reede, 29. august 2014

MU KOTID ON PAKITUD

Praegu pole enam aeg, mil piirduda kerge ja mugava eluga. Peame elama pidevas valmisolekus. „Ja sel ajal (enne kohtumõistmist) sünnib: ma otsin lampidega Jeruusalemma läbi ja karistan neid, kes tukuvad oma põhjapärmil, kes ütlevad oma südames: „Issand ei tee ei head ega kurja!” (Sefanja 1:12).

„Tukuvad oma põhjapärmil“ tähendab seda, et nad ei tunne muret millegi pärast. „Põhjapärm“ on veinist tekkiv sete, mis ladestub veinivaadi põhja. Paljud kristlased pole olnud huvitatud Püha Vaimu sütitamisest. Nad võtavad kõike vabalt, lastes kogu kõntsal settida oma südameis. Mõned on lahkunud Time Square’i kogudusest, kuna peavad kõike seal toimuvat liiga intensiivseks; liiga palju asju pannakse südamele. Seetõttu on nad liikunud edasi, püüdes leida kohta, kus nende süda rahule jäetaks. Nad ütlevad: „Ma ei talu seda pinget. Jutluste sõnum on liiga karm. Te rõhute liiga palju oma südame läbikatsumisele.“

Kuid las ma öelda teile – tõeline Püha Vaimu järgiv kogudus on kui Jumala küünal, mis kammib läbi kogu linna, muutes nende elu, kes lihtsalt vabalt võtavad, suht ebamugavaks. Jumala Sõna nimetab seda „astjast astjasse kallamiseks“ (Jeremija 48:11). „Moab on olnud muretu oma noorusest alates ja on vaikselt seisnud oma pärmi peal; teda ei ole kallatud astjast astjasse ega ole ta pidanud minema vangi; seepärast on talle jäänud alles ta maitse ja ta lõhn ei ole muutunud.“ Need inimesed ei tahtnud olla kaasatud Jumala töösse. Nad eelistasid tasast, vaikset ja häirimatut head elu, seistes vastu oma läbikatsumisele, patutunnetusele ja ülesõhutusele.

Kui me vaid teaks, kui lähedal me oleme oma Issanda tagasitulekule – lähedal ka Tema põletavale kohtumõistmisele – oleksime tänulikud Jumala õhutuste eest oma südameis. Laseksime end igal jumalateenistusel ja koosolekul „tühjaks valada“, saades lahti kogu ladestunud settest. Oleksime tänulikud jumalasulaste eest, kes õhutavad meid pidevalt õigsust täis elule ja ujutaks me hinged üle patutunnetusele toova läbilõikava tõe Sõnaga. Kohtupäeval oleme ülimalt tänulikud Jumalale, et lasime end äratada trompeti hüüul ja sellega kaasnevatel sõnumitel, mis tõid meid meeleparanduse –ja tõelise jumalakartuseni.

Minu kotid on juba pakitud ja ma igatsen kohtuda palgest palgesse oma Jeesusega!

neljapäev, 28. august 2014

VALVAKE JA OLGE KAINED

Jumal kutsub hävingupäeva lähenedes oma rahvast üles valvama ja olema kained. „Niisiis, ärgem magagem nagu teised, vaid olgem ärkvel ja kained.“ (1Tessalooniklastele 5:6). Paulus õhutab kaaskristlasi sõnadega: „Teie aga…ei ole pimeduses…Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole öö ega pimeduse lapsed.“ (1Tessalooniklastele 5:4-5). Mida ta sellega ütleb, on: „See, mis selle maailma jaoks tundub traagilise pimeda ööna ja kohutava hävinguna, tähendab teie jaoks, kes te olete ärkvel ja kained, uue päeva koitu!“ Nõnda sama kindlalt nagu me pole sellest maailmast, pole meid ka määratud osa saama pimedusest ja hävingust. „Sest Jumal ei ole meid asetanud viha alla, vaid pääste saamiseks meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi.“ (1 Tessalooniklastele 5:9).

Sünnitusvalude kasvamine ja meeletusse ning pöörasesse seisu viimine tähendab Kristuse Pruudi jaoks midagi väga aulist– me oleme ühe kriisi võrra lähemal oma igavesele kodule! Maailma jaoks tähendab see hävingut, meie jaoks aga au! Maailma jaoks tähendab see kohtumist vihaga, meie jaoks aga ülestõusmist! Ajal, mil maailm ulub ja krigistab hambaid, hüüame ja hõiskame meie rõõmust! Kõik, kes on selle kohutava pimeduse lapsed, on sel hävingu ööl purjus ja magavad: „Sest magajad magavad öösel ja joomarid on joobnud öösel.“ (5:7). „Aga meie, kes me oleme päeva lapsed, olgem kained.“ (5:8). See puudutab ükskõik, millist maist joobumust. „Joobnud olemine“ tähendab inimvaimu pöörasesse seisu viimist. See on Pauluse poolt oluline hoiatus meile. Ta hoiatab meid mitte sattuma liigsesse vaimustusse kõigist maistest asjadest kogu hävingu eelõhtul; mitte joovastuma millestki enamast kui vaid Kristusest.

„Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata. Tema vastu seiske kindlalt usus.“ (1 Peetruse 5:8-9). Peame Jeesuse tulekuni hoidma alal oma territooriumi, olles hoolsad kõiges. Kuid enam kui kõike muud, peame olema kained ja valvel. Antud kontekstis tähendab sõna „kaine“ ettevaatlikkust, tunnetust, eristamisvõimet. Ehk teisi sõnu – ära lase oma südamel kõigega kaasa minna. Ära saa liiga kaasatud ega seotud kõigi maise elu asjadega, olles neist liiga suures vaimustuses.

Tähelepanu! Võid just praegu ammutada Saatana hävitavast karikast, juures kiiruse veini. Piibel hoiatab meid, et Saatan püüab võimaluse korral petta isegi Jumala valituid. Olen sageli mõelnud, kuidas see küll võimalik peaks olema? Usun, et see ei sünni niivõrd läbi abielurikkumiste, uhkuse või isegi halbade harjumuste, kuivõrd läbi selle, et inimeste süda saab haaratud nende jaoks millestki nii ütlemata olulisest, mis neelab kogu nende aja.

kolmapäev, 27. august 2014

TEEL SÜNNITUSMAJJA

„Kui öeldakse: „Nüüd on rahu ja kindel olek”, siis langeb äkiline hukatus nende peale nagu sünnitusvalud lapseootel naise peale, ja nad ei pääse pakku.“ (1 Tessalooniklastele 5:3) . See on Jumala poolt inspireeritud Sõna ja iga see sõna on väga hoolikalt kaalutud. Häving tuleb sama kiirelt kui valud, mis tabavad sünnitamisvalmis naist. Antud piiblisalmis tähistab naine kadunud, kurja ja jumalatut ühiskonda, keda kohtumõistmine tabab otsekui sünnitusvalud. Mida lähemale sünnitus jõuab, seda tugevamaks muutuvad ka tuhud – seda nii oma sageduste kui intensiivsuse poolest. Tuhud võivad algul käia tunnise vahega, siis juba pooletunnise kuni vaid minutiliste vahedeni välja. Naine viiakse sünnitusmajja ja valud aina kasvavad, kuni korraga on ta nii suurtes valudes, et neil pole otsa ega äärt. Kogu olukorra vaimulik tähendus peitub selles, et lõplik häving saab samuti alguse valulike hoiatustega, mis muutuvad üha intensiivsemaks ja sagedasemaks.

Usun, et Ameerika on juba teel sünnitusmajja. Kui sajad Ameerika mereväelased hukkusid ootamatult ja ilma ühegi hoiatuseta Beirutis, Liibanonis, vaatasime seda kõike pealt ja olime…täiesti abitud! Mõni aasta hiljem, kui Ameerika kosmosesüstik Challenger õhku lendas ja maailm õudusega vaatas, kuidas 7 astronauti hukkusid, tundsime end taas abitutena. Ärevil olevad arstid kuulutasid AIDS’i Ameerika katkuks ja selle levik oli hirmuäratav. Teiseks katkuks on narkootikumid, mille kasutamine on samuti lahvatanud me rahva seas. Narkosõltuvus on kui vana aja must katk, mis levib halastamatult. New Yorgis, Los Angeleses ja Chicagos möllavad erinevad jõugud, kes ei tee muud kui vaid tapavad, röövivad ja ründavad. Paulus hoiatab meid, et see kõik läheb veelgi hullemaks ja Jumal kiirendab kõigi hädade kasvu veelgi.

