kolmapäev, 30. november 2016

SINU AEG KOOS TEMAGA

Kuningas Aasa juhtis Jumala rahva imelise võiduni etiooplaste miljonilise armee üle. Alles hiljem sai ta aru, et Jumala ligiolu oli hajutanud kõik vaenlase väed: „Ja Aasa hüüdis Issanda, oma Jumala poole ning ütles: „Issand! Ei ole peale sinu ühtegi, kes suudaks jõuetut aidata tugeva vastu! Aita meid, Issand, meie Jumal, sest me toetume sinule ja oleme tulnud sinu nimel selle hulga vastu…Siis Issand lõi etiooplasi Aasa ja Juuda ees, ja etiooplased põgenesid.“ (2 Ajaraamatu 14:10–11).
Ajal, mil Aasa juhtis oma võiduka armee tagasi Jeruusalemma, kohtas prohvet Asarja teda linna väravas järgmise sõnumiga: „Kuulge mind, Aasa…Issand on teiega, kui teie olete temaga, ja kui te otsite teda, siis te leiate tema; aga kui te tema maha jätate, siis jätab tema teid maha! Kaua aega ei olnud Iisraelil tõsist, Jumalat õpetavat preestrit ega Seadust.  Aga kui temal kitsas käes oli, siis ta pöördus Issanda, Iisraeli Jumala poole. Ja nad otsisid teda ning leidsid ta.“ (2 Ajaraamatu 15:2–4).
Siin on see saladus, kuidas kogeda ja hoida alal Jumala ligiolu oma elus. Issand tuletas Aasale väga selgelt meelde: „Aasa, ära kunagi unusta, kuidas sa oma võidu saavutasid. Olles hädas, otsisid sa mind kogu oma hingest, mistõttu pea alati meeles, et minu ligiolu oli see, mis tõi teile võidu.“
Täna hõljub Jumala ligiolu sinu salajase palvekambri üle. See juhib, väestab ja hoiab sind Jumala ligiolus, kinkides sulle juhtnööre nii oma kodu, töö kui suhete tarvis. Sa võid suhelda Jumalaga kus iganes – kasvõi kooli või tööle sõites. Sa võid lülitada välja kõik muud faktorid ja öelda: „Issand, mul on hetkel pool tundi ja ma tahan rääkida Sinuga.“ See on see su „palvekambri aeg“ Temaga.

teisipäev, 29. november 2016

VAIKNE HINGAMINE JA KINDLUS

Mooses oli enam kui veendunud, et ilma Jumala ligioluta pole ühelgi ta püüdlusel elus mõtet. Jumalaga silmast silma kõneledes, väitis ta täie julgusega: „Kui su pale ei tule kaasa, siis ära vii meid siit ära!“ (2 Moosese 33:15). Ehk teisisõnu ütles ta: „Issand, kui Sa pole meiega, ei saa me ka hakkama. Seetõttu ei tee me üht ainust sammugi ilma kindlalt teadmata, et Su ligiolu tuleb koos meiega.“
Mooses teadis, et Jumala ligiolu nende keskel oli see, mis eristas neid kõigist teistest rahvastest ja sama kehtib ka Jumala rahva puhul täna. Jumala ligiolu „meie keskel“ juhib, juhatab ja viib täide Tema tahte nii meis kui meie läbi. Ühtlasi ajab Ta ligiolu välja kogu hirmu ning segaduse.
Moosese hoiak oli: „Me tegutseme vaid ühe printsiibi järgi: ainus viis, kuidas kogeda juhtimist ja katet, kuidas minna lahingusse ja jääda ellu keset neid aegu nagu nad on, on omada Jumala ligiolu meiega. Kui Tema ligiolu on me keskel, ei saa ka keegi hävitada meid. Ilma Temata aga oleme abitud ja enam-vähem suur null. Las kõik teised rahvad loota oma võimsate vägede peale - oma raudvankrite ja oskuslike sõdalaste peale. Meie aga loodame ilmsiks saanud Issanda ligiolu peale.“
Jumal vastas Moosese julge väljaütlemise peale: „Minu pale läheb kaasa ja ma annan sulle rahu.” (2 Moosese 33:14). Heebreakeelne tähendus sõnale „rahu“ viitab „mugavusele, rahulikkusele, kindlusele“. Ehk siis Jumal ütles: „Vahet pole, milliste lahingute või katsumustega te ka silmitsi ei seisaks – te leiate alati vaikse hingamise ja kindluse minus.“

esmaspäev, 28. november 2016

JÄRGIDES JEESUSE EESKUJU - Gary Wilkerson

Veel kõigest paar aastakümmet tagasi oli aeg, kus kui keegi riigijuhtidest oleks mõne skandaaliga vahele jäänud, oleks ta pidanud koheselt tagasi astuma. Täna ei käi nende tegudega enam kaasas häbiraasugi. Mõtlen siinkohal Jumala poolt Jeremijale antud sõnadele: „Kas nad häbenevad, et nad on teinud jäledust? Ei, nad ei häbene sugugi ega tunne piinlikkust. Seepärast nad langevad langejate hulgas, oma karistusajal nad komistavad, ütleb Issand.“ (Jeremija 8:12)     
Kristlastena me teame, et me lootus pole selle maailma peal. Mil iganes oleme pannud oma lootused mõne juhi või üksuse peale, oleme pidanud pettuma. Samas on kogu avalik patt, mis on kasvanud viimase kahekümne aasta jooksul, üle mõistuse. Ja nii nagu Jumal kõnetas kord Jeremijat, nii ei vaiki Ta ka täna.
Homoseksuaalsus on vaid mõne aastaga muutunud normiks, samas kui Piibel räägib väga selgelt selle vastu. Kristlastena me küll armastame homosid ja ka kõiki teisi, kes maadlevad mõne seksuaalpatuga. Kuid kuidas iganes sa ka seda ei vaataks – Piibel ei tunnista samasooliste seksuaalset lävimist. (Mõned kogudused püüavad küll väita muud, kuid seda tehes õõnestavad nad täiega Jumala autoriteeti).
Järgides Jeesuse eeskuju armastada ohvrimeelselt kõiki inimesi – sh ka homoseksuaale – tembeldatakse meid kitsarinnalisteks vihkajateks. Kuid Piiblis pole mingit vihakõnet – kõigest ebamugav jutt patu kohta. Tänapäeva ühiskond on aga andnud kui sisulise korralduse kõrvaldada kõik piiblilõigud, mis räägivad homoseksuaalsusest kui patust. Mu süda on murtud selle pärast, sest see kõik mässib homod veelgi sügavama vale sisse. Vahet pole, kes me oleme – kui me ei pöördu oma patust, jookseb me suhe Jumalaga kiiva.

