teisipäev, 31. märts 2015

HOIA ALAL OMA USK

Jumal igatseb inimeste järele, kes hoiaksid alal oma usu ka siis, kui nad kaotaks kõik. „Tuletage meelde endisi päevi, mil teie, olles valgustatud, pidite taluma rohket võitlust kannatustes!...ja rõõmuga talunud oma vara riisumist, teades, et teil endal on parem ja jäädav varandus.“ (Heebrealastele 10:32, 34). Need salmid räägivad Jumala rahvast, kes kannatasid rohkesti peale seda, kui nad said „valgustatud“. Nad olid näinud valgust! Nende vara läks kaotsi, kuid nende usk tegi neid rõõmsaks, sest nende pilk oli millegi püsivama peal.

Kui sa peaks kaotama kogu oma maise vara, kas heidaksid ära ka oma usu ja meelekindluse?

Paulus hoidis oma usu alal nii headel kui halbadel aegadel. Oma elu lõpusirgel võis ta täie rauaga uhkustada, öeldes: „Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu.“ (2 Timoteose 4:7). Ta võis öelda: „Saatan saatis mu teele oma saadikuid, et sõdida mu vastu nii Jeruusalemmas, Damaskuses, Aasias, Efesoses, Antiookias kui Korintoses, kuid sellest hoolimata hoidsin ma alal oma usu! Juudid peksid mind viiel korral – iga korraga 39 hoopi. Olen istunud mitmeid kordi vangis, saanud piitsa ja kaigast, olnud kividega loobitud ja röövitud – ka oma kaaskondlaste poolt, kuid ma olen hoidnud alal oma usu! On olnud aegu, kus olen olnud surmväsinud. Olen kogenud valu, külma, nälga ja janu; olen olnud alasti ja rõhutud mitmete murede poolt, kuid hoidnud siiski alal oma usu! Mind on vaetud ja kiusatud, kuid mitte kunagi maha surutud ega hävitatud ning see pole kõigutanud mu usku.“

Järgnevad piiblisalmid peaks hoidma meid alal kõigil eelolevatel aegadel:
„Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.“ (Psalmid 112:7).

„Issand hoiab sind kõige kurja eest, tema hoiab sinu hinge. Issand hoiab su minemist ja su tulemist nüüd ja igavesti.“ (Psalmid 121:7-8).

„Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, ta tõstab mu üles kaljule.“ (Psalmid 27:5).

„Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!” (Psalmid 50:15).

esmaspäev, 30. märts 2015

TUNDES TÕELIST JEESUST by Gary Wilkerson

Usun, et koguduse ja maailma jaoks pole kunagi varem olnud nii oluline uskuda tõelisse Jeesusesse, kui praegu. „Tõelise Jeesuse“ all pean silmas ainukest allikat, mis rahuldab kõik inimhinge vajadused. Igatsuse olla armastatud, tuntud ja vastuvõetud. Lootuse elada elu, millel on väärtus ja kaal.

Kõik need asjad pole maailmast leitavad. Kogu me kultuur on täielikult keskendunud Superstaari-saate moodi kuulsusele, andes meile mõista, et ainuüksi raha, hea välimus ja populaarsus toovad tõelise rahulduse. Jumala armastajatena aga teame, et ainuüksi Kristus on see, kes saab täita meie sügavaimad igatsused. Ja samas, seda kõike teades, püüame siiski tuua Kristuse omaenda tasemele. Paljud meist igatsevad Jeesust, kes kohaneks meie vaadete järgi. Oleks nö vabariiklik Jeesus, või liberaalsusele kalduv demokraatlik Jeesus. Lisaks sellele veel mustanahaline Jeesus ja valgenahaline Jeesus ning Holiday Inn’i hotelliketi Jeesus (viimase all pean silmas sellist Jeesust, kelle blondid juuksed on kenasti föönitatud ja Ta hõljub kusagil pilvedel).

Kui ma räägin „tõelisest Jeesusest“, pean silmas Teda, kes Ta rahuldab iga inimhinge janu ja nälja. Teda ei saa kahandada ega piiritleda mingi kitsa arusaamaga, sest Piibel ütleb, et Kristust saab tunda vaid Ta täiuses. See nõuab täit Jumala nõu – täit piibellikku arusaama – et saaksime täielikult Jeesuse vastu võtta ja Teda tunda ning Teda ustavalt teenida. „Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest, ja armu armu peale.“ (Johannese 1:16). Ehk lühidalt öeldes – me saame elada ja käia Jeesuse armus vaid siis, kui tunneme Teda täienisti. Kõik muu on suht kahtlase väärtusega usuelu.

Johannes ütleb ka: „Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.“ (Johannese 1:11). See salm räägib sellest, kuidas juudid hülgasid Kristuse. Kuid kui palju meie Teda tänapäeval ignoreerime? Kas rõhutame osasid Tema õpetusi enam, kui teisi, sest osad tunduvad pisut ebamugavatena? Kust maalt läheb piir, kus oleme või ei ole võtnud Jeesuse vastu kõiges Tema täiuses?

laupäev, 28. märts 2015

SOODOMA KUNINGAS by Claude Houde

Me näeme 1 Moosese raamatus Aabrahami, on usuelu eeskuju, kasvamas, õitsemas ja paljunemas kõiges selle täiuses, mida Jumal oli tema jaoks valmistanud. Piibel julgustab läbi Aabrahami elu ja eeskuju igat usklikku elama kasvavat ja arenevat elu, et käia „usust usku ja väest väesse“. 1 Moosese 14 ptk’s paljastab Aabraham meile ühe olulisema usuelu saladuse, millest nii sageli mööda vaadatakse. See suurendab me usku meie igapäeva eludes ning omab igavikulisi tagajärgi (vt 1 Moosese 14:17-24).

Ülaltoodud piiblilõik räägib Aabrahami võidukast naasmisest lahinguväljalt. Tagasi tulles kohtas ta kahte kuningat: Saalemi ja Soodoma oma. Soodoma kuningas tuli tule ja leekide paigast. Nimi „Soodom“ tähendab „põletatud paika“. Palun loe tema sõnu äärmise tähelepanelikkusega, sest meie hingevaenlane räägib meiega samal moel tänapäevalgi. „Ja Soodoma kuningas ütles Aabramile: „Anna hingelised mulle, aga varandus võta enesele!”“ (1Mo.14:21). Said sa mõttele pihta? Kuuled sa neid sõnu? Need tekitavad minus hirmujudinaid, sest tänapäeva kaasaja koguduski on sageli isekas ja egotsentriline, aplalt materialistlik ja tohutult enesekeskne. Tema ainus eesmärk ja peamine mõte on tema rikkus ning ainus sõnum, mis talle üldse korda läheb, puudutab õnnistusi, edukust ja materiaalset heaolu. Taoline kogudus on pimestatud igavesest saatanlikust kiusatusest, mis on pärit otse põrgust.

Armas lugeja – oleme ehk meiegi saanud mõjutatud taolisest evangeeliumist, keskendudes vaid omaenda õnnistustele? Oleme me tõesti loobunud „hingedest“, jättes need oma igavese vaenlase hoolde? Jeesus ütles, et meil on endiselt vaenlane, kes on tulnud röövima, tapma ja hävitama. Usk, mis on vankumatu ja püsiv, ütleb „ei“ sellele neetud pakkumisele Soodoma kuningalt elada asjade nimel, sest taolisele usule läheb korda see, mis igavikuline. Taoline usk elab hingede nimel. Usk, mis seisab vastu taolisele pakkumisele, on võimalik vaid tänu Jumala Vaimu poolsele igapäevasele uuendamisele, mis toob meis esile Tema jumaliku karakteri. See paneb meid edasi liikuma ja mobiliseeruma; see uuendab meie igatsust teenida, palvetada, armastada ja anda. Lihtsalt teha iga päev seda, mis meie võimuses, et täita oma igavikulist kutset – võita inimhingi. Seetõttu seisame ka vastu pakkumisele jätta varandus endale ja loobuda hingedest.

