kolmapäev, 31. august 2016

AABRAHAMI TEST

1 Moosese 22:2 ütles Jumal Aabrahamile: „Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morijamaale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!” Sa ju tead seda lugu. Jumal säästis Iisaki, võttes tema asemel hoopis ühe jäära ohvriks. Ja Issand ütles Aabrahamile:
„…sest nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainsat poega!... Sellepärast et sa seda tegid…ma õnnistan sind tõesti…Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!”  (1 Moosese 22:12, 16-18)
TA EI HOIDNUD MIDAGI TAGASI
Ehk teisisõnu ütles Jumal Aabrahamile: „Ma tean, et sa ei hoia minu eest midagi tagasi. Isegi mitte oma kallist poega. Ja kuna sa oled seda tõestanud, siis ma ka õnnistan sind.“ Pane tähele, mida Jumala Vaim Aabrahamile ütles:
“Teised ei pruugi su paljudest usutestidest kunagi midagi teada. Sa võidki vaid ükski kannatada ja mitte keegi ei saa kunagi kasu su vastupidamise tunnistusest. Veelgi enam, sind võidakse sinu kannatuste pärast isegi hukka mõista, kuna teised võivad mõelda: „Miks ta küll sellest kõigest läbi minema peab? See kõik tundub nii mõttetu olevat. Huvitav, millega ta küll oma elus puusse on pannud?“
JUMAL KOGUB KOKKU KÕIK ME PISARAD
Sa võid olla kindel, et see sama Jumal, kes juhtis sind su usutesti sisse, teab ka täpselt, mida see katsumus tähendab. Ta on kogunud kokku kõik su pisarad ja kogenud oma südames igat su valu. Ja Ta kinnitab sulle: „See kõik lõppeb õnnistusega ja võib võimsalt mõjutada isegi su lähikondlasi.“
Aabraham oli astunud juba üle igaviku läve, kui need Issanda tõotused täitusid. Kuid tema pere, kogu Iisraeli rahvas ja tervikuna ka kogu inimkond, said kõik kasu tema usust.

teisipäev, 30. august 2016

LÄBIKATSUTUD USK


Kui me esimest korda Aabrahami kohta loeme, me näeme, et Jumal palus tal pakkida kokku kogu oma pere ja kogu oma vara ning minna nimetusse paika (vt 1 Moosese 12:1). See pidi ikka olema tohutu proovilepanek nii Aabrahami kui kõigi ta kallite jaoks. Ometigi, Aabraham kuuletus usu läbi. Ta elas võõraste keskel keset võõraid maid – õnnistatud ja hoituna – ning pääses igast raskusest tänu üleloomulikele unenägudele ja nägemustele, mida Jumal talle andis. 
VAATA TÄHTI
Mingil hetkel käskis Jumal Aabrahamil vaadata tähistaevasse, öeldes: „Vaata nüüd taeva poole ja loe tähti, kui sa suudad neid lugeda!...Nõnda saab olema sinu sugu!” (1 Moosese 15:5). Ehk teisisõnu: „Aabraham, just nii palju saab sul olema lapsi, lapselapsi ja nende järglasi. Neid saab olema sama palju kui tähti taevas.“  Milline vapustav tõotus! See sõna, mille Aabraham Jumalalt sai, ületas kaugelt kõik selle, mis on inimmõistusega mõistetav. Ja kuidas Aabraham sellele reageeris? „Ja ta uskus Issandat.“ (1 Moosese 15:6)
VANKUMATU USALDUSE TASU
Mis oli Aabrahami usu tasuks? Ja mida tema sügav ning püsiv usaldus Jumala vastu Jumala silmis tähendas? Vastus neile küsimustele leidub ühes ainsas salmis:
„Ja ta uskus Issandat ning see arvati temale õiguseks. ” (1 Moosese 15:6)
Aabraham pani ikka ja jälle oma usu Jumalasse ning see arvati talle Jumala silmis õiguseks. Ajaks, mil Aabraham sai 100-aastaseks, oli ta kogenud kõikvõimalikke proovilepanekuid ja katsumusi, kui Piibli sõnul keset neid kõiki, usaldanud alati Jumalat. Seetõttu ütleski Jumal selle oma ustava ja sõnakuuleliku sulase kohta:
„Sest ma tean temast, et ta käsib oma poegi ja järeltulevat sugu hoida Issanda teed ning teha, mis õige ja kohus.“ (1 Moosese 18:19)
Näed sa, mida Jumal ise selle mehe kohta ütles? Ta kuulutas: „Ma usaldan Aabrahami, sest tema usk on läbikatsutud.“

esmaspäev, 29. august 2016

MIDA TA TEGI ME HEAKS - Gary Wilkerson

Jeesus veetis maa peal 33 aastat. Oli see kõik tõesti vaid selleks, et Ta saaks piisavalt vanaks, et ristil surra? Või selleks, et omada teatud kogemusi, mida kirja panna? Ei, loomulikult mitte.
Jeesus tegi selle 33 aasta jooksul midagi, mida mitte keegi teine pole olnud võimeline tegema. Ta võttis iga Piiblis kirjas oleva seaduse, käsu ja reegli; iga mõtte, mis Jumalal oli õiglase elu kohta – püha, puhas ja täiesti kuulekas Jumalale – ning täitis iga viimse kui neist. See on ka põhjus, miks Ta sai öelda: „Ma ei tulnud seadust tühistama, vaid seda täitma.“ (vt Matteuse 5:17) Ehk mida Ta sellega ütleb, on see, et ainuüksi Tema üksi suutis täita käsku täiuslikult.
JUMALA HEAMEEL
Jumal ütles: „Mul on Temast hea meel, sest Ta täitis igat viimset kui põhimõtet, mille olen eales inimkonnale andnud. Ta täitis need kõik.“
Õigeksmõistmine ei peitu vaid selles, et Jeesus on puhastanud sind su pattudest ja andestanud sulle nii su mineviku, oleviku kui tuleviku patud. See peitub ka selles, et Ta on omistanud sulle õigsuse. Ehk teisisõnu – Ta andis sulle ja kattis sind õigsusega, milleks Ta ise on. Ta korraldas ära kõik su patud, valu ja kannatuse, kandes need ristipuule.
Ja siis Ta tegi veel midagi, mida paljud kristlased ei mõista. Ta võttis kõik selle, mille Ta ristil korda saatis ja tegi sellest lõpliku võidu. Kui Ta ütles: „See on lõpetatud!“, siis Ta ainuüksi ei surnud su pattude eest, aga Ta suri ka su õigsuse eest. Nii et isegi, et meis endis pole mingit õigsust, kingib Ta meile oma õigsuse.