Püha Vaim puhub samuti oma trompetit valjemini ja selle hääl kõlab kurjakuulutavalt. Me pole iialgi varem kuulnud nii palju hoiatusi. Iialgi varem pole olnud nii palju „vahimehi“, kes nutavad oma rahva pärast müüripraos. Tegelikult on neid hoiatusi tulnud juba nii palju, et paljud Jumala lapsed on muutunud juba kurdiks nende suhtes. Kogu ühiskond on sünnitusvaludes ja kohtumõistmine tuleb peagi, kuid rahvas pöördub selle asemel hoopis oma iidolite ja mänguasjade poole. Jeesus aga ütles, et peaksime rõõmustama, kui näeme neid asju sündimas, sest see tähendab, et me pääste ja lunastus on ligi. „Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!” (Luuka 21:28).

teisipäev, 26. august 2014

„PALUN ÜTLE, ET SEE POLE TÕSI!“

Kogudus ärkas üks päev ühe kohutava skandaali peale. Punastasime ja olime hämmingus, kui kuulsime ühest evangeeliumi kuulutajast, kes oli kulutanud miljoneid dollareid uhkete autode, väärtuslike juveelide, luksuskodude ja kallite veinide peale! Jumalakartmatud vaid naersid selle üle ja pilkasid usklikke, muutes ühtlasi Jeesuse nime naerualuseks ja naljade keskpunktiks. Seejärel aga jõudis kogu maailmani uudis, et üks Ameerika juhtivaid „patu vastu kuulutajaid“ tabati korraga ise patustamas! Jumala rahvas hüüdis taaskord: „Palun ütle, et see pole tõsi!“ Ja me nägime, kuidas me oma silme all mitmed teenistused kolinal kokku kukkusid. Keset kõike seda kaost kõlasid korraga väga kainestavad sõnad: „Sest aeg on kohtul alata Jumala kojast.“ (1 Peetruse 4:17).

Miks oli kogudus kõigest kuuldust nii šokis? On meid ju hoiatatud, et kohtumõistmine on ukse ees ja see saab eelkõige alguse Jumala kojast. Jumal on valmis laskma oma nime pilgata selle nimel, et äratada oma kogudust ja anda seeläbi veel viimane trump maailmale. „Kui see aga algab kõigepealt meist, missugune ots ootab neid, kes ei ole sõnakuulelikud Jumala evangeeliumile? Ja kui õige vaevalt pääseb, kuhu siis saab õel ja patune?“ (1 Peetruse 4:17-18).

Jumala kohtumõistmine oma kojas on ootamatu ja hirmuäratav, mistõttu inimeste kõrvad kumisevad hirmust, kui nad sellest kuulevad. Kui Jumal mõistis kohut Eeli koja üle, ütles Ta: „Vaata, mina teen Iisraelis midagi, mis igaühel, kes sellest kuuleb, paneb mõlemad kõrvad kumisema…Ma mõistan igavesti kohut tema soo üle patu pärast.“ (1 Saamueli 3:11, 13). Kui Jumal mõistis Iisraeli ja Manasse koja üle kohut nende rikutuse pärast, ütles Ta: „Vaata, ma lasen tulla Jeruusalemmale ja Juudale niisuguse õnnetuse, et igaühel, kes sellest kuuleb, hakkavad mõlemad kõrvad kumisema.“ (2 Kuningate 21:12). Jumal ütles Jeremijale, et Iisraeli koja üle saab peagi langema selline kohtumõistmine, et: „igaühel, kes sellest kuuleb, hakkavad kõrvad kumisema.“ (Jeremija 19:3). Heebrea keeles tähendab kõrvade „kumisemine“ kui kõrvade juures logistamist ja nende häbist punaseks muutumist. Isegi õelade kõrvad saavad punastama!

Kui me rahva kõrvad hakkavad kumisema ainuüksi sellest, mida nad Jumala kohtumõistmise tulemusena koguduses näevad ja kuulevad, milline saab siis olema veel see ootamatu, hirmuäratav kohtumõistmine kogu ühiskonna üle? Tänapäeva meedia on rõõmuga muutnud kõik usuga seonduva kui hasartmänguks. Nad on muutnud kogu rahva umbusklikuks pühaduse sõnumite suhtes ja teinud kõigist jumalasulastest šarlatanid ja petised. Oma pokaale tõstes ütlevad inimesed toostiks: „Kõigi põrgus põlevate pastorite terviseks!“ Kuid see kõik muutub üle öö. Maailma kõrvad saavad kumisema, kui ootamatu häving neid tabab! Kui ootamatu surm neid tabab! Samas võime aga kristlastena tõsta oma pilgud ja tunda rõõmu, sest me teame, et me pääste on lähedal (vt Luuka 21:28).

esmaspäev, 25. august 2014

USKU TÄIS ELU by Gary Wilkerson

Selleks, et omada Jumalale meelepärast usku, peame sageli läbi käima väga pettumust valmistavate, ärritavate ja rusikat vibutama panevate olukordade. Ehk oled sinagi kisendanud Jumala poole, öeldes: „Jumal, Sa andsid mulle oma tõotuse, aga nüüd oled võtnud kõik, mis võiks selle täitumisele eales kaasa aidata!“ Miks Jumal seda teeb? Miks Ta kõrvaldab kõik reaalsed vahendid ja võimalused, mille kaudu Ta tõotused võiks täituda? Sageli seetõttu, et meie suhe Temaga võiks tugineda pigem vastastikusele meeldimisele kui kohustustele midagi teha. Sest kui Tema tõotuste täitumine käiks läbi meie endi võimete, oleksime 24/7 aktsioonis. Kuid see pole see, mida Ta tahab. Tema igatsuseks on omada meiega püsivat ja jätkuvat suhet, mis peegeldaks meie täit usaldust Tema vastu. See on see, kuidas suur hulk tunnistajaid enne meid sai usukangelasteks. Piiblis on öeldud, et kui Jumal tõotas teha Aabrahamist kõigi rahvaste isa, pidas Aabraham oma ihu enam-vähem surnuks. See „pidamine“ viitab matemaatilisele või mõistuslikule terminile ehk siis Aabraham sai aru, et inimlikus mõttes ei vea temas miski välja, mis aitaks kaasa selle tõotuse täitumisele. Omast jõust poleks ta seda suutnud. Ja ometi võime lugeda, et: „Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai vägevaks usus.“ (Roomlastele 4:20).

Siin peitub pilt Jeesusest, kes õhutas üles ja täiustas jumalakartliku mehe usku. Mida enam Aabraham arutles teemal: „Ma ei saa sellega hakkama!“, seda enam kasvas tema usk Jumala võimesse. Ja tänu oma liha suretamisele, tõusis esile vägi, mis polnud temast enesest – see oli Püha Vaimu vägi.
Minu igatsuseks oli näha oma kadunud poega pöördumas tagasi Jumala juurde ja selleks, et näha seda sündimas, panin kogu oma usu Tema väesse, et Tema tõmbaks mu poega oma ülevoolava armastusega. Siinkohal on mul hea meel teatada, et mu poeg sai auliselt lepitatud nii Jumala - kui kogu oma perega.

Mu igatsus on näha tuhandeid kadunud hingi me linnas leidmas tee Jeesuse juurde. Samas tean, et see ei saa iialgi sündima läbi inimlike strateegiate, planeerimiste ja kavade. Neist võib küll mingil määral kasu olla, kuid ainuüksi Jeesus saab midagi korda saata oma kuningriigi heaks. Ainuüksi Tema saab täiustada meis usaldavat usku, mida läheb tarvis nägemaks suurel hulgal hingi leidmas tee igavesse ellu.