__________

Claude Houd on Eglise Nouvelle Vie (Uue Elu Koguduse) juhtivpastor Montrealis, Kanadas. Pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel. Uue Elu Kogudus on kasvanud tema juhtimise all käputäiest inimestest enam kui 3500 liikmeliseks, olles üks väheseid edukaid protestantlikke kogudusi Kanadas.

reede, 27. märts 2015

ISA ARMASTUS

Uuel Testamendil on korralekutsumise kohta üsnagi palju öelda. ”Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: "Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib! Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab." Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?” (Heebrealastele 12:5-7). Jeesus ise kuulutas: ”Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt!” (Ilmutuse 3:19). Ja Paulus kirjutas: „Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.” (1 Korintlastele 11:32).

Ka Vana Testament räägib noomimisest: „Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine, sest keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab!” (Õpetussõnad 3:11-12).

See, millest Jumala lapsena läbi lähed, ei ole mingi õnnetus või ootamatu saatuselöök. Iga proovilepanek ja tuline läbikatsumine toimub Jumala tähelepaneliku kontrolli all ja sel kõigel on oma põhjus, sest ”Tema kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest.” (Heebrealastele 12:10). Manitsemine ja karistamine võib tunduda kurvastava loona, otsekui midagi kummalist sünniks meile. Jah, tegu polegi millegi toredaga, kuid kui see kõik on möödas, toob see esile „õiguse rahuvilja“. Tõsi küll, seda vaid nende puhul, kes tahavad õppida ja on valmis võtma vastu manitsust.

Saatan kõnetab sind nii nagu Iiobitki: „Jumala õiged ei kannata ju! Kui Jumal sind tõepoolest kuuleks, päästaks ja armastaks; kui Ta tõotused tõepoolest vastaks tõele, peaksid ju koheselt pääsema sellest olukorrast. Su kannatused ei tohiks ju nii pikale venida. Kus su Jumal küll on? Kas see ongi see, mida su usk sulle pakub?“

Mu armsad, ärge heitke ära oma usku! Saatan on valetaja! Te kannatate, sest Jumal armastab teid ja hoolib teist! Te olete palunud, et Ta muudaks teid üha enam enda sarnaseks ja ainuüksi Tema teab, mida selleks vaja läheb. Ta teab, kust maalt läheb piir selle vahel, mis teid hävitaks ja kust maalt valmistada päästetee. Ta ei tegutse enne, kui Ta aeg on käes. Seetõttu ärge väsige! Jumalal on kõik kontrolli all – sh ka kogu te valu või pikale veninud haigus. Te võib-olla ei läheks lõpuni välja, kui Ta selle koorma just praegu kõrvaldaks. Kuid nii nagu Pauluselgi, on teiegi ihus üks vai, mis hoiab teid uhkeks minemast.

neljapäev, 26. märts 2015

PUHASTUSTULI

Kõik Vana Testamendi prohvetid kuulutasid Jumala rahvale ette, et nad lähevad läbi puhastustulest. ”Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda.“ (Sakarja 13:9). ”Sest tema on nagu sulataja tuli ja nagu pesupesija leelis. Ja ta istub, sulatab ja puhastab hõbedat, ta puhastab Leevi poegi ja selitab neid nagu kulda ja hõbedat: siis toovad nad Issandale õige ohvrianni.” (Malaki 3:2-3).

Jumal ütles Jeremijale: ”Eks mu sõna ole nagu tuli.” (Jeremija 23:29) ja Jeremija vastas: ”Siis oli mu südames nagu põletav tuli, suletud mu luudesse-liikmetesse.” (Jeremija 20:9). Jumal on taaskord saatmas oma põletavat, puhastavat Sõna, mis on kui kuumad söed Tema altarilt! Ta on kuumust juurde lisamas. Sa näed seda üha enam ja enam, kui Jumal toob esile oma pühasid prohveteid, kes on Tema puhastatud sõnumitoojad. „Sest vaata, päev tuleb, põlev nagu ahi.“ (Malaki 3:19).

Millal iganes kulda või hõbedat tules puhastatakse, tõuseb kõik mustus, sulamid, vähem väärtuslikumad metallid, prügi ja räbu pinnale. Saatan hiilib ka ligi, kui oled parasjagu läbimas Jumala poolt tehtavat puhastusprotsessi ja istud Tema nö tulikuuma Sõna all. Ajal, mil kõik see mustus ja rikutus pinnale kerkib, ütleb Saatan sulle: „Vaata sellesse sulatuspotti ja ütle, mida sa näed? Kõikvõimalikku rämpsu ja mustust! Mida tulisem sõnum, seda enam mustust. Vaata nüüd end keset seda puhastaja ahju, täis kõike seda mustust ja saasta! Sust’ ei saa iial asja! Oled aastaid kuulnud ja ammutanud Jumala Sõna ja kõik, mis sul ette näidata on, on vaid see mustus!“ Sel juhul vasta talle: „Saatan, näed Seda, kes mu kõrval istub? See on mu Isand, mu Puhastaja. Tema on see, kes on süüdanud need leegid ja kes on mind sellesse tulle toonud. Ja tead, mis Saatan – kogu see saast on vaid pinnapealne! Kogu pott selle saasta all on täis puhast kulda! Jumal ise on meid ette valmistamas. Näed seda asja Ta käes? See on sõel. Ja kui Ta üks päev omadega valmis on, riisub ta poti pealt kogu selle pealispinna. Ta riisub seda seni, kuni võib üks päev sinna sisse vaadates naeratada, sest näeb sealt omaenese palet vastu vaatamas – otse minu seest!“

kolmapäev, 25. märts 2015

SUUR TUNNISTAJATE PILV

Jumal on andnud meile võimsa relva, mida kasutada meie usu vastu suunatud rünnakute korral. „Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!“ (Heebrealastele 12:1).

Ära vaata nende peale, kes su ümber langevad, vaid tõsta oma pilk sellele „tunnistajate pilvele“, kes on juba jõudnud Jumala juurde! Ülaltoodud salm kujutab erinevatest aegadest pärit Jumala pühade võidukat armeed, kes istuvad taevas otsekui kusagil areenil ja ergutavad neid, kes alles oma võidujooksu jooksmas. Pane tähele nende hüüdeid: „Jäta maha oma patt, sest võit on sinu jaoks valmis pandud! Me juba võitsime! Me võitlesime kuni surmani ega langenud, sest Jumal ise hoidis meid! Meie usk ei kõikunud kunagi. Jookse kannatlikult, liigu edasi ja tea, et tõde toimib alati! Me oleme selle kõik juba edukalt läbi teinud!“

Et siis mõned jutlustajad langevad. Et siis isegi mõned tuhanded jutlustajad langevad! Et siis need, keda usaldasid, langevad. Kas see tähendab seda, et võim on Saatana käes? Et võiduka lõpuni peavad vastu vaid vähesed? Tõsta oma pilk ja vaata seda suurt tunnistajate pilve, kes kõik riietatud valgesse! Oli see seda kõike väärt? Küsi Noa käest, kes vastaks: „Kogu mu põlvkond langes! Ainult 8 meist hoidis alal oma usu. Me pidasime vastu 120 aastat, sõltumata vägivallast, metsikust vastuseisust ja pilgetest. Seetõttu võid ka sina võitjana välja tulla.“

Ütle Saatanale: „Kui patt on nii mõjuvõimas ja sa väidad, et kõik kristlased nii võltsid, siis kuidas on lood selle suure tunnistajate pilvega? Kust kogu see suur kamp siis tuli? Kui patt on nii kangesti tugev, kuidas siis ometigi nii paljud vabaks said? Vaata seda võidukat tunnistajate armeed, kes lehvitavad palmiokstega ja kannavad peas õigsuse krooni. Kuidas nemad küll hakkama said? Jah, sa röövisid ja rikkusid nende kodusid. Sa saatsid oma käsilased, et heita nende lapsi üle parda. Sa lõikusid neid tükkideks, sa raiusid nende pead maha ja lõid neile mõõgaga makku. Sa peksid ja nüpeldasid neid. Sa lõikasid nende kõrid läbi ja ometi nad ei kummardunud su ees, sest nende usk oli suurem kui kõik muu.“

teisipäev, 24. märts 2015

USU TULINE SÕDA

Armsad, me oleme tulises sõjas, kus võitlus meie usu pärast käib elu ja surma peale. Saatan on enam kui otsusekindel hukutamaks ja hävitamaks Jumala valitute usku, mistõttu mida tugevam su usk, seda suuremad ta rünnakud su vastu on. Kui usk saab hajutatud või läheb hoopis kaotsi, muutuvad usklikud nõrgaks ja pöörduvad ebajumalate ja kurjuse poole. Paulus hoiatas selle eest, kuidas osad olid loobunud oma usust. Ta õhutas Timoteost võitlema head usuvõitlust „säilitades usku ja puhast südametunnistust, mille mõned on enesest ära tõuganud, ja nende usulaev on läinud põhja.“ (1 Timoteose 1:19).