laupäev, 27. august 2016

TEENIDES HÄDASOLIJAID - Claude Houde

Jeesus küsis oma jüngritelt: „Kelle ütlevad inimese minu olevat?“ (vt Markuse 8:27) See küsimus on sama värske ja ütlemata oluline tänapäevalgi. Mida meie ilmalik ühiskond arvab? Milline on kaasaegse maailma nägemus kogudusest?
Luba mul öelda kõike järgnevat nii selgelt kui ma vähegi suudan, tehes seda lahkelt, samas otsekoheselt, jagades tõde armastuses. Tänu oma ringi liikumistele üle maailma, olen kokku puutunud tuhandete juhtidega, omades otsest kontakti nende kogudustega. Ja mul on sageli hirm, et kaasaja kogudus on vaikselt, aga otsusekindlalt langemas hullumeelsuse rööpaisse. Hullumeelsuse kohta on mitmeid definitsioone, kuid üks kõige asjakohasemaid on selline: „Hullumeelsus tähendab teha ikka ja jälle ühte ja sama asja, oodates samas erinevaid tulemusi.“ See on ju hullumeelne!
Üle 90% Põhja-Ameerika kogudustest pole viimase 20 aasta jooksul näinud märgatavat kasvu ja ometigi ei näe nad vähimatki põhjust millegi muutmiseks!
Armas lugeja, Aabraham – me usuisa – vabastas vangisolijaid, võitles vaeste eest, ehitas kaevusid ja toitis näljaseid. Me võime leida alates 1 Moosese raamatust, kuni Ilmutuse raamatuni välja, värvikaid tõotusi, tõsiseid hoiatusi ja selgeid korraldusi, mis kõik kutsuvad meid üles teenima hädasolijaid. Piiblis mainitud prohvetid ja vaimulikud õpetasid heldekäelisusest ja olid ise eeskujuks selles. Koguduse ajaloo kõige kirkamad hetked on alati olnud need, kus kogudus on otsustanud astuda välja rõhutute eest ning elada välja oma tõelist kutset ning eesmärki.
Jumala Poeg esindas kõiki Kolmainsuse igavikulisi, muutumatuid ja jumalikke igatsusi ning kavatsusi, kui tuli kõige vaesemate sekka, toitis suurel hulgal näljaseid ja tervendas igat sorti haigusi ning päästis kannatustest.

Claude Houd on Eglise Nouvelle Vie (Uue Elu Koguduse) juhtivpastor Montrealis, Kanadas. Pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel. Uue Elu Kogudus on kasvanud tema juhtimise all käputäiest inimestest enam kui 3500 liikmeliseks, olles üks väheseid edukaid protestantlikke kogudusi Kanadas.

reede, 26. august 2016

OLEME ME IKKA TÕESTI ÜKS?

Fakt on see, et me kohtleme üksteist aegajalt ikka halvasti. Me eraldame endid mõnest oma usukaaslasest; me haavame kedagi või teeme kellelegi haiget; me võime nii kergesti kellestki vale mulje jätta. Ja me arvame, et see on vaid „minu ja Jumala vaheline asi“. Nii et me küll tunnistame oma eksimust Jumala ees, parandame meelt ja läheme siis taas oma teed, arvates, et kõik ongi hästi. Kuid keset seda kõike me ei tule selle pealegi, et me pole teinud haiget vaid sellele inimesele, aga seeläbi ka Issandale. Tegelikult lausa kogu Kristuse ihule, sest kui üks saab haiget, saab kogu ihu haiget.
Siinkohal üks ilmutus, mis meile kõigile on antud: „Ma kuulun Kristuse ihusse! Nii nagu ka mu usuõde ja usuvend. Me kõik oleme üks, sest me oleme ühendatud Peaga.“
Toon siinkohal välja sõnumi, mida Paulus jagas oma kaastöötajatega:
„Ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast, nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu.“ (Filiplastele 2:3–4)
“Ma manitsen teid mõtlema ühtmoodi oma Issandas.“  (vt Filiplastele 4:2)
Järgnevas aga võtab Paulus kogu selle loo kokku, väljendades armu, mida ta täiega välja elas:
„…kuna te olite saanud meile armsaks.“  (1 Tessalooniklastele 2:8)
Luba mul küsida su käest: ons’ kõik su usuõed ja usuvennad sulle kallid? Kui meie Peast lähtuv elu meisse kui Tema Ihusse voolab, ei hakka me armastama ainuüksi üksteist, aga ka oma vaenlasi.
„Issand, lase meil olla armulised, nii nagu Sinagi oled olnud meile armuline!“

neljapäev, 25. august 2016

KOGUDUSE EESKUJU

Maailm vajab elavat eeskuju Kristuse armust. Pinged, mida kogetakse, pole iial olnud nii suured. Rassilised pinged uhuvad nii üle Euroopa kui Ameerika, hiilides vaikselt kogudustessegi. Ei maksa end petta uskumusega, justkui valitsus suudaks lahendada need probleemid. See hinnaline arm, mida kogu maailm vajab, saab tulla vaid nende poolt, kes on ise saanud maitsta ja kogeda seda armu. Ja just see ongi Jeesuse koguduse kutse. Me peame iseennast salates pakkuma armu, mida me ligimene vajab, kuid nagu Jeesuski näitas – pakkuma seda isegi oma vaenlasele.
PEATU JA VAATA TÕELE NÄKKU
Tahan õhutada sind peatuma ja seisma silmitsi selle tõega. Ära liigu enam sammugi edasi oma elus või teenistuses – peata kõik oma plaanid ja head teod – kuniks sa pole mõistnud, mida tähendab olla Jeesuse koguduse liige. Issand kuulutab oma koguduse kohta: „See on minu kallihinnaline pärl – minu Poja pruut.“ Kujuta ette, milline ime see on! Ühtlasi aga mõtle ka Tema Ihu suurele kutsele olla armulised selles armutus maailmas.
Kõige lihtsamalt öeldes – arm vaatab kaugemale vigadest, läbikukkumistest ja enese õigsusest. Kui me tõesti usuksime, et oma usuõde või usuvenda haavates haavame me ka Kristust - st et mida iganes me ütleme või teeme ükskõik, kelle Tema ihu liikme vastu, seda me teeme ka Jeesuse vastu (vt Luuka 11:23). Kui me seda kõike mõistaks, rabaks me nii ööd kui päevad, et saada need asjad joonde jälle. Ja me ei peatuks enne, kui me teame, et asjad on jälle korras.