Jah, meid on kutsutud tegema asju Kristuse kuningriigi heaks. Kuid samas on meid kutsutud nii palju enamaks. Tahad sa näha Jumala eesmärke täitumas oma kogukonnas ja Tema tõotusi täitumas oma elus? Kui nii, siis kõik, mida Ta su käest ootab, on see, et usaldaksid Teda, elades usku täis elu.

laupäev, 23. august 2014

KASUTADES AEGA ÕIGESTI by Claude Houde

“Kasutades aega õigesti…” (Efeslastele 5:16). Lugedes evangeeliumites aja kohta, on oluline mõista, et Uue Testamendi kreeka keeles kasutati aja kirjeldamiseks tavaliselt kahte sõna: chronos ja kairos. Sõna „chronos“ viitab ajale selle ajalises järjekorras: sekundid, minutid, tunnid, millest saavad päevad, nädalad, kuud ja aastad. Aeg lendab kiirelt. Sõna „kairos“ aga tähendab hoopis midagi muud. Selle kirjeldamiseks on sageli kasutatud selliseid väljendeid nagu: kui aeg sai täis; aja täiuses; kui kätte jõudis aeg selle ja tolle asja jaoks.

Julgeksin siinkohal väita, et vaimne lähenemine kogu loole on eluliselt tähtis. Tahan, et näeksite, et igas päevas ja hetkes peitub võimalus langetada otsus muuta aega nii, et see ainuüksi ei „lendaks mööda“ ega läheks raisku, vaid et sellest saaks üks jumalik hetk, millesse me usuotsuse läbi vallandame midagi üleloomulikku ja vabastavat, mis võib totaalselt muuta kogu me elu.

Palun pange hoolega tähele seda olulist võtit. Üks kreekakeelseid sõnu, millest lähtub sõna hetk ehk moment, on „atomos“. On ilmselge, et sõnade „aatom“ ja „aatomi“ juured peituvad samuti sõnas „atomos“. Ehk see on täiuslik pilt sellest, mis on peidetud ühte hetke ehk momenti. Aatomi kujund tuletab meile meelde, kui kergesti võime magada maha mõne hetke või alahinnata selle potentsiaali ja võimalusi. Aatomit peetakse sümboliks täiuslikust ühtsusest, olles ise kõige väiksem osa mõnest elemendist, mida sageli kutsutakse ka taandumatuks üksuseks. Kogu loo mõte on selles, et aatomist midagi väiksemat on raske leida. See on ka põhjus, miks võime väga kergesti mõne oma olulise hetke maha magada. Nii nagu aatomitega, on ka Jumala hetkedega, mis tulevad ja lähevad, olles meile kättesaadavad lõpututel viisidel. Küll aga võivad need tunduda meile tähtsusetutena, kuna ongi tõesti vaid hetkelised.

Taolisi hetki on kerge kas maha magada või ignoreerida. Samas aga võime leida aatomi endagi hetkes. Selles imepisikeses tuumas peitub tuuma vägi ja võime vallandada seda kogu oma ulatuses. Seetõttu võtaksin kogu selle loo kokku järgnevalt: „Kui oskad hinnata hetke, olles Jumala ees palves ja langetades usus ühe otsuse, võid päästa valla vaimse aatomi piiritu üleloomuliku reaktsiooni!“


__________
Claude Houde, lead pastor of Eglise Nouvelle Vie (New Life Church) in Montreal, Canada, is a frequent speaker at the Expect Church Leadership Conferences conducted by World Challenge throughout the world. Under his leadership New Life Church has grown from a handful of people to more than 3500 in a part of Canada with few successful Protestant churches.

reede, 22. august 2014

KINNISIDEE RIKKUSEST ja ÕITSENGUST

Kohtupäev jõuab seda lähemale, mida enam ühiskond saab haaratud õitsengust ja turvatundest. „Kui öeldakse: „Nüüd on rahu ja kindel olek”, siis langeb äkiline hukatus nende peale…“ (1 Tessalooniklastele 5:3). Kreekakeelne sõna, mida Paulus kasutab „rahu“ kirjeldamiseks, on „eirene“, mis viitab õitsengule. Ootamatu häving ja hukatus tuleb esile ajal, mil’ inimese meeled ja mõtted on keskendunud maistele rikkustele. Kui valitseb rahahullus! Ahnus! Raha kokkuajamine! Jeesus hoiatas meid, et see on ka aeg, kus inimese süda veab inimest alt, tekitades suurt hirmu, kui kõik õudused maailma tabavad. Inimesed igatsevad millegi kindla, millegi turvalise järele. Nimetatud piiblisalmis pole öeldud, et see saab olema rahu ja turvalisuse aeg, vaid et inimesed ise ütlevad, et: „Nüüd on rahu ja kindel olek.“ See ongi peamine asi, millest nad räägivad. Kõik nende vestlused keerlevad raha, varade, investeeringute ja selle ümber, kuidas ja kuhu seda kõike turvaliselt paigutada.

Iialgi varem kogu inimkonna ajaloos pole inimesed olnud nii rahast juhitud. Rikkuses ja õitsengus peitub kui „Ameerika unelm“! Aktsiaturust on saanud hiiglaslik mängupõrgu. Miljonid ameeriklased mängivad lotot või külastavad kasiinosid, lootes üle öö rikkaks saada. Millest taoline kinnisidee ja sõltuvus? Aga sellest, et igaüks teab, et torm on tulekul. Kogu maailm ootab ärevalt üks päev saabuvat majanduskrahhi. Seetõttu püüavadki nad end selle kohutava aja eest kindlustada, püüdes tormist ette jõuda.

Rikkuse ja õitsengu ihalus on tunginud ka kogudusse. Oleks Paulus alles kurvastanud, oleks ta teadnud, et kord saabub päev, kus jumalasulased muudavad Kristuse lepingu raha lepinguks. Kord oli aeg, kus kogudus seisis sirge seljaga maailma ees, kandes selget tunnistust ahnuse ja materialismi vastu; asjade ja enesearmastuse vastu, saamahimu ja asjade kokkuajamise vastu. Tänapäeval näeb maailm aga kogudust kui oma suurimat konkurenti hea elu nimel võitlemise eest. Maailm naerab ja pilkab kristlasi, et nad on hüljanud Kristuse kannatused ja andnud järgi selle maailma rikkuste ahvatlustele.

„Vaadake siis hoolega, kuidas te elate: mitte nagu arutud, vaid nagu targad, kasutades aega õigesti, sest päevad on kurjad.“ (Efeslastele 5:16-17).

neljapäev, 21. august 2014

ISSANDA PÄEV TULEB ÄKKI

„Aegade ja tundide kohta, vennad, ei ole aga vaja teile kirjutada, sest te teate täpselt, et Issanda päev tuleb just nii nagu varas öösel. Kui öeldakse: „Nüüd on rahu ja kindel olek”, siis langeb äkiline hukatus nende peale nagu sünnitusvalud lapseootel naise peale, ja nad ei pääse pakku.“ (1 Tessalooniklastele 5:1-3).

Jumala kohtumõistmine tuleb äkki, kuid samas mitte ilma hoiatuseta. Jumal on tõotanud, et Ta ei tee mitte kui midagi – sh kohtumõistmise saatmine – enne, kui Ta pole sellest oma prohvetitele teada andnud. „Tõesti, Issand Jumal ei tee midagi, ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile.“ (Aamos 3:7). Jumal tõotab, et trompet saab puhuma ja Ta saab möirgama kui lõvi, et äratada oma rahvas enne kohtumõistmise saabumist. „Siis ilmub Issand nende kohale ja tema nool läheb välja nagu välk; ja Issand Jumal puhub sarve ning tuleb lõunatormides.“ (Sakarja 9:14)

Jumal puhub oma trompetit, mis kajab hoiatusena kõikjal ja kostub läbi Tema vahimeeste ja prohvetite häälte. Paulus hoiatas: „Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse, äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes, sest pasun hüüab ja surnud äratatakse üles kadumatutena, ning meid muudetakse.“ (1 Korintlastele 15:51-52). See „viimne pasun“ viitab sellele, et varem kostub ka teisi pasunahüüde. Usun, et vahetult enne seda muutust, mis toimub vaid „ühe silmapilguga“, on kõik Püha Vaimu „valvurid“ oma vahipostidel, kes kõigile silmast silma nähtavad ja kes annavad edasi viimast kutset – viimast hoiatust!