laupäev, 26. november 2016

TULE MÄE OTSAST ALLA - Carter Conlon

„Inimesed jäid kogudustelki ja nurisesid Moosese ja Aaroni vastu, süüdistades ühtlasi ka üksteist, öeldes: „See on sinu viga!“ Katk oli juba laastamas maad ja paljud hukkusid selle tagajärjel. Siis haaras Aaron Jumala altarilt leegi ja läks sellega rahva sekka. Seistes seal, nii elavate kui surnute vahel, sai ka katkule piir pandud.“  (vt 4 Moosese 17:6-13).
See piiblilõik kätkeb endast ütlemata võimast ja olulist kujundit sellest, milline ka kaasaja kogudus  paljuski on - millised meie oleme – püüdes püsida igavesti „koguduse koosolekutel“ ja omades vankumatut mõtteviisi sellest, et me endi vajadused on nii suured ja kõik paganad, need „päästmatud“, on ütlemata halvad.
EGOTSENTRILISED KRISTLASED
Egotsentriline kogudus püsib oma nelja seina vahel, omamata vähimatki aega, energiat või tahtmist minna välja, kuna neil jagub endalgi piisavalt lahinguid ja probleeme. Religioossed rituaalid lämmatavad iga väiksemagi kui algatuse teha midagi uut ja kogudus on suremas. Banaalsus on asendanud kogu innukuse. Ratsionalism on lämmatanud ilmutuse. Valitseb küll religioosne hierarhia, kuid puuduvad tõelised kangelased.
Jüngrid olid Muutumise Mäel, seistes Jeesuse ligiolus. Jumala au ümbritses neid keset hingematvat prohvetlikku ilmutust. Peetrus kuulutas võidukalt midagi, millest kahjuks on saanud sadade tuhandete kaasaja usklike lööklause ja hümn: „Meil on siin hea olla, mistõttu ehitagem kolm telki ja jäägemgi siia.“
OLE JUMALA KANGELANE
Inimesed tahtsid jääda kogudusetelki ja Peetrus tahtis jääda Muutumise Mäele. Samas, selle mäe jalamil on piinatud, seotud ja lootusetu mees, kes on hüljatud kõigi poolt ja kes nii väga vajaks üht kangelast, kes tuleks sealt mäe otsast alla ja tooks talle pääste ning vabanemise.

Claude Houd on Eglise Nouvelle Vie (Uue Elu Koguduse) juhtivpastor Montrealis, Kanadas. Pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel. Uue Elu Kogudus on kasvanud tema juhtimise all käputäiest inimestest enam kui 3500 liikmeliseks, olles üks väheseid edukaid protestantlikke kogudusi Kanadas.

reede, 25. november 2016

IMELINE TÕOTUS

Me teame, et need, kes on uskunud Jeesusesse, on läbi aastasadade pidanud ka kannatama. Alates ajast, mil Jeesus risti löödi, on paljud pidanud surema märtrisurma – mõned väga julmalgi moel. Osad Uue Testamendi usklikud kaotasid oma maad ja kodud, elades koobastes.
Mu armsad, mitte ükski tõeline Jumala Sõna kuulutaja ei saa teile iialgi lubada, et te ei saa kannatama, et te ei kaota oma vara või et te elu on alati kaitstud. Küll aga on taevas olemas „suur tunnistajate pilv“, kes ütleks meile kõigile, kes me armastame Jeesust: „On tõsi, et me olime hoitud Jeesuses – igaveseks hoitud. Tema armust oli enam kui küll iga kriisi jaoks. Jah, me kogesime valu, kannatusi ja raskeid aegu. Kuid mitte ükski katsumus ei saa sind iialgi lahutada Kristusest, sinu turvalisest laevast.“
Tahan, et hoiaksite kinni sellest imelisest tõotusest, mis on antud 1 Peetruse 1:3-9
„Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist, kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärandi saamiseks, mis on taevas talletatud teile, keda usu kaudu Jumala väes hoitakse päästeks, mis on viimsel ajal valmis ilmuma. Sellest päästest te rõõmustate üliväga, ehkki praegu peate mõnda aega kurvastama mitmesugustes kiusatustes, et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks  teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel, keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud, kellesse te praegu teda nägemata ometi usute ja rõõmustate üliväga kirgastatud rõõmuga, kui te võtate vastu usu eesmärgi - oma hingede pääste.“

neljapäev, 24. november 2016

TURVALINE LAEV

Kui ma tahan elada usust, pean tegema nii nagu Noa tegi ja ehitama endale laeva, millega tormidest läbi minna.
„Usu läbi…ehitas (Noa) jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks.“ (Heebrealastele 11:7).
See laev, mille Noa ehitas, esindab Jeesust Kristust – turvapaika, mille sarnast pole kusagil mujal maailmas. Kui Jesaja kuulutas ette kuningast, kes on tulemas ja saab valitsema õigluses, kirjeldas ta vägagi selgelt Kristust:
„Vaata, kuningas hakkab valitsema õigluses…otsekui pelgupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põuases paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal.“ (Jesaja 32:2).
Inimesed üle maailma otsivad turvalist paika, kuhu peita oma raha. Paljud ostavad kokku relvi, et kaitsta oma peret nö „pimedate aegade eest“, mida usume saabuvat. Sh ka Piiblit uskuvad kristlased. Kuid maa peal pole mitte ühtegi paika, mis garanteeriks meile turvalisuse, va see, et jääd Jeesusesse. Ma ei ütle neid kui tühje teoloogilisi sõnu, mida kristlased sageli mõtlematult loobivad. Kuid kõik, kes on lootnud turvalisuse osas Jeesusele, on üle 2000 aasta võinud kinnitada, et Jumala Sõna peab selles osas paika.
„Issanda nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju.“ (Õpetussõnad 18:10)
„Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin.“ (Psalmid 18:2)