Ta hoiatas Timoteost ka järgneva osas: „Aga Vaim ütleb selge sõnaga, et tulevastel aegadel mõned taganevad usust ja hoiavad eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuste poole.“ (1 Timoteose 4:1). Lisaks Timoteosele, hoiatas Paulus ka kogudust, et Saatan tahab kummutada osade nende usku: „Kes on kaldunud kõrvale tõest, öeldes, et ülestõusmine on juba toimunud, ning rikuvad ära mõnede usu.“ (2 Timoteose 2:18).

Peetrus koges samuti tohutuid Saatana rünnakuid oma usu vastu. Tema usk ajas põrgu tagajalgadele, nii et Saatan küsis lausa luba tema luhvtitamiseks, et näha, kas ta jääb püsima. „Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks.“ (Luuka 22:31-32).

Vankumatu usuga kristlast on põrgus tembeldatud „Vaenlaseks nr.1“ ja põhjus selleks on järgmine: tänu usule ja sellest lähtuvale väele rahunevad mäslevad kuningriigid, sünnib õiglus, täituvad Jumala tõotused, sulguvad lõvide suud, vaibub saatanlik tuli ja pääsetakse mõõga eest. Ustavad saavad tugevaks oma nõtrustes ja julgeks lahinguis, nii et hingevaenlase väed peavad pagema. Need ustavad äratavad üles surnuid ega anna alla, kui neid piinatakse. Nad taluvad rõõmuga pilget, peksu ja kividega loopimist. Ja kui neid peaks vangi pandama, lasevad nad seal laulu lahti. Usk hoiab alal neid, kes hoiavad oma usku!

esmaspäev, 23. märts 2015

KÕIK ON UUS by Gary Wilkerson

Pastorina olen märganud üht üsna levinud probleemi, mis enamus inimestel, kes minu juures nõustamisel käivad, esineb. Nad ütlevad väsinult: ”Ma pole vastanud Jumala standarditele. Mu patt on lõiganud läbi mu osaduse Temaga.” Nad arvavad, et nende patt paneb Püha Vaimu lendama ära kui tuvi ning hõljuma kusagil õhus seni, kuni nad oma südame asjad taas korda saavad.

Kõigi nende usk on siiras, kuid ometi on nad Jumalast nii valesti aru saanud. Sest olukorras, kus me pattu teeme, vajame me just Kristuse osadust kõige enam! Jeesus ei jäta meid meie patuga üksi. Ta palvetab meie eest Isa ees ja saadab Püha Vaimu tuletama meile meelde Tema armu – armu, mis tugineb Tema valatud verele ja mitte meie etteastetele.

Jah, nii Piibel kui ka Püha Vaim mõistavad patu hukka. Kuid me ei peaks väga muretsema oma patu tagajärgede pärast. Jumala arm on võimsam kui ükski deemon, patune loomus või mäe suurune süütunne. Seega meie patu tagajärjed on Jumala käes! Me ei pea kuidagi taaslooma oma suhet Temaga, sest Ta on juba tegutsemas selle nimel, et tuua meid patutunnetusele, pesta ja puhastada meid. Ta ei jäta meid kunagi. Tema jumalik töö ei lõppe meis kunagi – isegi siis mitte, kui me pole igakord kõige pühamad! See aga tähendab seda, et sa ei ela enam patu seaduse all, vaid oled vaba elama ja käima armu Vaimus. Sinu vana loomus on läinud ja kõik on saanud uueks. Sa ei pea enam ütlema: „Oi, ma ei saa enam teha seda, mida tahan!“, vaid su uus moto on: ”Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks.” (Filiplastele 4:13). See tõesti on võimalik! Mitte su enda jõus ja väes, aga läbi Kristuse, kes on sind puhastanud ja nimetanud õigeks läbi oma armu. ”Sest seda, milleks Seadus oli võimetu, kuna see oli jõuetu inimloomuse tõttu, on teinud Jumal.” (Roomlastele 8:3). Me ei suuda omaenese jõus oma õigsust välja teenida. Jumal on selle meile andnud läbi oma Poja, „et Seaduse nõuded oleksid täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi.” (Roomlastele 8:4). 


Oled sa ärevil? Tunned, kuidas su läbikukkumised sind jahivad? Mõtled sa vahel endamisi: „Kas minu jaoks võib tõesti leiduda sellist asja nagu vabadus? Kas kristlik elu tõesti toimib?“ Jeesus vastab: „Sind on vabaks tehtud!“ See on see reaalsus, mida Jumal kuulutab su kohta. Seetõttu palu järgnev palve: „Jumal, ma tean, et Sa oled teinud seda minu heaks, kuigi ma olen elanud otsekui Sa poleks. Las see teadmine settida nüüd mu südames. Teadmine, et ma võin elada Vaimus ja et Sa oled teinud kõik selleks, et teha mind õigeks. Aamen.“

laupäev, 21. märts 2015

SILMAKIRJALIKKUSE VALU! by Nicky Cruz

Ma ei suuda kunagi mõista inimesi, kes väidavad küll Jeesuse olevat oma Päästja, kuid samas elavad oma elu nii, otsekui nad poleks eales kogenud Tema päästvat armu. Kuidas nad paluvad, et Jumal päästaks nad, kui samas pole nõus meelt parandama ja kahetsema tehtud vigu. Nende jutt jätab mulje, otsekui nad tunneksid Kristust, samas kui nende teod annavad selgelt mõista, et nad ei tea Temast mõhkugi. 

Taolised inimesed toovad jumalariigile palju enam kahju, kui Saatan suudaks eales korda saata. Nad on hingevaenlase suurimad kaaslased siin maailmas, mis püüab igal võimalikul juhul Kristusele vett peale tõmmata. Paulus ütleb meile: „Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel.“ (Roomlastele 12:2). Kristlased on liiga kaua olnud selle maailma nägu. Me pole lasknud maailmal ainuüksi mõjutada end, aga ka nakatada end. Oleme lasknud maailmal saada haarde oma südamete ja meelte üle, lastes hoida end patu ahelais, kuigi ise veename end, et oleme endiselt vabad. Jeesus aga on tõotanud tuua muutust me südameisse ja mõtetesse; uuendada meid ja muuta me - elu, - mõtte –ja teguviisi. Kui me pole lasknud Tal seda teha, pole me tegelikult Teda ka vastu võtnud.

Taavet kirjutas: „Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!“ (Psalmid 51:12). Need sõnad peaks iseloomustama iga Kristuse järgija igatsust. See peaks olema me igapäevane palve. Paluda Jumalalt, et Ta uuendaks me südame ja mõtted; anuma Jumalalt puhast elu; püüdlema iga hetkega üha enam ja enam selle poole, et elada suuremas armus, armulikkuses ja puhtuses. Muutuda iga päevaga üha enam Jeesuse sarnaseks.

Kui maailm vaatab me peale, siis see, mida ta meis näeb, defineerib tema jaoks pildi Jumalast. See määrab ära selle, kuidas nad näevad me Taevast Isa, mida nad Temast arvavad ja kuidas nad mõistavad Tema headust ning armu. Me oleme jumalariigi saadikud selles kadunud ja langenud maailmas, nii et meie teod – olgu need siis head või halvad – saavad otseselt seostatud Jumalaga.

__________
Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“

reede, 20. märts 2015

ÄRA JÄÄ PAABELISSE!

Paabel on langemas! See ahnust ja isekust täis kauplev maailm on kokku kukkumas. „Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!“ (Ilmutuse 18:4).

Me oleme Paabeli muutnud nii ülivaimulikuks, et oleme maganud maha ühe lihtsa, aga algelise tõe tema kohta. Ilmutuse 18 ptk’s on temast juttu, mainides nii tema toredust, kui kaupmeeste rikastumist tema arvelt (vt Ilmutuse 18:3). Selles pole iseenesest midagi halba, kui kaupmehed saavad rikkaks. Kuid Paabel esindab ahnuse vaimu – ütlemata võimast, kurja ja pidevalt takka ajavat vaimu, mis ütleb: „Inimestel pole tähtsust. Kõik, mis loeb, on vaid kasumi number!“

Kaupmehed saavad nutma sel õuduste päeval. Mitte nende suurte rahvahulkade pärast, kes põlevad „gaasikambrites“, vaid seepärast, et nende rahamasinad on läind’! Wall Street’i on kutsutud ameeriklaste „ahnuse pealinnaks“, kuid selle vaimsus ei piirdu vaid selle piirkonnaga – see valitseb üle kogu maa, kaasaarvatud koguduses!

