reede, 30. detsember 2016

USKU TÄIS INIMESED

„Aga juba enne, kui ta (Eenok) ära võeti, oli ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane.  Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane…“ (Heebrealastele 11:5-6). Mis oli küll Eenokis midagi sellist, mis Jumalale nii meelepärane oli? Aga see, et tema elu koos Jumalaga tõi temas esile sellist laadi usu, mis Jumalale meeldib.
Läbi kogu Piibli ja ajaloo said kõigist neist, kes elasid koos Jumalaga, usumehed –ja naised. Kui Kogudus käib päevast päeva käsikäes koos Jumalaga, Temaga pidevalt suheldes, on tulemuseks usku täis inimesed.
Osad korraldavad ususeminare, annavad välja ususõnumiga salvestisi ja tsiteerivad usuteemalisi kirjakohti – seda kõike selleks, et tuua esile usku. Ja on tõsi, et: „usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse sõna kaudu.“ (Roomlastele 10:17). Jeesus ise ongi see Sõna. 2 Korintlastele 3:6 on öeldud, et kirjatäht suretab. Ilma lähedase suhteta Jeesusega, toob kirjatäht esile surmava, iseka ja nõudva tunde, mis ei tooda vähimatki usku ja Jumal vihkab seda. Usk tuleb sellest, kui kuuleme Tema Sõna ja elame lähedases suhtes Temaga. Mitte vaid sõnades, aga ka seda reaalselt välja elades! Taoline lähedane elu koos Jumalaga on tänapäeva kogudustes puudu. Usk tähendab tõeliselt tunda, kes Jumal on, saades tuttavaks ka Tema au ja majesteetlikkusega. Need, kes Teda kõige paremini tunnevad, ka usaldavad Teda kõige rohkem.
Näita mulle inimesi, kes elavad lähedases suhtes Temaga, vihkavad pattu, eraldavad endid sellest maailmast ja õpivad tundma Tema häält ning ma näitan sulle inimesi, kes ei vaja suurt palju jutlusi ega õpetust usu kohta. Eenoki elu koos Jumalaga poleks olnud midagi väärt, kui see poleks toonud esile elavat ja pidevalt kasvavat usku. „Usus võeti ära Eenok.“ (vt Heebrealastele 11:5). Milline imeline tõde! Kogu tema usk oli keskendunud vaid tema südame suurimale igatsusele – olla koos Issandaga! 

neljapäev, 29. detsember 2016

TA EI OLNUD SELLEST MAAILMAST

Eelijal ja Eenokil – ainsal kahel prohvetil, kes siit ilmast ära võeti – oli midagi ühist. Nad mõlemad vihkasid pattu ja kisendasid selle vastu. Nad mõlemad elasid nii ligi Jumalale, et nad lihtsalt ei saanud muudmoodi, kui jagada Jumala poolt kogetavat viha jumalakartmatuse vastu.
Ümberlükkamatu mõju kõigi nende juures, kes elavad ja käivad koos Jumalaga, on nende kasvav viha patu vastu. Ja mitte vaid viha, aga ka lahutatus sellest. Kui sa armastad endiselt seda maailma ja tunned end koduselt jumalakartmatute seas - olles sõber nendega, kes Jumalat neavad – ei ela sa mitte Jumalaga, vaid istud kuskil aia peal, leppides Tema avaliku häbistamisega.
„Eenok kõndis koos Jumalaga, ja siis ei olnud teda enam, sest Jumal võttis tema ära.“ (1 Moosese 5:24). Me teame Heebrea kirja põhjal, et see äravõtmine tähendab seda, et Eenok ei pidanud maitsema surma. Kuid see tähendab midagi sügavamatki veel. Selles salmis öeldud väljend „ei olnud“ viitab ka sellele, et ta polnud sellest maailmast.
Nii oma vaimus kui meeltes polnud Eenok osa sellest kurjast maailmast. Ta tõmmati vaimus taevasesse sfääri. Nii nagu Paulus, suri temagi igapäevaselt sellele maailmale, kandes samal ajal hoolt oma pere eest, tehes tööd ja kuulutades Jumalat. Kuid ta polnud seotud nende maiste asjadega! Jumal oli see, keda ta oli üleni täis. Ta meeled rändasid igal võimalikul hetkel tagasi Jumala juurde. Ta süda oli otsekui laia kummipaelaga Jumala külge seotud. Mida enam seda kummipaela venitada, seda kiiremini see lahti lastes tagasi tõmbab. Nii tõmbas ka Eenoki süda alati tagasi Jumala juurde.
Mida jumalakartmatumaks rahvas ta ümber muutus; mida metsikumateks metslasteks inimesed oma ihades ja südame paadumuses muutusid, seda enam ja enam muutus Eenok selle sarnaseks, kellega koos ta elas ja käis.

kolmapäev, 28. detsember 2016

KUMMAL POOLEL SA OLED?

Tänapäeval põgenevad paljud kristlased üha suurenevate rahutuste eest. Niinimetatud prohvetid kutsuvad inimesi üles randuma „turvalistesse sadamatesse“. Kristlastest juute õhutatakse pöörduma tagasi Iisraeli, et põgeneda väidetavalt eesootava finantsilise krahhi eest Ameerikas.
Ma tean, kus ma olla tahan, kui kõik laguneb koost’. Ma tahan minna tagasi Wall Street’ile, kui rahaturg kokku kukub. Sinna, kus ma ühe teise finantskrahhi ajal 19. oktoobril, 1987. a olin. Tahan olla seal, kui kaasaegne Eenok – käies ja suheldes Jumalaga ilma hirmuta – olles rahumeelne ja kartmatu tunnistaja, kes kuulutab Jeesust neile, kelle maailm on kokku varisenud. Jeesus ei käskinud meil peitu pugeda. Ta ütles hoopis: „Minge!“ Ma tahan olla seal, kus Püha Vaim on ja sa võid olla kindel, et Ta on lahingus esirindel, kutsudes enda juurde kõiki, kes hädas ja hirmunud.
Eenok nägi, kuidas ta ühiskond oli kuri ja vaadates selle viimsetele päevadele, polnud tal muud kosta, kui: „Jumalakartmatu!“ Eenok, seitsmes Aadamast, kuulutas ette järgnevaid asju: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga pidama kohut kõigi üle ja karistama iga hinge kõikide
nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalakartmatult on teinud, ja kõikide kalkide sõnade eest, mida jumalakartmatud patused on tema vastu rääkinud.” (Juuda 14-15).
Kas sa elad ja käid koos Jumalaga? Siis pead sa ka nägema maailma nii nagu Eenok seda nägi: jumalakartmatuna, täis antikristuse vaimu. Kuidas sa saad olla osa jumalatust? Kuidas sa saad lävida nendega, kelle üle Jumal tuleb kohut mõistma? Ta tuleb tuhandete oma pühadega, et mõista kohut patuse ja kadunud maailma üle. Kummal poolel sa oled?