kolmapäev, 24. august 2016

VALUS REAALSUS

Kujuta ette seda Sauli hingevaeva, kui Kristus ta Damaskuse teel karmi reaalsusega rajalt maha võttis. Issand ütles talle: „Mina olen Jeesus ja sa kiusad mind taga.“ (vt Apostlite teod 9:4-5) Saul oli siiamaani arvanud, et tal on tegu vaid inimestega, kes tegid Jumala tööd, et juurida välja juudi ketserid. Nii sai ta raputatud tõest, et Jeesusel on tegelikult vaimulik ihu. Ja et Jeesus on selle ihu  - kelleks on Tema lapsed siin maa peal – pea ning see ihu on peaga ühendatud. Tegu on ühtse ihuga, mis koosneb usklikest, kes on liha Tema lihast. Ja igaüks, kes tõuseb ühegi nende vastu, tõuseb tegelikult Jeesuse vastu.
JEESUSELE VALU PÕHJUSTAMINE
Iga nö „Jeesuse inimene“, keda Saul oli taga kiusanud või keda vangistanud – mida iganes ta oli neile öelnud või teinud – seda kõike koges ka Kristus. Sauli arusaam sellest tõest muutis ta elu täienisti.
Saades juba apostel Pauluseks, õppis ta veelgi enam mõistma, kui sügavalt Jumal oma Kogudust armastas. Ta õppis nägema, kuidas Kogudus oli Jumala silmis kui kallihinnaline pärl. Ühtlasi aga ka Tema Poja laitmatu pruut – üks ühtne nähtamatu ihu, mis koosnes Tema vere hinnaga ostetud lastest igast suguharust ja rahvast maa peal. 
TÕSINE TÕDE
Ma olen kindel, et me ei võta seda tõde nii tõsiselt, kui peaks. Täielik arusaam sellest tõest lõpetaks igasuguse vimma pidamise Koguduses. Lõpetaks kibestumised ja igasugused eelarvamused, inimliku omavahelise võistlemise, uhkuse, tagarääkimised ja lahknemised.
„Et ihus ei oleks lõhestumist, vaid et liikmed üksmeelselt muretseksid üksteise eest.“ (1 Korintlastele 12:25).

teisipäev, 23. august 2016

ARMU VÄGI

Jumala armus peitub hämmastav vägi päästa. Tema arm on murdnud kõik sõltuvuste ahelad ja toonud üle suuri rahvahulki Saatana kuningriigist Kristuse kuningriiki.
Oli kord aeg, kus miljonid inimesed üle maailma sattusid narkootikumide lõksu ja Saatan arvas, et nad on tal peos. Üle maailma levis lausa sõnum, et kui Saatan on juba kord sind pimestada saanud, oled sa igaveseks lootusetult seotud. 
Küll aga saadab Jumal oma Püha Vaimu iga põlvkonna ajal nii pea –kui kõrvalteede äärde.
  • Tema arm tungib otse Saatana territooriumi keskpunktidesse: slummidesse, narkokeskustesse ja katustele, kus sõltlased poolteadvusetult lebavad
  • Tema arm on toonud tagasi elule kõige nõrgemad, kõige enam sõltuvuste küüsis vaevlevad ja ühiskonna poolt täiesti lootusetute juhtumitena kõrvale heidetud
MITTE IGAVESTI LOOTUSETUD
Kõige esimene heroiinisõltlane, kes läbi Teen Challengi teenistuse vabaks sai, oli Sonny Arguinzoni. Täna on Sonny piiskopiks enam kui 600 kogudusele üle maailma, mis koosnevad endistest sõltlastest. Nicky Cruz, endine tuntud gängster ja samuti Teen Challengi lõpetaja, on kuulutanud armu evangeeliumi miljonitele inimestele üle kogu maailma, mille käigus suured hulgad on saanud vabaks ja päästetud.
MITTE ENAM HÜLJATUD
Kogu maailm peaks tõusma ja tänama Jumalat Tema päästva vabastamise eest. Selle eest, et Ta taastab need, kes olid omadega hukas ja inimkonna poolt hüljatud. Või vähemalt peaks ühiskond tänama Jumalat selle eest, et Ta on päästnud joodikutest pereisad ning viinud nad taas kokku oma naiste ja lastega.
„Halastaja ja armuline on Issand, pikameelne ja rikas heldusest.“  (Psalmid 103:8)

esmaspäev, 22. august 2016

JUMALA PLAANID - Gary Wilkerson

Sageli, kui Jumal ütleb kristlastele, et Tal on nende elude suhtes suured plaanid, vastavad nad: „No ma ikka ei tea, Issand!“ Kui aga Saatan tuleb ja ütleb: „Ma hävitan su!“, mõtlevad nad: „Jaa, võib olla tõesti!“
KEDA SA USUD?
Me tundume uskuvat hingevaenlase valesid enam kui Jumala tõdesid. Küll aga peame me jõudma punkti, kus öelda: „Ei! Jumala kutse hingab mu elu üle ja Tal on üks suurem plaan mu elu jaoks. Seetõttu ka jään Tema armust kindla ja vankumatuna püsima. Seda kõike tänu Tema armule, mis läbi minu võimsalt töötab.“ (vt Koloslastele 1:29)
Sa ei jää püsima tänu omaenda jõule ja väele, vaid tänu Tema Vaimu väele, kuna Tema Vaim elab sinus! Sa võid olla kristlane, kellel on julgust ja enesekindlust; kes usub tõde nii iseenda kui teiste suhtes, kuid veelgi enam Jumala ja kõige selle suhtes, mis Tal on sinu jaoks varuks.
KALJU SERV
Sul võib täna olla tunne, et oled kui tõugatud kalju servale ja oled sealt kohe, kohe alla kukkumas. Su närvid on viimse piiri peal ja sul on tunne, et põhja minek on enam kui kindel. Lisaks sellele veel kõik muud lood, mis seotud su abielu, tunnete, töö pingete ja sõltuvusega. Tahaksid täiest kõrist kisendada: „Issand, kas sellest on üldse veel mingit väljapääsu?“ Kuid veelgi enam pulbitseb su sees küsimus: „Kuidas küll jõuda punkti, kus usaldada ja uskuda seda, kus ma olema pean?“
VASTUS
Jumala Sõnas peitub vastus ja siin on sulle üks piiblikoht, millest kinni hoida:
„Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.“  (Jeremija 29:11).

