta Damaskuses, kus ta püsis seni, kuni jumalakartlik Ananias teda sinna vaatama tuli. Ananias ütles talle: „Saul, vend, Issand on mu läkitanud - Jeesus, kes end sulle näitas teel, mida mööda sa tulid, et sa jälle näeksid ja saaksid täis Püha Vaimu.” Ja kohe langes Sauluse silmadelt otsekui soomuseid ja ta nägi jälle.“ (Apostlite teod 9:17-18). 

Saulus alistas kogu oma mineviku ja tuleviku ning kõik, mis tal oli, Pühale Vaimule ja soomused ehk kate langes koheselt ta silmilt.

teisipäev, 15. aprill 2014

MEID MUUDETAKSE PIDEVALT

Meeldib see sulle või mitte – me kõik oleme ühes või teises võtmes keset muutuste protsessi. Vaimses sfääris ei eksisteeri sellist asja kui lihtsalt olemine; meid kõiki muudetakse – kas siis paremuse või halvemuse suunas. Me kas muutume üha enam oma Issanda või selle maailma sarnaseks. Me kas kasvame Kristuses või langeme ära. Seega, oled sa vaimses mõttes muutumas üha „magusamaks“ ja Jeesuse sarnasemaks? Vaatad sa iga hommik siira mõttega peeglisse, paludes: „Issand, tahan muutuda igas eluvaldkonnas üha enam Su sarnaseks.“? Või on su südames juurdunud kibedus, mis muutunud mässuks ja südame kalkuseks? Oled ehk õppinud kaitsma end Jumala Vaimu manitseva hääle eest? Räägib su suu ehk asju, mida kunagi kristlase huulilt isegi võimalikuks ei pidanud? Oled sa muutumas üha kõvemaks ja kalgimaks?

Kui nii, siis las ma öelda sulle otse: sa ei pääse sellest kunagi, kui sa ei muutu. Su elu muutub vaid üha kaootilisemaks ja olukorrad üha halvemaks. Seetõttu lõpeta see iseenda kaitsmine ja kõige muu süüdistamine, õigustades vaid iseennast. Jumal ei kohtu sinuga enne, kuni sa ei ärka sest’ unest ega tunnista: „Miski ei muutu mu elus enne, kui mina ei muutu.“ Seetõttu hüüa täies siiruses Jumala poole: „Muuda mind, Jumal! Kaevu süviti mu sisse ja näita mulle, kus olen eksinud ja kõrvale kaldunud. Paljasta mu uhkus, viha, põikpäisus ja patt. Aita mul jätta see kõik.“

Kui mitmeid eksperte ja nõustajaid pead veel läbi käima? Kui mitmeid üksikuid õhtuid veetma ja tulemusteta jõupingutusi kogema, enne kui ärkad nägema tõde? Selleks, et tervenemine ja taastumine võiks aset leida, tuleb sul endal võtta vastutus. Sinu ime sõltub sellest, kui palju oled nõus muutuma. „Õiged kisendavad ja Issand kuuleb ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest. Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim. Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja. (Psalmid 34:18-20).

esmaspäev, 14. aprill 2014

VAATA, MIDA JUMAL TÄNA TEGI by Gary Wilkerson

Heebrealaste kiri Piiblis räägib kahte tüüpi tunnistusest. Meie eelistame muidugi esimest, kus Jumala pühad saavutasid võidu kuningriikide üle, hävitasid vaenlase ja tapsid kõik hiiglased. Teine tunnistus aga on hoopis tükkis teistsugune: kristlasi saeti pooleks, nad kogesid nälga ja külma ning pidid varjama end koobastes.

Tänapäeva kristlastel on liigagi kerge elada teiste tunnistuste põhjal. Kui sageli kuuleme end ütlevat: „Oled sa kuulnud sellest vaimulikust ärkamisest Aafrikas?“ „Ameerika kogudused teevad vaeste seas ikka tublit tööd.“ „Meie kogudus avas uksed narkosõltlastele.“ Pole kahtlustki, et peaksime rõõmustama kõigi üle, kes Kristuse nimel midagi paremaks muudavad, kuid Paulus keeldus elamast teiste tegudest: „Me ei kiitle mõõtu pidamata võõraste vaevaga, meil on aga lootus, et kui teie usk teie sees kasvab, siis kasvame ka meie üliväga meile määratud korra kohaselt.“ (2 Korintlastele 10:15).