Pole ime, et Paulus kirjutas need sõnad Tessaloonika kogudusele. Miks pidi see neile nii ilmselgeks saama, et Issanda kohtupäev tuleb äkitse? Tessaloonika kogudus oli selle kirja saamise ajal kõigest 6-kuune. Eeldavasti oli Paulus rääkinud neile Noast ja Lottist ning Iisraeli ootamatust hävingust ning neil olid olemas kõik need samad Vana Testamendi näited, mis meilgi. Paulus ütleb: „On ilmselge, et Jumala kohtumõistmine tuleb ootamatult ja äkki, otsekui varas öösel! Samas ei tohiks see üllatada ühtki usklikku.“ See päev ei tohiks üllatada ühkti Jumala last ja igaüks meist peaks teadma, kuidas Jumal tegutseb, sest meil on Tema Raamat selle kohta.

kolmapäev, 20. august 2014

ÜLELOOMULIK RAPUTAMINE

Tuginedes Heebrea kirjale, on ainuke põhjus, miks Jeesus viimseil päevil oma Vaimu välja valab, selles, et raputada Jumala koda. Kõik, mis on ebapüha, ebapuhas ja lihalik, saab läbi raputatud, ära pühitud ja välja aetud.

Meie teenistus saab pidevalt kirju Jumala kallitelt pühadelt, kes kurvastavad selle üle, mida näevad oma kogudustes sündimas. Pidevalt käib üks trangel „uute tegevuste“ ümber ja igapäevaselt tulevad ilmsiks kõikvõimalikud hullumeelsused – lihalikud ilmingud ja rumalad käitumisviisid. Üks inimene kirjutas, et nende koguduses leiavad iga nädal aset punk-rock kontserdid, kus esinevad artistid, kes käituvad ja näevad välja kui ilmalikud, Saatanast mõjutatud kujud. Teised kurdavad jälle tühjade, kuivade ja kõike sallivate jutluste üle.

Las ma öelda teile – see kõik saab muutuma. Jumal saab väga võimsalt sõna võtma, paljastades kõik, mis on võlts. Kuidas aga see raputamine ja paljastamine toimub? See toimub läbi isiku, kellel nimeks Jeesus! Ta on tõotanud kõnetada kõiki, kes elavad patus, sõnakuulmatuses ja selle maailma asjadest kinni hoides, mille Tema on hukka mõistnud. Ja pole kahtlustki, et Ta hääl saab olema eksimatult selge. Esmalt kõnetab Ta õrnalt igat tagasilangenut, öeldes: „Miks sa ometigi ei võta kuulda mu anumist ega pöördu tagasi mu juurde? Miks oled sa sulgenud oma kõrvad mu kutse ees parandada meelt ja lasta mul taastada oma elu? Tule mu juurde just praegu, enne kui su elu varemeteks variseb.“ Jeesus kõnetab ka jumalakartlikke mehi ja naisi, kes püüdlevad tõe, puhtuse ja pühaduse poole. Ta on tõstmas isegi praegu üles inimesi, kelle südamed on Tema raputuse ja meeleparandusele kutsuva sõna vastu võtnud. Nad on sulgenud end oma palvekambrisse ühes oma Issandaga ja Ta annab neile väe kõnelda Tema eest.

Seega, kuidas Jumal sind saab kõnetama? Oled sa valmis võtma vastu Tema raputavat sõnumit, lastes sel teha oma töö su südames? Või elad sa kahepalgelist elu, lubades endale ka ringi tõmbamist, abielurikkumist, vihkamist ja kibestumist? Kui kuulutad, et Kristus on su Issand, aga samal ajal omad siiski varjatud pattu oma elus, võid olla kindel, et kuuled Teda peagi ütlemas: „Miks sa ei pöördu tagasi mu armu poole? Miks sa seda pidevalt tõrjud? Sa oled ju kuulnud mu armastavat kutset ja maitsnud mu headust, aga ometigi lähed oma teed. Miks?“

Siinkohal on aga ka häid uudiseid: see üleloomulik raputamine – Jumala suurpuhastus nii kogu rahva kui koguduste seas – saab rajama ühe vankumatu aluse. See toob esile püha ja poogitud koguduse – uhkeldava pühade jäägi, kes elavad jumalakartuses ja Kristuse õigsuses.

teisipäev, 19. august 2014

JUMAL ON SEE, KES KOKKU LOEB

Paljud kristlased on muutunud viljatuks tänu sellele, et nad on istunud surnud kogudustes ja kuulanud pastorit, kellel puudub vähimgi võidmine Jumalalt. Kõige selle keskel on nad kui vaimselt näljutatud, omamata mingit vaimulikku meelevalda. Perekonnad kannatavad, lapsed langevad usust ja abielud lagunevad. Palju Iismaele sünnib tänapäeva kogudustes. Iismael sümboliseerib „lihalikku“ ja paljud kristlased ongi seotud kõige lihalikuga, kuulutades samas end õiguse pärijaiks.

Kuid Jumal saab puhastama ja tervendama lapsi, kes on Tema südame järgi ja andma neid kogudusele. „Hõiska, sigimatu, kes pole sünnitanud, rõkata rõõmust ja ilutse, kes pole olnud lapsevaevas! Sest vallalisel saab olema rohkem lapsi kui abielunaisel, ütleb Issand.“ (Jesaja 54:1). Jumal ei räägi siin ainuüksi Iismaeli kodade tühjendamisest ja rahvahulkade üleandmisest õigetele. Asi on palju sügavam kui rahvahulgad, numbrid või edu. Pealegi, Jumal on see, kes saab kõike kokku lugema, mitte inimesed! „Kas ma peaksin olema hea väärade vaekausside ja võltsitud vihtidega kukru juures?“ (Miika 6:11)

„Issand loeb ära, kui ta rahvast kirjutab raamatusse: „See on seal sündinud.” (Psalmid 87:6). Sa võid ehk vaadata mõndade suurte kristlaste kogunemiste peale, kus võib-olla lauldakse kõva häälega ülistuslaule ja tõstetakse käsi taeva poole. Kuid Jumalale ei avalda need massid vähimatki muljet. Rockbändid tõmbavad ka suuri masse ligi, kuid seal puudub Jumala ülistus. Seetõttu Jumal ka teab, kes on tõeliselt pühad ja kes siplevad tegelikult patus.

Viimse aja ärkamine saab sündima vaid seetõttu, et Jumalal on kahju omaenda nimest. Ta saab pühitsema oma nime kogu maailma ees. Las ma jagada teiega võrratut prohveteeringut Hesekieli raamatust: „Kuid mul on neist kahju oma püha nime pärast, mida Iisraeli sugu teotab paganate seas, kuhu nad on tulnud. Seepärast ütle Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Ma ei tee seda teie pärast, Iisraeli sugu, vaid oma püha nime pärast, mida te olete teotanud paganate seas, kuhu te olete tulnud. Ma pühitsen oma suurt nime, mida paganate seas on teotatud, mida teie nende keskel olete teotanud. Ja paganad saavad tunda, et mina olen Issand, ütleb Issand Jumal, kui ma nende silme ees osutan oma pühadust teie juures. Ma võtan teid ära paganate seast ja kogun teid kõigist maadest ning toon teid teie oma maale. Ja ma piserdan teie peale puhast vett, et te saaksite puhtaks; kõigist teie rüvedusist ja kõigist teie ebajumalaist ma puhastan teid.“ (Hesekieli 36:21-23).

esmaspäev, 18. august 2014

TÄIUSLIK USU TÄIDESAATJA by Gary Wilkerson

„Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale.“ (Heebrealastele 12:2). On päris palju asju, mida ma kogu südamest saada või kogeda tahaksin, kuid mis pole Jumalast. Nii näiteks sooviksin ma, et meie Colorado Springs’i kogudus näeks lähiaastakümnete jooksul kümneid tuhandeid inimesi tulemas Kristuse juurde. Jumal pole küll seda mulle tõotanud, kuid sellest hoolimata loodan ja palun, et Ta kutsuks kõik kadunud hinged oma armastavasse embusse.

Peame kõigi oma lootuste osas olema väga ettevaatlikud, et me ei muudaks neid automaatselt Jumala tõotusteks. Jumala tõotustes saab kindel olla vaid seeläbi, kui leiame neile kinnitust Jumala Sõnast, palves või vahel ka kaaskristlaste läbi. Sest see on üsna lihtne kuulda omaenda ambitsioonide ja igatsuste häält, ajades selle sassi Jumala häälega. Me võime loota teatud asjade sündimist – sh heade asjade – kuid ometigi ütleb Jaakobus, et Jumal ei anna meile paljusid neid asju, kuna need on sündinud meie endi püüdlustest ja lihalikest himudest. Selle asemel lihvib ja täiustab Jumal hoopis me usku, pannes need asjad üldse kõrvale. Keskealise mehena võin juba öelda, et olen rõõmus, et Jumal seda teeb. Olles 30-ndates, oli päris mitmeid asju, mida tahtsin, kuid mille osas olen tänulik, et Jumal neid ei andnud. Oma armu läbi nägi Ta paremini, mida vajasin, mistõttu Ta ei lasknud sündida asjadel, mida ainuüksi mina tahtsin. Meie usku lihvides, saavad tõusma esile need asjad, mida Tema algatab – asjad, mis on sündinud Temast ja mitte meist endist – ning need saavad kuidagi elavaks me südameis.

„Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse.“ (Heebrealastele 11:1). Mida enam Jumal me usku puhastab, seda enam me kindlus kasvab. Me kasvame tunnetuses, öeldes: „Jaa, see on tõesti sõna Jumalalt, see teine aga mitte. Ta kinnitab oma tõotust mulle – läbi Piibli, läbi palve ja läbi mu kristlastest õdede-vendade.“ Usk loksutab need asjad paika me sees, nii et Heebrea 11:1 kohaselt tekkib meil veendumus sellest, mida me veel ei näe, kuid mida usume siiski sündivat.

Kõik Heebrea kirja 11-peatükis nimetatud usukangelased omasid taolist lihvitud usku. Tuginedes sellele samale peatükile, hindas Jumal Aabelit tema usu pärast. Noad ei ülendatud mitte „õige sõnumi“ kuulutuse, vaid tema usu pärast. Nõnda samuti ülendati Moosestki eelkõige tema usu pärast.

laupäev, 16. august 2014

EHE ARM by Nicky Cruz

Miski ei liiguta Jumalat enam kui alandlik süda ja armulik vaim. Jumal reageerib armule, sest ainuüksi kaastunne on see, läbi mille võime Teda tõeliselt tundma õppida. See on ühe tõelise Kristuse järgija eristatav tunnus.

Me pole iialgi lähemal Jumala südamele, kui siis, kui kellelegi andeks anname. Ühtlasi pole me eales nii kaugel Jumalast, kui siis, kui viha peame. Jeesus ütles: „Sest kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks, kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks. (Matteuse 6:14-15). On vaid mõned üksikud piiblisalmid, mis annavad nii selgelt mõista Jumala ootustest. Kui sa ei andesta – ei andesta Jumal ka sulle.

Kuulsin mõned aastad tagasi paarist naisest, kes ärkasid öösel selle peale üles, et nende kodu rööviti. Üks naistest oli piisavalt kärme ja helistas politseisse, kes vaid mõne minutiga sündmuskohale jõudis. Mitmed politseiautod saabusid sireenide huilates ja noor vargapoiss peeti kinni.

Ajal, mil’ politseiülem veel majas viibis ja ohvritelt raporti jaoks vajalikku infot kogus, küsis üks naistest, mis kinnipüütud noormehest saab? „Ta üle algatatakse kohtuprotsess ja ta saadetakse vangi“, vastas politseinik. Ajal, mil mees veel rääkis, meenutas Jumal naisele ühte sarnast intsidenti, mis oli toimunud vaid mõni kuu varem. Tema enda poeg oli sooritanud kuriteo ja viidi politsei poolt minema. Kahju kannatanud perekonnal hakkas aga temast viimasel hetkel hale meel ja nad andsid talle ta teo andeks. Vaatamata kohtuniku keelitamisele, võtsid nad oma hagi tagasi ja ta poeg pääses vabadusse. Ja siis naine koges, kuidas Jumal ütles talle: „Ma tahan, et näitaksid üles samasugust andestust!“

On olemas teatud sorti kaastunnet ja armu, mis esitab inimloogikale väljakutse. Uskmatud ei saa sellest aru ja harva saab selle eest ka mingit tasu. Andestada kellelegi, kes on meie vastu eksinud, on üks kõige raskemaid asju, mida Jumal saab meilt paluda. Samas on arm just see, mida Ta kõige enam oma järgijates näha tahab.


__________
Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys, peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“

reede, 15. august 2014

VILJATU KOGUDUS SAAB TOOMA ESILE PALJU LAPSI

„Hõiska, sigimatu, kes pole sünnitanud, rõkata rõõmust ja ilutse, kes pole olnud lapsevaevas! Sest vallalisel saab olema rohkem lapsi kui abielunaisel, ütleb Issand.“ (Jesaja 54:1).

Mõned väidavad, et see viimsete aegade kogudus ei ole viljatu. Viidatakse kõikvõimalikele superkogudustele ja paljudele erinevatele teenistustele. Viidatakse suurtele hulkadele, kes käivad erinevatel ususeminaridel, konverentsidel ja kontsertidel ning kes ammutavad erinevatest kristlikest raamatutest, kassettidest ja videotest. Kuid see, keda Jumal vaimulikeks lasteks peab ja kelleks kogudus oma vaimulikke lapsi kutsunud on, on kaks täiesti eriasja. Sel ajal, kui kogudus on keskendunud inimeste arvu, mõjuvõimu ja edukuse kasvule, hüüab Paulus: „Mu lapsed, kelle pärast ma olen jälle lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!“ (Galaatlastele 4:19). Seetõttu ütleks ka Paulus meile: „Ärge rääkige mulle sellest, kui paljud käivad te koguduses või erinevatel üritustel. Ärge rääkige mulle sellest, kui palju kristlikku kirjandust või Piibleid te välja annate, vaid rääkige sellest, kui paljud on muutunud Kristuse sarnaseks!“

Usun, et Jumal vaataks viimase 20-30 aasta peale kui oma Sõna põua-aastatele. Kui aastatele, mille röövikud on nahka pistnud; kus on järgitud omaenda huve; kus jumalakojas on kummardatud võõraid ja kus on võidutsenud uhked ning ennasttäis jutlustajad, rahahullus, oma impeeriumite rajamine ja pinnapealsus. „Nad on olnud Issanda vastu truuduseta, sest nad on sünnitanud võõraid lapsi.“ (Hoosea 5:7). „Mina olen sind istutanud heaks viinapuuks täiesti puhtast seemnest; kuidas sa küll oled muutunud mulle võõraks kärbunud viinapuuks?“ (Jeremija 2:21).

Jumal on tõotanud, et viljatu viimse aja kogudus saab tooma esile suurel hulgal lapsi. „Tee avaraks oma telgipaik ja su elamute vaipu venitatagu! Ära ole kokkuhoidlik! Pikenda oma telginööre ja kinnita vaiu! Sest sa levid paremale ja vasakule...“ (Jesaja 54:2-3). Jumal saab kõrvaldama kogu häbi ja süüdistuse viimse aja koguduse pealt. „Ära karda, sest sul ei ole vaja häbeneda, ja ära tunne piinlikkust, sest sa ei jää häbisse, vaid unusta oma noorpõlve häbi ja ära meenuta enam oma lesepõlve teotust!“ (Jesaja 54:4).

kolmapäev, 13. august 2014

LÕPLIK TAGASIKUTSE

Jumal tunneb suurt muret nende oma armsate pärast, kes on kord olnud Tema omad, kuid kes on jäänud alla ootamatutele kiusatuste tormidele. Ta tahab anda oma tõotuse neile, kes hetkel keset suuri katsumusi. Ta tahab kutsuda enda juurde tagasi kõik tagasilangenud ja hüljatud inimesed.

„Sest sinu Looja on su mees, vägede Issand on tema nimi; sinu lunastaja on Iisraeli Püha, teda nimetatakse kogu maailma Jumalaks. Sest nagu hüljatud ja sügavasti kurvastatud naist kutsub sind Issand. Ja noorpõlve naine - kas teda saakski põlata? ütleb su Jumal. Ma jätsin su maha üürikeseks hetkeks, aga ma kogun sind suure halastusega. Ülevoolavas vihas peitsin ma oma palge silmapilguks su eest, aga ma halastan su peale igavese heldusega, ütleb Issand, su lunastaja.“ (Jesaja 54:5-8). See on prohveteering viimse aja kogudusele, mille Ta vaid hetkeks hülgas.