Püha Vaim ütleb: „Ära lase oma ahnusel teha kaupmehi rikkamaks. Ära lase oma kulutustel ja võlgadel end kaasa kiskuda. Piira oma isusid. Aitab juba! Astu maha sellelt Paabeli ahnuse rattalt. Raputa eneselt see vaim, mis ihkab üha enamate rikkuste ja asjade järele! Ära võta osa Paabeli patust, mis kaupleb ahnuse vaimuga.“

Milline imeline ettevalmistusaeg – Jeesus tahab, et oleksin koos Temaga! Alates päevast, mil’ Ta lahkus siit maa pealt, on Ta valmistunud minuga kohtumiseks taevas. Tänu Jumalale selle võrratu ettevalmistuse eest! Jeesus ütles: „Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina.“ (Johannese 14:2-3). Taoline armastus annab mulle rohkesti jõudu. Ta valmistub minu jaoks ja vastutasuks selle eest, igatsen mina valmistuda Tema jaoks!

neljapäev, 19. märts 2015

ÄRGE ARMASTAGE MAAILMA

Jumala Sõnas on öeldud: „Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas!“ (1 Johannese 2:15). Jeesus hoiatas meid: „Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” (Luuka 12:15). Asjad, mida omame, võivad siduda meid selle maailma külge. Ajal, mil taevas ja põrgu valmistuvad sõjaks, käime meie ostlemas. Ajal, mil me igavik on kaalul! Kõigi meile teadaolevate asjade ja aegade lõpp on lähedal, aga meie oleme hõivatud oma leludega mängimisega!

Piibel ütleb Noa aja inimeste kohta: „Sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva.“ (Matteuse 24:38). Ja Loti aja kohta: „Nad sõid, jõid, ostsid, müüsid, istutasid, ehitasid hooneid.“ (Luuka 17:28). Küsimus pole selles, nagu need tegevused oleks iseenesest halvad. Ma olen kindel, et Noagi pidi ostma ja müüma. Oli ta ju 120 aastat suure ehitusprojektiga seotud! Kuid asja mõte on selles, et inimesed tegid kõiki neid asju kuni kohtumõistmispäevani välja – tähele panemata, kuulamata, ette valmistamata. Keegi neist ei lasknud lahti maiste naudingute ahelaist!

Üks mu misjonärist sõber Hong Kongist kirjutas mulle hiljaaegu ja andis teada, et ta väikeses korteris ööbib 18 Hiina tudengit. Noortel, kes olid põgenenud oma maal valitseva kommunismi eest, polnud sentigi raha ja ainus vara, mis neil oli, oli neil seljas olevad riided. Need kristlased on näide inimestest, kes on lasknud asjadel minna. Nad ei põgenenud oma maalt selleks, et saada osa Lääne maailma materiaalsetest hüvedest. Nad tahtsid eelkõige saada vabaks! Nad tahtsid elada maal, kus nende hingel oli vabadus ülistada Jumalat! Kontrastina sellele - kogudus mitte ei põgene, vaid kaevub veelgi enam sügavamale oma teleritesse, nuti-seadmetesse ja muudesse „hea eluga“ kaasas käivatesse mugavustesse.

Mu hinges kõlavad Jeesuse võimsad sõnad, kui Ta ütles oma järgijaile: „Inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud.“ (Matteuse 12:36). Kui me peame aru andma igast sõnast, kas siis mitte ka igast tühja lastud ajast ja raisatud rahast? Me kõik saame seisma Jumala ees ja andma aru. Mistõttu parem küsida endalt kohe praegu: „Mis on me põhjused? Miks me oleme nii kehvalt ettevalmistunud? Miks me oleme nii isekad? Miks nii suured laristajad ja raiskajad?“

kolmapäev, 18. märts 2015

LÕPLIK LAHINGUVÄLI

„Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.” (Ilmutuse 12:12). Pane tähele neid sõnu oma vaimus: „Saatan teab, et tal on jäänud vaid üürikest aega, mistõttu ta on „tulnud alla“ maa peale.“ Meie planeet Maa on lõplik lahinguväli! Saatan on valmistanud kõik oma jõud ette ja ta strateegiad on käiku minemas. Kogu põrgu on kui üks suur saatanlike operatsioonide võrgustik!

Mu armsad, Saatana peamisteks sihtmärkideks on Jumala väljavalitud. Mitte tagasilangenud; mitte Iisraeli rahvas, kes on usust taganenud; mitte leiged usklikud ega enesega rahulolevad kogudused, vaid laitmatu ja plekita Kristuse pruut! Valitud, pühad inimesed – Kristuse verega ostetud juudid ja paganad – ehk teisisõnu tõeline Kogudus!

Saatan saab pimestama ja petma jumalatuid nii, et nad ei paranda meelt isegi kõige karmima Jumala kohtumõistmise all. „Need ongi need tunnustähti tegevad kurjad vaimud, kes tulevad…neid koguma sõtta Kõigeväelise Jumala suureks päevaks.“ (Ilmutuse 16:14). Nad ei pöördu tagasi Jumala poole isegi siis, kui põrgu neile otse silma vaatab. Ainuüksi need, kes on nii totaalselt petetud, saavad pilgata Jumalat ka põletava ja lõõskava päikese kuumuse käes!

Kogu mu sõnumi mõte on see: ajal, mil kogu taevas ja põrgu on seatud valveolukorda ja kogu vaimses sfääris käivad tulised ettevalmistused viimseks tunniks, on miljonid kristlased sügavas unes! See lõpuaegade vaimne laiskus ja unine ükskõiksus on mõistatuseks isegi inglitele ja deemonitele! Nii nagu jüngrid magasid Ketsemani aias Issanda kõige raskematel hetkedel, nii pole ka tänapäeval suurt palju midagi muutunud. Ta jüngrid polnud tol ajal valmis. Nad magasid, seejärel aga hülgasid Jeesuse ja panid plehku.

Ristija Johannes läks Jeesuse eel, et „kujundada Issandale valmistatud rahvast.” (Luuka 1:17). Apostel Johannes nägi Püha Linna, uut Jeruusalemma, mis koosnes inimestest, kes olid „valmistatud otsekui oma mehele ehitud mõrsja.“ (Ilmutuse 21:2). Mu armsad, Jumala Sõna on enam kui selge – me peame olema valmis!

teisipäev, 17. märts 2015

VAIKUS TAEVAS

Me elame viimasel ettevalmistusajal. Nii taevas, maa peal kui põrgus võtab üha enam maad vilgas tegevus, kuna kogu loodu elab inimkonna ajaloo kulminatsiooni ootuses. Kui Püha Vaim eemaldaks klapid me silmadelt, oleksime usklikena ühtaegu rõõmsad kui ka kohkunud sellest, mida näeksime. Hüüaksime kõigest väest: „Mis toimub? Miks kõik nii pingsalt ja sihikindlalt kiirustavad ja tormavad? Mis küll toimuma saab?“

Taevad on hetkel ootusest tulvil! Pole kahtlustki, et lõplik konflikt on peagi sündimas, mille käigus iga vaenlane pannakse Issanda jalge alla. Jumal on ettevalmistustega samuti hoos!

Oleks see alles vaatepilt, mida me näeks, kui vaimsest ja maiset sfääri eraldav eesriie saaks kasvõi hetkekski kõrvaldatud! Kuhu iganes me ka ei vaataks – igal pool käiksid ettevalmistused. Kuid need oleks nähtavad vaid juhul, kui me saaks hetkekski heita pilgu igavikku. Samas aga pole tarvis spekuleerida, sest Jumal on neid lõpuaja ettevalmistusi, mis taevas aset leiavad, ilmutanud meile ka oma Sõnas. Ilmutuse 6:1 on öeldud, et Tall avas ühe pitsereist ja siis oli kuulda kui kõuehäält. Järgnev kirjakoht on aga üks hämmastavamaid kogu Piiblis: „Kui Tall avas seitsmenda pitseri, sündis taevas vaikus ligi pooleks tunniks.“ (Ilmutuse 8:1).