Sa võid ehk mõelda, et su elu pole midagi väärt ja sul polegi ühtegi tunnistust, millega kiidelda, kuid see polegi teema. Kõik see võib muutuda vaid ühe usupalve läbi. Just vahetult enne üht oma jutlust, tuli üks naine mu juurde ja jagas temaga sel samal nädalal juhtunut. Ta oli 38 aastat olnud marihuaana sõltlane ja nüüd oli Jumal ta vabaks teinud! See oli juhtunud tänu kahele „tavausklikule“ meie kogudusest, kes tal külas käisid. Kui nad tema eest palvetama hakkasid, koges ta tõelist patukahetsust ja viskas kodunt välja kõik sealoleva narkotsi. Selle naise vabanemine on olnud ehe ja püsiv. Tal on uhkeldamist väärt tunnistus Jumala väest, mis vabastab, nii nagu neil kahel koguduseliikmelgi, kes teda külastasid. Jumal kasutas neid viisil, kuidas nad poleks osanud arvatagi. Seetõttu võivad kõik kolm öelda: „Vaata, mida Jumal täna tegi!“

Usk hakkab kasvama me südameis isegi väikeste asjade peale, mõistes, et: „Kui Jumal tegi seda eelmisel nädalal, võib Ta teha seda ka sel nädalal.“ Võin siinkohal uhkusega öelda, et paljud meie koguduse efektiivsed teenistused saidki alguse just sel moel – tänu sellele, et keegi otsustas teist aidata. Erinevate olukordade puhul viis mõne uskliku palve ja tegu nõustamisteenistuseni, halastusteenistuseni, jüngerlusteenistuseni või mõne muu teenistuseni. Sama võib juhtuda iga usklikuga. Ehitades üles tunnistuste ajalugu, kasvab ka me usk, et otsida ja oodata Jumalalt veelgi suuremaid asju.

laupäev, 12. aprill 2014

JÕU ALLIKAS by Carter Conlon

Mõtle hetkeks kõigele, mis takistab sind ja seisab ees pärimast Kristuse pärandit. Need võivad olla sõnad, mis räägiti su üle alles siis, kui veel väike olid: ”Sa oled nii rumal! Sust’ ei saa iialgi asja! Ma lahkun, sest sinu pärast pole mõtet jääda.“ Mida iganes ka sulle pole öeldud, või mis iganes vastuseisu sa ka praegu ei kogeks – pea lihtsalt meeles, et see kõik on selleks, et hoida sind eemal imelisest elust Kristuses.

Joosua ütles oma rahvale: „Ärge kartke maa rahvast, sest nad on meile parajaks palaks.” (4 Moosese 14:9). Ehk teisisõnu – vastuseis just hoiabki meid alal; see toidab ja kosutab meid. Otseloomulikult on see täielikus vastuolus tavapärase mõtteviisiga. Meie peame ju vastuseisu millekski täiesti kohutavaks; millekski suuremaks kui me ise. Kõige selle taustal tunneme end kui väikesed rohutirtsud – need olukorrad hirmutavad ja heidutavad meid. Aga kuidas siis ikkagi vastuseis kosutab meid?