teisipäev, 22. november 2016

ÕIGE ELAB OMA USUST

„Vaata, kes on isemeelne, selle hing ei ole siiras ta sees; aga õige elab oma usust.“  (Habakuk 2:4).
Selle salmi viimane osa on tuntud kristlastele üle kogu maailma. „Usust elamine“ on läbi sajandite motiveerinud erinevate põlvkondade usklikke langetama oma igapäevaseid otsuseid. Ainuüksi tänu usule suudab Jumala rahvas seista silmitsi ükskõik, milliste rahutuste või raskustega. See oli ainus viis Habakuki päevil, ainus viis kogu Vana Testamendi põlvkonna ajal ja ka ainus viis Uues Testamendis. Sama põhimõtteline tõde kehtib meiegi päevil –  õige elab oma usust.
Kuid mida see tähendab elada oma usust? Jumala Sõna põhjal võime näha, et see tähendab enamat, kui vaid lihtsalt uskumist. „Elada oma usust“ tähendab näha Jumala kätt ja pühadust ka kõigi rahutuste keskel.
„Issand tunti ära, ta on kohut mõistnud.“ (Psalmid 9:17)
„Issand, sinu käsi on tõstetud kõrgele, aga nad ei näe seda.“ (Jesaja 26:11)
JAH, JUMALA KÄSI ON KÕIGES
Maailm ei oska seda näha, kuidas Jumal tõstab korrale kutsumiseks oma käe. Kuid need, kes elavad usust, tunnistavad agaralt: „Me näeme Jumala kätt tegutsemas. Tema pühadus saab tulema esile ja Ta peab oma sõna.“
Kui tahame elada usust, peab meil ka olema aukartus Jumala väe ees. Tänasel päeval on võimatu mitte näha Tema võimast väge liikumas ja toimetamas.

laupäev, 19. november 2016

JUMALIK KOHTUMINE - Nicky Cruz

Apostlite tegude 8 ptk’s käskis Issanda ingel Filippusel jätta pooleli oma toimetused ning asuda teele Jeruusalemmast Gaza poole. Filippus oli tol ajal hõivatud jutlustamiste ja tervendamistega Samaarias. Kuid Jumal andis ilma vähimagi selgituseta korralduse minnes teele ja tal polnud aimugi, miks? Kuid ta kuuletus siiski.
KASULIK KÄIK
Mööda seda teed minnes, sõitis Filippusest tõld mööda ja Püha Vaim käskis tal hoida selle ligi. Tõllale lähemale jõudes, kuulis ta tõllas üht meest lugemas Jesaja raamatut. See mees oli Etioopia eunuhh - üks kuninganna olulistest ametnikest. Filippus aga mõistis koheselt, miks Jumala Vaim teda sinna juhtis. Ta sai tunnistada sellele eunuhhile ja juhtida ta Kristuse juurde (Apostlite teod 8:26-35). Kui aga Filippus poleks pannud tähele Püha Vaimu juhtimist ega läinud seda teed mööda, mida talle näidati (või veel hullem – poleks üldse tundnud ära Püha Vaimu häält), oleks ta jäänud ilma sellest jumalikust kohtumisest.
MÕISTES JUMALA MEELEVALDA
Selge on see, et kui Filippus oleks jäänud Samaariasse jutlustama, oleks ta eeldavasti suutnud selle ajaga juhtida rohkem inimesi Jeesuse juurde kui vaid selle ühe. Kuid Jumal sõitis ta plaanidesse sisse just selle ühe hinge pärast. Filippusel oleks olnud kerge kahelda selles ülesandes ning Jumala tarkuses juhtida ta ära keset oma teenistuse kõige kiiremat ning viljakamat aega. Kuid ta ei teinud seda. Filippus mõistis Jumala meelevalda ning oli piisavalt tark, et mitte kahelda Tema teedes.
KUULAMISE VÄÄRTUS
Mida see tähendab usaldada Jumalat ja käia Vaimus? Jeesus annab meile selleks täiusliku kirjelduse:
„Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust.” (Johannese 3:8)
See, millal ja kuhu Jumal meid juhib, ei pruugi alati tunduda loogilisena me jaoks. Kuid tõeline jünger õpib kuulama ja kuuletuma, sõltumata omaenda hetkelistest arvamistest ning plaanidest.

Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“

reede, 18. november 2016

TA VASTAB

Meie, kes oleme tundnud Issandat väga lähedaselt, oleme aastate jooksul kogenud paljusid imesid. Oleme kogenud Tema päästet tohutute katsumuste ja kiusatuste keskel. Oleme aastakümned aastakümnete järel näinud, kuidas Jumal on olnud ustav keset kõige hullemaidki aegu. Oleme kogenud Teda kui jõuallikat; oleme saanud puudutatud Kristuse tervendava käe poolt ning leidnud tröösti ja juhatust Jumala Vaimu poolt igas eluolukorras. Oleme enam kui teadlikud paljudest Jumala kallitest tõotustest, kuna oleme näinud Teda neid täitmas läbi aastate.
PUUTUMATA NOORUS
Samas, fakt on see, et meie Jumala Sõna kuulutus ja kogemused pole puudutanud meie järeltulevat põlve. Need noored pole saanud haaratud Jumala Sõna ilust, kuna nad pole kuulnud seda puhtal kujul kuulutatavat. Pigem on neid meelitatud kirikusse lihalike tegevuste ja meelelahutusega. Ja kui nad seal juba kord on, on ainsaks evangeeliumiks, mida nad kuulevad, mingi kerge ja pühendumisele mitte kutsuv sõnum. Kuid see kerge sõnum on neid täiega alt vedanud.
Ma tean, et on üksikuid kogudusi, kes jõuavad märkimisväärselt suure hulga noorteni. Kuid laias laastus pole me järeltulev põlvkond näinud, tundnud ega kogenud Jumala imet-tegevat väge. Öelge mulle, kelle poole on neil pöörduda? Minu silmis on nende olukord võetav kokku ühe hiljutise ajalehe pealkirjaga: „MAAILM ON KAOTANUD IGASUGUSE USALDUSE“.
JUMAL KUULEB MEIE APPIHÜÜDU
Prohvet Jesaja kuulutas ette eelolevaid aegu, kus maailm saab maitsta „hädaleiba ja viletsusevett“ (Jesaja 30:20). Kuid Jesaja ennustas sedagi, et keset kõiki neid raskusi ja hädasid, tõuseb esile üks appihüüd. Ja kui Jumal seda kuuleb, on Ta tõesti armuline ja vastab (Jesaja 30:19).