neljapäev, 18. august 2016

JEESUSE ARM

Esimene hind, mida Jeesus armu eest pidi maksma, oli Tema taevane positsioon. Arm oli see, mis pani Ta jätma taeva ja tulema maa peale inimlikul kujul. Lõpeks aga läks see arm, mida Ta maailmale pakkus, maksma Talle Ta elu. Ometi on Jeesuse armu mudel eeskujuks kõigile, kes tahavad Teda järgida. Ta ütleb meile: „Las mu elu näidata teile armu hinda – totaalset hülgamist selle maailma poolt.“ 
Apostel Paulus maksis Jumala armu välja elamise eest sama kõrget hinda, kui mida Jeesus oli maksnud ja mille eest meid hoiatanud:
„Pidage meeles sõna, mis mina teile olen öelnud: „Ei ole teener suurem kui ta isand!” Kui nad on taga kiusanud mind, kiusavad nad taga teidki. (Johannese 15:20)
Paulus tunnistas sellest samast tõest:
„Me näeme vaeva oma kätega tööd tehes. Kui meid sõimatakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära, kui meid halvustatakse, siis me räägime lahkesti. Me oleme nagu maailma kõntsaks saanud, kõigi jätiseks tänini.“
(1 Korintlastele 4:12–13).
VALUS TÕDE
Mida me selle hülgamisega siis peale peame hakkama? Jeesus ütles meile: „Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas!“ (Luuka 6:23). See on päris valus tõde, mida kuulata. Mis mõttes peaksime hõiskama ja rõõmustama, kui kogeme tõelist tagakiusu? Kuid armsad, see kõik ongi osa armu kõrgest hinnast. Nii nagu see oli seda Pauluse jaoks, keda nähti vaid kui kõntsana, nii on see ka Kristuse ihu ehk Koguduse jaoks. Sellel on oma hind, mille peame maksma, kui kuulutame Jeesusest ja Tema armust.

kolmapäev, 17. august 2016

ARMU HIND

Isegi, et sa olid aheldatud oma sidumiste külge, kostis su südame hüüe Jeesuseni ja Ta imeline arm leidis su. Ta avas su silmad, muutis sind ja täitis sind oma Püha Vaimuga. Seejärel aga tegi sinust auastja, et kuulutada Tema evangeeliumi.
Siinkohal aga ära unusta, et tegu on väga hinnalise armuga, mille osaliseks sa said. Me kuulutame kõikjal sellest, kuidas Jumala arm on kõigile tasuta; kuidas seda ei saa välja teenida ja kuidas selle hind sai täielikult makstud Jeesuse valatud vere läbi. See kõik vastab tõele ja Jumal on enam kui rahul selle hinnaga, mille Jeesus maksis selle eest, et lasta meil osa saada oma armust, pärida taevas ja kindlustada meile igavene elu.
Ometigi on Jumala armul ka inimlik külg – meie pool. Mida see meile maksma läheb? Sellel on kõrge hind saada tõeliseks Jumala armus peituva väe tunnistajaks, mille osaliseks me oleme saanud. Fakt on see, et selle sama armu jagamine, millest ise oleme osa saanud, läheb meile maa peal kalliks maksma. See on igapäevane hind, mida maksta.
KRISTUSE EESKUJU
Jeesus andis meile korralduse: “Olge armulised, nagu teie Isa on armuline.” (vt Luuka 6:36). Ja nagu me Jeesuse enda eeskujust näeme – sel on üsnagi kõrge hind olla sama armuline kui Isa. Mida enam Kristus saab ülendatud me eludes, seda enam saame maailma poolt kogema järgnevat:
  • Täielikku hülgamist
  • Meie sõnade eiramist
  • Jumala armu pilget ja hülgamist
Jeesus maksis armu eest oma eluga ja sina ning mina peame samuti maksma oma hinna.

teisipäev, 16. august 2016

ARMULINE JUMAL

„Aga armastage oma vaenlasi ning tehke head ning laenake ilma midagi tagasi lootmata, ja teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on helde tänamatute ja kurjade vastu! Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!“  (Luuka 6:35-36).
Läbi kogu Piibli kõlab üks võimas sõnum: „Sest Issand, su Jumal, on halastaja Jumal“ (5 Moosese 4:31). See armu (leebuse, kaastunde, andestuse) teema moodustab täiega Vana Testamendi tuumiku. Võime lugeda selle kohta ikka ja jälle nii 5 Moose raamatust, Ajaraamatutest, Nehemjast kui ka Psalmidest: „Issand, su Jumal, on halastaja ja armuline.“ Nõnda samuti jookseb see armu teema läbi ka kõigist evangeeliumitest ja kogu Uuest Testamendist.
KALLIHINNALINE OHVER
Kui Jumal vaatas alla maa peal vohavale liiderlikkusele, ei pööranud Ta ometigi selga oma loodule. Ta ei andnud selle patuse, jumalatu ja himudest läbi imbunud maailma suhtes alla. Küll aga annab Piibel meile teada millestki, mida Ta arm patuse maailma suhtes Talle maksma läks. Ta saatis oma Poja siia maailma meie keskele ja ohverdas Ta tänu oma imelisele armule, nii et Kristus võttis kõik me patud ja süü enda kanda.
Mõtle sellele kõrgele armu hinnale, mille Jeesus maksis. Selle kaalu pole võimalik isegi välja arvutada. Keegi ei suudaks eales mõõta ära Jeesuse valu, mida Ta koges, kui kogu maailma patud enda kanda võttis.

esmaspäev, 15. august 2016

MEIE ABIMEES - Gary Wilkerson

Piibel ütleb, et inglid vaatavad taevast alla me peale ning imetlevad seda andi, mis meile on antud. Mõtle sellele: üks asi on pakkuda kellelegi füüsilist tervenemist, kuid hoopis midagi muud on pakkuda selle maailma asemel rikkalikku elu ja igavest päästet. Jeesus pakub meile kõiki taevaseid vahendeid, et edastada seda head sõnumit tões ja väes:

„Ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa saaks kirgastatud Pojas. 
Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda.“ (Johannese 14:13-14).