teisipäev, 27. detsember 2016

PIDEV SUHTLEMINE JUMALAGA

Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti, oli ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane. Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane…“ (Heebrealastele 11:5-6).
„Ja Eenok käis koos Jumalaga.“ Heebreakeelne tähendus sõnale „käis“ viitab Eenoki pidevale suhtlusele Jumalaga. Ta elas 365-aastaseks, tutvustades meile kui uut sorti kristlast, kes on täielikult pühendunud Kristuse järgija.
Eenok õppis käima koos Jumalaga keset nurjatut ühiskonda. Ta polnud mingi erak, kes oleks peitnud end kusagil kõrbe koopas. Ta oli tavaline pereisa samade murede ja koormatega, mida meiegi kanname. Ta elas tavapärast argielu oma naisega, võttes hoolt oma laste ja majapidamise eest.
Need, kes käivad koos Jumalaga, jäävad kaugemale Saatana käeulatusest ja tema pimeduseriigist ning jõuavad omadega Kristuse valguseriiki. „Kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki-„ (Koloslastele 1:13). Meid kistakse just praegu välja Saatana küüsist, juhtides otse Jeesuse südamesse. Kreekakeelne tähendus sellele viitab sellele, et Kristus tuli isiklikult ja kandis meid eemale Saatana väe ja võimu alt, asetades meid taevasesse paika. Kuid Jumal teeb seda vaid nendega, kes elavad ja hoiavad väga Tema ligi, nii nagu Eenok seda tegi. Neid, kes on endiselt vangis Saatana meelevalla alla, ei saa päästa pimedusest. Seetõttu pole sa ka seni tõeliselt päästetud, kuni sa ei häälesta oma südant elama ja käima koos Jumalaga.

esmaspäev, 26. detsember 2016

MIDA KÄSUSEADUS NÄITAB MEILE - Gary Wilkerson

Paulus õhutas Timoteost jääma Efesosse, kuigi tundub, et Timoteos ise väga ei tahtnud (vt 1 Timoteose 1:3-4). Me usume, et põhjuseks võisid olla probleemid, millega efeslased silmitsi seisid. Tundub, et see kogudus elas iseenda õigsuses, püüdes jätta endast head muljet. Kui aga oled iseenese meelest õige, oled sageli ka petetud, muutudes ambitsioonikaks ja ahneks. Sa võid isegi hakata vara kokku ajama.
Tol ajahetkel oli nii Makedoonias kui ka Jeruusalemmas nälg, põhjustades tohutut vaesust. Samal ajal, kui Makedoonia ja Jeruusalemm võitlesid ellujäämise nimel, läks Efesose majandusel üsnagi hästi. Neil oli piisavalt ressursse, kuid nad hoidsid neist kümne küünega kinni.
Paulus ütleb 1 Timoteosele 6:17-18: „Neid, kes on nüüdsel ajal rikkad, käsi, et nad ei oleks ülbed ega loodaks ebakindlale rikkusele, vaid Jumalale, kes valmistab meile kõike rikkalikult maitsmiseks; käsi neil teha head, saada rikkaks headelt tegudelt, olla lahke ja helde käega.“ Pauluse poolt kasutatud sõnapaar „käsi neil“ tähendab „korralduse või rangete juhiste andmist“. Osades piiblitõlgetes on öeldud: „Käsi neid, kes on praegusel ajal rikkad, olla heldekäelised.“
Miks Paulus üldse käskis rahvale edasi öelda, et nad peavad olema helded ja mitte oma asju iseendale hoidma? Tundub kuidagi väga käsumeelsena, kuid samas Jumala käsuseadusest see ühtpidi tulebki. Sest käsuseadus näitab meile, kus oleme omadega puusse pannud ja armu teelt kõrvale kaldunud. See korraldus, mille Paulus käskis Timoteosel efeslastele edasi anda, ei puudutanud vaid mingi ühekordse korjanduse kokku panemist. See pidi aitama neil näha, et neil oli elus armust ja armulikkusest puudu.

laupäev, 24. detsember 2016

KIRJUTATUD PÜHA VAIMU POOLT - Claude Houde

Uue Testamendi kohaselt on Kristus täiuslik Jumala Tall, kes on ohverdatud kogu maailma pattude eest. Tema veri on valatud ristil, olles üleloomulik Ülestõusmispüha igaühe meie jaoks. Me oleme päästetud surmast, leides igavest kaitset ja rahu Temas. Kes iganes asetab end usu läbi Kristuse vere alla, saab säästetud igavesest surmast ning leiab pääste.
50 päeva hiljem tuleb nelipühapäev – Koguduse algus – kus tõotus Püha Vaimu välja valamise kohta on võimas ja isiklik. Jumala seadused, igatsused, eesmärgid, plaanid ja tõotused ei ole kirjutatud enam kiviplaatidele, vaid võivad läbi Püha Vaimu saada igapäevaselt kirjutatud meie südame lauakestele. See on üks reaalsemaid ja erakordsemaid Püha Vaimu ilminguid, mis on inimestele kättesaadav.
Hesekiel, Jumala mees ja piibellik autor, sai ühe prohvetliku pildi. See on tõotus igale usklikule, kes palvetab: „Issand, kasvata meie usku.“ Hesekiel kirjeldas prohvetlikult, mis saab üleloomulikult sündima, kui keegi palub siiralt Jumala väge, et olla kasutatud Tema poolt ja Tema heaks. „Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise (läbistamatu) südame ja annan teile lihase südame (millesse Jumal saab jätta oma jälje otsekui märja tsemendi sisse). Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu määruste järgi ja peate mu seadusi ning täidate neid.“ (Hesekieli 36:26-27).
Milline kinnitus ja kindlustunne! Jumal tõotab meile, et läbi Tema Vaimu on uus kirg, väärtused, muutused, veendumused ja pühendumine igati võimalikud.