neljapäev, 17. november 2016

JUMALA ELAVAD KIRJAD

„Teie ise olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, igale inimesele mõistetav ja loetav.“  (2 Korintlastele 3:2).
Mul on sulle üks küsimus: „Mida su elu kõneleb neile, kes on su ümber? Mida su eluraamatust lugeda võib? Milline õpetaja su elu on?“
Meie kontorisse jõuab tohutul hulgal tunnistusi. Lugusid inimestest, kes vaatamata töö kaotusele, on täis lootust; kes vaatamata füüsilisele haigusele omavad siiski rahu; kes keset lõputuid kannatusi liiguvad siiski julgelt edasi. Kõigi nende ühiseks nimetajaks on tõsiasi, et nad palvetavad.
PALVE – ÜHINE NIMETAJA
Üheks selliseks jumalasulaseks on pühendunud Jumala naine, kes läheb läbi tohutult rõhuvast katsumusest. Ta peab igapäevaselt kandma hoolt oma vaimse puudega poja ning dementsuse käes kannatava ämma eest. Ta peab olema pidevalt valvel, sest emb-kumb neist võib iga kell ära joosta või majale tule otsa panna. Ta rääkis meile, kui väsinuna ta end vahel tunneb, teadmata, kas enam jaksabki uuele päevale vastu minna.
JULGE LOOTUS
Taolised „õpetajad“ ongi need elavad kirjad; Jumala armastuskirjad lootusetule maailmale. Kuid nad on saanud sellisteks vaid tänu püsivale ühendusele Jumalaga nii heas kui halvas. Kogu nende lootus on olnud täielikult Jeesuse peal, et leida edasi minemiseks uut jõudu ja Pühalt Vaimult armu ning juhatust igaks vajaduseks, mis neil on.
Las ma küsida su käest: „Kõnetad sa teisi oma eeskujuga?“ Tahan õhutada sind pöörduma iga päev Jumala poole, et leida kõike vajaminevat armu ja jõudu. Ta kutsub sind olema üks Tema õpetajatest!

kolmapäev, 16. november 2016

JULGUST LEIDES

5 Moosese 11 peatükis leiame me eest iisraellased, kes olid kohe, kohe valmis ületama Jordani jõge, et minna Tõotatud Maale. Enne aga, kui Jumala rahvas sinna läks, kutsus Mooses nad kokku , kuulmaks erilist sõnumit Jumalalt. Olgu siinkohal öeldud, et see polnud enam see põlvkond, kes pidi oma sõnakuulmatuse pärast kõrbes surema. Tegu oli hoopis põlvkonnaga, kes tuli nende sõnakuulmatute järel. Ajal, mil nende isad ületasid Punase mere, olid nad alles noored – alates imikueast, kuni 20-ndate eluaastateni välja. Nüüdseks olid paljud neist üle 50-aastased ning nende endi lapsed moodustasid juba kolmanda põlvkonna.
KUULAKE MIND
Mooses alustas oma õhutuskõnet sellele „keskmisele põlvkonnale“ järgmiste sõnadega:
„Ja teadke nüüd, sest see ei käi teie laste kohta, kes ei ole teadlikud ja kes ei ole näinud Issanda, teie Jumala karistust, tema suurust, tema vägevat kätt ja väljasirutatud käsivart.” (5 Moosese 11:2)
Mooses ütles seda väga selgelt: „Sõnum, mida teile kohe, kohe jagan, pole suunatud teie lastele. See pole mõeldud ka neile, kes pole näinud neid imesid, mida teie olete. See pole neile, kes pole kogenud Jumala korralekutsumist. Ja see pole ka neile, keda pole veel proovile pandud; kes pole kogenud Jumala võimsust keset oma katsumusi.“
KONKREETNE MANDAAT
Jumal ütles sellele keskmisele põlvkonnale nii mitmete sõnadega: „Siin on teie kui minu sulaste, täisajaga kutsumine. Peate alati olema vankumatud ja mitte kunagi kõikuma oma usalduses minu vastu. Vaid nii näevad te lapsed minu võimast käsivart tegutsemas te eludes. Nad leiavad julgustust rahust, mida omate keset kõiki oma katsumusi.“

teisipäev, 15. november 2016

TE PEAKSITE OLEMA ÕPETAJAD

Heebrea kirja kirjutaja ütleb oma lugejatele: „Teie, kes te selle aja peale peaksite olema õpetajad…“ (Heebrealastele 5:12). Need on tõsised ja julged sõnad. Kelle poole täpsemalt siin pöördutakse? Heebrea kiri näitab meile, et jutt käib usklikest, keda on piiblitõdede osas hästi koolitatud. Ehk teisisõnu neist, kes on kuulnud paljude võitud jumalasulaste jutlusi. Kirja autor ütleb oma lugejaile 5 peatükis järgmist:
„…te olete jäänud kuulmisele tuimaks. Teie, kes te selle aja peale peaksite olema õpetajad, vajate, et teile jälle õpetataks Jumala sõnade esmaseid algeid, te olete saanud
nende väärseks, kes vajavad piima, mitte tahket toitu.“ (Heebrealastele 5:11-12) 
Mõtle korra, mida siin öeldakse. Kirja autor ütleb oma lugejaile: „Peaksite nüüdseks juba olema oma lastele püsivad eeskujud. Teie usk peaks olema vankumatu ja te ei tohiks enam nuriseda oma raskuste ja katsumuste pärast, saades pigem rõõmuga osa Kristuse kannatustest. Ei tohiks olla nii, et üks hetk olete kuumad ja järgmine hetk, kui hingevaenlane kui tulvaveena sisse sõidab, külmad.“
AINUÜKSI JUTLUSTE MEKKIJAD
Kas see väide puudutab ka meid? Kui palju jutlusi oleme me kuulnud, mis on julgustanud meid lootma kõiges Issanda peale? Kui palju kordi oleme kuulnud jutlusi Jumala imeliste tõotuste kohta me suhtes? Kui palju usku üles õhutavaid jutlusi oleme endasse ammutanud? Kui palju kordi saanud õnnistatud sõnumitest Jumala ustavuse kohta? Ja ometigi – kui kergesti oleme me jalust niidetavad, kui katsumused tulevad?
Suur hulk kiriku rahvast on hästi õpetatud ja pungil täis piibellikke tõdesid, olles kui kogenud jutluste mekkijad. Pole kahtlustki, et meie oleme need, kellele Heebrea kirja autor oma kirjas viitab, öeldes meile: „Peaksite nüüdseks juba olema eeskuju kaudu õpetajad. Selle asemel aga lööb te usk kesk’ katsumusi kõikuma.“