Ei ühtki inglit hüüdmas: „Püha! Püha!“ Ei ühtki koori laulmas. Jumala igaveses kuningriigis ei kostunud ühtki heli! Taevad sõna otseses mõttes rappusid püha kõuemürina ees, kuid siis oli Jumala poolt korraga vaikus. Kristus ja Püha Vaim olid vait. Miks ometi? Ja miks just pool tundi? Prohvet Sakarja annab meile sellest pisut aimu: „Ja Issand võiab Juuda enesele pärisosaks pühal pinnal ning valib taas Jeruusalemma. Vaiki Issanda ees, kõik liha, sest tema tõuseb oma pühast asupaigast!“ (Sakarja 2:16-17). Me näeme siin, et Jumal on valmis kuulutama välja oma pärisosa. Kõik asjad on paika loksunud. Seitse kohtumõistjat inglit seisavad Ta ees, oodates oma ülesandeid, et siis minna ja tabada nendega maad. Aeg, mis oli määratud aegade algusest, on nüüd kätte jõudnud.

Sõnad, mida selles Piibli kirjakohas kasutatakse, räägivad pühast vaikusest; suurest vaikusest enne tormi, mis on inimmõistuse jaoks liiga püha ja hoomamatu. Meil pole õrna aimugi, miks just sel hetkel – vahetult enne lõplikku kohtumõistmist – valitseb Jumala pool taevas täielik vaikus.

esmaspäev, 16. märts 2015

ÄRA MURETSE by Gary Wilkerson

Las ma küsida su käest ühe lihtsa küsimuse: „Oled sa saanud vabaks?“ Sa mõtled nüüd kindlasti: „Muidugi olen! Jeesus on lunastanud ja pühitsenud mind ja ma elan kõige täiega Talle. On see ju iga uskliku tunnistus.“

Siinkohal aga järgmine küsimus: „Kas ka su igapäeva elu peegeldab seda aulist vabadust, mida just äsja kirjeldasid? Kas ka su sõbrad, abikaasa ja lapsed kinnitaksid, et oled vabaks saanud? Või oled sa nagu suur hulk kristlasi, kes tunnevad end kui vaimse kiige peal? Käib su kristlik elu pidevalt üles-alla, olles ühel hetkel vaimses haripunktis ja järgmisel lihalikus orus?“

Me kõik võtame usu läbi vastu need võrratud teoloogilised tõed Jeesuse tegude kohta me eludes – pääste, lunastus, pühitsemine, vabastamine. Samas aga on need nii mõnegi me jaoks vaid kui „vaimsed tõed“, mis eksisteerivad kusagil teises maailmas. Me küll laulame ja rõõmustame kirikus kõige selle üle, mida Jeesus me heaks teinud on, kuid kas Tema vabaduse and on ka tegelik reaalsus me eludes?

Me kõigi elus tuleb ette aegu, kus me maadleme oma mõtete ja tegude puhtana hoidmisega. Ja igakord, kui me oma suhtes Jumalaga põrume – mida juhtub muide tihti – mõtleme jälle: „Ons’ Jumal mind ikka tõesti vabaks teinud?“ Kui su vastus sellele on ei; kui tunned, et oled sellisesse üles-alla pendeldamisse kinni jäänud, siis võib-olla muretsed hoopis oma staatuse pärast Jumala ees. Võib-olla tuleb ette isegi aegu, kus kahtled oma päästes. Armas sõber, see ei ole vabadus! Kuid mida see siis tegelikult tähendab olla vaba Kristuses? Esimene tunnus selle kohta tuleb Jeesuse enda käest, kes ütleb: „Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada?... Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“ (Matteuse 6:27, 33).

Ma olen viimasel ajal muretsenud millegi väga reaalse pärast, milleks on mu vanus! Mäletan, kui olin oma 20-ndates ja vaatasin oma 50-ndates isa peale ning mõtlesin: „Ta on nii vana!“ Olles nüüd ise jõudnud samasse ikka ja olles poole oma elust juba ära elanud, hakkab see minus hirmu tekitama. Kuid mida Jeesus mu muretsemise peale vastaks? „Gary, saad sa ise lisada ühegi tunni oma elule juurde? Lõpeta muretsemine.“

Kristus pakub neid samu sõnu igaühele meist, kes me muretseme oma vaimuliku elu pärast. Ta ütleb: „Ära muretse!“ Ja ükskõik, kui nullseisus sa end ka oma vaimuliku elu suhtes ei tunneks, Ta kuulutab sulle: „Sa oled uus loodu!“ Sel samal hetkel, mil’ otsustasid järgida Jeesust, tegi Ta sinust uue loodu ja see fakt ei muutu kunagi. Isegi, kui arvad, et oled liiga kaugele kõrvale kaldunud, ütleb Jeesus hoopis vastupidist: „Ära muretse! Ma olen varustanud sind kõigega, mida vajad, et olla osaduses minuga.“

laupäev, 14. märts 2015

PALVE ÄRKAMINE by Jim Cymbala

Ärkamised pole kunagi olnud suurt palju mõjutatud liigutavatest ja nutikatest jutlustest. Oleks sa vanal ajal võtnud kella pealt aega, oleks sa näinud, et oluliselt enam minuteid kulus palvele, Jumala ees nutmisele ja meeleparandusele, kui jutlustele. 1857-1859 aastatel toimunud „Palvekoosolekute ärkamise“ ajal ei peetud sisuliselt ühtki jutlust. Samas aga tõi see kaasa Ameerika ajaloo tõenäoliselt suurima vaimse ärkamise. On arvatud, et selle aja jooksul pöördus Jumala poole üle 1 miljoni inimese üle Ameerika, kui samas kogu rahvaarv oli 30 miljonit inimest. Tänapäeva kontekstis tähendaks see u 9 miljoni inimese meeleparandust.

Kuidas see kõik juhtus? Üks vaikne ärimees Jeremiah Lanphier alustas kolmapäeva pärastlõunaste palvekoosolekutega Hollandi Reformatsiooni kirikus, New Yorgis – vaid mõne saja meetri kaugusel Wall Street’ist. Esimesel nädalal tuli kohale 6 inimest, järgmisel, 20 ja ülejärgmisel juba 40, nii et nad otsustasid alustada igapäevaste palvekoosolekutega. „Seal polnud mingit fanatismi ega hüsteeriat. Lihtsalt imeline palveinimeste liikumine“ kirjutas J. Edwin Orr. „Koosolekutel ei antud maad jutlustele, küll aga oli igaühel võimalus vabalt palvetada.“

Neljanda nädala jooksul tabas maad 1857 aasta paanika. Kautsjoni turg kukkus kokku ja esimesed pangad läksid pankrotti. (Vaid ühe kuuga oli juba enam kui 1400 panga tegevus kokku kukkunud.) Rahvas hakkas hüüdma Jumala poole tõsisemalt kui eales varem. Lanphier’i koguduses peeti erinevates ruumides kolme pärastlõuna palvet korraga. Broadway idaosast mõne sammu kaugusel asuv John Street’i Metodisti Kirik oli samuti puupüsti rahvast täis. Chambers Street’il asuv Burtoni Teater oli samuti puupüsti täis, omades igal pärastlõunal pea 3000 inimest palvetamas.

Vastav vaatepilt leidis peagi aset ka Bostonis, New Havenis, Philadelphias, Washingtonis ja paljudes teistes Ameerika lõunaosariigi linnades. Järgmisel kevadel kogunes 2000 Chicagolast igal päeval Metropoli Teatrisse palvetama. Üks noor, 21-aastane, alles linna saabunud noormees koges Jumala kutset alustada kristliku tööga neil koosolekutel. Ta kirjutas emale, et kavatseb alustada pühapäevakooli tundidega. Kes ta oli? Dwight L. Moody!

Kas tõesti leidub kedagi, kes arvab, et tänapäeva Ameerikas pole piisavalt jutlustajaid, raamatuid, Piibli tõlkeid ja peenelt viimistletud doktriine? Mida me tegelikult vajame, on innukust ja kirge hüüda Jumala poole seni, kuni Ta avab oma taevaluugid ja ilmutab meile oma väge.