Claude Houd on Eglise Nouvelle Vie (Uue Elu Koguduse) juhtivpastor Montrealis, Kanadas. Pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel. Uue Elu Kogudus on kasvanud tema juhtimise all käputäiest inimestest enam kui 3500 liikmeliseks, olles üks väheseid edukaid protestantlikke kogudusi Kanadas.

reede, 23. detsember 2016

JUMALA LIGIOLU

Vana Testament on täis tunnistusi imelistest õnnistustest, mis tabasid neid, kes elasid ja käisid Jumala ligiolus. Jumala ligiolu oli Aabrahami elus nii ilmne, et isegi tema ümber olevad paganad mõistsid, et tema ja nende elude vahel on suur erinevus. Abimelek ütles: „Jumal on sinuga kõiges, mis sa teed.“ (1 Moosese 21:22). Ehk see paganlik kuningas tunnistas: „Aabraham, sinus on midagi erinevat. Jumal on sinuga, kuhu iganes sa ka ei läheks.“
Jumal lubas Joosuale, et mitte ühegi ta vaenlase hammas ei hakka talle peale, kui Tema ligiolu on Joosuaga: „Ükski ei suuda sulle vastu panna kogu su eluajal; nõnda nagu ma olin Moosesega, nõnda ma olen sinuga, ma ei lahku sinust ega jäta sind maha. Ole vahva ja tugev!“ (Joosua 1:56). Kui Jumala ligiolu on meiega, võime samuti olla vahvad ja tugevad, sest me loodame Tema tõotuste peale.
Jumal rääkis Jesajale erilisest tõotusest, mille Ta annab neile, keda Ta armastab: „Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt! Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind. Sest mina olen Issand, su Jumal…et ma sind armastan…Ära karda, sest mina olen sinuga.“
(Jesaja 43:1–5).
Omades Jumala ligiolu, võid sa minna läbi ükskõik, millisest tulest ja sa mitte ainuüksi ei jää ellu, aga oled ka hoitud ja kaitstud keset seda kõike. Need Vana Testamendi lood pole vaid mingid tühipaljad meenutused. Need on mõeldud meie julgustamiseks, et usuksime ja usaldaksime Jumala ligiolu oma elus. 

neljapäev, 22. detsember 2016

TEMA HEADUSE JA HELDUSE VALGUS

„Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.“ (2 Korintlastele 3:18) 
Kui Jeesus Kristus on su Issand, siis Ta on käskinud oma headusel ja heldusel paista kui valgusena su vaimus. See Kristuse au - see Tema õrn headus, mis paistab me südameis, kui me palvetame ja otsime Tema Sõna – see muudab meid „aust ausse“ Kristuse sarnaseks. Ja see ilmutus Tema armastusest, kaastundest ja hoolimisest, mida me Temalt saame, peab paistma meist läbi ka teisteni.
See ilmutus kasvab meis igapäevaselt tänu Issanda Vaimule. Just nimelt Püha Vaim on see, kes juhib meid Kristuses olevasse ausse. Jumala Vaim särab meis ja muudab meid läbi iga olukorra. Kuid lisaks sellele näitab Ta ka meile, kuidas särada välja Tema hoolivat, õrna headust neile, kes on hädas.
Las ma küsida su käest: mida su hetkeolukorrad sinuga ja sinus teevad? Kas Kristuse armsus kumab sinust läbi? Palud sa Pühal Vaimul anda sulle silmi, mis näeksid teiste valu ja vajadusi? See on see muutus, millest Paulus räägib, mis leiab aset me sees tänu Jumala Vaimule.
Ainuüksi need, kes kogevad täit rahu Jumala täiusliku tahte suhtes, suudavad ka usaldada, et Jumal „pöörab kõik nende kasuks“ kõige kehvemateski olukordades. Nii et armas Jumala püha, tõsta oma pea ja kuuluta nii iseendale, taevale kui oma olukordadele: „Ma elan Jumala täiuslikus tahtes, mistõttu tulgu, mis tuleb!“

kolmapäev, 21. detsember 2016

KRISTUSE AU

„Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au, meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.“ (2 Korintlastele 4:17-18) 
Paulus ütleb meile: „Tõstke oma pilk ära oma probleemidelt! Ärge keskenduge asjadele, mis on tabamas maailma, sest need kõik mööduvad kord nagunii. Teie probleemid pole võrreldavadki igavese auga, mis ootab ees Jumala lapsi. Ainuüksi juba peale ühte hetke Paradiisis, ei mäleta te sellest maisest elust enam midagi!“
Kristuse kohta on kirjutatud: „Vaadakem üles Jeesusele…kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel…“ (Heebrealastele 12:2). Jeesus ise ütles: „Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!” (Luuka 21:28).
Pauluse kohaselt on nii, et mida enam ebakindlus ja pimedus maad võtavad, seda enam käsib Jumal oma imelisel valgusel paista me südameis. Paulus räägib Kristuse au aulisest ilmsiks saamisest keset me katsumusi: „Sest see, kes ütles: „Pimedusest paistku valgus!”, on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest.“ (2 Korintlastele 4:6). Paulus ei kirjelda siin midagi vähemat, kui värsket ilmutust Jumala aust, mis peitub Kristuse isikus.
Kui Paulus selle ilmutuse sai, istus ta ilma ühegi sendita vanglas. Ja kuigi ta elatus vaid suht nadist vangla toidust, sai ta elustatud läbi värske ilmutuse Kristuse aust, mida ta koges igal päeval.

teisipäev, 20. detsember 2016

MEIE SUURIM LAHING

Me kristlastena pingutame nii kõvasti selle nimel, et saada teada, mis on Jumala tahe me eludes suhtes. Ja kui usume, et oleme selle leidnud, pingutame veelgi enam selle nimel, et seda täita.
Olen veendunud, et sellest pingutusest leida Jumala tahet  - elada ja käia selles ning näha selle täitumist – võib saada meie suurim lahing. Ja see lahing läheb üha pingelisemaks siis, kui leiame end keset raskeid olukordi. Paljud kristlased lihtsalt ei suuda leppida sellega, kus nad omadega täna on. Tänu tõsistele probleemidele on nende elud täiega maha surutud. Osade koormaks on üha edasi kestev haigus. Teiste jaoks päästmata lähedased. Ja tänasel päeval üha enam ka finantsraskused. Vaid vähesed kristlased suudavad mõelda sellele, et taolised koormad võivad ehk olla osa Jumala täiuslikust tahtest nende elude suhtes.
Jumala Sõna kuulutajana tean, et kogu alalhoidev usk ja lootus peavad olema rajatud vankumatule tõele, mille pinnalt nad saaks edasi kasvada. Kuid mis see vankumatu tõde on? Kõige lihtsamalt öelduna on see järgmine: ma pean teadma ja uskuma, et elan keset Jumala täiuslikku tahet – just praegu, just seal, kus omadega olen, just selles ajas ja kohas.  Ehk veelgi lihtsamalt öelduna: ükskõik, mis olukorrast ma ka end ei leiaks – olen ma rikas või vaene, haige või terve, vangis või vaba – ma pean uskuma, et ma elan keset Jumala parimat tahet oma elu jaoks. Pean uskuma, et kõik mu sammud on juhitud Issanda poolt.
Ma isiklikult samastan end Paulusega, kes ütles: „Ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on.“ (vt Filiplastele 4:4). Olen nii tänulik Jumalale Pauluse eeskuju eest. See ustav Jumala sulane teadis, kuidas tunda rõõmu nii õnnistatud kui ka rasketel aegadel. Millised iganes ka tema välised olukorrad polnud ja ükskõik, kui rõhuvad seisud ka polnud – Paulus teadis alati, et ta on keset Jumala täiuslikku tahet.