Kes see oli, kelle Ta hetkeks hülgas? Ja mis pani Teda hetkeks oma palet peitma? „Vaid teie süüteod on teinud vahe teie ja teie Jumala vahele, teie patud varjavad tema palge teie eest, sellepärast ta ei kuule.“ (Jesaja 59:2). Jumal pole küll end lahutanud tänapäeva kompromissidele läinud kogudusest, kuid Ta on pidanud peitma oma palge mõneks ajaks tema eest. Kogudus on pööranud selja oma Issandale. „Nõnda ütleb Issand: Kus on teie ema lahutuskiri, millega ma tema olen ära saatnud? Või kellele oma võlausaldajaist ma olen teid müünud? Vaata, te olete müüdud oma süütegude pärast, ja teie üleastumiste pärast on teie ema ära saadetud.“ (Jesaja 50:1). Jumal ütles: „Te jätsite mu maha. Te sooritasite nö abielurikkumise. Mitte mina ei jätnud teid, vaid teie jätsite minu! Seetõttu pidin ma teid salgama, sest te pöördusite prostitutsiooni poole.“ Kogudus põrutas Babüloni poole, olles samal ajal ametlikult lahutamata Jumalast. Jumal ütleb: „Näidake mulle paberit! Näidake mulle dokumenti, mille alusel ma müüsin teid Saatanale!“ Ehk siis Ta ütleb: „Jah, me ei ela ehk hetkel koos, kuid meie lahutus pole lõplik. See liit pole lootusetu! Sest mina armastan teid endiselt! Teie jätsite minu ja ma hüüdsin ning hüüdsin, kuid te ei võtnud mind kuulda.“ „Miks ei olnud kedagi, kui ma tulin, ei vastanud keegi, kui ma hüüdsin?“ (Jesaja 50:2).

Jumal tõotab sellele patust läbi-imbunud ekslevale naisele: „Ma kutsun su tagasi.“ „Sest nõnda ütleb Issand: Hinnata teid müüdi ja rahata teid lunastatakse.“ (Jesaja 52:3). Ja veel: „Sest nagu hüljatud ja sügavasti kurvastatud naist kutsub sind Issand.“ (Jesaja 54:6). Isegi juba praegu võib kuulda seda lõpuaja kutset: „Aga ma kogun sind suure halastusega.“ (Jesaja 54:7).

teisipäev, 12. august 2014

JUMALA ÕIGETE ÄRKAMINE

Siinkohal tahan esitada ühe väite, tehes seda suurima vaimse autoriteediga, mis eales kehtiv. Väite, mis lepinguliselt sama kindel kui see, mis kunagi Noale anti. Kord saabub päev, mil’ tuleb esile lõplik, kesköö tunni ärkamine; miski, mis tungib esile igast uksest ja aknast. Siion saab ägama sünnitusvaludes, aga talle antakse palju, palju lapsi. Seal saab olema palju rõõmu ja hõiskamist ning Siion ütleb: „Kust nad küll kõik tulid?“ See saab olema Jumala õigete ärkamine.

Olen aastaid kuulnud, kuidas vana-aja jutlustajad on rääkinud lõpuaja ärkamisest. Üks mu armas sõber on kuulutanud seda üle 65 aasta. Tänapäeva noored jutlustajad paluvad selle ärkamise pärast, igatsedes näha Jumala suuri tegusid ja mitte lugeda neist vaid raamatutest. Ainuüksi mineviku ärkamiste kuulutamisest enam ei piisa. Aga miks üldse paluda ja oodata lõpuaja ärkamist, kui Piibel sellest midagi ei räägi? Kui Piibel ütleb, et suur lootus ootab meid teispool igavikku, piisaks ju ainult evangeliseerimisest ja jutlustamisest, muretsemata tulemuste pärast. Kui aga ärkamise kohta on antud tõotus, peaksid kristlased seda nägema, sellest kinni haarama ja usus paluma, teades, et Jumal on seda tõotanud. Aga on see siis Ta Sõnas kirjas? On. Vastav tõotus peitub Jesaja 54 peatükis. See on selle põlvkonna jaoks üks olulisemaid peatükke Jumala Sõnas. Siin on selgelt kirjas, mida Jumal plaanib oma koguduse –ja rahvaga lõpuaegadel teha. See peatükk kuulutab ette, mis saab sündima nii Times Square’i koguduses kui igal pool mujal, kus leidub januseid südameid. See saab sündima nii Venemaal kui Hiinas; igal maal ja saarel alates Põhjapooluselt kuni Lõunani välja.

Kogudus saab kogema väljateenimatut armu, armastuse ja headuse väljavalamist. See tuleb suure kannatuste ajal, kus tormid möllavad, kõik on ärevil ja ühiskonda solgutatakse siia-sinna. Jumal aga tõotab, et Ta saab ilmutama end suures headuses: „…aga ma halastan su peale igavese heldusega, ütleb Issand, su lunastaja… minu heldus ei liigu su juurest ja minu rahuseadus ei kõigu, ütleb Issand, su halastaja.“ (Jesaja 54:8-10). Kõik see, mida Jumal ütleb oma kogudusele, seda Ta ütleb ka igale usklikule. Igale ühele, kes „ vilets, vintsutatu, trööstimatu!“ (Jesaja 54:11).

esmaspäev, 11. august 2014

USUELU by Gary Wilkerson

Enamus meist sooviks omada võimet teha teatud asju elus, mida me tavapäraselt ei suuda. Asju, mis pole ainuüksi rasked, aga lausa võimatud.

Isegi kõige pühendunumad Jeesuse järgijad ei suuda korda saada teatud asju, kuid me teame Üht, kes suudab. See imeline asi elus koos Jeesusega peitub selles, et see kaasab meid imelistesse asjadesse, mida me ise omast jõust ei suudaks. Muide, Jeesus lausa kutsub meid osalema asjades, mida me ise ei suuda: näha oma lähedasi tulemas usule; näha katkisi abielusid taastumas ja tervenemas; näha oma kogukonna päästmata inimesi saamas päästetud lootusetust igavikust. Tänu oma usule Jeesusesse, me saame näha – ja ka osaleda – kõigis neis asjus, mis on saavutatavad ainuüksi Tema väe, majesteetlikkuse ja meelevalla kaudu.

Heebrea kirja 11 peatükki tuntakse kui „Usu saali“ peatükki, kus on nimetatud erinevaid inimesi, kes tänu oma suurtele usutegudele olid meelepärased Jumalale. Alates Aabrahamist, Saarast, Taavetist, Saamuelist ja Giideonist kuni suure hulga teiste inimesteni välja, me näeme, et usklikke tunnustati mitte nende talentide või saavutuste eest, vaid selle eest, et nad uskusid Jumalat tegevat midagi, mis ületas nende endi võimed. Üheskoos moodustavad nad usuelu „suure tunnistajate pilve“ (Heebrealastele 12:1).

See kõik ütleb meile, et üks usuelu ootab elamist. Ja selleks, et seda elu kogeda, kutsutakse meid üles panema maha kõik koormad, mis takistavad meid uskumast: „Pangem maha kõik koormav ja patt.“ (Heebrealastele 12:1). Mis on need koormad, mis saavad takistuseks me usule? Ma tean paljusid kristlasi, keda koormab uskmatus. Kaaludes oma olukordi, mõtlevad nad: „Mu vajadused ei saa kunagi täidetud. Olen palunud lõputuid palveid ja palunud ka teisi palvetada mu eest, sh koguduse juhte, kuid vastust ei kusagil. Miski, mida olen proovinud, ei toimi!“

Paljude probleemiks on see, et nad vaatavad enam oma olukordade kui Jumala peale, kes valitseb iga olukorra üle. Nende usk jääb pidama koormate taha, mis nii hõlpsasti takerdab neid (12:1). Kuid ma võin kinnitada teile, et mida iganes Jumal on tõotanud, seda ei saa takistada miski. Iga sõna, mille Ta välja saadab, saab ühel või teisel moel täidetud. Saatan teab seda ja ainuke asi, mida ta teha saab, on aeglustada Jumala tõotuste täitumist, veendes meid mattuma oma raskuste alla. Kui su olukord tundub lootusetu, kutsub usuelu sind üles uskuma, et „Jumal saadab ühel päeval täide selle, mida mina olen hetkel võimetu ette kujutama.“

laupäev, 9. august 2014

VÕIME SAAVUTADA USKUMATUID ASJU by Jim Cymbala

Jumala tööd saab teha ainuüksi Jumala väes. Kogudus on vaimne organism, mis võitleb vaimseid võitlusi ja ainuüksi vaimne vägi saab panna asjad toimima nii nagu Jumal on seda plaaninud.