Mäletate, kui Jeesus Samaarias teenis ja Ta jüngrid Talle toitu otsima läksid? Nad tulid tagasi Jeesuse juurde ja julgustasid Teda sööma, kui Ta vastas neile: „Minul on süüa rooga, mida teie ei tea.” (Johannese 4:32). Ehk tegelikult ütles Ta: „Mul on üks jõuallikas, millest teie veel ei tea; te pole seda kunagi proovinud ega tea ka, kuidas see teid toita võib.“ Jüngrid pöördusid seejärel üksteise poole ja küsisid: „Tunnistage nüüd üles, kes Talle vahepeal süüa tõi?“ Kuid Jeesus selgitas: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud.” (Johannese 4:34). Ehk teisisõnu: „Minu toidus on see, kui seisan silmitsi otsese vastuseisuga Jumala tahtele ja võidan selle ära Jumala väega.“ Jeesus jätkas: „Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks!” (s 35). Ei oskagi öelda, kui palju kordi olen kuulnud kristlasi ütlemas, et lõikus on tulemas – suur päev, kus paljud leiavad tee Kristuse juurde. Kuid Jeesus ütles jüngritele: „Tõstke oma silmad ja vaadake – lõikus on juba siin! Juba valmis lõikuseks!“

„Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada.” (s 36). See, kes läheb välja lõikust koguma, saab ka oma palga, milleks on Jumala varustatus ja jõud. Need saavaks osa sellele, kes ütleb: „Issand, ma annan Sulle kõik, mis mul on. Olen valmis tegema Issanda tööd sõltumata vastuseisust, millega pean ehk silmitsi seisma, sest selles peitubki mu kosutus ja toidus.“


__________
Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor. Tugev, samas kaastundlik juht, kes on pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.

reede, 11. aprill 2014

VÕIDUKA KRISTUSE HÄÄL

Kui Jumal ütles: „Veel kord panen ma värisema mitte üksnes maa, vaid ka taeva!” (Heebrealastele 12:26), ütles Ta tegelikult: „Tookord kõnelesin ma Siioni mäelt, kuid kui ma nüüd neil päevil kõnelen, raputab mu hääl nii maiseid kui vaimseid maailmasid. Kõik, mis siiani on olnud püsiv, saab värisema ja miski ei jää enam endiseks. Mida iganes ka ei kutsutaks religioosseks – olgu see siis Kristuse või kogudusega seoses – saab vappuma minu taevase hääle peale.“

Jumal oli hoiatanud Iisraeli, et kõik, kes keelduvad kuulamast Tema prohvetit, peavad andma aru Tema ees: „Ja kes ei kuula mu sõnu, mida ta räägib minu nimel, sellelt nõuan mina ise aru.“ (5 Moosese 18:19). Ehk teisisõnu ütles Ta: „Ma taban ära igasuguse sõnakuulmatuse ja te peate andma aru selle eest!“ Piiblist on näha, et need, kes ignoreerisid Jumala prohvetite sõnu, hävisid. Nad „kuivasid kokku“, kibestusid ja surid, kuna neil puudus rõõm ja rahu. „Vaadake, et teie ei tõrgu kõnelejat kuulamast! Sest kui ei pääsenud maa peal pakku need, kes tõrkusid kuulamast sõnatoojat, siis palju vähem pääseme meie, kui me pöörame selja temale, kes on taevaist.“ (Heebrealastele 12:25).

Mu armsad, samal moel ei pääse ka meie Jumala viha eest – ei rahva -ega üksikisikutena. Jeesuse hääl on just praegu raputamas rahvaid, pannes värisema erinevad institutsioonid, juhid ja majandused. Ta ütleb tuultele: „Puhuge üle maa!“. Ta ütleb pilvedele: „Hoidke vihma kinni!“ Ta kuulutab kogu maailma majandusele: „Kõik ahnus – ole hukka mõistetud!“ Ühtlasi käsib Jumal: „Vanglad - värisege! Valitsused - värisege! Finantssüsteemid – värisege! Koolid – värisege! Sõjalised jõud – värisege! Kohtud ja seadusandlus – värisege! Kõik, mis siin maa peal on – värisege seni, kuni pole midagi järgi peale Jumala.“
Mitte Saatan pole see, kes kõike raputab. Kogu maailm rappub võiduka Kristuse hääle tõttu. See Jumala kuju on tõusnud väes oma troonile, öeldes sõna ja raputades kõike.