esmaspäev, 19. detsember 2016

TA PUUDUTAS TEMA KUUE PALISTUST

Elus on vahel aegu, kus kõik tundub nii trööstitu, kuid siis saame öelda Jumalale: „Keset kogu oma lootusetust panen ma kogu oma usu Sinu peale, sest Sinuga koos pole miski võimatu.“ (vt Luuka 18:27).
Markuse evangeeliumi 5 tk’s on lugu, kus Jeesus oli teel Jairuse koju ja suur rahvahulk järgnes Talle. „Ja üks naine, kes oli olnud kaksteist aastat veritõves ning palju saanud kannatada arstide käes ja ära kulutanud kõik, mis tal oli, ega olnud saanud mingit abi, vaid pigem oli ta tõbi läinud halvemaks, olles kuulnud lugusid Jeesusest, läks rahvahulga seas ta selja taha ja puudutas tema kuube.“ (Markuse 5:25-27). Ühes teises piiblitõlkes on öeldud, et ta puudutas Jeesuse kuue palistust.
Vaatamata sellele, et selle naise olukord läks üha halvemaks, mõtles ta endamisi: „Kui ma saaksin tema kuubegi puudutada, siis ma paraneksin!” (Markuse 5:28). Ehk ta usk ütles: „Ma saan sellega hakkama“ ja „Jeesus teeb oma osa.“ Ta vaatas tõtt võimatusega, uskudes samas, et Jeesus suudab selle ära korraldada.
Mulle meeldib selle naise usk. Tal polnud vähimatki põhjust uskuda, sest mitte miski, mida ta ka oli proovinud, polnud toiminud. Kuid ta haaras siiski kinni sellest viimasest lootusest ja igatsusest, öeldes endale: „Ma lihtsalt puudutan Tema kuue palistust. Ma haaran kinni Jeesusest!“ Ta nihverdas end läbi rahvahulga ja puudutas Tema kuue palistust ja „kohe kuivas ta vereläte ja ta tundis oma ihus, et ta oli paranenud sellest hädast.“ (Markuse 5:29). 

laupäev, 17. detsember 2016

ÕIGE AEG - Nicky Cruz

Kord, kui Jeesus oli teel Juudamaalt Galileasse, kirjutab apostel Johannes Ta kohta, et Ta pidi minema läbi Samaaria (vt Johannese 4:4). Fakt on see, et geograafilises mõttes ei pidanud Jeesus Galileasse jõudmiseks läbi Samaaria minema. Veelgi enam, kuna juudid vihkasid samaarlasi, läksid nad alati teadlikult pikema ringiga Samaariast mööda, et vältida seda piirkonda. Kuid Jeesus koges sundust minna läbi Samaaria, kuna see on see, kuhu Jumala Vaim Teda juhtis. Ta ei pidanud sealt minema läbi geograafilises mõttes, vaid missiooni tõttu ja sõnakuulelikkuse tõttu Püha Vaimu juhtimisele.
Jõudes Samaariani, saatis Ta oma jüngrid enese ees, istudes ise Jaakobi kaevu juurde maha. Seal Ta ootaski oma Jumalast juhitud kohtumist Samaaria naisega, kus Ta üleloomulikult tunnetas ära kogu info selle naise kohta. Nende omavaheline vestlus muutis naise elu igaveseks ja temast sai maailma esimene evangelist, kes tunnistas Jeesusest oma linna rahvale. Jeesus jäi samaarlaste juurde veel kaheks päevaks, tuues veel palju teisigi päästele enne sealt lahkumist. Kuid see kohtumine poleks eales leidnud aset, kui Jeesus poleks järginud Püha Vaimu juhtimist.
Hiljem, Galileas olles ja samal ajal, kui Jeruusalemm valmistus tähistama lehtmajade pühi, õhutasid Jeesuse vennad Teda ka sinna minema, öeldes: „Lahku siit ja mine Juudamaale, et ka sinu jüngrid näeksid su tegusid, mida sa teed, sest keegi ei tee midagi salajas, kui ta ise tahab olla üldsusele tuntud. Kui sa teed selliseid asju, siis avalda ennast maailmale!” (Johan nese 7:3-4). Kuid Jeesuse ajagraafik nägi midagi muud ette ja Ta vastas neile: „Teie minge üles pühiks, mina ei lähe üles neiks pühiks, sest minu aeg ei ole veel täis saanud.” (Johannese 7:8).
Taaskord ootas Jeesus Püha Vaimu selgust, millal liikuda. Ta ootas õiget aega, mil siseneda pühade ajal linna ja ilmutada oma tarkust ning õpetust Jeruusalemma inimestele. Sest tegelikult Ta ju teadis, et Tema ise oligi nende pühade tõeline mõte – Messias, keda nad nii kaua olid oodanud. Tema oligi nende tähistamise põhjus, kuigi keegi neist ei mõistnud seda.

Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“

reede, 16. detsember 2016

KRISTUSE AU

Olen viimaste nädalate jooksul otsinud Issandalt sõna, mis tooks mulle rahu keset kõhedust tekitavaid uudiseid. Nii kuulsin ka, kuidas Püha Vaim sosistas mulle: „David, hoia kinni Kristuse aust. See on see, mis hoiab sind ankurdatuna minu rahus.“
„Aitäh Sulle, Issand. Aga mis see Kristuse au tegelikult on?“ küsisin ma.
Minu jaoks tähendab Tema au midagi, mida ma vajan ja mõistan – armastavat headust. See on midagi enamat, kui lihtsalt Kristuse headus. See on Tema armastav headus – Tema õrn ja armastav headus. See võib olla küll vaid üks osa Tema aust, kuid see on see, kuidas me peame nägema Kristust – täpselt meie Taevase Isa kujuna, kes on õrn, hooliv, armastav ja lahke oma laste vastu.
Paulus hoidis Kristuse au oma silme ees igal hommikul. See rohkelt kannatusi kogev Jumala sulane ärkas nii mitmelgi hommikul vaevatuna. Ta oli lugematuid kordi heitunud ja kohkunud. Kuid Paulus õhutas oma hinge vaatama siiski ülespoole, et näha Kristuse au. St Kristuse isiku armu ja armastavat headust. Seda tehes andis Püha Vaim talle ka uut jõudu seista silmitsi iga uue päevaga.
Jeremija kirjutas järgmise prohveteeringu: „Vaid kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on arukas ja tunneb mind, et mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal. Sest seesugused asjad on mu meele järgi, ütleb Issand.“ (Jeremija 9:23). Pane tähele kõige esimest asja selles nimistus, millest Jumal rõõmu tunneb – headus. Ehk siis Tema sõnum meile on selge: meid on kutsutud ausse Tema armastavas headuses.
Taavet aga kuulutas Psalmides: „Sügavus hüüab sügavusele sinu koskede kohisemises; kõik su veevood ja su lained käivad minust üle. Päeval annab Issand käsu oma heldusele ja öösel kostab minu laul temale, palve mu elu Jumala poole.“ (Psalmid 42:8-9).