__________

Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber ja pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel. 

reede, 13. märts 2015

ÜKSAINUS SAMM

On see tõesti võimalik armastada Jumalat kogu oma südamest, elada täiega kaasa Tema asjadele, panustada aega ja raha Tema tööle, asetada Jumala esikohale kõiges ja olla pühendunud Talle ning samas olla siiski sõnakuulmatu Tema Sõna suhtes teatud valdkondades?

Saalomon igatses kogu südamest omada jumalikku tarkust ja tunnetust, et teha vahet õige ja vale vahel. Jumal ilmus talle unes ja ütles: „Palu, mida ma sulle peaksin andma!” (1 Kuningate 3:5). Saalomonile kingiti arusaamist teha vahet hea ja halva vahel (vt 1 Kuningate 3:9), kuid Jumal lisas sellele ka tingimuse: „Ja kui sa käid minu teedel, pidades minu määrusi ja käske, nõnda nagu käis su isa Taavet, siis ma pikendan su elupäevi.” (1 Kuningate 3:14). Saalomon sai võimsa jutluse Jumala enda käest! Ka ta isa Taaveti sõnad helisesid veel ta kõrvus, nii nagu ka isa poolt tehtud patt ja sellele järgnenud kohtumõistmine. Ta käsutuses olid nii seadus kui ka kohtunikud, sh Deeboora, Saamuel ja prohvet Naatan. „Pea, mida Issand, su Jumal, on käskinud pidada…pidades tema määrusi, käske, seadlusi ja manitsusi, nõnda nagu Moosese Seaduses on kirjutatud.“ (1 Kuningate 2:3).

Saalomon tundis Jumala Sõna. Tänu kõigele, mida Jumal oli talle ilmutanud, kirjutas ta üle tuhande laulu ja 3000 õpetussõna! Ta hoiatas oma õpetussõnaes võõra naise kurja mõju eest: ”Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi, terav otsekui kaheterane mõõk. Ta jalad lähevad alla surma, ta sammud veavad põrguhaua poole.” (Õpetussõnad 5:4-5). Ta tõesti tundis Jumala Sõna! Ja ta oli väga osav ka selle kuulutamises teistele. Maailma juhid tulid ta juurde nõu saama. Kuid kui tark, tundlik ja Jumala poolt õnnistatud ta ka polnud – temagi hoidis kinni teatud sõnakuulmatusest oma elus.

Saalomon tegi vaid ühe sõnakuulmatu sammu, mis lõpuks muutis ta kõva südamega, jutlusekindlaks ning himudest aetud meheks. Ta pidas vaarao tütrega abiellumist vaid väikeseks mõtlematuks teoks, mis samas tähendas tema jaoks igati mugavat elu. ”Ta võttis vaarao tütre ja viis selle Taaveti linna.” (1 Kuningate 3:1). Vaarao tütar oli see sama „võõras naine“, kelle eest Saalomon ise oli Õpetussõnades hoiatanud. Naine, kelle värav viis otse põrgusse! Vaarao tütar sümboliseerib üht ainust niiti, mis hoiab meid millegi küljes siin maailmas. Ühe salajase ja varjatud patu küljes, mis pole alistatud Jumalale – selle üheainsa kompromissi küljes, millele meil alati leidub vabandus!

neljapäev, 12. märts 2015

SÜDAMEGA ASJA JUURES

Palve ja alandlikkus, ühes patu vihkamisega, toovad kaasa „südamega asja juures“ olemise. „Aga me ehitasime müüri ja kogu müür sai valmis pooles kõrguses. Ja rahvas oli südamega töö juures.“ (Nehemja 3:38). Tõelised pühaduse ärkamised toovad alati kaasa töötegijaid. Raamatud, seminarid ja loengud ei tee seda, kuid ärkamised teevad!

Kui Jumal teeb midagi ehedat oma rahva seas, hakkab Saatan sellele kohe vastu tegutsema. „Aga kui Sanballat ja Toobija, araablased, ammonlased ja asdodlased kuulsid, et Jeruusalemma müüride parandamine edenes, et mahakistud kohad hakkasid kinni saama, siis nad vihastusid väga. Ja nad kõik pidasid üheskoos vandenõu, et tulla Jeruusalemma vastu sõdima ja temale tüli tegema.“ (Nehemja 4:1-2). Vaenlane sai väga vihaseks ja hakkas sepitsema salaplaani, kuidas neid rünnata ja nende tegevust takistada. Tema taktika oli sulanduda vaikselt seltskonda ja siis rünnata. „Meie vaenlased aga mõtlesid: „Enne kui nad märkavad ja näevad, tuleme meie nende sekka ja tapame nad ning lõpetame töö.”“ (salm 5). Nad plaanisid teesklejate näol viia rahva sekka oma varjatud armee. Vaenlane ei plaaninudki ootamatut, avalikku rünnakut, vaid ütles: „Ma lihtsalt imbun nende sekka!“ Nende taktikaks oli seesmine sabotaaž! Vaenlane ütles: „Nad ei saa arugi, mida me teeme!“

Saatana strateegia pole muutunud. Ta saadab tänapäevalgi oma „valguse ingleid“ erinevate koosolekutele ja koosviibimistele oma õpetusliku sabotaaži ja peibutustega. Kuidas neid siis kindlaks teha? Milles peitub me kaitse? „Aga me palusime oma Jumalat ja panime nende vastu vahimehi päeval ja öösel, et nende eest kaitset leida.“ (Nehemja 4:3). Kogu loo võti peitub tõsises patu vihkamises, tõelises murtuses, pidevas palves ja valvel olekus. Ühtlasi ka selles, et oleme pidevalt Jumala Sõnast läbi imbunud. 


Armsad, laske Pühal Vaimul oma südamed sügavalt ja põhjalikult läbi katsuda, et te neil lõpuaegadel võiks laitmatutena elada ja käia oma Issanda ees.

kolmapäev, 11. märts 2015

JUMAL TEEB OMA TÖÖD!

Kõndisin 1986 aastal läbi Times Square’i piirkonna New Yorgis ja nutsin ning halasin kogu selle paiga patu pärast. Seejärel sõitsin tagasi koju Texasesse ja nutsin ning ägasin seal veel pea üle aasta, kuni Jumal ütles: „Mine ja võta nende varemete osas midagi ette!“ Ma olin käinud New Yorgis ja näinud selle hävingut, kuid ma polnud lõpuni murtud selle pärast, kuniks minus ei tärganud lootust hakata neid müüre taas üles ehitama!

Oled ehk sinagi „vaadanud varemeid“ omaenda elus? Oled ehk Taaveti kombel teinud pattu ja häbistanud Jumala nime? On su müüris ehk mõned mõrad, mis vajaksid korda tegemist?

Armsad, see on isegi hea kukkuda kildudeks Kaljule (Jeesuse rüppe). Sest Tema nägemine Tema täies aus kahtlemata „purustab“ teid. Isegi kõike seda head, mis teis on – teie anded, efektiivsus ja võimed – need kõik saavad läbi raputatud, kuid kord Tema ees abitu ja tühjaks tõmmatuna seisate! Taaniel ütles: „…siis ei olnud mul enam rammu, mu näojume (jõud) muutus kaameks (varemeiks) ja ma jäin jõuetuks.“ (Taanieli 10:8).

Murtus tähendab kogu inimliku jõu ja võimete kokkuvarisemist. Kogu patu reaalsuse mõistmist ja häbi, mida see Jumala nimele toob! Samas tähendab see aga ka järgneva mõistmist: „Seisa seal, kus sa seisid, sest mind on nüüd läkitatud sinu juurde!” (Taanieli 10:11). See viitab absoluutsele kindlusele sellest, et asjad saavad muutuma – et tervenemine ja ülesehitamine tulevad. Sinu varemed saavad Jumala omaks! See on püha usk, mis ütleb: „Jumal teeb oma tööd mu sees! Saatan ei saa must’ midagi. Ma ei käi alla ega lange. Jah, mu patt on mind kurvastanud, kuid ma olen meelt parandanud. Nüüd on aeg tõusta ja taas üles ehitada!“ Seniks, kuni sa ei haara kinni sellest lootusest, innukusest ja otsusekindlusest, ei saa saa ka mööda oma pisaraist. Su elu võib ju endiselt tunduda kui üks suur rusude hunnik, ühes suurte sopahunnikute ja lõhutud paikadega, mis vajavad parandamist. Kuid ära unusta, et sul on Jumala mõõk ja tööriistad sinu käsutuses. Ja üle sinu laiub suur silt, mille Jumal ise oma käega on kirjutanud: JUMAL TEEB OMA TÖÖD!

teisipäev, 10. märts 2015

MURTUD SÜDA

Arvasin kord, et tean kõike murtud südamest. Arvasin, et olin elus kogenud omajagu murtust, kuni Püha Vaim avas mu silmad selle sõna sügavama tähenduse suhtes. Taavet ütles: „Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim.“ (Psalmid 34:19).