neljapäev, 10. aprill 2014

JUMAL RÄÄGIB SELGELT

Jumal räägib meiega selgelt veel tänapäevalgi. Tema taevane hääl kõlab võimsalt üle kogu maa ja see hääl tuleb läbi ühe isiku – Jeesuse – kes istub praegu Isa paremal käel. Pane tähele neid sõnu kirjast heebrealastele:

„Teie ei ole astunud käega katsutava ja tules põleva mäe ligi, ei sünguse, ei pimeduse, ei raju, ei pasunahääle ega niisuguse kõne kõla juurde, mille kuuljad palusid, et sellele ei lisataks ühtegi sõna; sest nad ei suutnud kanda seda korraldust: „Kui ka loom peaks puutuma mäe külge, siis visatagu ta kividega surnuks!”; ja see vaatepilt oli nii õudne, et Mooses ütles: „Ma olen kabuhirmus ja värisen!” - vaid teie olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja kümnete tuhandete inglite juurde, esikpoegade koguduse juurde, kes on kirja pandud taevas, ja Jumala, kõikide kohtumõistja juurde, ja täiuslikuks saanud õigete vaimude juurde, ja uue lepingu vahemehe Jeesuse juurde, ja piserdamisvere juurde, mis kõneleb paremini Aabeli verest. Vaadake, et teie ei tõrgu kõnelejat kuulamast! Sest kui ei pääsenud maa peal pakku need, kes tõrkusid kuulamast sõnatoojat, siis palju vähem pääseme meie, kui me pöörame selja temale, kes on taevaist. Tollal pani tema hääl kõikuma maa, aga nüüd on ta tõotanud: „Veel kord panen ma värisema mitte üksnes maa, vaid ka taeva!” Sõnad „veel kord” näitavad kõigutatavate kui loodud asjade muutumist, et püsiksid kõigutamatud.“ (Heebrealastele 12:18-27).

Kujutad sa ette selle peatüki piltlikkust? Kui Jumal esimest korda kõneles, ütles rahvas: „Ära räägi enam meiega otse, vaid inimese kaudu.“ Mooses prohveteeris seepeale: „Nõnda nagu olete palunud, saab Jumal tõstma esile ühe prohveti. Ta saab olema täielikult inimene ja vahendama teile Jumala sõnu.“ Jeesus oli see tõotatud prohvet. Ta oli inimeseks kehastunud Jumal. Ta teenis siin maa peal kui inimene ja suured hulgad nägid Teda ka tõusmas taevasse inimese kujul. Nüüd aga omab Ta müstilist ihu, milleks on Tema kogudus. Samas on Jeesus endiselt lihast ja luust inimene, saades puudutatud kõigist inimlikest tunnetest, mida kogeme.
Ka tänasel päeval kõnetab Jumal meid taevast, andes teada, et Ta saab taaskord raputama kõike, mis silmapiiril.

kolmapäev, 9. aprill 2014

KÕNELGE MEILE MEELT MÖÖDA

Üks mees kirjutas meile hiljaaegu järgneva kirja: „Ma küll ei tea, kes lisas mu aadressi teie päevasõnade listi, kuid palun kõrvaldada see sealt koheselt. Ma lihtsalt ei talu teie sünget evangeeliumi kuulutust ja pidevat patu materdamist. Keegi meist pole täiuslik – ka teie mitte! Mul on kõrini teie hukule määravast evangeeliumist!“ Jesaja rääkis taolisest reageeringust, öeldes: „Sest nad on tõrges rahvas, valelikud lapsed, lapsed, kes ei taha kuulda Issanda õpetust, kes ütlevad nägijaile: „Ärge nähke!” ja ennustajaile: „Ärge ennustage meile tõtt, kõnelge meile meelt mööda, ennustage pettepilte, taganege teelt, lahkuge rajalt, jätke meid rahule Iisraeli Pühaga!” (Jesaja 30:9-11)

See väljend „kõnelge meile meelt mööda“ tähendab „kenasti, meelitavalt“. Ehk teisisõnu ütles Iisraeli rahvas: „Ärge rääkige meile enam halbu asju. Rääkige meile pigem heast käekäigust ja toredatest asjadest, mis meid ees ootavad. Aga kui mitte, siis kaduge me silmist!“ Ükski usklik, kes varjab pattu oma südames, ei taha iialgi võtta kuulda pühasid ja pattu paljastavaid sõnumeid. Taoline inimene põgeneb alati Püha Vaimu tõe sõna eest ja pöördub mõne sellise jutlustaja poole, kes võtab pattu kergemalt, pakkudes meelt mööda juttu ja meeldivaid prohveteeringuid.

