reede, 24. märts 2017

OLED SA HAIGET SAANUD?

Püha Vaim juhtis mind palveajal Psalmide 56 juurde. See sõna on mõeldud kõigile neile, kes on haiget saanud. Olgu siis oma pere, sõprade või jumalakartmatute inimeste sõnade-tegude poolt. See sõna on ka neile, kes küll armastavad Issandat, kuid kes valavad pisaraid ja kannavad koormaid, mis tunduvad muutuvat iga päevaga üha raskemaks. Osa usklikke ärkab igal hommikul hirmu ja meeleheite pilve all. Rahalised raskused võivad rõhuda ja hirmutada. Teised kogevad tõsiseid tervisehädasid ja väljakannatamatut valu. Kolmandad kurvastavad pereliikmete pärast, kes on tõsistes raskustes ja võib-olla ka mässamas Jumala vastu.
Võta siis kuulda seda imelist Jumala Sõna, mis mõeldud sulle, kes sa keset raskusi praegu:
Psalm 56:4 “Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma sinu peale.“
Psalm 56:5 “Jumala peale, kelle sõna ma kiidan. Ma loodan Jumala peale, ei ma karda. Mida võibki lihane inimene mulle teha??”
Psalm 56:9 “Pane sina mu pisarad oma lähkrisse; eks need ole su raamatus?”
Psalm 56:10 “Kord peavad taganema mu vaenlased sel päeval, mil ma hüüan; seda ma tean, sest Jumal on minu poolt.“ 
Psalm 56:14 „Sest sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluvalguses. 
Need on võitud sõnad Jumala Vaimult. Julgustan sind palvetama iga selle salmi üle ja haarama sellest usus kinni. Jumal teab kõike su võitluste ja valu kohta. Ta teab igat detaili su olukorra kohta ja kuuleb isegi sõnatut nuttu su murtud südames. 

neljapäev, 23. märts 2017

TÕELINE VÄRSKENDUS

Apostlite tegude raamatus 3:19 (vanas tõlkes) räägitakse „hingamiseaegadest“, mida saab kogeda Issanda ligiolus olles. Usun, et isegi praegu, keset keerulisi aegu kogu maailmas, kogeb Kogudus neid hingamiseaegu. See on sündmus, mille käigus Jeesus ilmutab oma ligiolu üle kogu maailma.
On tõsi, et paljudes kogudustes leidub vaimset surnud olemist ja kuivust. Suur hulk usklikke on läinud kompromissile oma usu suhtes, samas kui teine hulk on täiesti segane maailma naudingute järele. Samas aga toimub ka midagi täiesti aulist üle kogu maailma ja seda isegi islami rahvaste seas. Leidub täiesti vaieldamatuid kinnitusi selle kohta, et Püha Vaim hõljub rahvaste üle ja Kristuse erakordne ligiolu tuleb esile väga võimsal viisil. See sünnib nii Venemaal, Hiinas, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja kõigi rahvaste seas kogu maa peal. Jumal sütitab inimesi nii Mongoolias kui endistes Nõukogude Liidu riikides. Jumala Vaim tegutseb võimsalt ka Indias. Kuulen neist värskendamise –ja hingamiseaegadest ka erinevates Ameerika linnades ja paikkondades. Pastorid igatsevad lausa meeleheitlikult Jumala ligiolu esiletuleku järele oma kogudustes.
Taoline Kristuse värskendava ligiolu esiletulek on aga ainuüksi Tema ülistamise tulemus. Mitte imede ja tunnustähtede, mitte vaimuandide ega isegi „ärkamise“, mis mingi hetk vaibub. Tegu on lõpuaegade ilmutusega Kristuse aust ja väest. Paljud inimesed kirjutavad mulle oma igatsusest kogeda oma kogudustes tõelist Kristuse ligiolu. Nad tahavad kuulda jutlust karjase suust, kes on veetnud üks ühele aega oma Issandaga. Nad ei  taha enam meelelahutust, etteasteid ja tühje meetodeid. Nende praegune südamehüüd on: „Andke mulle Kristust! Andke mulle sulatavat, tervendavat, imelist Jeesuse ligiolu.“
Olgu see kõigi Jumalalaste hüüd neil päevil.