Murtus tähendab enamat kui vaid nutmist, kurbust, rusutud vaimu või alandust. Pole kahtlustki, et paljude südamed, kes nutavad, pole tegelikult murtud. Paljude vaim, kes ägavad Jumala ees, pole tegelikult rusutud. Tõeline murtus vabastab südames suurima Jumala väe, mida Ta eales võiks ühegi inimese kätte usaldada. Suurima väe, kui see, mis äratab üles surnuist või see, mis tervendab haigused ja hädad! Jumala Vaim ütles mu südamesse: „Ma näitan sulle, mida Jumal murtusena näeb, et võiksin vabastada sinuski sarnase väe, kui varemeis seis kord käes on.“ See murtus toob endaga kaasa väe taastada varemeid – väe, mis toob Jumalale erilise au ja austuse keset raskeid aegu.

Murtus on seotud müüridega – mahakistud, kokkuvarisenud, hävitatud müüridega. „Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal. Tee head Siionile oma head meelt mööda, ehita Jeruusalemma müürid!“ (Psalmid 51:19-20). Jumal seostas Jeruusalemma müüre südame murtusega.

Las ma tuua sulle ühe näite tõeliselt murtud südamega mehest: „Siis ma tõusin öösel üles, mina ja mõned mehed koos minuga, ilma et ma kellelegi oleksin rääkinud, mis Jumal mu südamesse oli pannud Jeruusalemma heaks teha; ka ei olnud mul kaasas muud looma kui see, kellega ma ise ratsutasin…Siis ma läksin öösel orgu mööda ülespoole ja vaatlesin müüri; seejärel ma pöördusin ümber ja tulin tagasi tulles Oruväravast sisse.“ (Nehemja 2:12, 15).

Nehemja vaatas keset ööd müüri. Heebrea keeles kasutatakse siin müüri kohta sõna „shabar“, mida kasutatakse ka Psalmides 51:19 „murtud südame“ kohta. Osad arvavad, et Nehemja süda sai murtud siis, kui ta „istus maha, nuttis ja leinas mitu päeva, ja paastus ja palvetas taeva Jumala ees.“ (Nehemja 1:4). Samas oli kogu see nutmine ja Jumala ees olemine alles kogu tema murtuse algus. Nehemja süda sai täielikult murtud alles siis, kui ta tuli Jeruusalemma, nägi selle varemeid ja asus tegutsema, et olukorda muuta!

esmaspäev, 9. märts 2015

PIDEV LAHING by Gary Wilkerson

Miks me tunneme, et oleme kui pidevas lahingus? See on otsekui seal multikas, kus Kurat istus ühel õlal ja ingel teisel ning mõlemad püüdsid saada inimese tähelepanu. Meiegi oleme kaasatud lahingusse, kuid mitte päris sellisesse. Paulus viitas meie tõelisele dilemmale kirjas Roomlastele, kus ta ütles: ”Ma tean küll, et Seadus on vaimulik, mina aga lihalik, müüdud patu alla. Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan…Ma tean ju, et minus - see tähendab minu loomuses - ei ole head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda.“ (Roomlastele 7:14-15, 18). See pole mingi peen sõnade mäng siin, kui Paulus kirjeldab oma seisukorda, öeldes: „Ma olen lihalik. Ma teen pidevalt kurja. Minust pole midagi head.“ Kuid kas selline ongi siis Pauluse põhikirjeldus kristlasest? Ütleb ta tõesti, et kõik meie päevad saavad olema täis taolisi vastuolusid? Üldsegi mitte.

Samas aga Paulus jätkab ja ütleb: „Niisiis, tahtes teha head, leian seaduse, et mul on kalduvus teha kurja. Sisemise inimese poolest ma rõõmustan Jumala Seaduse üle, oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes. Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma ihust?“ (Roomlastele 7:21-24). Paljud kristlased jäävad siia pidama, öeldes: „Just selline ma olengi – päästetud, kuid oma eluga täielik ahervare! Pole mingit võimalustki, et Jumal saaks mind kasutada, kuna veedan iga üleval oldud tunni patuga võitlemiseks.“ Kuid probleem on selles, et need kristlased ei tea, kes nad tegelikult on Kristuses ja see ongi kogu Pauluse jutu tuum. Ta maalib meile täie pildi meie dilemmast, kirjeldades me armetut seisukorda ja küsib siis: „Ons’ üldse sellest mingit väljapääsu? Kuidas ma üldse võiks saada vabaks sellest kõigest? Omaenese jõus on see küll võimatu.“

Õnneks leidub aga Piiblis ka üks absoluutselt imeline lõik, milles Paulus peegeldab Jumala vastust inimese seisukorrale: ”Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!...Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses. Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest.” (Roomlastele 7:25, 8:1-2).

Sinu elus kehtib nüüd uus seadus, sest linnal on uus politseiülem! Jeesus, see uus ülem, on tühistanud vana ja korrumpeerunud seaduse – selle su vana, lihaliku loomuse. Sa ei ela enam patu ja surma seaduse all, vaid elu Vaimu seaduse all, mis on teinud sind vabaks Jeesuses Kristuses.

reede, 6. märts 2015

USALDAV SÜDA

Jumal on mulle hiljaaegu näidanud teatud asju Tema usaldamise kohta, mida ma eales varem pole näinud! Psalmist kirjutas: „Sinu peale lootsid meie esiisad, lootsid, ja sina päästsid nad; nad kisendasid sinu poole ja pääsesid, nad lootsid sinu peale ega jäänud häbisse.“ (Psalmid 22:4-5). Taavet tunnistas ikka ja jälle: „Mu Jumal, sinu peale ma loodan!“ (Psalmid 25:2).

Heebreakeelne juur sõnale „usaldus“ viitab „enese üle kaljuserva heitmisele“. See tähendab olla otsekui laps, kes kui kuuleb oma isa hõikamas: „Hüppa!“, kuuletub usaldavalt sellele hüüdele ja heidab end üle ääre, otse oma isa käte vahele. See on muidugi üks usaldamise viise ja osad teist just ongi taolises kohas. Sa vaarud seal kalju serval ja sul polegi muud varianti, kui vaid heita end Jeesuse käte vahele! Teised jälle on vandunud olukorrale alla, mis tegelikkuses ei tähenda midagi muud, kui hävingut. Nad ise nimetavad seda küll ka usaldamiseks, kuid tegelikult pole tegu mitte usaldamise, vaid tuimusega. Usaldus on nii palju enamat, kui vaid olukorraga passiivne kaasaminek! Usaldus tähendab aktiivset usku!

Osad teist on teinud me Issandast kui mingi kosmilise tuletõrje –ja päästekomando. Et siis, kui Saatan peaks te kodumaja põlema panema, taganete katusele ja kisendate sealt: „Issand, aita! Päästa mind!“ Issand tulebki oma päästeinglitega ja hoides all suurt, laiali tõmmatud päästevõrku, ütleb: „Hüppa!“ Sa hüppad, maja põleb maha ja sa ütled: „Tänu Sulle, Issand, et päästsid mu!“ Väga paljud meist taandavad oma usu vaid sellistele päästeoperatsioonidele, otsekui öeldes: „Issand, ma usun, et tuled ja kustutad kõik mu tulekahjud, päästad mind kõigist hädadest ja katsumustest. Ma tean, Issand, et oled alati olemas, kui Sind vajan.“

Usaldav süda aga ütleb: „Kõik mu sammud on juhitud Issanda poolt! Ta on mu armastav Isa. Ta on loonud mind juba mu emaihus ja lugenud kokku kõik mu juuksekarvad. Ma olen Tema südamerõõm ja Tal on igavikulised plaanid mu eluga.“ Jumalal on kõik kontrolli all!

neljapäev, 5. märts 2015

PUHTAD TEMA SÕNA LÄBI

Paljud tänapäeva kristlased igatsevad küll vere katet oma pattudele, kuid mitte puhastust ennast! Vana Testamendi kogudusetelgi rituaal annab aga selge eeskuju elust, mille sarnast Jumal igatseb kõigile kristlastele.