neljapäev, 15. detsember 2016

KÕIK PÖÖRDUB HEAKS

Paulus kirjutab: „Meid ahistatakse igati…me oleme nõutud…meid kiusatakse taga…meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku.“ (2 Korintlastele 4:8-9)
„Meid ahistatakse igati“ ehk „häda ja vaev iga nurga peal“. Saad sa end samastada sellega? Võib-olla sa koged füüsilist valu, pingeid abielus, rahalisi raskusi või muret oma laste pärast. Elu võib vahel ikka täiega üle pea kasvada.
Fakt on see, et sa võid olla täielikult Jumala tahte keskel ja ometi kogeda vahel rõhumist. Võime elada Tema parima tahte kohaselt ja ometi kogeda nõutust, rõhumist ja tagakiusu. Osa kristlasi on kogenud vintsutusi juba nii pikka aega, et nad mõtlevad: „See ei saa küll Jumalast olla. Seda kõike on liiga palju. Mu kannatused on kestnud juba liiga kaua ja ma tunnen end täielikult hüljatuna. Tundub, et Jumal vist karistab mind mu mineviku pattude pärast. Sel lihtsalt ei saa olla muud seletust.“
Paulus laotab me ette võrratu tõe, millest ta ise kinni hoidis ja mis ei lasknud tal langeda meeleheitesse: „Kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt.“ (2 Korintlastele 4:16). Pane tähele seda tõde, mida Paulus meile kuulutab: „Jah, kõik need hädad ja mured on kurnanud mu ihu, mis on ilmselgelt tuure maha võtmas. Kuid ometi toimub samal ajal midagi imelist mu hinges. Kõik need asjad töötavad siiski minu kasuks ja mu teadmised Issandast ning Tema teedest kasvavad üha enam.“
Paulus teadis, et ta elab Jumala täiusliku tahte sees. Ühtlasi teadis ta sedagi, et kõik tema katsumused polnud vähimalgi määral tingitud Jumala vihast. Hoopis vastupidi. Paulus teadis rohkem kui eales varem, et ta on vägagi armastatud Jumala poolt. Ehk lühidalt öeldes – Paulus oli leppinud oma olukorraga, õppides seeläbi ka kannatlikkust: „Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse.“ (Heebrealastele 10:36).

kolmapäev, 14. detsember 2016

TÄNAGE KÕIGE EEST

Alles hiljaaegu valas üks noor kristlane oma pahameele välja mu peale: „Ma kogen Issanda kutset töötada noorte ja lastega, kuid tundub, et kõik selle teenistusega seotud uksed lihtsalt sulguvad mu ees. Ma küll palun uute uste avanemise pärast, kuid tundub, et Jumal ei kuule mu hüüdu. Tunnen end nii kasutuna. Ainus teenistus, millega hetkel seotud olen, on kaasa aitamine ühes slummi teenistuses korra nädalas. Olen seal kui vanemaks vennaks jutlustaja pojale, kuna ta isa on väga haige. Kuid see on ka kõik, mida teen. Ometi tahaksin uskuda, et Jumalal on enamat varuks mu jaoks.“
Seda kuuldes ütlesin sellele noorele mehele: „Tahan, et sa mõistaksid midagi. See, mida praegu teed, on Issanda silmis palju väärtuslikum kui see, kui kuulutaksid tuhandetele kusagil staadionil. Temale kasulik olemine pole vähimalgi määral seotud numbritega. Sa mängid väga olulist rolli selle jutlustaja poja päästes. Mine ja ole sõber nende slummi lastega, kelle Jumal on sulle usaldanud. Ole rahul just selle aja ja kohaga praegu ja tea, et sa elad Jumala parima tahte sees, kuna oled ustav väikestes asjades.“
Las ma küsida su käest: „Oled sa sõlminud rahu oma praeguse olukorraga? Usud sa, et Jumal teeb oma täiuslikku tööd su sees läbi iga olukorra? Kui mitte, muutudki rahutuks, lootusetuks ja lõpuks ka pahaseks Jumala peale. Ühtlasi aga ka kibestunuks ja kalgiks.“
Peetrus kirjutab: „Sellepärast ka need, kes kannatavad Jumala tahtmise järgi, usaldagu oma hinged head tehes tema, ustava Looja hoolde.“ (1 Peetruse 4:19). Nõnda samuti juhatab meid Pauluski: „Tänage kõige eest - sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!“ (1 Tessalooniklastele 5:18). 

teisipäev, 13. detsember 2016

KRISTUSE VANG

Paulus kirjutas paljud kogudustele mõeldud kirjad väikeses vangikongis istudes – kinni seotuna, põlatuna, usklike osadusest ning näiliselt kogu teenistusest läbilõigatuna. Räägi mulle veel rasketest oludest! Ometigi ei maininud Paulus kunagi, et ta on oma olukordade vang, vaid ta nimetas end hoopis „Kristuse vangiks“ (vt Efeslastele 3:1).
Oma kirjas Koloslastele tõi Paulus esile oma igatsuse kõigi kannatavate usklike osas: „Seepärast ei ole ka meie, sellest päevast peale kui me seda kuulsime, lakanud teie eest palvetamast ega palumast, et teid täidetaks tema tahtmise tundmisega kogu tarkuses ja vaimulikus mõistmises, et te käiksite Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises ning saaksite vägevaks kogu väega tema kirkuse tugevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks, rõõmuga.“ (Koloslastele 1:9–11).
Kui hämmastav see ka poleks, Pauluse julgustavad ja ülesõhutavad sõnad olid tema pikima vangistuse tulemus, mille ta veetis eeldavasti Kaisareas. Neid sõnu kirjutades, polnud Paulusel mingit vabanemise lootust. Nii palju, kui ta teadis, pidi ta veetma seal aastaid, kui mitte lausa kõiki oma elupäevi. Seega on selge, et ta oli sõlminud rahu oma valuliku olukorraga.
Me ei leia kusagil selles kirjas Paulust kahtlemas Jumalas. See apostel oli sisenenud täielikku vaimsesse arusaamisesse Jumala tahtest, võttes oma olukordi kui Jumala tahet oma elu suhtes just sellel ajahetkel. Seetõttu ta kirjutaski nii võidukalt koloslastele: „…et teid täidetaks tema tahtmise tundmisega kogu tarkuses ja vaimulikus mõistmises.“
Kujutad sa ette? Paulus oli kõige hullemas vangistuses, omamata vähimatki vabadust. Ja ometi ütles ta: „Et te käiksite Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises.“