Seda salmi lugedes mõtleme kohe Jeesuse poolt tehtud imede imelisele kaalule. Kuid Jeesus räägib siin hoopis oma kuningriigi tegevusest – päästest, muutusest ja rikkalikust elust. Kui Ta ütleb: „Mida iganes te palute minu nimel“, on see me palveid paljastav. Sest küsimus on, kas me palume imesid selleks, et me usume, et need toovad nähtavat au Jumalale? Või me palume Tema kuningriigi tulemusi sõltumata sellest, kui väikese kaaluga need ka poleks?


SUURED TEOD

Tuginedes Jeesusele, on vaid üks kriteerium teha suuri tegusid ja Ta ütles selle kohta nii: „Kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid.“ (Johannese 14:12) Iga kristlane usub, mis tähendab, et me kõik oleme võimelised tegema suuremaid tegusid, milleks Jeesus on meid määranud.


PUHAS SÜDA

Selleks aga, et neid tegusid teha, peab meil ka olema puhas süda. Järgmine asi, mida Jeesus kohe ütles, oli: „Kui te armastate mind, siis pidage mu käske!“ (Johannese 14:15) Kui me südamed on puhtad, ei käi me sõnakuulelikkus mitte hammaste krigina saatel, vaid kui armastuse teona.

On sul raskusi Jumala Sõna täitmisega? Jeesus tõotab sulle järgmist:

„Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: 
Tõe Vaimu“ (Johannese 14:16-17).


See „Lohutaja“ tähendab ka abilist. Ehk siis Jeesus aitab meid läbi Püha Vaimu kuuletuda Talle.

laupäev, 13. august 2016

NÄLG JUMALA SÕNA JÄRELE - Jim Cymbala

Nagu me juba teame, sündis kristlik kogudus peale seda, kui Püha Vaim sai välja valatud. Ja hämmastaval kombel pöördusid tuhanded inimesed vaid mõned tunnid peale seda usku. Ühtlasi said need uued usklikud kaasatud koguduse elu inspireerivatesse rütmidesse. „Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes.“ (Apostlite teod 2:42)

Alguses levis kristlik õpetus vaid suusõnalisel teel, kuna neil polnud veel kirja pandud Uut Testamenti. Apostlid jagasid Jeesuselt kuuldud evangeeliumi ja sellega seotud õpetusi. See oli see Jumala Sõna, milles need esimesed usklikud püsisid.

Taoline pühendumine Jumala Sõnale on alati elav märk sellest, et Püha Vaim liigub vastava inimese või koguduse elus. Usklikel on nälg kuulda, lugeda, uurida ja mõista veelgi paremini Jumala Sõna. See on ühtpidi ka loogiline, sest oli ju Püha Vaim see, kelle inspireerituna Piibel üldse sündis. Tema oli ju see autor, kes inspireeris Piibli kirjutajaid. Piibel on nö Tema raamat. Pühast Vaimust juhitud kristlased ei pea end üldjoontes sundima Piiblit lugema – Püha Vaim ise annab neile nälja selle järele.

Püha Vaim on tõe Vaim, mistõttu Ta juhib meid alati Jumala tõe juurde. Kui inimesel on vähe huvi Jumala Sõna vastu, või kui Piibel tundub koguduse rahva jaoks üksluise ja igavana, on see märk sellest, et midagi on väga paigast ära. Kui meil puudub austus Jumala Sõna ja selle meelevalla suhtes ja me ei alista end panema tähele, mida Jumal ütleb, oleme omadega valel teel.

Jah ma tean, et tänapäeval on võimalik ajada pühapäevastele jumalateenistustele kokku suured rahvahulgad, ilma rõhutamata Jumala Sõna. Muide, paljudki inimesed võivad istuda kirikupingis ja olla enam kui rahul sellega, et nad ei kuule korralikku piibliõpetust ja selle kohaseid selgitusi. Kui me aga jääme kaugele Jumala Sõnast ja elame selleta päevast päeva ning nädalast nädalasse, jääb me vaimulik kasv seisma ja me avame end vaimsele pettusele. Apostel Peetrus kirjutas: „Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole.“ (1 Peetruse 2:2) Jumala Sõna kätkeb endas eluliselt olulisi vaimseid toitaineid, mida vajame igapäevaselt selleks, et kasvada Kristuses.


Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber.

reede, 12. august 2016

LÄBIMURDEV PALVE

Jeesus palus Ketsemanis „läbimurdva palve“.

Minu jaoks on Kristuse läbimurdev palve kui ülim palve. Ülima all pean silma kui ühe seeria lõppu. Selleks ajaks olid kõik asjad juba järgi proovitud ja tegu oli ülima, lõpliku palvega – sellisega, mis kõigutab mägesid ja raputab põrgut. See oli lihtsalt see: „Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!” (Matteuse 26:39)

Jeesus lõpetab oma anumise ja ütleb kokkuvõtvalt: „Ma olen palunud, nutnud, paastunud ja teinud, mida iganes. Nüüd, Isa, valan ma täies usalduses kogu oma hinge välja Su ees ja ütlen: „Las Sinu tahe sündida.““

Oled ehk sinagi teatud olukorras palunud seda ülimat palvet Jumala ees?
  • Olen palunud, paastunud ja teinud eestpalveid kogu selle loo pärast 
  • Olen küsinud, koputanud, otsinud ja uskunud 
  • Ometigi see, mis sünnib praegu, pole see, mida ma sooviks 
  • Ma ei usu, et suudan sellega toime tulla
USALDUSE JA HINGAMISE KOHT

Kuid siis sa lisad: „Kuid Sina oled kõikväeline Jumal ja ma usaldan kogu selle loo Sinu hoolde. Tee Isa seda, mida ja millal just Sina tahad. Ma lihtsalt usaldan Sinu tõotusi, mille oled mulle andnud ja hingan neis.“ See hingamine, mis kehtib ka tänapäeva Jumala rahvale, on hingamine, millest Heebrea kirja 4-peatükk räägib. See tähendab siseneda Uue Testamendi õndsasse tõotusse, milles Jumal kuulutab meile: „Mina olen sulle Isaks ja sina oled minu laps.“

Mu armsad, seni kuni te ei palu seda ülimat palvet, ei suuda te ka liigutada oma mäge. Kui aga palute, avab Jumal te silmad nägema midagi imelist ja te ei igatse enam vastust oma palvele, kuniks see saabub.

neljapäev, 11. august 2016

VÄE JA MEELEVALLA OMANDAMINE

Kui Kristus Ketsemani aias palvetas, näitas Ta sellega oma lähikondlastele, kuidas saavutada meelevald ja vägi saatanlike jõudude üle. Kui jüngrid püüdsid deemoneid välja ajada, naersid need põrgulikud vaimud vaid nende üle. Ainuüksi siis, kui Jeesus mängu tuli, andsid nad jalgadele valu. Ainus autoriteet, mille nad ära tunnevad, on see, mis lähtub kahetsevast südamest ja murtud vaimust.