esmaspäev, 14. november 2016

TA ANDIS ANDE - Gary Wilkerson

„Tema (Jeesus) on läinud üles kõrgesse, viies vangiviidud vangidena kaasa, ning on andnud inimestele ande.” (Efeslastele 4:8)
Mõtle sellele! Kui pühendasime oma elud Jeesusele ja sellele tööle, mida Ta tegi meie eest ristil, andis Ta meile ande – igale ühele meist. Ehk siis ristil tehtu polnud vaid meile andestamiseks, meie õigeks mõistmiseks ja meie Jumala perre vastuvõtmiseks. Need Jeesuse annid oma kogudusele on väestavad annid – võimsad ja imelised.
1 Korintlastele 12:7 räägib Jumala vaimu erinevatest ilmingutest:
„Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks.„
Kas pole mitte hea salm? Seal on öeldud: igaühele. Ta on isiklikult andnud sulle väe toimida Tema andides.
ANNID, MIS TOOVAD KASU
„Ühise kasu“ nimel saab Püha Vaim end ilmutama veelgi suuremal moel. Ehk siis need väelised annid, mis sulle on antud, anti selleks, et igaüks, kes sinuga kokku puutub, saab neist kasu.
Rääkides neist andidest, siis Efeslastele 4:8 on öeldud, et Jeesus “on andnud” need annid ehk siis see on juba tehtud. Seetõttu pead need annid, mis Ta su sisse on pannud, käiku laskma. Sa ehk isegi ei tea veel, mis need on, kuid küll Ta avab need sulle. Tema vägi saab su elus ilmsiks ühel suuremal moel ja Ta arendab ning kasvatab seda kõike su sees.

laupäev, 12. november 2016

NÄLJANE JUMALA JÄRELE - Jim Cymbala

Peale me hiljutist teisipäevaõhtust palvekoosolekut Brooklyn Tabernacle’i koguduses, tutvustati mulle üht pastorit, kes külastas me kogudust oma väikese juhtide grupiga. Tervitasin teda ja küsisin, kust ta pärit on?
“Kentuckyst“ vastas ta.
“See on ju päris kaugel New York City’st,” ütlesin. “Kui kauaks te jääte?”
“Täna õhtul sõidame tagasi. Alustasime oma tänast teekonda koidikul, et jõuda teie palvekoosolekule.“
Olin täiesti šokis. „Tõsiselt? Tulite nii pika maa vaid ühe teenistuse pärast?“
„Vend, ma olen näljane Jumala järele,“ vastas ta täie tõsidusega. „Ma lihtsalt ei jaksa enam vanaviisi edasi minna. Olen täiega kurnatud ja läbipõlenud. Janunen nii väga millegi järele Jumala Vaimult.“
ÄRA ANNA ALLA
Ajal, mil see pastor rääkis, ei saand’ ma muidu, kui mõelda Taaveti anumise peale:
„Jumal, sina oled mu Jumal,
sind ma otsin vara.
Sinu järele januneb mu hing,
sind ihaldab mu ihu
nagu kuival ja põuasel maal,
kus pole vett.

(Psalmid 63:2)
Oled sa oma kristlikus elus kunagi tundnud, et oled kokku kuivanud ja omadega otsa korral? Kui see juhtub, kütavad paljud meist ikka veel edasi, kuni jõuame vaimse kurnatuseni. Osad annavad alla ja mängivad silmakirjalikke, teeseldes olevat keegi, kes nad tegelikult pole.
VÄRSKENDUS ON OLEMAS
On üks vana ütlus, mis vastab igati tõele:
„Kui tormad pidevalt ringi, oled omadega õhtal ja tahad lihtsalt ära joosta.“
Kuid nendeks põuaaegadeks on „rohtu“, kui oleme liiga palju ringi jooksnud. Apostel Peetrus nimetas neid „kosumisaegadeks“, mis tulevad otse Issanda ligiolust (Apostlite teod 3:20).

Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber.

reede, 11. november 2016

JEESUS, MEIE TURVALISUS

Vaid mõni kuu peale 9/11 sündmusi New Yorgis, ilutses ühe kohaliku ajalehe esilehel pealkiri „JUDINATE LINN“. Ülemaaline turvateenistus oli hoiatanud uute plaanitavate terroriaktide eest ja terrori oht oli tõstetud oranžile koodile.
VARJATUD HIRMUD
Samal päeval jagas minuga üks New Yorgi politseiohvitser politseis ja tuletõrjes valitsevast ebakindlusest ja pidevast valvel olekust. Nende kõige matšomad mehed tundsid varjatud hirmu, kuna enamus neist oli kaotanud sõpru 9/11 rünnakute tõttu.
Isegi praegu, aastaid hiljem, kui newyorklased liiguvad läbi tunnelite või üle sildade, hoiavad nad hinge kinni ja paluvad kaitset. Sõiduki peatumine võib juba põhjustada paanikat. Kuid suurim hirm, mis seda linna jälitab, on pommi-kohver, tuuma seadeldis või surmavaid pisikuid levitavad kirjad. Paljud inimesed hakkasid kandma väikeseid gaasimaske. Tundub, et rahvas on leppinud vältimatuga, uskudes, et suuremat sorti rünnak tabab varem või hiljem. Keegi ei tea küll, millal, kuid mõte sellest rõhub kogu rahvastikku.
ABIALLIKAS
Ometigi pole mingit hirmu tõsiusklike seas. Tahame selle asemel olla just olemas, kui mõni rünnak peakski tabama, et aidata inimesi keset kriisiaegu. See on see, kuidas meie kogudus on oma inimesi ette valmistanud. Jumala Vaim liigub imelistel viisidel keset neid ebakindlaid aegu. Üle kogu New Yorgi on inimesed tulemas Kristuse juurde ning noortegi seas on üha kasvav nälg Jumala järele.
Olgu see kõigi Jumala teenrite südamehoiak keset neid ebakindlaid ja hirmutavaid aegu. Jumal on kõrvaldanud oma rahva seast igasuguse hirmu, et nad võiks olla abiallikaks maailmale keset raskeid aegu.