esmaspäev, 12. detsember 2016

KUTSUTUD ERINEMA - Gary Wilkerson

Jumal on kutsunud meid erinema sellest maailmast. Kohe täiega erinema.
„Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt.” (1 Korintlastele 2:14).
See me erinevus on just see, mida maailm vajab. Nagu Pauluski ütleb: „Kui nad aga kõik kõneleksid prohvetlikult ja sisse astuks mõni uskmatu või kõrvalseisja, siis kõik tooksid esile tema olukorra ja arvustaksid teda. Siis saaks avalikuks, mis on varjul tema südames, ning nõnda ta heidaks silmili maha, kummardaks Jumalat ja tunnistaks: Jumal on tõesti teie seas.”(1 Korintlastele 14:24-25).
Meie esmane ülesanne on lõpetada Jumala Sõna põud me keskel. Kohtumine Tema Sõnaga vabastab meid kui kristlasi „kõigest tavapärasest“. See toob esile meie kuivuse, külmuse ja kergekäelisuse Kristuse teede osas. Ühtlasi aga saadab see meid põlvedele, paluma Jumalast sõltuvaid palveid, et Ta tooks ühe muutuse.
Palve muudab! See muudab me südameid, perekondi, kogudusi ja lõppeks kogu me maailma. Seetõttu tahan paluda sind liituma minuga, tegemaks järgmist kolme asja:
Palu, et Jumala Sõna teeks oma töö me südameis
Seisa väärikana Tema hääle esindajana siin maailmas
Palu, et Jumal tooks muutusi, mida vaid Tema saab tuua
Mu palve on, et võiksime näha Jumalat ilmutamas end viisidel, nagu Ta on teinud läbi paljude ärkamiste ja liikumiste, mis on pööranud terveid kogukondi ja riike. Ainuüksi Tema saab peatada kurjuse väed, tuues tagasi aukartuse enda suhtes, mis on tänapäeval kaduma läinud. Ainuüksi Tema saab elavdada kogudust, juhtida meid meeleparandusse ning tuua vaimset ärkamist meie ühiskonda.
Pöördugem Jumala poole kogu oma südamest. Otsigem Tema palet ning hüüdkem Taeva poole, et näha Tema uut ja suurt tööd meie maades.

laupäev, 10. detsember 2016

SÜDAME SILMAD - Jim Cymbala

Peruu mägedest on üsnagi reaalne leida mõni vastpöördunud usklik, kes mõistab Piiblit rohkem, kui mõnda teoloogi või professorit. Muide, see harimatu peruulane ei pruugi ainuüksi tunda Piiblit paremini, vaid ta võib tunda ka Jumalat viisidel, millest kreeka või heebrea keele õpetlasel pole aimugi. Mäletad, see oli Jeesus, kes rõõmustas ja ütles:
„Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled ilmutanud väetitele!“ (Luuka 10:21)
PALVETA ENNE JUMALA SÕNA LUGEMIST
Paljude me jaoks on üsnagi lihtne lugeda igapäevaselt Jumala Sõna, kuid sageli seda sõltumatult Pühast Vaimust. Me sageli ei palu enne Jumala Sõna lugemist, kuigi vajaksime just Jumala abi Tema Sõna mõistmiseks. Mida targemad ja haritumad me oleme, seda raskem on meil tulla kui lastena Ta ette, uskudes, et Ta Vaim saab muuta selle Sõna elavaks me jaoks. Kuid me vajame Püha Vaimu abi, mistõttu kui seda palume, siis Ta ka aitab meid.
Psalmist palvetas: „Ava mu silmad nägema su Seaduse imesid! ” (Psalmid 119:18). Pane tähele, et see palve ei kätke endas palvet avatud silmade järele, et „lugeda Jumala seadusi“ või isegi „mõista Tema seadusi“. Ei. Psalmisti palve kätkeb endas midagi, millele me vaevu mõtlemegi, kui Jumala Sõna avame: „Ava mu silmad, et ma võiksin näha Sinu Seaduses peituvaid imelisi asju.“ Ta ei rääkinud seal oma füüsilistest silmadest, vaid oma südame silmadest.
PIDEV ILMUTUS
Meil kõigil on kaks paari silmi. Ühed, mis on meil peas ja teised südames. Piibel viitab viimastele päris mitmes paigas (näit. Efeslastele 1:18). Protsessi, mille käigus me näeme vaimseid asju läbi oma südame silmade ja mitte vaid mõistusega, nimetatakse „ilmutuseks“. Selle näol pole tegu mingi metsiku, buugi-vuugi hullusega, vaid Püha Vaimu igapäevase tööga kõigis, kes vaid Tema järgi igatsevad.

Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber.

reede, 9. detsember 2016

JUMAL EI OLE SIND UNUSTANUD

Nii palju kannatusi. Nii palju häda. Nii palju kurvastust, mis tingitud erinevatest haigustest ja hävingutest. Nii palju kannatavaid usklikke. Nii palju rahaliste raskustega silmitsi seisvaid inimesi.
Piiblis on öeldud: „Õiget tabab palju õnnetusi.“ (Psalmud 34:20). Samas, selle salmi teine osa muudab kogu selle salmi mõtte: „Aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja.“
Taavet hüüdis Jumala poole: „Issand, meenuta kõiki vaevu, mis on Taavetil.“ (Psalmid 132:1). See jumalakartlik mees seisis silmitsi paljude hädadega, mistõttu tema palve oli: „Issand, Sa oled paljusid teisi kandnud läbi nende kannatustest, mistõttu palun ära unusta mindki! Aita mind ja päästa mind!“
Apostel Paulus koges samuti palju kannatusi. Ta kirjutas: „…mida Püha Vaim mulle igas linnas tunnistab, et mind ootavad ahelad ja viletsused.“ (Apostlite teod 20:23). Ja siis ta lisas: „Et ükski ei lööks kõikuma nendes viletsustes.“ (1 Tessalooniklastele 3:3). Ehk teisisõnu ütles ta: „Kallid Jumala pühad, ärge küsige, miks ma pean kogema nii palju kannatusi, sest need ei pane mind vähimalgi määral kahtlema Jumalas.“
„Vaid näitame end Jumala abilistena kõiges: suures kannatlikkuses, ahistustes, hädades, kitsikustes.“ (2 Korintlastele 6:4). Pane tähele Pauluse rõhuasetust siin: suures kannatlikkuses. Oled sa vahel kaotanud oma kannatlikkuse keset kannatusi? Oled ehk jõudnud nii suurde meeleheite punkti, et oled olnud lausa valmis loobuma oma usust?
Kui nii, siis haara kinni Jumala Sõnast ja lase usul tõusta oma südames. Jumal ei ole sind unustanud!