Siinkohal aga mõtle Jeesuse palvetele Ketsemani aias:
  • “Mu hing on väga kurb surmani.” (Matteuse 26:38). Siin on üks väljaütlemine, mille tegelik mõte on järgmine: „Kogu see lugu ületab mu mõistuse ja kui see niimoodi edasi läheb, see tapab mu.“ 
  • „Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust!“ (Matteuse 26:39)
Oled sa kunagi palunud tohutus hingevalus, lausa agoonias, põletavad pisarad voolamas palgeil?

Ketsemani aias leiame Jeesuse erinevas vaimses hingevaevas, mis väljendus:
  • Pisarais 
  • Anumistes 
  • Eestpalvetes 
  • Masenduses
Samas, iga asi neist on kui vaimne episood, mis juhib lõpuks erakordse ilmutuseni.

Jeesuse järgijatena me teame, et saame kogema kõiki samu asju, mida Temagi koges. Ta on meie eeskuju kriisiaegadeks, mil paluda nii nagu Tema palus – usus ja teadmises, et Jumal kogub kokku kõik me pisarad. Nõnda nagu Jeesus, peame meiegi paluma vabanemise ja väljapääsu pärast.

See pole ilmselgelt meie igapäevane kogemus oma elus koos Issandaga. See on pigem kohtumine Temaga; hetk, kus meist endist pole enam midagi järel. Sel hetkel lakkame me vaatamast oma olukordadele ning valame välja kogu oma hinge Ta ees. Ning keset seda kõike usume – nii nagu Jeesuski seda tegi – et Jumal armastab meid ning saab tooma esile midagi imelist läbi me katsumuste.

kolmapäev, 10. august 2016

KETSEMAN

Peetruse julge usk võimaldas tal käia vee peal, et jõuda merel oleva Jeesuseni. Kuid niipea, kui Peetrus nägi enda ümber tõusvaid laineid, hakkas ta vajuma ja korraga sattus see kartmatu jünger paanikasse, kisendades: „Issand, päästa mind!“ (Matteuse 14:30)

Jeesus sirutus Peetruseni ja temast kinni haarates, ütles: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?” (Matteuse 14:31) Olgu siinkohal täpsustuse mõttes öeldud, et neid sõnu Peetrusele öeldes, ei naeratanud Jeesus kohe mitte. Ta oli südamest kurb oma lähedase sõbra uskmatuse pärast ja päris aru: „Miks sa küll kahtlesid minus, Peetrus? Kas ma pole mitte kõikväeline Issand?“

ÄRA OOTA KRIISIDE TEKKIMISENI

Nii nagu Peetrus, võivad paljud meistki liikuda aastaid julgelt usus, kuni mõni kriis meid tabab ja me silmad me olukorrale kinnitab. Raskenevad olukorrad võivad lasta paanikal võtta võimust me üle ja me arvame, et me läheme omadega põhja. Ometigi on Jumal kogu selle aja meie käe-jala ulatuses.

Palusin, et Püha Vaim näitaks mulle, kuidas kõrvaldada uskmatus oma elust, paludes: „Issand, kuidas ma küll saaksin heita selle mäe oma südamest? Kuidas küll saaksin vabastada oma hinge kõigest, mis takistab Sinu imet-tegevat väge liikumast?“ Ta sosistas mulle: „Kui tahad omada meelevalda iga oma kahtluse ja hirmu üle, on üks koht, kuhu pead minema.“

VASTUSTE KOHT

See vastus on leitav vaid ühest ainsast kohast – Ketsemanist.

Ketseman oli aed, kuhu Jeesus läks palvetama, kui Tema katsumused muutusid talumatuks ja Ta karikas sai täis (vt Matteuse 26:36-46)

  • Ta valas Isa ees nuttes välja oma sügavaima valu 
  • Ta võitis lahingu iga kurjuse jõu ja väe üle  
  • See on paik, kus kõik takistused peavad kuuletuma Jumala Sõnale
Jah, sa pead ehk kohtuma Temaga pisarate valamise seisus, kuid sa tuled sealt läbi ja saavutad võidu.

teisipäev, 9. august 2016

SEE MÄGI VÕIB LIIKUDA

„Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: „Kerki ja kukuta end merre!” ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle!“ (Markuse 11:23).
Jeesus ütles, et see on võimalik liigutada meie ees olevat mäge, aga see on võimalik ainuüksi läbi usu! Ta annab siin ühe aulise tõotuse, et mida iganes me igatseme, siis kui me selle pärast palume ja seda usume, siis me selle ka saame. Usud sa seda?
KAS SA TEGELIKULT KA USUD?

Kõigi oma teenistusaastate jooksul olen näinud, et vaid väga vähesed kristlased usuvad millegi nii üleloomuliku võimalikkusse. Sa võid lausa öelda: „Olen seda proovinud ja minu puhul see ei toiminud. Ma palusin usus ja uskusin, kuid mu palvele ei vastatud.“

Mäletan, kuidas üks uus pastor tuli mu juurde, et tunnistada mulle üles oma porno sõltuvus. See noor mees armastas Jumalat ja oma naist ning nad nautisid toredat abielu. Kuid ta jäi sõltuvusse pornograafiast ega suutnud enam end sellest lahti kiskuda. See hakkas röövima temalt tema vaimset jõudu ja kuigi ta palus kogu südamest, ei saanud ta siiski sellest vabaks.
KRISTUSES PEITUV TÄIUS

Selle noore mehe probleem ei peitunud vaid sõltuvuses, vaid ka uskmatuses. Ta polnud võtnud vastu tõsiasja, et Jumal vastab palvetele ning ta uskmatus laiutas ta ees kui üks mürakas mägi, millest oli võimatu mööda pääseda või mida kõigutada. See kõik aga takistas tal tõsiselt saamast osa Kristuses peituvast täiusest.