kolmapäev, 22. märts 2017

JUMAL ON VÄGA KANNATLIK

Jumala sõnum oma rahvale Psalmides 37 puudutab mind vägagi sügavalt. Tahan julgustada sind lugema seda Psalmi veel enne, kui päev õhtusse jõuab. See on üks rikkalikumaid ja julgustavamaid peatükke kogu Jumala Sõnas. Millest iganes sa ka läbi ei läheks ja ükskõik, kui katsumusterohke su olukord ka poleks – sellest Psalmist saab sulle võrratu jõu ja julgustuse allikas.
Psalmid 37:7 pakub mulle erilist huvi just selles valguses, mis on toimumas geide kogukonnas. Erinevad Ameerika osariigid võtavad vastu seadusi, mis sillutavad teed geide abieludele ja sajad homopaarid on juba ka abiellunud. Olin nii meeleheitel kõigest sellest seadusetusest ja Jumala poolt seatud tõelise abielumudeli pilkamisest, mistõttu hüüdsin: „Oh, Issand, nad röövivad meilt meie rahva. Nad pilkavad Su püha Sõna. Ameerika kümbleb end sellistes pattudes, mille sarnaseid ei nähtud isegi Soodomas ja Gomorras. Pole ühtki talletatud piibellikku alust, mis kinnitaks homoabielusid tolle aja ühiskonnas.“
Siis aga lugesin Psalmi 37:7 „Ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi!“ Ehk teisisõnu: „Ära lase sel minna hinge. Ära ärritu sellest. Jumal kuuleb oma rahva seesmisi sügavaid oigamisi ja Ta on väga kannatlik.“ Ärgu ükski kurja tegija arvaku hetkekski, et Jumal saab vaatama läbi sõrmede nende otsesele sõnakuulmatusele ja Tema Sõna pilkamisele. Läbi kogu Piibli on näha, kuidas Jumal saadab oma kohtumõistmise, kui seadusetus hakkab ühiskonda neelama. Seetõttu palugem oma rahva pärast keset praeguseid aegu, kuna Jumal kuuleb oma rahva palveid!

teisipäev, 21. märts 2017

SÜDAME VÄLJAVALAMINE

Järgnev sõna, mille Püha Vaim mulle andis, on nende jaoks, kes vajavad vastust oma palvele, abi hädaolukorras või kes on valmis liigutama Jumala südant vastavalt Tema Sõnale. Haara kinni lepingulisest tõotusest Psalmides 46:1: „Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav.“ 
Fraas „kergesti leitav“ viitab mõttele „alati saadaval, koheselt ligipääsetav“. Usk peab leidma rahu teadmisest, et Jumala Vaim elab meis kõigis nii ööd kui päevad ja seda pidevalt. Ja kuna Ta on seadnud end elama me sisse, kuuleb Ta ka igat me palves õhatut mõtet ja hüüdu. Seetõttu võime olla kindlad, et kui Ta kuuleb meid, siis Ta ka vastab me palvetele. Pole kahtlustki, et Püha Vaim saab liigutama taevast ja maad iga Jumala lapse heaks, kes võtab aega valamaks välja oma südant Isa ees.
Loe ja usu Psalme 62:5-7. Tegu on Taaveti palvega, mis puudutas Jumala südant. Taavet ütles: „Oota ainuüksi Jumalat! Ära oota abi ühestki teisest allikast. Ainuüksi Tema peab olema su varustaja, ainus lootus ja kaitse. Ainuüksi Tema saab anda sulle jõu, mis hoiab sind käigus kuni vastuse saabumiseni.“
Siin aga peitub selle kõikehõlmava palve saladus ja tuum, mida iga Jumala püha on läbi ajaloo omandanud – oma südame väljavalamine Issanda ees. „Lootke tema peale igal ajal, rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks!“ (Psalmid 62:9). Hanna on meile selles heaks eeskujuks. Igatsedes nii väga lapse järele, valas ta oma hinge välja Issanda ees (vt 1 Saamueli 1:15). Mispeale Piibel ütleb: „Ja ta nägu ei olnud enam kurb.“ (1 Saamueli 1:18).