Sa küsid nüüd, milline oli siis see karm sõnum, mille Jumala hääl oma rahvale Siinai mäel edastas? Ta ütles lihtsalt järgmist: „Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest…Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida…“ (5 Moosese 5:6-9).

See oli selge ja lahjendamata sõnum otse Jumala enda suust, mis oleks pidanud lennutama kogu ta rahva oma telkidesse, et hävitada seal jalamaid kõik oma ebajumala kujud. See oleks pidanud puudutama nende südameid ja tooma nad põlvedele. Kuid selle asemel kisendasid nad hoopis: „Ei mingit äikest, tuld ega maavärinaid enam! Ei mingit kuuldavat Jumala häält! Anna meile eestkostja, kes on meie sarnane ja las tema rääkida meiega. Siis me võtame kuulda ja kuuletume.“

teisipäev, 8. aprill 2014

ME VAJAME LEEBEMAT SÕNUMIT

„Aga Mooses vastas rahvale: „Ärge kartke, sest Jumal on tulnud teid katsuma, et teil oleks tema kartus silme ees, selleks et te pattu ei teeks!” (2 Moosese 20:20). „Kogu sellel teel, mida Issand, teie Jumal, teid on käskinud käia, et te jääksite elama, et teie käsi hästi käiks ja te pikendaksite oma päevi sellel maal, mille te pärite.“ (5 Moosese 5:33). Selle kõigega ütles Mooses: „Jumal ei ole te peale pahane. Seetõttu pole ka see majesteetlik kogemus midagi negatiivset. Ei. Ta lihtsalt tahab täita teid jumalakartusega. Ta tahab asetada teisse ühe võimsa relva ja Ta teebki seda, et võiksite elada võidukat elu kõik oma elupäevad.“

Sellele kõigele järgnes aga kõige ebaloogilisem loogika kogu Piiblis. Need juhid ütlesid Moosesele: „Sel päeval me nägime, et Jumal räägib inimesega, aga too jääb elama. Nüüd aga, miks peame surema? Sest see suur tuli põletab meid ära. Kui me veel edasi kuuleme Issanda, oma Jumala häält, siis me sureme. Sest kes kõigest lihast on nagu meie kuulnud elava Jumala häält rääkivat tule seest ja on jäänud elama?“ (5 Moosese 5:24-26). Ehk teisisõnu ütlesid nad Moosesele: „Me teame, et võime kuulda Jumalat kõnelemas tuleleegis ja jääda siiski elama. Kui aga peame kuulama otse Tema püha ja puhast häält, põletab see meid raudselt. Miks peaksime siis tahtma surra? Kogu maailma rahvast oleme me korra juba olnud need, kes on kuulnud Jumala häält ja jäänud elama.“

Seejärel annab Jumal meile pisut aimu sellest, mis on tegelikult toimumas: „Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja peaksid alati kõiki mu käske, et nende ja nende laste käsi igavesti hästi käiks!“ (5 Moosese 5:29). Nad austasid küll Jumalat oma sõnadega, aga nende südamed olid Temast kaugel. Tsiteerides Jesajat: „See rahvas ligineb mulle suuga ja austab mind huultega, aga ta süda on minust kaugel ja nende kartus minu ees on ainult päritud inimlik käsk.“ (Jesaja 29:13). Need isrealiidid olid nii pühendunud oma väikestele kuldkujudele, et miski ei suutnud hoida neid nende ebajumala kummardamisest. Lõpeks jõudis asi nii kaugele, et nad ignoreerisid isegi Jumala kuuldavat häält kõiges selle pühaduses ja maiesteetlikkuses.