Kogu loo võti ei peitu mitte rahas, organisatsioonis, tarkuses või hariduses. Kas sina ja mina näeme neid tulemusi, mida Peetrus nägi? Kas me juhime tuhandeid mehi ja naisi Kristuse juurde nii nagu Peetrus seda tegi? Kui mitte, peame pöörduma tagasi selle väeallika juurde, mida tema kasutas. Vahet pole, millise keskkonna, kultuuri või linnaga on tegu – Jumalal pole iialgi jäänud puudu väest, et tegutseda läbi Talle kättesaadavate inimeste, et tuua au oma nimele.

Kui me pöördume siiralt Jumala poole, siis ka näeme, et Ta kogudus liigub alati edasi ja mitte tagasi. Me ei suudaks iialgi pakkuda omast jõust seda, mida maailm vajab või ootab. Meie suhtumine ja hoiak peavad alati olema võitlusvalmis, jõulised ja julged. Need on just need omadused, mis olid iseloomulikud kindral William Booth’ile ja tema poolt rajatud Päästearmeele, kui nad vallutasid Londoni slumme. Need olid iseloomulikud ka ammusele misjonärile Hudson Taylor’ile Hiinas ja kõigile ärkamisaja kuulutajaile Ameerika esiliinil, kes julgelt kuulutasid tõde armastuses.

Sarnane lugu leiab ka aset Taaveti ja Koljati loos, kus hiiglane läheb närvi oma noore vastase peale. „Kas ma olen koer, et sa tuled mu juurde kepiga?” (1 Saamueli 17:43). Koljati uhkus sai ilmselgelt pihta. „Tule mu juurde, ja ma annan su liha lindudele taeva all ja loomadele väljal!” (1 Saamueli 17:44). Kas Taavet kohkus sellest tagasi? Varjus ta strateegiliselt mõne puu või põõsa taha, et võita pisut aega? Absoluutselt mitte! „Ja sündis, kui vilist tõusis ja tuli ning lähenes, et Taavetit kohata, siis ruttas Taavet ja jooksis rinde poole vilistile vastu.“ (1 Saamueli 17:48). See on pilt sellest, mida Jumal ootab meiltki täna – et me jookseks oma vaenlasele vastu!

Taaveti sõjavarustus oli naeruväärne: ling ja viis siledat kivi. Kuid vahet polnud! Pealegi kasutab Jumal veel tänapäevalgi naeruväärseid vahendeid nõtrade inimeste käes, et ehitada üles oma Kuningriiki. Olles kindlustatud nii palvete kui Tema väega, võime korda saata uskumatuid asju.


__________
Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber ja pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.

reede, 8. august 2014

SÜNDINUD JUMALA AU LÕÕMAS

Uue Testamendi kogudus sündis Jumala au lõõmas. Püha Vaim langes nende üle tulega ja algkoguduse kristlased rääkisid keeltes ja prohveteerisid. Nad kogesid jalust niitvat patutunnetust ja suurel hulgal rahvast pöördus Jumala poole. Jumalakartus tuli nende üle ja kõigi üle, kes neid nägid. Vanglamüürid ei suutnud neid pidada ega tormid uputada. Imed ja tunnustähed sündisid kõikjal. Kartmatud evangelistid kuulutasid kõikjal Jumala Sõna ja kui nende vara rööviti, pidasid nad seda lausa rõõmuks. Kui neid kividega loobiti, poodi, põletati või risti löödi, läksid nad ometigi edasi lauldes ja Jumalat kiites. See oli üks võidukas kogudus, kes ei kartnud Saatanat ega kummardanud ebajumalaid; keda ei kõigutanud ei möllavad katkud ega tagakius. See oli Kristuse verega pestud kogudus, kes nii elas kui suri võidus.

Milline aga saab olema viimse aja kogudus? Kuidas läheb see kogudus oma lõputundidel välja? Kui end paksuks söönud, edukas ja iseenda huve otsiv kogudus või vaid käputäis tõelisi usklikke, kes hoiavad kinni Jeesusest, nähes samas, kuidas surm ja usust taganemine otsekui vähk kõike hävitab? Kas usklike külmus ja ükskõiksus jätab neid nõrka, jõuetusse ja pilkealusesse seisu? Võite kindlad olla, et ees ootab palju langemisi ja usust taganemist. Maad võtab otsekui vaimulik prostitutsioon, mis vohab kõikjal. Ja kuna patt võtab võimust, kahaneb nii mitmetegi armastus Jumala vastu. Palju tõuseb esile pettureid, kes jagavad deemonlikku õpetust. Paljude kõrvad kihelevad, et kuulda kõrvu paitavaid jutlusi. Valeõpetused ja pettus lähevad lausa nii suureks, et isegi Jumala valitud pannakse kõvasti proovile.

Kuid Kristuse kogudus ei lähe välja longates ja nuttu tihkudes. Ta läheb võidukana, omades kirjeldamatut rõõmu ja kandvat rahu. Ta läheb välja, olles vaba kõigist sidumistest ja seistes jalgupidi Saatana kõri peal. Ja igaüks, kes sellesse tõelisse kogudusse kuulub, elab ja sureb ilma vähimagi hirmuta. Kiusaja vägi saab murtud. Kristlased saavad olema pühad ja kiskuma maha ebajumalaid. Nad saavad olema sama tugevad Kristuses nagu seda oli algkogudus.

„Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale.“ (Apostlite teod 2:17).

teisipäev, 5. august 2014

ME EI TOHIKS IIAL ALLA ANDA

Tänapäeval leidub üle maailma suurel hulgal kristlastest lapsevanemaid, kes ägavad oma laste pärast, kes elavad Saatana suure meelevalla all. Näen oma koguduses emade kurbust, kes külastavad oma poegi vanglas. Nad teavad, kui valus on istuda ühelpool paksu klaasi ja vaadata läbi selle oma poega, kes kunagi oli õrna hingega. Kuid mingil moel sattus ta uimastite küüsi ja sooritas seejärel kuriteo, et toetada oma uimastisõltuvust. Nüüd aga istub ta kinni, muutudes veelgi kalgimaks. Ema on palunud ta eest aastaid, kuid on nüüdseks juba kaotamas lootust. Ta ei usu enam, et poeg võiks eales muutuda.

Näen ka murtud südametega isasid, kes poleks eales osanud arvata, et nende tütreraas hakkab üks päev uimasteid tarbima. Isa nägi, kuidas ta tütar sattus kooli ajal valesse seltskonda ja sealt omakorda sõltuvuse küüsi. Peagi muutus aga tütar nii mässumeelseks, et isa pidi paluma tal kodust lahkuda, kuna tema käitumine hakkas mõjutama pere teisi lapsi. Nii et nüüd on ta tänavatel, müümas oma ihu, et saada raha uimastite tarvis. Isa aga lebab õhtul voodis ja valab tonnide viisi pisaraid, olles kindel, et on kaotanud oma tütre igaveseks.

Tean ühte isa, kes sõitis kord slummidesse, et leida sealt oma narkosõltlasest poega. Ta pidi mitme inimese käest järgi küsima, enne kui siis üks teatas, et ta poeg on narkokoopas. Sinna sisse astudes leidis isa eest vaid kui riismed pojast, keda ta kunagi tundis. Uimastite tarbimise tõttu nägi ta välja kui luu ja nahk. Kui isa teda enesega tagasi koju minema anus, ei vaadanud noor mees ta poolegi, vaid ütles: „Kao ära! Mu elu on nüüd siin ja selline.“ Isa lahkus pisarais. Ta oli kaotanud kogu lootuse ja ta mõtles: „See on mu poeg seal, kes on suremas ja kes ometi ei lase mul end aidata.“

Saatan on öelnud kõigile neile vanemaile, et nende laste seis on lootusetu; et nende probleeme pole võimalik lahendada. Ta on veennud neid väga võimsas vales, et Jumal on võimetu neid aitama.

Võib-olla on sul uskmatu mees, kelle osas mõtled, et ta ei tule kunagi Jeesuse juurde. Või on su naine selline, kes jätab su õhtul üksi, et minna teistega välja pidutsema. Samas pole ükski inimene nii kaugel Jumalast, et Ta ei suudaks neid kätte saada ja parandada. Tean mitmeid kristlastest mehi ja naisi, kes tunnistavad: „Ma palusin aastaid oma abikaasa pärast ja kui ma siis mingi hetk olin kaotanud igasuguse lootuse, tuli Jumal ja muutis kõik. Ta päästis ja vabastas mu kõige kallima!“

Me ei tohiks iialgi kellegi suhtes alla anda, sest Jumala jaoks on kõik võimalik (Matteuse 19:26).

esmaspäev, 4. august 2014

ANDKE! by Gary Wilkerson

„Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.“ (2 Korintlastele 9:6).