neljapäev, 10. november 2016

VIIMSEIL PÄEVIL

Ma tean, et Piibel ütleb, et Saatan on neil viimseil päevil tulnud maa peale suures raevus (vt Ilmutuse 12:12). Küll aga ei näe ma Jumalat laskmas Saatanal ja tema vägedel lihtsalt vabalt tümitada Tema kogudust, ilma, et Püha Vaim ei ilmuks veelgi suurema väe ja ilmingutega. Piiblis on öeldud:
Inimeste kurjus läheb üha kurjemaks ja kurjemaks
Usklike seas toimub suur äralangemine
Paljude armastus Jumala vastu jaheneb
Paljude usk tehakse maatasa
Esile tõuseb mitmeid valeõpetajaid, kes petavad paljusid
Inimesed armastavad naudinguid enam kui Jumalat
Kuid teate, armsad? Ükski neist asjadest ei takista Püha Vaimu tööd. Miski ei saa vaigistada seda võiduhüüdu, mille Ta endaga kaasa toob. Miski ei saa hoida tagasi seda võrratut, tõusvat kiitushüüdu, mis on teel. Miski ei saa kustutada Tema tuld või takistada Tema vihmal langemast.
OLE VALMIS TUNNISTAMA
Tahan õhutada sind olema valmis nende jaoks, kes näiteks su töökohal tulevad ja ütlevad: „Ma tean, et oled kristlane. Olen tõeliselt häiritud kõigest maailmas toimuvast. Palun räägi mulle, mida sa usud?“ Olgu siinkohal öeldud igale väikese koguduse alandlikule pastorile ja igale nähtamatu palvegrupi juhile – Püha Vaim tahab tulle te keskele ja puudutada ning elustada teid. Usud sa seda?
Ainus, millest need 120 jüngrit seal ülemises toas pidid kinni hoidma, oli Jeesuse tõotus, et Ta tuleb. Ja Ta tuli! Väega, mille sarnast polnud nähtud kogu ajaloos! Nii ei pea meiegi tegema midagi enamat kui vaid hoidma kinni oma Issanda tõotusest, sest Ta on lubanud kõigile, kes Teda järgivad: „Ja mina sean teile kuningriigi.“ (Luuka 22:29)

kolmapäev, 9. november 2016

SEE MAAILM POLE TEIE KODU

Kui Püha Vaim tuleb kui võimsa veejoana, äratab Ta hüüdega ka Kristuse Pruudi. Kuid mida see Vaimu hüüe endast kujutab? „Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!” (Matteuse 25:6). Kahjuks on aga nii, et sõnum Jeesuse teisest tulekust on kantslitest peaaegu et kadunud. Isegi internetis, kus erinevates keskkondades jagatakse erinevaid kiriku asju, pole midagi kuulda Kristuse tagasitulekust. Ometigi ütles Johannes, et koguduse lõpuaegade hüüd saab olema:
„Vaim ja mõrsja ütlevad: „Tule!” Ja see, kes kuuleb, öelgu: „Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta!“ (Ilmutuse 22:17)
Öelge mulle, kus on need hääled, mis hüüavad: „Tule, Issand Jeesus!“? Jeesus hoiatas oma kogudust:
„Valvake siis, sest teie ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!“ (Matteuse 24:42). 
Kus aga on see kogudus, kes valvab, ootab ja igatseb Jeesuse järele?
„Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!“  (Matteuse 24:44).
PIDU ON LÄBI
Jeesusel oli midagi päris karmi öelda neile, kes pilkasid Tema tagasitulekut:
„Aga kui see sulane oleks halb ja ütleks endamisi: „Mu isand viibib,” ning hakkaks peksma oma kaassulaseid, sööma ja jooma koos purjutajatega,  siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea.“ (Matteuse 24:48-50)
Las ma küsida te käest: ons’ ajaloos üldse kunagi varem olnud sellist aega, kus inimkond oleks olnud nii saamahimuline? Kuid pidu on läbi. Kogu maailma majanduslik seis on väga hapral pinnal, kuid paljud inimesed – sh ka kogudused – eitavad seda. Seetõttu ongi praegu Püha Vaimu väljavalamine käsil, et äratada tukkuma jäänud kogudust valmistuma Jeesuse tulekuks: „See maailm pole teie kodu, mistõttu ärgake ja olge valmis kohtuma oma Peigmehega!“

esmaspäev, 7. november 2016

MILLE JÄRELE SU SÜDA IGATSEB? - Gary Wilkerson

Jumala au on saanud täielikult ilmsiks Jeesuses ja me ei pea end peitma kaljulõhes nagu Mooses seda tegi. Me ei pea ootama, kuniks kaljust voolaks vett, sest elava vee jõed voolavad meile pidevalt Temas peituvast Vaimust. Jumala ülim soosing ei peitu mitte asjades, vaid Tema ligiolus ja Ta ei hoia seda tagasi me eest.
„Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.”  (2 Korintlastele 3:18)
TAKISTAV KIBEDUS
Iisraellased oleksid võinud kogeda Jumala au täpselt samuti nagu Moose seda koges. Jumal tahtis juhtida neid Tõotatud Maale, kuid nende kibestumine jäi tee peale ette. Seda oli varemgi juhtunud. Kui nad olid kõrbes ilma veeta, viisid nad Jumala otsekui kohtu ette. Heebrea keele algkeeles tähendab see ka otsekui haamri alla minekut. Ehk teisisõnu – nad pidasid kohut Jumala üle ja mõistsid Ta süüdi.
Milline kohutav tegu! Eriti veel rahvalt, kes oli nii õnnistatud Jumala poolt. Ajal, mil nad oleks võinud usaldada Teda usus, nad vingusid. Kuid sellest hoolimata jäi Jumala arm nendega. Vaatamata nende patule, käskis Jumal Moosesel lüüa sauaga kaljut, nii et vesi hakkas sealt voolama. See kalju esindab Jeesust, kes võttis süü meie pattude eest enda peale. Siis aga pakkus Jumal neile elavat vett:
„Sest nad jõid vaimulikust kaljust, mis saatis neid; see kalju oli aga Kristus.” (1 Korintlastele 10:4).
Mille järele su süda igatseb? On su suurimaks unistuseks mõni rahaline eesmärk või materiaalne hüve? Või on see igatsus Jumala au järele, mis muudab kogu elu? Ta on õnnistanud sind rikkalikult oma piiramatu soosinguga. Ja samas on meie kõikväelises Jumalas nii palju enamat, mida tundma õppida kui vaid need maised õnnistused. Ta tahab, et kogeksid Tema aulist ligiolu igas oma elu valdkonnas.