Kui Iisraeli juhid ütlesid, et vajavad „leebemat sõnumit, muidu surevad“, oli neil enam kui õigus. Sest iga kord, kui paned tähele Püha Vaimu kuulutust, kuuldes Jumala võitud ja meeleparandusele kutsuvat sõnumit, sured sa kindlasti. Seda siis oma pattudele.

esmaspäev, 7. aprill 2014

USKUDES, ET JUMAL ILMUTAB OMA VÄGE by Gary Wilkerson

Taavet ei öelnud kunagi: „Mu isa käskis mul olla karjane – järelikult olin ma selleks parim. Võitlesin lõvide ja karudega ega kaotanud ühtegi oma lammastest.“ See oleks olnud muidugi hea tunnistus, kuid see poleks toonud au Jumalale. Ainuke Taaveti uhkustus peitus lauses: „Küllap Issand, kes mind on päästnud lõvi ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest.” (1 Saamueli 17:37).

Olles ülemteenriks Babüloonias, pani Nehemja kuninga eest veini maitstes alati oma pea pakule. Kuid tema uhkustus Jumalas oli: „Ma taastan selle linna, et tuua au Jumala nimele.“ Nehemja koges, kuidas tal sees põletas, kui Jeruusalemma tänavail Jumala pilkamist kuulis, mistõttu ta oli otsustanud taastada selle linna müürid.

Moosese tunnistus ei peitunud klauslis: „Ma elasin vaarao kojas ja omasin suurt võimu!“ Ei. Tema uhkeldus peitus sõnumis: „Jumal kõnetas mind põlevast põõsast, mispeale läksin vaarao ette ja ütlesin: „Lase mu rahval minna!“ Tema uhkeldust võis kuulda ka Punase Mere ääres: „Egiptuse sõjavägi on uppunud merre!“

Uue Testamendi usklikel olid sarnased „uhkeldamise“ hetked. Stefanos, kes oli diakon, jagas toitu lesknaistele, mis juba oli juba iseenesest hea tunnistus. Kuid tema uhkeldamist väärt tunnistus tuli veelgi enam esile siis, kui ta uskmatule rahvahulgale kuulutas. Tema võitud kõne ajas rahva nii marru, et nad haarasid kivid ja loopisid ta nendega surnuks. Stefanose tunnistus oli kaheosaline: ta oli ristikoguduse esimene märter ja tema ustav ohver mõjutas hiljem juutide innukat ründajat Sauli.

Ma pole veel kohanud ühtegi kristlast, kes poleks mõelnud: „Kas elus Kristusega pole veel midagi enamat? Millal küll näeme Jumala väe ilminguid tulemas esile selle põlvkonna keskel?“ Võib-olla seisad silmitsi millegagi, mis nõuab Jumala sekkumist. Kui nii, siis see pole koht, kus öelda: „Hakkan rohkem kirikus käima!“ See on koht, kus öelda: „Usun, et Jumal saab ilmutama oma väge mu elus. Ta saab päästma mu abielu ja lapsed ning avaldama mõju mu töökaaslastele. Ta kingib mulle tunnistuse, mida uhkusega jagada.“

Selle sõnumi eesmärk pole kelleski süütunnet tekitada. Pigem on selle eesmärgiks õhutada me südamed üles ja taandada sageli kogetav hirm ning kahtlused. Osad on loobunud uskumast juba nii kaua, et nad isegi ei usu enam, et võiks saada mõne uhkeldamist väärt tunnistuse osaliseks, kuid – Jumala Sõna ütleb midagi muud!

laupäev, 5. aprill 2014

JÕU ALLIKAS by Claude Houde

Mõtle hetkeks kõigele, mis takistab sind ja seisab ees pärimast Kristuse pärandit. Need võivad olla sõnad, mis räägiti su üle alles siis, kui veel väike olid: ”Sa oled nii rumal! Sust’ ei saa iialgi asja! Ma lahkun, sest sinu pärast pole mõtet jääda.“ Mida iganes ka sulle pole öeldud, või mis iganes vastuseisu sa ka praegu ei kogeks – pea lihtsalt meeles, et see kõik on selleks, et hoida sind eemal imelisest elust Kristuses.