Jumal tahab, et kuuletuksid Talle isegi siis, kui asjad ei lähe päris nii, nagu sina tahaksid. Kui su enda abielus on raskusi, hakka abistama neid, kes samuti raskustega maadlevad. Kui su lapsed on keerulistes olukordades, hakka kaasa lööma lasteteenistuses. Kui su rahaline seis on sisuliselt nullis ja sa ei näe kusagilt midagi sisse tulemas, anna välja igakord, kui Püha Vaim su südant puudutab ja sind andma õhutab. Armsad sõbrad, Jumal tahab, et kuuletuksite Talle. Kui te seda teete, näete taevaluuke avanemas oma elude üle. Jumal ei hoia midagi tagasi te eest, vaid tahab valada välja oma õnnistused ja soosingu te ellu.

See on „õnnistuse“ sõnum. Ma tahan näha teid õnnistatutena, mistõttu tahan julgustada teid võtma vastu Jumala õnnistuse täius, olgu teil siis vähe või palju. Jumal austab te andmist.

Võib-olla sul on vaid õige pisut aega, mida pühendada teiste teenimisele jumalariigis, kuna su töö nõuab suurema osa su ajast või sa pead hästi palju reisima. Sul võib olla vähe aega, mida pühendada oma kogudusele, kuid võta see piskugi ja hakka seda jagama teistega, nähes peagi, kuidas Jumal seda kõike paljundab. Sinu aeg ja jõupingutused hakkavad paljunema ja korraga sa märkad, et sul on enam aega teiste asjade ja ka Jumala jaoks.

Leides end jagamas kasvõi kõige väiksemaidki asju ja olles helde, nii nagu Jeesus on helde, kasutab Püha Vaim maailma silmis kõige lihtsamaidki asju, et õnnistada sind tagasi selle eest. „Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe.“ (Luuka 6:38).

laupäev, 2. august 2014

OTSIGE ESITI JUMALARIIKI by Carter Conlon

Ma ei taha mõeldagi, milline me rahvas saab olema 10-15 aasta pärast, kui Jumala rahva seas ei toimu vaimulikku ärkamist. Seetõttu peame ärkama tõsiasja osas, et meid pole kutsutud mingile piknikule, vaid lahingusse inimhingede pärast. Me pole mingid jõuetud kujud, vaid läbi oma Sõna elab me sees kogu Universumi Looja! Igal Jumala tütrel ja pojal on täielik ligipääs Tema väele ja vahenditele.

Kahjuks aga on me põlvkond elanud alla oma tegelikku positsiooni Kristuses. Seetõttu peabki Kristuse kogudus ärkama oma uinuvast olekust. Peame saama lahti mõtteviisist, et kõik on vaid „minu“ keskne – minu vajadused, minu maja, minu rahulolu. Ei! Otsige esiti jumalariiki ja Tema õigust ning kõik need asjad antakse teile pealekauba.

Piibel räägib meile, et Hanna, Saamueli ema, sai peale Saamueli sündi veel poegi ja tütreid. Ta otsis esiti jumalariiki ja Jumal kinkis talle midagi, mis tõi talle rahu ja terviklikkuse tunde; midagi, mida ta oli nii kaua igatsenud. Päeval, mil’ Hanna Saamueli templisse jättis, palus ta imelise palve: „Mu süda rõõmutseb Issandas, Issandas üleneb mu sarv kõrgele. Mu suu on laialt lahti mu vaenlaste vastu, sest ma olen rõõmus sinu abi pärast. Ükski pole nii püha kui Issand, sest ei ole muud kui sina, ükski pole kalju nagu meie Jumal.“ (1 Saamueli 2:1-2).

„Issand teeb vaeseks ja teeb rikkaks, tema alandab, aga ülendab ka. Tema tõstab tähtsusetu põrmust, tema ülendab viletsa tuhaasemelt, pannes neid istuma õilsate juurde ja lastes neid pärida aujärgi. Sest Issanda päralt on maa toed ja nende peale on ta seadnud maailma. Tema hoiab oma vagade jalgu, aga õelad peavad pimeduses vaikima, sest ükski ei saa võimust omast jõust. Issanda vastu riidlejad kohkuvad, taevast müristab Kõigekõrgem. Issand mõistab kohut maailma äärtele, annab rammu oma kuningale ja ülendab oma võitu sarve.” (1 Saamueli 2:7-10).

Ehk teisisõnu – Jumala rahvas tuuakse tagasi ellu. Nad kogevad jõudu, varustatust ja võite. Me ei pruugi küll täpselt aru saada, kuidas see kõik käib, kuid me teame, et kui püha meeleheide ajab meid taas andma tõeliselt Jumalale tagasi kõik, mille Tema meile annab, tulevad esile ka vastused selle põlvkonna jaoks!


__________
Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor. Tugev, samas kaastundlik juht, kes on pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel.

reede, 1. august 2014

SISULISELT SILMITSI SURMAGA

Markuse evangeelium räägib meile loo Jairusest, meeleheitlikust sünagoogi ülemast, kes palus Jeesusel tervendada oma tütre. 12-aastane tüdrukutirts seisis sisuliselt silmitsi surmaga, mistõttu Jairus anus, et Kristus tuleks tema kotta ja paneks oma käed ta tütre peale.

Jeesus oli nõus minema, kuid esmalt peatus tee peal, et aidata veritõbist naist. (Naist, kes sai terveks Jeesuse kuuepalistu puudutamise läbi). Samal ajal, kui Jeesuse minek pisut viibis, saabus sõnumitooja traagilise sõnumiga selle kohta, et Jairuse tütar on juba surnud. Ta ütles sünagoogi ülemale: „Su tütar on surnud, mis sa enam Õpetajat tülitad!” (Markuse 5:35). Jairuse süda oli valust murtud. Ta mõtles endamisi: „Oleks me vaid jõudnud õigel ajal! Aga nüüd on juba liiga hilja – mu tütar on läind’!“ Kuid Jeesus kinnitas talle: „Ära karda, usu vaid!“

Jairuse kodule lähenedes kuulsid nad leina ja hala hääli. Jairuse pere ja naabrid olid need, kes väikest tüdrukut taga leinasid. Kujuta ette selle vaatepildi kontrastsust: Jumal ise, kogu Universumi Looja, oli seal lihalikul kujul, olles valmis korda saatma, mida iganes ja ometi nad nutsid ning halasid Tema ligiolus. Ehk teisisõnu tunnistasid nad: „Jumal saab aidata vaid siis, kui veel on mingigi lootuskiir alles. Aga kui elu on juba läinud, pole mõtet Teda kutsudagi, sest isegi Tema ei suuda sellist olukorda lahendada.“

Kui palju on tänapäeval kristlasi, kes juba ammu ei hüüa enam Jumala poole, kuna peavad oma probleeme lootusetuks? Suur hulk inimesi usaldab Jumalat vaid seni, kuni mõni asi nende elus surnud pole. Ja nagu öeldud – ma ei pea surma all silmas inimese surma, vaid abielu, suhete, unistuse surma; lootuse surma, et mõni su päästmata lähedane võiks eales päästetud saada. Ükskõik, mille surma, mille parandamist, muutmist või taastamist sa võimatuks pead.

Jeesus sõitles taolist uskmatust. Ta ütles halavale rahvahulgale seal Jairuse kojas: „Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!” (Markuse 5:39). Ehk teisisõnu väitis Ta: „See olukord pole see, mida te näete või arvate. Te arvate, et kogu lootus on läinud, kuid mina ütlen, et ma taastan selle!“ Seejärel läks Ta aga väikese tüdrukukese tuppa ja vaevu sõna öeldes, tõi lapse elule tagasi. „Ja tüdruk tõusis kohe püsti ja kõndis.“ (Markuse 5:42).

Jeesuse jaoks pole miski liiga „surnud“ või liiga kaugele läind’, et seda taas ellu äratada. Ta ütleb: „Pane probleemi lahenduse osas kogu usk ja lootus minu peale. Minu jaoks pole kunagi liiga hilja midagi korda saata!“