laupäev, 5. november 2016

MÄÄRATUD VÕITMA - Carter Conlon

Piibel ütleb meile, et kui kuningas Joosafat leidis end vaenlastest ümber piiratuna, „siis Joosafat hakkas kisendama ja Issand aitas teda: Jumal meelitas nad tema kallalt ära.“ (2 Ajaraamatu 18:31). Joosafati südames oli üks appihüüd: „Oo Jumal, olen kuulanud hääli, mida poleks pidanud kuulama ja veetnud aega inimestega, kes on mind vaimses mõttes tühjaks tõmmanud. Jumal, kas Sa kingiks mulle palun veel korra võimaluse elada? Kas Sa palun sõdiks mu vaenlaste vastu ja viiksid mind võidule? Anna mulle hääl, mis aitaks mul juhtida Su rahvast õigsuse sisse!“ Ja Jumal pani Joosafati vaenlased taanduma.
PÖÖRDUGE TAGASI OMA JÕUALLIKA JUURDE
Näen me ees vägagi raskeid aegu ees ootamas. Kuid keset kõiki neid raskusi näen ma suurel hulgal „Joosafatte“ üle kogu maa, kes siiani on istunud vales kohas, kuid kes lõpuks tõusevad ja ütlevad: „Ma pöördun tagasi selle jõu ja võidu juurde, mis sai võidetud mulle Kolgatal. Ma saan nõtkutama põlvi Jumala ees, isegi kui see tähendaks oma plaanidest ja ambitsioonidest loobumist, et leida üles Selle tahe, kes suri mu eest.“
ENAM KUI VÕITJAD
Mis iganes ka ees ei ootaks, pidage meeles, et Jumala rahvana pole meid määratud kaotama. Meid pole määratud kukutamisele nagu libekeelseid prohveteid, kes tegelikult ei tunne Jumala südant.
  • Meid on määratud elama võidus
  • Meid on määratud olema enam kui võitjad Kristuses
Seega on aeg panna maha kõik oma plaanid ja hüüda taaskord Jumala poole oma kodude, perede, selle põlvkonna ja meie linnade-maade tuleviku pärast. See pole kindlasti populaarne aeg, mil astuda Jumala nimel välja, kuid Püha Vaim saab auliselt puudutama kõiki, kes hüüavad Jumala poole.

Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor. 

reede, 4. november 2016

NOUSEVA RUKOUS

Herrallamme on pyhä jäännös jokaisessa kansassa. Juuri nyt Hän valmistelee kansaa, joka on herännyt panemaan toivonsa Häneen. Pienissä seurakunnissa ja kokoontumisissa kaikkialla maailmassa, Kiinassa, Intiassa, Euroopassa, Afrikassa, Pohjois- ja Etelä-Amerikassa nousee rukous ja se voimistuu koko ajan:
”Jumala. tule alas! Lähetä Pyhän Henkesi tuli! Sulata pois kaikki liha ja ilmaise läsnäolosi!”
He tietävät, että Jeesuksen sanat opetuslapsille pätevät myös heihin; ”Minun Henkeni muuttaa kaiken, yhdessä hetkessä. Kaikki kovuuden ja epäuskon vuoret sulavat pois. Kaikki, jotka ovat olleet sinua vastaan, tulevat nyt parvissa”. Kun tämä tapahtuu, sitä ei etukäteen mainosteta, ei TV-kameroita, ei evankelistoja, ei ”herätyksen” järjestäjiä lavoineen.  Sen sijaan on vain epätoivoisia, nälkäisiä ihmisiä odottamassa Herran ilmestyvän kirkkaudessaan ja pelastusvoimassaan.
MAAILMAN SYÖKSYY ULOS HOLTITTOMASTI
Jumalan kansa tietää, että Hän on ainoa tuen lähde näinä vaikeina aikoina. Pian maailmankin saa sen tietää. Kun talous romahtaa syvemmälle kaikkialla, kun Iran ja Venäjä käyvät uhkaavammaksi, ja tapahtuu kauheuksia kaikkialla, ihmiset eivät siedä itsetoteutuksen sanomaa. He haluavat tietää Jumalan todellisuuden maailman pyöriessä hurjaa vauhtia.
Jumalan lupaus antoi Jesajalle tähän päiväänkin sopivaa sanaa:
”Ei ole ikiajoista kuultu, ei ole korviin tullut, ei ole silmä nähnyt muuta Jumalaa, paitsi sinut, joka senkaltaisia tekisi häntä odottavalle”(Jes.64:4, kursiivi kirjoittajan).

TÕUSEV HÜÜD

Jumalal on oma väike püha käputäis iga rahva seas ja Ta on hetkel valmistamas ette inimesi, kes on õhutanud end üles haarama kinni Temast. Nii väikestes kogudustes kui erinevatel kokkusaamistel üle kogu maailma. Nii Hiinas, Indias, Euroopas, Aafrikas kui Põhja –ja Lõuna-Ameerikas on tõusmas üks hüüd, mis muutub üha intensiivsemaks: „Oh Jumal, tule alla maa peale! Saada oma Püha Vaimu tuli! Sulata ära kõik see, mis lihalik ja ilmuta oma ligiolu.“
Nad teavad, et Jeesuse sõnad oma jüngritele kehtivad nendegi puhul: „Minu Vaim muudab kõik vaid ühe silmapilguga. Kõik uskmatuse ja kanguse mäed sulavad ära ja kõik, kes on teile vastu pannud, kogunevad nüüd parvedena.“ Kui see sünnib, pole vaja enam ühtki kristlikku üritust reklaamida. Pole vaja telekaameraid, kuulsat evangelisti või nö lavastatud „ärkamist“. Selle asemel saavad olema vaid meeleheitlikult näljased inimesed Jumala järele, kes ootavad, et Ta ilmutaks end oma aus ja päästvas väes.
KONTROLLI ALT VÄLJUV MAAILM
Jumala rahvas teab, et ainuüksi Tema on see alalhoidev jõud neil keerulistel aegadel ja üsna pea saab ka maailm seda teadma. Mida enam põhja ülemaailmne majandus läheb, mida ähvardavamaks Iraan ja Venemaa muutuvad ja mida rohkem üleilmseid rahutusi sünnib, seda vähem lepivad inimesed sõnumiga vaid iseenda rahulolust. Nad lausa nõuavad Jumala reaalsuse järele selles kontrolli alt väljuvas maailmas.
Tõotus, mille Jumal andis Jesajale, kehtib ka tänapäeval:
“Ükski kõrv ei ole kuulnud, ükski silm ei ole näinud muud Jumalat peale sinu, kes tema ootajale  seesugust võiks teha.  ” (Jesaja 64:4).