Joosua ütles oma rahvale: „Ärge kartke maa rahvast, sest nad on meile parajaks palaks.” (4 Moosese 14:9). Ehk teisisõnu – vastuseis just hoiabki meid alal; see toidab ja kosutab meid. Otseloomulikult on see täielikus vastuolus tavapärase mõtteviisiga. Meie peame ju vastuseisu millekski täiesti kohutavaks; millekski suuremaks kui me ise. Kõige selle taustal tunneme end kui väikesed rohutirtsud – need olukorrad hirmutavad ja heidutavad meid. Aga kuidas siis ikkagi vastuseis kosutab meid?

Mäletate, kui Jeesus Samaarias teenis ja Ta jüngrid Talle toitu otsima läksid? Nad tulid tagasi Jeesuse juurde ja julgustasid Teda sööma, kui Ta vastas neile: „Minul on süüa rooga, mida teie ei tea.” (Johannese 4:32). Ehk tegelikult ütles Ta: „Mul on üks jõuallikas, millest teie veel ei tea; te pole seda kunagi proovinud ega tea ka, kuidas see teid toita võib.“ Jüngrid pöördusid seejärel üksteise poole ja küsisid: „Tunnistage nüüd üles, kes Talle vahepeal süüa tõi?“ Kuid Jeesus selgitas: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud.” (Johannese 4:34). Ehk teisisõnu: „Minu toidus on see, kui seisan silmitsi otsese vastuseisuga Jumala tahtele ja võidan selle ära Jumala väega.“ Jeesus jätkas: „Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks!” (s 35). Ei oskagi öelda, kui palju kordi olen kuulnud kristlasi ütlemas, et lõikus on tulemas – suur päev, kus paljud leiavad tee Kristuse juurde. Kuid Jeesus ütles jüngritele: „Tõstke oma silmad ja vaadake – lõikus on juba siin! Juba valmis lõikuseks!“

„Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada.” (s 36). See, kes läheb välja lõikust koguma, saab ka oma palga, milleks on Jumala varustatus ja jõud. Need saavaks osa sellele, kes ütleb: „Issand, ma annan Sulle kõik, mis mul on. Olen valmis tegema Issanda tööd sõltumata vastuseisust, millega pean ehk silmitsi seisma, sest selles peitubki mu kosutus ja toidus.“

Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor. Tugev, samas kaastundlik juht, kes on pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.

reede, 4. aprill 2014

VARJATUD PATT

Kui Iisraeli rahvas Siinai mäe juures laagris oli, ümbritses neid korraga tihe pimedus ja uskumatult lõõskav tuli. Keset seda kõike kõnetas neid Jumal, mille kohta on Piiblis öeldud järgmist: „Need sõnad rääkis Issand mäe peal valju häälega tervele teie kogudusele tule, pilve ja pimeduse seest…“ (5 Moosese 5:22) Iisraeli rahvas oli keset seda kõike hirmust kange. Nad olid enam kui kindlad, et surevad enne, kui Issand on oma kõne lõpetanud. Lõpuks see hääl aga vaikis; välgusähvatused ja maa vappumine lõppesid ja üsna peagi tuli taas päike välja. Ümber vaadates nägi rahvas, et kõik nende kõrvalolijad on endiselt elus. Nad olid just äsja kuulnud elava Jumala kuuldavat häält ja jäänud ellu!