neljapäev, 8. detsember 2016

TEMA LIGIOLUS

Mõtiskledes pidevalt Jumala Sõna üle ja suheldes Jumalaga läbi palve ning ülistuse, muutud sa üha enam ja enam Jeesuse sarnaseks. Ja nähes, kui armastav ning armuline Ta on su suhtes, usaldad sa Teda üha enam ja enam ka kõigis raskustes, uskudes, et Ta kannab sind neist läbi. Ta Sõna ütleb väga selgelt: „Sest Issanda silmad jälgivad kogu maad, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole.“ (2 Ajaraamatu 16:9).
Otsi Teda kogu oma südamest ja igatse Tema ligiolu oma igapäevases elus. Siis saad ka tundma ja kogema Tema erakordset au.
Ma ei kujuta isegi ette, kuidas uskmatud saavad üldse kogeda mingit rahu keset neid rahutuid aegu, kus elame, ilma kogemata Jeesuse ligiolu. Hirm ja meeleheide hõljuvad kogu inimkonna üle kui must pilv. Ühel hiljutisel kogunemisel, kuhu olid kokku tulnud maailma rikkaimad inimesed, ütles üks kõneleja ägaval häälel: „Oleme kõik kõige kohutavama supi sees üldse. Oleme end ise sellesse mässinud ega tea enam, kuidas sellest välja saada.“
Olen nii tänulik Jumalale Jeesuse ligiolu ja läheduse eest sel kohutaval tunnil. Saan viia kõik oma mured, ärevuse ja hirmud oma vaiksesse palvekambrisse, kus lihtsalt armastan Jeesust. Ülistan ja kiidan Teda seal vaikselt, tuues kõik oma valud, pinged ja pereolukorrad Tema palge ette. Laulan igapäevaselt seda vana gospel-laulu:
Koos Jumalaga suletud salajasse paika,
Ta ligiolus näen Tema palet,
uut jõudu võidujooksuks taas ammutan,
igatsedes olla vaid seal oma Jumalaga.
Mu armsad, Jeesus läheb koos teiega läbi te raskustest. Ta tunneb teist rõõmu ja te saate hakkama, kallid võitjad.

kolmapäev, 7. detsember 2016

ILMUTUS KRISTUSE AUST

Sa võid ehk mõelda, miks küll Mooses otsis nii innukalt nägemust Jumala aust? Usun, et põhjus selleks peitub järgnevas salmis:
„Seal ma ilmutan ennast Iisraeli lastele ja see saab pühaks minu auhiilguse läbi.“ (2 Moosese 29:43) 
„Pühaks saama“ või „pühitsema“ tähendab „puhtaks tegema“. Jumal ütles: „Ajal, mil te mind ülistate, kohtun ma teiega ja kingin teile oma ligiolu. Ja kui te siis olete minu ligiolus, ilmutan ma ka teile oma au, mis tõstab teid kõrgemale kõigist teie olukordadest.“
Seega, kust me leiame ilmutuse Kristusest? Ainuüksi palves olles, uskudes ja usaldades Jumala Sõna. Paulus ütleb, et kui laseme Jumala Sõnal peegeldada meile üha kasvavat ilmutust Jeesusest, muudetakse meid ka aust ausse:
„Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.“ (2 Korintlastele 3:18) 
Ilmutus Kristuse aust toob me ellu alalhoidva väe: „Sest kõige kohale asub auhiilgus kaitsevarjuks.“ (Jesaja 4:5). Ehk teisisõnu – Tema au hoiab me mõtted taevastel asjadel ka keset kõige raskemaid aegu.
Jumal annab meile kogu selle looga mõista, et peaksime võtma aega, et õppida tundma Tema Poega. Peaksime uurima Tema Sõna ja võtma igapäevaselt aega palveks. Ja siis, kui viibime jätkuvalt Tema ligiolus, avanevad ka me silmad nägema Tema au. See kõik tuleb ilmsiks Kristuses, sest Jeesus on täielik ilmutus Jumala armastusest, armust ja rikkalikust heldusest.

teisipäev, 6. detsember 2016

JUMAL TAHAB AVADA ME SILMAD

Mõned võivad küsida: „Kuidas on lood selle imelise kogemusega muutmise mäel? Kas see mitte polnud Jumala au ilming? Ilmusid ju sinna kõikvõimas valgus ja Mooses ning Eelija.“ Kuid sel imelisel hetkel ei peitunud Jumala au ei Mooseses ega Eelijas ega ka selles imepärases valguses. Pigem peitus see kiirgav valgus Jeesuses:
„Ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus…Ja ennäe, hääl ütles pilvest: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!”“ (Matteuse 17:2, 5).
Jumala au tuli siin esile Kristuse kujul.  Jeesus oli ilmutus kõigest sellest, kelle Jumal väitis end Moosesele olevat: lahke, armuline, pikameelne, rikas heldusest ja tõest, armulik tuhandete vastu, patte andestav. Jumal ilmutas seal muutmise mäel elavat pilti omaenda aust. „See kõik on kehastunud mu enda Pojas.“
Mu armsad, Jumal tahab avada me silmi nägemaks „Tema pärandi kirkuse rikkust pühade sees“ (Efeslastele 1:18). Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et kogu au, mis sai ilmutatud Moosesele, on nähtav ka Jumala Pojas. Kristus aga kui Jumala Poeg on antud meile pärandiks.
„Sest temas elab kogu jumalik täius ihulikult.“ (Koloslastele 2:9)

esmaspäev, 5. detsember 2016

TEMA LIGIOLU PIMEDAS MAAILMAS - Gary Wilkerson

”Aga see olgu sul teada, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu.” (2 Timoteose 3:1)
Paulus ei ütle seda selleks, et meid hirmutada, vaid ta seob selle pigem inimsüdames valitseva patuga:
„Sest siis on inimesi, kes on enesearmastajad, rahaahned, kelkijad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, nurjatud, halastamatud, leppimatud, laimajad, ohjeldamatud, jõhkrad, hea põlgajad, reetlikud, tormakad, upsakad, rohkem lõbu- kui jumalaarmastajad, kellel on küll jumalakartuse nägu, aga kes on salanud selle väe. Niisuguseid väldi!“ (2 Timoteose 3:2-5).
See on üks päris korralik nimekiri pattudest. Ometigi, Paulus ei räägi siin mitte maailmale, vaid meile – kristlastele, kellel „on küll jumalakartuse nägu, aga kes on salanud selle väe“.
Kui ta ütleb, et inimesed on enesearmastajad, kirjeldab ta üsnagi täpselt paljude tänapäeva koguduste olukorda. Samal ajal, kui kurjus kasvab, kasvavad ka koguduse püüdlused enese promomise, kasu saamise ja mugavuse järele. Jumal pole meil kunagi käskinud vältida päästmatuid – nad on meie peamine missioon. Ehk siis, kui Paulus ütleb „Niisuguseid väldi!“, viitab ta hoopis meie kaaskristlastele, kes eitavad Jumala väge oma elus. Muide, ta lausa kinnitab seda, öeldes: ”Sest kas on minu asi kohut mõista nende üle, kes on väljas? Eks te mõista kohut nende üle, kes on sees?  Nende üle, kes on väljas, mõistab kohut Jumal. Kõrvaldage siis kuri endi keskelt!” (1 Korintlastele 5:12-13). Kas me Jumala rahvana saaks üldse selgemat kutset meeleparandusele kuulda kui see?
Saatan jätkab pidevalt surma esile toomist ja on vaid üks asi, mis saab seista vastu ta põrgule siin maa peal – kogudus, kes on võimeline ajama end sirgu ja kuulutama julgelt ning väärikalt Jumala Sõna. Ilma Jumala püha ligioluta ses pimenevas maailmas, ei saa maailm kunagi teadma Temas peituvatest võimalustest.