Kogudusetelgil oli väline õu, kus ohvriloom hukati. See pakkus vere katet kõigi pattude eest. Kuid seal oli ka pesemisnõu, kus puhastumine aset leidis. Ükski preester ei saanud siseneda kõige pühamasse paika ja suhelda Jumalaga palgest palgesse ilma, et ta oleks end enne puhastanud. Mõned kristlased arvavad, et võivad sellest pesemisnõust mööda minna, mis tänapäeva mõistes tähendab enese Jumala Sõnaga puhastamist. Nad arvavad, et võivad lennata sisse kõige pühamasse paika, üleni patuga kaetuna ja süda patustest harjumustest läbi imbunud. Lihtsalt põrutada otse Jumala trooni ette, öeldes uhkusega: „Olen Jumala õigeksmõistetu Kristuses!“

Täiuslik süda igatseb enama järele, kui vaid kindel olek ja kate pattudele! Ta igatseb Jumala ligiolu järele ja selle järele, et suhelda Temaga. Jumalaga suhtlemine tähendab Temaga rääkimist, kalli osaduse jagamist ja palgest palgesse olemist. See on just see, mille kõige pühamas paigas eest leiad. Kuid see tuleb järgnevas järjekorras: kate, puhastus, pühendumine, suhtlus.

Paljud kristlased aga ei taha midagi enamat kui vaid katet – kiiret ligipääsu Jumala ausse! Ei mingit valu, risti ega puhastust! Kogu nende olek taandub põhimõttele: „Olen verega kaetud ja seeläbi kindlas seisus!“ Samas aga on see vaid pool kogu piiblisalmist, mis ütleb: „Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.“ (1 Johannese 1:7). Vaata, mida see piiblisalm tervikuna ütleb: „Kui me ütleme: „Meil on osadus temaga”, kuid käime pimeduses, siis me valetame ega tee tõtt. Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis…Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.“ (1 Johannese 1:6-7). Jeesus ütles: „Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud.“ (Johannese 15:3). Me kuuleme aegajalt jutlusi, mis ütlevad: „Teid pole tarvis läbi katsuda, sest kõik te patud on juba verega kaetud! Kõik see patus sobramine ja kaevamine tekitab vaid hukkamõistu ja süütunnet.“ Samas aga ütleb Jeesus Ilmutuse 2:23 „Ning kõik kogudused saavad aru, et mina olen see, kes uurib läbi meeled ja südamed, ning annan igaühele teist teie tegusid mööda.“ Armsad, Ta viitas siin konkreetselt kogudusele!

kolmapäev, 4. märts 2015

LÄBI UURITAV SÜDA

Kord, kui olin tagasiteel Teen Challengi farmist Pennsylvanias New Yorki, kõneles Jumal otse mu südamesse: „On olemas selline asi nagu täiuslik süda. Tahan näidata sulle, mida see endast kujutab, et võiksid samuti igatseda selle järele!“ Jumal ilmutas mulle sel hetkel, et Kristus pühendab end neile, kelle süda Ta ees on täiuslik ja vastuvõtlik.

„Sest Issand uurib läbi kõik südamed“ (1 Ajaraamatu 28:9). Täiuslik süda hüüab ühes Taavetiga: „Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda!...Vaata, kas ma olen valuteel…“ (Psalmid 139:23-24). Jumal ütles ka Jeremijale: „Mina, Issand, uurin südant.“ (Jeremija 17:10) Heebreakeelne tähendus sellele lõigule on, et: „Ma uurin sügavuti läbi“. Piibel ütleb: „Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused.“ (1 Korintlastele 2:10). Ilmutuse 2:24 räägib Jeesus „Saatana sügavikest“, mis tähendab patus sügavuti minemist. Ta ütles, et kuri poeb sügavale hinge ja ajab sinna juured, mis ulatuvad otse põrguni. Taavet ütles nende kurjade kohta: „Sest sügav on mehe sisemus ning süda.“ (Psalmid 64:7). „Sest hoor on sügav haud.“ (Õpetussõnad 23:27).

Kõik ülaltoodud salmid on meile pühaks hoiatuseks: „Teil pole aimugi, kui sügavale ulatuvad kurjusega seotud mõjud te elus. Need viivad teid alla otse Saatanani; sügavikud, mis on üdini salapärased ja põhjatud. Kõik need on tee otse põrgusse.“

Neil viimseil päevil on patt muutunud ühtaegu keeruliseks, vaevu hoomatavaks ja meelelisi naudinguid pakkuvaks. Ta tuleb kunsti, kultuuri ja hariduse katte all. Usun, et tänapäeval on patul hoopis uued sügavused ja ta on omandanud palju tugevamad ja sügavamad juured. Me lapsed seisavad silmitsi selliste patu sügavustega, mille sarnastest meil pole aimugi ja millest meil ei saagi olema. „Häda neile, kes oma nõu Issanda eest sügavale ära peidavad, kelle teod sünnivad pimedas…“ (Jesaja 29:15). Täiuslik süda tahab, et Püha Vaim tuleks ja uuriks läbi seesmise inimese kõige sügavamad sopid, valgustaks kõik varjatud osad ja uuriks ning kaevaks välja kõik sellele, mis pole Kristusele meelepärane.

teisipäev, 3. märts 2015

VAGA JA TÄIUSLIK SÜDA

On täiesti võimalik elada vaga ja täiusliku südamega Jumala ees. Jumal ütles Aabrahamile: „Mina olen Kõigeväeline Jumal, käi minu palge ees ja ole vaga!“ (1Moosese 17:1). Jumal ütles ka Iisraeli lastele: „Ole laitmatu Issanda, oma Jumala ees!“ (5 Moosese 18:13). Taavet otsustas oma südames alluda sellele korraldusele. Ta ütles: „Ma mõtlen käia laitmatut teed…Ma tahan vaga südamega käia oma kojas.“ (Psalmid 101:2). Piiblis on ka välja toodud, et Saalomon ei suutnud pidada Jumala korraldust olla vaga: „Ta süda ei olnud siiras Issanda, oma Jumala vastu, nagu oli olnud tema isa Taaveti süda… ega käinud ustavalt Issanda järel nagu tema isa Taavet.“ (1 Kuningate 11:4-6).

Me näeme Jumala korraldust olla täiuslik ja vaga, ka Uues Testamendis. Jeesus ütles: „Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!“ (Matteuse 5:48). Paulus kirjutas: „Et seada iga inimest Jumala ette täiuslikuna Kristuses.“ (Koloslastele 1:28) ja lisas samas kirjas: „Et te püsiksite täiuslikena ja oleksite täidetud kõigega, mis on Jumala tahtmine.“ (Koloslastele 4:12). Peetrus aga ütles: „Aga kogu armu Jumal, kes teid on kutsunud oma igavesse kirkusesse Kristuses Jeesuses, parandab, kinnitab, tugevdab ja toetab teid.“ (1 Peetruse 5:10).

Täiuslik olemine ei tähenda patuta, veatut südant. Inimene mõistab kohut välise üle; selle üle, mida ta näeb. Kuid Jumal mõistab kohut südame ja selle nähtamatute motiivide üle (1 Saamueli 16:7). Taaveti kohta on öeldud, et tal oli „kogu oma eluaja“ täiuslik süda Jumala ees ja ometigi vedas temagi Jumalat alt. Ta elu jäävad alatiseks märgistama abielurikkumine ja mõrv.

Täiuslikkuse kõige primaarsem definitsioon on järgmine: täielik, küps. Heebrea ja kreeka keeles lisanduvad sellele veel: ausus, plekita olek, rikkumatus, täielik kuulekus. See tähendab lõpetada see, mis sai kord alustatud; viia asi täieliku lõpuni. Wesley nimetas seda „pidevaks sõnakuulelikkuseks“. Täiuslik süda on ka avatud süda, mis reageerib kiiresti ja täienisti Jumala märguannetele, sosinatele ja hoiatustele. Taoline süda ütleb kogu aja: „Kõnele Issand, Su sulane kuuleb. Näita mulle teed ja ma käin sellel.“