Niipea, kui see imeline ilming läbi sai, kutsusid Iisraeli vanemad ja hõimujuhid kokku koosoleku. Võiks ju eeldada, et tegu oli inimkonna ajaloo suurima ülistus –ja kiituskoosolekuga, kuid see polnud seda mitte. Hämmastaval kombel ütlesid vanemad Moosesele: „Me ei kanna selliseid kogemusi välja, mistõttu ei taha enam kuulda Jumala võimast häält. Kui Ta peaks veelkord meiega niimoodi rääkima, annaksime otsad. Seetõttu tahame tänasest alates kuulda Tema häält inimhääle vahendusel.“ Taoline reageering on üle mõistuse mõistetamatu. Kuidas saaks üldse keegi reageerida taolisele aulisele Jumala imele nii? Las ma öelda, kuidas. Seda vaid seetõttu, et iisraellaste südames oli varjatud pattu. Nad olid salajased ebajumalakummardajad.

Uskumatul kombel klammerdus see rahvas endiselt oma väikeste kuldsete ebajumalate külge, mille nad olid endaga Egiptusest kaasa toonud. Apostel Stefanos ütles nende ebajumalate kohta, et need on „kujud, mis te olite teinud, et neid kummardada“ (Apostlite teod 7:43). Iisraellased olid nikerdanud need Egiptuse kuldvasikate kujude järgi, et neid ülistada. Kord olid nad hüüdnud: „Sa päästsid meid Egiptusest. Sa oled meie Jumal!“, kuid nüüd, keset kõrbe, polnud nad siiski suutnud loobuda oma kohutavast ebajumalateenistusest. Stefanos nimetas neid „koguduseks kõrbes“ (Apostlite teod 7:38). Ta oli hämmingus sellest, et vaatamata sellele, et Jumal oli kõnetanud neid kuuldaval häälel, olid nende südamed siiski ebajumalaid teenivas Egiptuses. Ta ütles nende kohta: „Kuid meie isad ei tahtnud olla talle kuulekad, vaid tõukasid ta eemale ja pöördusid oma südamega Egiptuse poole.“ (Ap.7:39).

Põhjus, miks Jumala hääl pani selle rahva värisema ja tundma hirmu selle ees, et nad surevad, peitus selles, et nad leidsid end püha ja kõikvõimsa Jumala ligiolust, mitte mingi elutu ja nikerdatud kuju juurest. Tema Vaim oli kriipinud nende hinge ja nende teadvus mõistis neid hukka.

neljapäev, 3. aprill 2014

AIDATES KAASA PALVEABILISENA

Üks pastori abikaasa jättis ühe väga kahetsusväärse sõnumi meie teenistuse telefonivastajasse, mis oli öeldud üsna „pehme keelega“: „Vennas Dave, tuhanded pastorite naised joovad salajas selleks, et matta oma valu. See on see, mida ka mina teen. Lihtsalt selleks, et summutada oma valu.“ Teised jumalasulaste naised kirjutavad ja räägivad nende lagunevatest abieludest või oma abikaasade sõltuvusest pornograafiast.

Armsad, need on inimesed, keda aitan palves. Ma palun jumalasulaste ja nende perede eest, sest tean, et nad vajavad seda. Ühtlasi olen selgeks saanud, et abistav palve toimib. Piiblis on öeldud, et kui apostel Peetrus oli vanglas ahelais, „palvetas kogudus tema pärast lakkamatult Jumala poole.“ (Apostlite teod 12:5). Ja Jumal vabastas Peetruse imelisel moel! Pauluski ei palunud ainuüksi palveabi, aga oli ka ise abiks. Ta teadis, et evangeeliumi kuulutajana on see üks osa tema kutsumisest. Ta kirjutas filiplastele: „Kõigile Filippis olevatele pühadele…ning ülevaatajaile ja abilistele…Ma tänan oma Jumalat iga kord, kui ma teid meenutan, alati igas oma palves teie kõigi eest rõõmuga tehes eestpalvet…sest teie olete minu südames.“ (Filiplastele 1:1,3-4, 7).

Tead sa mõnda kristlikku õde või venda, kelle abielu on keset suuri torme? Kui nii, siis mida sa selle heaks teed? Räägid sa vaid teistele, et: „Küll on kahju, et nende abielu on karil!“ või kannad sa nende nimed Jumala ette ja seisad nende eest palves?