laupäev, 3. detsember 2016

ASJAD JUMALAGA KORDA - Carter Conlon

Ma anun sind täna kui pastor, isa ja vend – sea oma asjad Jumalaga korda. Ma tunnen end vahel nagu Noana, kes seisab väljaspool täielikku turvalisust, kus inimesed lihtsalt tavapäraselt mööda kulgevad. Paljud Noa aja inimesed, kes teda kuulsid ja temaga isegi nõustuda võisid, keeldusid ometi pöördumast oma teedelt, et järgida Jumalat. Samas, nii sina kui mina peame mõistma, et me ei jää püsima eelolevatel aegadel, kui me ei pühenda end täielikult Issandale kuuletumisele. Nii nagu Piibelgi ütleb:
„Jumal on küll selliseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd käsib ta kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada.“ (Apostlite teod 17:30) 
Ehk teisisõnu, Jumal ootab meilt südamehoiaku muutust; seda, et nõustuksime Temaga ja pöörduksime kõigest, mis on vale.
KUULA JUMALA HÄÄLT
Olen viimastel aegadel palunud: „Issand Jeesus, aita mul näha, kas mu elus on midagi, mis võiks mind õigelt teelt kõrvale juhtida ja kui on, anna mulle armu see kõrvale panna.“ Läbi kogu mu elu on Jumal pannud oma sõrme teatud mu suhtumistele, mille osas arvasin, et need on aktsepteeritavad, kuid mis tegelikkuses olid kaugel Jumala standarditest. Osad mu harjumustest olid ilmselged, osad mitte. Kuid usun, et üks asi, mis on kandnud mind kuni tänase päevani, on see, et mu süda on olnud avatud Issanda kõnetustele ja korrektuurile, kus tarvis. Seetõttu tahan taaskord küsida su käest: „Kas Jumal saab kõnetada sind? Kas Jumal saab tegeleda nende teatud teemadega su südames? Selle teatud harjumusega? Sinu eneseõigsusega? Või hülgad sa Tema nõu ning jääd ilma Tema väest?“
OTSUSTA ALANDUDA JUMALA EES
Kui otsustad jätkuvalt tulla Tema ette südame alandlikkuses ning valmiduses nõustuda Tema Sõnaga, lõhub Jumal maha kõik mäed ning tasandab kõik orud. Ta sillutab selge tee sinu ja iseenda vahele ning sa leiad, et Ta ainuüksi ei tõota hoida sind, aga annab sulle ka väe, rõõmu ja võidu eelolevateks aegadeks!

Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor. 

reede, 2. detsember 2016

ILMUTUS TEMA AUST

See on üks võrratu asi omada kvaliteetaega koos Jumalaga. Ta on tõotanud, et mida enam sa otsid Tema lähedust, seda enam tuleb Ta ligiolu esile su elus ja Ta loob ühe jumaliku korra su ümber. Ja samas juhtub midagi veelgi imelisemat: pidev Jumala ligiolu poole püüdlemine juhib sind ilmutusse Kristuse aust.
Mooses otsis Jumalat, et kogeda Tema ligiolu, et „ta võiks tunda Teda“ (2 Moosese 33:13). Ja see on see, kuidas Jumal vastas oma sulasele: „Minu pale läheb kaasa ja ma annan sulle rahu.” (2 Moosese 33:14).
Moosese palve oleks piisav enamuse kristlaste jaoks. Kes meist siis ei tahaks kogeda Jumala tõotatud rahu ja hingamist? Mida veel võiks keegi tahta? Samas, kindlustunne Jumala ligiolust polnud Moosese jaoks piisav. Ta teadis, et seal on enamat, mistõttu ta hüüdis: „Näita siis mulle oma auhiilgust!“ (2 Moosese 33:18). Ja Jumal näitas!
Jumala au ei ilmunud mingi helendava pilvena või väge demonstreeriva maavärinana. Jumal ilmutas oma au hoopis väga lihtsa ilmutuse kaudu oma loomusest: „Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: „Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu…“ (2 Moosese 34:6–7). Näed sa? Jumala au oli ilmutus Tema headusest, armust, armastusest ja kaastundest.

neljapäev, 1. detsember 2016

JUMALA LIGIOLU KÕRBES

Kui Jumala ligiolu on puudu, on kõik tasakaalust väljas ja puuduvad ka juhised ning õige õpetus. Igaüks hakkab ise endale seadusi tegema, ajades oma asja. See on pilt paljude tänapäeva kristlaste kodudest: kõik on korrast ära, puudub igasugune hingerahu ja igaüks teeb, mis pähe tuleb. Jumal oma armus aga kurvastab taolise korratuse üle.
Ometi – see ei pea olema nii. Jumala tõotused on muutumatud ja Tema Sõna tõotab meile: „Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. Ja ma lasen teil mind leida.“ (vt Jeremija 29:13-14). See pole mingi keeruline teoloogia. Igaüks võib kogeda Jumala püsivat ligiolu, kui ta vaid hüüab usus Jumala poole. Meile on tõotatud, et: „Issand on teiega…ja kui te otsite teda, siis te leiate tema.“ (2 Ajaraamatu 15:2).
Heebreakeelne tähendus sõnale „leiate“ viitab „Tema ligiolu esiletulekule, mis õnnistab meid ja annab meile võimekuse teha midagi“. Ehk teisisõnu: „Sirutu Jumala poole kogu oma südamest ja Ta ilmutab oma ligiolu. See saab olema kõikvõimas vägi, mis laseb sul olla vankumatu ja kartmatu.“ Ainuüksi siis, kui Jumala ligiolu on me üle, saame me näha ja kogeda Tema au.
Ajal, mil iisraellased olid kõrbes, ilmutas Jumal neile oma ligiolu läbi pilve. See pilv oli füüsiline ilming Jumala tõotusest olla koos oma rahvaga. See kattis kogudusetelki nii ööl kui päeval ja oli neile teenäitajaks ükskõik, millises olukorras. Kui pilv liikus, liikusid ka nemad. Kui pilv püsis paigal, püsisid ka nemad paigal. Inimesed ei pidanud kunagi pingutama selle nimel, et saada teada oma tulevikku või juhiseid järgmisteks sammudeks. Nad panid kogu oma lootuse selle nähtava pilve peale, mis kujutas endast Jumala ligiolu.