Hea uudis aga on see, et see noor pastor jõudis paremale arusaamisele sellest, kuidas oma usku rakendada. Ta tuli sellest tormist läbi, saavutades imelise võidu oma Issandas.

esmaspäev, 8. august 2016

SUUREMAD TEOD - Gary Wilkerson

„Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde.“ (Johannese 14:12).
Mida Jeesus selle all mõtleb, kui ütleb, et me saame tegema suuremaid tegusid kui need, mida Tema tegi? Me leiame võtme sellele küsimusele selle salmi viimases lauses: „Sest mina lähen Isa juurde.“ Mis täpselt juhtus tänu sellele, et Jeesus läks peale oma surma üles taevasse Isa juurde?
  • Maa sõna otseses mõttes värises 
  • Hauad avanesid ja kõik surnud ärkasid ellu 
  • Jeesus kuulutas häid sõnumeid kõigile surnutele põrgus
Ja seejärel tegi Jeesus meie heaks järgmist: „Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti.“ (Johannese 14:16).

Selle kaudu, et Jeesus läks Isa juurde, saab Ta päästa igaühe, kes hüüab appi Tema nime. Ta pakub ülestõusmise elu ja täidab oma järgijad omaenese ligioluga läbi Püha Vaimu. Kõik, mida Ta selle lühikese aja jooksul peale oma surma tegi, on kokkuvõetav järgnevas – Ta tegi meid üheks Jumalaga. Kuid see sai juhtuda vaid tänu sellele, et Ta läks Isa juurde.

See selgitab ka, kuidas me saame teha suuremaid tegusid, kui Kristus ise tegi. Oma lihalikus loomuses mõtleme me nende „suurte tegude“ peale samal skaalal, kui millised Jeesuse enda imelised teod olid:

  • Suurte rahvahulkade toitmine vaid mõne leivaga 
  • Vee peal kõndimine 
  • Tervendava väe demonstreerimine
Jeesus aga näitas, mida Tema nende „suuremate tegude“ all mõtles: tuua evangeeliumi valgust – päästvat, vabastavat, elumuutvat evangeeliumi - maailmale.

laupäev, 6. august 2016

IMELINE TÕOTUS - Carter Conlon

Psalmides 37:25 on üks imeline tõotus kõigi me jaoks, kes meid on määratud elama anti-Kristuse ajastul ajaloos. „Ma olin noor ja olen vanaks saanud; aga ma pole näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba kerjavat.“ Jumala õigeid pole kunagi hüljatud ja ma võin kinnitada sulle, et sa pole selles osas mingi erand!

Loomulikult on siinkohal oluline juhtida tähelepanu asjaolule, et see tõotus on seotud sõnaga „õige“. Kui sina ja mina tulime Kristuse juurde, saime me Piibli sõnul osa nö „omistatud õigsusest“. Parim viis, kuidas seda selgitada, on läbi kadunud poja loo (vt Luuka 15 ptk). Piibel ütleb meile, et see poeg võttis oma päranduse ja läks kaugele oma isast ja isakodust. Nii nagu paljudki meist on oma elu algaastatel triivinud eemale Jumalast. Poiss jõudis punkti, kus koges nii nälga kui südamevalu, olles sunnitud tegema asju, milleks ta poleks eales arvanud end võimeline olevat. Ja kuigi ta teadis, et tal pole mingit õigust selleks, võttis ta üks päev jalad selga ja asus tagasi koduteele. Jõudes kodule lähemale, nägi ta enese üllatuseks, kuidas isa talle tervituseks vastu jooksis – teda meeletult kallistades ja talle koja kõige parema kuue selga andes.

Nõnda samuti oli ka sinuga, kui otsustasid pöörduda tagasi Jumala juurde – Ta tuli sulle vastu. Ta embas sind ja kattis sind kõige kallima kuuega - Jeesuse verega, mis sai 2000 aastat tagasi valatud ristipuul. Jumal puhastas sind ja kinkis sulle õigsuse, mida sa polnud ära teeninud.

Ennist mainitud tähendamissõnas kadunud pojast, käis kuuega kaasas ka sõrmus, mis esindas võimu, mida poeg vajas olemaks saadik, kelleks isa oli teda kutsunud. Ühtlasi anti talle ka paar kingi, viidates sellele, et tema õigsus kätkeb endas ka teatud teekonda. Teda ei kutsutud vaid seisma sel teel, nähes välja viks ja viisakas. Ei. Teda kutsuti minema ühisele teekonnale oma isaga!


Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor.

reede, 5. august 2016

RASKEIM OSA USUST

Teel koju oma suurelt sõjavõidult, võttis prohvet Juuda kuninga Aasa rajalt maha. Ja seda mitte selleks, et Aasat õnnitleda, vaid hoopis hoiatada. „Seni, kuni toetud Jumalale, Teda täienisti usaldades, oled ka õnnistatud. Ta käib koos sinuga ja kingib sulle võidu võidu järel. Kui aga pöördud Temast ära, lootes oma lihaliku loomuse peale, saab sinu ja su rahva seas ning igas te eluvaldkonnas valitsema korratus ja kaos.“ (vt 2 Ajaraamatu 15:1-6).
AULINE AEG

Aasa võttis selle sõnumi südamesse ja elas ustavalt oma Issandaga 36 aastat. Seetõttu oli see ka aeg, mil Jumal õnnistas väga eriliselt Juudat. See oli imeline ja auline aeg elada sel maal, kuid peale neid aastaid saabus järgmine kriis. Tagasilangenud kuningas, kes valitses Iisraeli üle (mis oli lahutanud end Juudast), korraldas rünnaku Aasa vastu. Ta vallutas Raama – linna, mis oli 10 km kaugusel Juuda pealinnast Jeruusalemmast, lõigates sellega läbi elutähtsa kaubatee. Kui selles osas poleks midagi kiirelt ette võetud, oleks kogu Juuda majandus kokku kukkunud.
HIRM JA PAANIKA

See oli aeg, kus kuningas Aasa toimetas hirmust. Selle asemel, et loota Issanda peale, pöördus ta abi saamiseks oma kurikuulsa vaenlase – Süüria kuninga poole. Kui uskumatu see ka poleks, Aasa röövis Juudalt kõik selle rikkused, pakkudes seda pääsemise nimel süürlastele. See oli täielik uskmatuse tegu.

On sageli öeldud, et usu kõige raskem osa on viimane pooltund. Fakt on see, et Jumal oli juba lasknud käiku oma päästeplaani Juuda tarbeks, kuid oma hirmu ja paanikaga rikkus Aasa selle plaani ära.