neljapäev, 3. november 2016

KUI JUMAL TÕMBAB TIKKU

Ajal, mil 120 jüngrit kogunes seal ülemises toas, ei oodanud nad vaid teatud kindla päeva saabumist kalendris. Piiblis on öeldud: „Nad olid kõik koos ühes paigas.“ (Apostlite teod 2:1). See tähendab seda, et nad olid ühtse perena tulnud kokku vaid ühel eesmärgil – lootusega näha Jeesuse tõotust täitumas. Nende hüüd oli sama, mis Jesaja päevil: „Issand, kärista taevad lõhki ja tule alla maa peale. Las kõik vastuseisu mäed – olgu inimlikud või deemonlikud – sulada Sinu ligiolus, et kõik kadunud hinged saaks päästetud.“ (vt Jesaja 64:1).
NÄHTAV TULI LANGES
Me teame, mis juhtus. Püha Vaim langes ja seda nii, et nähtavad tuleleegid olid jüngrite peade kohal. See püha väljavalamine viis neid Jeruusalemma tänavatele, kus tuhanded elutud religioossed inimesed nägid ja kuulsid, mis oli toimumas. Jumala Vaim langes koheselt kogu rahvahulga üle, sulatades iga vastuseisu mäe. Peetrus tõusis üles kõnelema ja korraga kõik tuhanded, kes olid varasemalt seisnud vastu Jeesusele – massid, kes olid paadutanud oma südame – sulasid Kristuse nime kuuldes. Nii sündiski, et 3000 inimest hüüdis Jeesuse poole, et saada päästetud.
JUMALA FOOKUS
Mõtle, mida Jumal oli tegemas. Tollelgi ajal peeti üle maailma mitmes kohas sõdasid ja ülestõuse, valitses tohutu pimedus ja impeeriumid vallutasid rahvaid. Miljonid ja miljonid inimesed tegelesid kauplemisega ning kaubalaevad ja müügikaravanid liikusid üle ilma. Ometigi oli Jumala fookus vaid selle 120 alandliku palvetava püha peal, kes olid kogunenud väikesesse, üüritud tuppa. Mida see meile ütleb? Kõige lihtsamalt öeldes: kui Jumal tõmbab tikku, peab leiduma tulehakatist selle leegi kinni püüdmiseks. Hetkel, mil Tema Vaim puhus nelipühipäeval üle Tema pühade, sai värelevast leegist tuli, mis peagi kattis kogu maa.
See sama hüüd on tõusmas taaskord üle kogu maailma.

kolmapäev, 2. november 2016

PUUDUTA OMA RAHVAST VEEL ÜHE KORRA


Kogu rahvas kuulis Jesaja prohvetlikke ettekuulutusi. Tol ajal toimus palju usulisi kogunemisi, millesse olid kaasatud täied koorid, orkestrid ja rahvast täis sünagoogid. Inimesed teadsid Pühakirja hästi, pidades kinni kõigist selle korraldustest. Ometigi, vaatamata kogu sellele tegevusele – kõigele õpetusele, suursugususele ja headele tegudele – oli sünagoogides valitsev atmosfäär surnud. Jumala töö tegemisest oli saanud kui tuim rügamine ja seda vaid ühel põhjusel – nende rituaalides polnud grammigi Tema ligiolu.
Prohvet Miika kõneles Jumala nimel:
„Mu rahvas, mida ma olen sulle teinud ja millega ma olen sind vaevanud? Vasta mulle!“  (Miika 6:3).
KÄRISTA TAEVAID, ISSAND
Jumal õhutas oma rahvast: „Öelge mulle, millega olen teid ära koormanud? Tahan julgustada teid tunnistama sellest, mida sellist olen küll teinud, et olete suikunud kui unne?“
Enda ümber ringi vaadates, koges Jesaja õhutust öelda:
„Ei ole ühtegi, kes hüüaks appi sinu nime, kes ennast õhutaks sinust kinni haarama…
Su pühad linnad on saanud kõrbeks.“ (Jesaja 64:6, 9).
Ehk teisisõnu ütles Jesaja: „Issand, Sa oled õnnistanud meid heade õpetajate, muusika ja programmidega. Kuid meil pole Sinu ligiolu, Sinu tuld ja Püha Vaimu väge. Ma ei näe kedagi, kes hüüaks Su poole. Issand, kärista taevaid! Tule alla me sekka ja lase meil kogeda oma puudutust!“
SURM KESET KÜLLUST
Mu armsad, las ma küsida teilt: millise mulje jätab tänapäeva kristlik kogudus? Meid on õnnistatud enamate evangeliseerimisvahenditega kui ühtki teist põlvkonda. Meil on evangeeliumi levitamiseks rohkem kui eales varem kõikvõimalikke meediakanaleid – enam raamatuid, netilehekülgi, raadio –ja telesaateid. Ja ometigi on see üsna harv nähtus, kui saame mõne jumalateenistuse lõppedes öelda: „Tänu jumalakojas olemisele sain taas värskendatud ja ellu äratatud.“ Ehk lihtsamalt öeldes – enamus kogudustes on väga vähe Püha Vaimu väge. Usun, et meil on puudu Jesaja hüüdest: „Issand, ilmuta end! Puuduta oma rahvast veel ühe korra!“

teisipäev, 1. november 2016

ÜLELOOMULIK KÜLASTUS

Olen enam kui veendunud, et Jumal püüab murda läbi oma rahvani enam kui eales varem. Nagu Piibel on ka ette ennustanud – Saatan on tulnud alla maa peale suure vihaga, teades, et ta aeg on otsakorral (vt Ilmutuse 12:12). Seetõttu vajab ka Jumala rahvas suuremat Püha Vaimu väljavalamist kui eales varem. Üht üleloomulikku puudutust, mis on suurem kui see, mis kord nelipühipäeval.
Mõtle sellele: Jeesuse jüngrid, kes nelipühipäevast osa said, ei pidanud kartma tuumarelvi. Nad ei pidanud sõdima samasooliste abielude vastu. Nad ei pidanud värisema, kui kogu maailma majandus oli kokku varisemise äärel. On ilmselge, et me vajame Püha Vaimu väge seismaks silmitsi nende lõpuaegadega. Nii lihtne see ongi.
SÜDAMEHÜÜD
Südamehüüe, mis peaks kostuma täna, kostus Jesaja päevilgi:
„Oh, et sa ometi käristaksid taevad lõhki ja tuleksid alla, et mäed kõiguksid su ees…et su nimi saaks tuntuks su vaenlastele, et rahvad väriseksid su ees, kui sa teed kardetavaid tegusid üle meie ootuse, tuled alla, mäed kõiguvad su ees - sellest ei ole kuuldud muistsest ajast. Ükski kõrv ei ole kuulnud, ükski silm ei ole näinud muud Jumalat peale sinu, kes tema ootajale  seesugust võiks teha.“ (Jesaja 64:1-3).
Kust taoline hüüe tuli? See tuli prohvetilt, kes kurvastas otsekui surmaunes oleva Jumala rahva pärast; mehelt, kes teadis enam kui hästi, mida läheb tarvis – üleloomulikku külastust Jumalalt. Jesaja ütles: „Issand, me ei saa sellistena ja sellise surnud religioosse rutiiniga edasi minna. Vajame Sinult puudutust, mille sarnast pole eales varem kogetud.“