TEINE PROHVETLIK SÕNA

Aasa sai veel ühe sõnumi: „Kuna sa ei usaldanud Jumalat, saad sa edaspidi nägema vaid sõdu.“ (vt 2 Ajaraamatu 16:9) Ja nõnda ka Juudaga sündis.

Uskmatuses tegutsemine toob alati kaasa täieliku korralageduse ja kaose.

neljapäev, 4. august 2016

USKMATUS POLE MINGI KERGE TEEMA

Piibel annab väga selgelt mõista, et Jumal ei võta uskmatust sugugi mitte kergelt. Uus Testament toob selle kohta Sakariase põhjal väga hea näite. Luuka 1 ptk’s tõotas Jumal vananevale preestrile imelast – poega, kellest saab Messia eelkäija. Ingel Gabriel ilmus talle ja ütles: „Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.“ Sakarias, jumalakartlik ja ustav jumalasulane, kes oli kogu oma elu palvetanud Messia tuleku pärast, põletas selle sõnumi saabumise hetkel templis viirukit.

TÕOTUS, MIS OLI LIIGA IMELINE, ET OLLA TÕSI

Sakarias teadis, et kuna nii tema kui ka ta naine olid juba ammu lapse saamise east väljas, oli see väga kaalukas tõotus. Seetõttu mõtles ta eeldavasti: „Kuidas see küll võiks sündida? Mina ja Elisabet oleme ju juba nii vanad.“ Ta oli uskmatuse mõju all.

Ometigi, Jumal ei leppinud Sakaria puudliku usuga. Ta ei tundnud talle kaasa tema kõrge ea tõttu ega võtnud arvesse tema mineviku pühendunud teenistust. Fakt on see, et Jumal polnud isegi nii pühendunud jumalasulase puhul valmis vaatama uskmatusele läbi sõrmede. Selle asemel ütles ingel hoopis Sakariasele: 

 „Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal.” (Luuka 1:20).
See oli Sakariase jaoks üks valulik karistus. Tema enda pojast pidi saama Messia ettekuulutaja, kuid tema kui preester, ei saanud kuulutada seda rõõmusõnumit kogu oma naise raseduse ajal.

kolmapäev, 3. august 2016

TAKISTAV MÄGI

Juba algusest peale otsis Jumal inimesi, kes elaks Tema ees ilma hirmuta. Ta tahtis, et ta lapsed kogeks täit hingamist nii ihu, hinge kui vaimu tasandil, usaldades täienisti Tema tõotusi. Jumal nimetas seda „Tema hingamisse sisenemiseks“. Nii juhtiski Ta oma rahva täielikku kõrbe, kus polnud ei vett, toidust ega midagi muud alalhoidvat. Olles andnud iisraellastele tõotuse neid hoida, oli Ta sõnum neile väga lihtne – olgu teil usku minusse. Ta kutsus neid üles panema kogu oma usu ja lootuse Tema peale, et Tema saaks teha võimatut. Tuginedes Heebrealaste kirja autorile, ei sisenenud tolle aja Jumala rahvas aga kunagi Tema hingamisse, kuna nad ei uskunud Tema tõotustesse (vt Heebrealastele 3:11)

Piiblilõigus, mis rääkis viigipuust, viitas Jeesus ühele nimetule mäele: „Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: „Kerki ja kukuta end merre!” ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle!“ (Markuse 11:23) Jeesus ütles nii oma jüngritele kui ka meile tänapäeval: „Uskmatus te südameis on kui tee peal olev mägi, mida ei saa paigast kõigutada. Kui te aga seda ei kõrvalda, ei saa ma ka teie heaks midagi teha.“

Fakt on see, et Jeesus ei saanud teatud linnades imesid korda saata, kuna inimeste südameis valitses uskmatus: „Ja ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.“ (Matteuse 13:58) Sama lugu kehtib ka tänapäeva ristikoguduse suhtes – kus iganes valitseb uskmatus, Ta ei saa tegutseda. Uskmatus on alati selleks mäeks, mis takistab Jumala ilmutuste ja õnnistuste täiuslikkusel tulla esile Tema laste eludes.

teisipäev, 2. august 2016

UUS PÄEV OLI KOITMAS

Käes olid Jeesuse teenistuse viimased päevad. Ta oli just puhastanud templi, ajades sealt välja kõik rahavahetajad ja veetis nüüd aega oma jüngritega, valmistades neid ette olema oma tulevase koguduse sambad. Ometi olid nad sel hetkel veel uskmatud; aeglased uskuma. Jeesus oli neid juba varem mitmeid kordi nende uskmatuse pärast noominud, küsides: „Kas te siis tõesti ei näe?“ Ta nägi nende südameis üht takistust, mis pidi saama kõrvaldatud, sest vastasel korral poleks nad kunagi saanud osa ilmutusest, mida läks tarvis koguduse juhtimiseks.

Kord ühel päeval, mil Jeesus koos oma jüngritega ühest viljatust viigipuust möödus, needis Ta seda. „Ja Jeesus ütles puule: „Ärgu keegi enam iialgi söögu sinust vilja!” Ja ta jüngrid kuulsid seda.“ (Markuse 11:14). Hiljem, kui kogu nende punt sellest puust jälle mööda kõndis, ütles Peetrus: „Issand, see viigipuu, mille sa ära needsid, on ära kuivanud.“ Ilma Peetrusele täpsemat vastust andmata, vastas Jeesus lihtsalt: „Olgu sul usku Jumalasse.“ Me teame selle Jeesuse imelise vastuse põhjal, et kogu sellele järgnev sõnum rääkis vaid usust.

MIDAGI UUT

See ärakuivanud viigipuu oli järjekordne näide Kristuse piltlikest jutlustest. See kuivanud puu esindas Jumala poolset vana religioosse süsteemi ja selle tegude hülgamist. Kogu see süsteem taandus vaid sellele, kuidas inimlike jõupingutuste ja tahtejõu abil päästet ja Jumala soosingut välja teenida. Jumal aga tahtis Iisraelis tuua esile midagi uut – koguduse, kus Jumala rahvas elaks täienisti vaid usust. Kus pääste ja igavene elu saavad osaks vaid usu kaudu.

Tolle hetkeni ei teadnud Jumala rahvas usus elamisest midagi. Nende religioon oli tuginenud ainuüksi tegudele: jumalateenistustel käimisele, Toora lugemisele ja terve hulga käskude täitmisele. Nüüd aga ütles Jeesus: „See vana süsteem on läbi ja kuulub kohtumõistmise alla.“ Uus päev oli koitmas – usu kogudus oli sündimas.