esmaspäev, 20. märts 2017

MIKS ME OLEME ÕNNISTATUD? - Gary Wilkerson

Jumal tahab õnnistada meid ja osutada meile oma soosingut. Ta igatseb rikastada su elu, abielu ja vaimulikku elu. Ta tahab anda sulle tarkust, arusaamist ja tunnetust, et su otsused tooks esile õnnistusi su elus. Kui aga oleme saanud osa Jumala õnnistustest, peame olema valvel, et me ei kulutaks neid ära millegi iseka peale.
Luuka 12:16 räägib meile mehest, kes oli õnnistatud. „Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: „Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud.“ Jumal on helde ja soovib valada välja oma annid oma laste üle. See lugu aga võttis kiiresti vale pöörde, kui me näeme seda meest endamisi arutamas: „Mis ma pean tegema? Mul ei ole  kohta, kuhu oma vilja koguda.” (salm 17). Kelle vili see nüüd tegelikult oli? Kuna kõik kuulub Jumalale, näitas see mees üles oma isekat loomust. Ta hakkas nägema oma talente, suhteid ja paljusid Jumalalt saadud ande kui midagi, mida kasutada iseenda kasuks. See isekus hakkas ilmutama tema tõelist palet. „Ja ta ütles: „… ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!” (Luuka 12:18-19).
Jumalale meeldib õnnistada oma lapsi, kuid samas tunneb Ta ka muret, mida sa nende õnnistustega peale hakkad. Mis on Tema eesmärk sinu õnnistamisega? On see tõesti vaid selleks, et ajada iseendale kokku kõikvõimalikku head ja luua endale väike, täiuslik mugavuse kookon, mille järgi oled alati igatsenud? Ei! Nii nagu on näha Jumala algsest lepingust kogu inimkonnaga aegade algusest, oled sa õnnistatud selleks, et olla omakorda õnnistuseks teistele!

laupäev, 18. märts 2017

HEA UUDIS KÕIGILE - Nicky Cruz

Aastaid tagasi tuli Londonis toimuvale krussaadi avaõhtule kokku vägagi kirev seltskond – hipid, punkrokkarid, sõltlased, metslased, prostituudid, kodutud ja kes iganes veel. Kuhu iganes ma ka ei vaadanud, nägin lapsi ja noori lillade, roheliste ja oranžide juustega. Enamus neist kandis musta värvi riideid, kaetud saatanlike sümbolitega ning nende kehad olid augustatud kõikvõimalikest kohtadest. Ma pole eales varem näinud nii suurel hulgal segaduses ja katki olevaid noori.
Mu abikaasa Gloria istus esireas. Valmistudes lavale mineva, heitsin korra pilgu tema suunas ja nägin, kuidas üks noormees tema kõrvale istus. Ta nägi hirmuäratav välja – metslane kõigi sinna juurde kuuluvate „kaunistustega“! Kui ta end ühele poolele kallutas, märkasin midagi ronimas ta põlve peal. Vaatasin lähemalt ja nägin väikese rihma otsas olevat musta rotti. Gloria tunneb kabuhirmu rottide ees, kuid ta ei märganud teda algul. Lootsin südamest, et nii jääbki. Kuid niipea, kui see noormees oma pea Gloria poolt ära pööras, vaatas Gloria tema poole ja otse loomulikult nägi ta põlvel ronivat rotti.
Gloria teab, et armastan teda ega laseks midagi halba juhtuda talle. Kuid samas ei saanud ma ju inimest roti pärast krussaadilt välja visata – eriti veel sellist, kes ilmselgelt vajas Jeesust. Nii et tabades Gloria pilku, andsid talle märku, et ta rahulikuks jääks. Ma ei tea, kas ta mõistis mind või mitte, kuid igal juhul jäi ta oma kohale ja istus seal läbi kogu teenistuse kui tukuinui. Tõeline kangelane ikka!
Hiljem, kui oli altarikutse aeg, oli see noormees esimene, kes ette tuli, et oma elu Jeesusele anda. Ta seisis seal altaril, rott käes ja pea kummardatud palveks. Pisarad voolasid ta palgeilt, kui üks me vabatahtlikest oma käe ta õlale pani ja ühes temaga palus, et Jeesus ta ellu tuleks.
„Ja Jeesus ütles neile: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ (Markuse 16:15). 

Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“

reede, 17. märts 2017

KAITSEV KATE

Kui Mooses kuulis põlevast põõsast Jumala häält, oli ta üllatunud sellest, mida Jumal palus tal teha: „Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!” (2 Moosese 3:5). Jumal ütleb täna igale kristlasele seda sama, mida Mooseselegi: „On vaid üks pinnas, millelt sa võid läheneda mulle ja selleks on püha maa. Sa ei saa vähimalgi moel loota oma lihalikule loomusele, sest mitte miski, mis on lihalik, ei jää püsima minu ligiolus.“
Miks küll keskendus Jumal selles 2 Moosese piiblilõigus jalatsitele? Mis on sel pistmist oma lihaliku loomuse maha panemisega? Sest jalad on me ihu üsnagi õrnad osad ja jalatsid on need, mis neid kaitsevad. Need kaitsevad meid erinevate elementide, kivide, usside, mustuse ja tolmu ning kuuma sillutise eest. Nii et Jumal kasutas Moosese puhul igapäevaselt tavalist asja, andmaks talle vaimulikku õppetundi. Nii nagu Jeesus seda hiljem müntide, pärlite, kaamelite ja sinepiivade abil tegi. Jumal ütles: „Mooses, sa kannad kaitsvat katet, et hoida oma ihu vigastuste eest, kuid mitte ükski maine kaitse ei suuda sind tegelikult lõplikult hoida. See, kuhu mina olen sind saatmas, nõuab päästvat imet.“
Kuhu Jumal siis Moosese saatis? Egiptusesse – üleastumiste koopasse – et seista silmitsi kalgi diktaatoriga. Mooses pidi panema kõrvale kogu oma lootuse oma inimlikkusele – oma tasaduse, innukuse ja alandlikkuse. Kõik ta võimed oleks olnud tühised, kui Jumal poleks neid pühitsenud. Mooses pidi panema kogu oma usu ja lootuse vaid Jumala nimele ja väesse.
Pole kahtlustki, et Mooses seisis silmitsi erinevate proovilepanekute ja katsumustega. Ta oli kohe, kohe juhtimas pea kolme miljonit inimest kõrbe, kus polnud ühtki kohta, kust toitu osta või kust vett saada. Ta oli kõiges täielikult sõltuv Jumalast!
Jumal tahaks küsida meilt seda sama, mida Mooseseltki. Oleme me valmis loobuma omaenda võimetest ja ambitsioonidest ning usaldama täielikult Teda? Oleme me tõesti valmis lootma kõige täiega Tema peale ja mitte oma enda andidele ning plaanidele?

neljapäev, 16. märts 2017

PUHAS JA LAITMATU

Mina usun, et iga episood või lugu Vanas Testamendis kätkeb endas täit tõde Uue Testamendi usklike jaoks. Mil iganes mul on raskusi Uue Testamendi tõdede mõistmisega, pöördun tagasi nende eelvarjude juurde Vanas Testamendis. Üks taolisi näiteid puudutab Moosese ja põleva põõsa lugu. Usun, et see konkreetne lugu on täis tähendusrikast Uue Testamendi tõde, mis puudutab pühadust.
Mooses karjatas oma äia lambaid Hoorebi mäejalamil, kui korraga üks kummaline vaatepilt köitis ta tähelepanu. Üks lähedal olevatest põõsastest oli leekides ja ometi ei põlenud ära! „Ja Mooses mõtles: „Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks  kibuvitsapõõsas ära ei põle.” Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!” (2 Moosese 3:3-4). Minnes lähemalt vaatama, kuulis Mooses, kuidas Jumal teda põõsast hüüdis. See oli elav tõestus sellest, et Jumal oli kohal ja Tema pühadus ilmnes visuaalses efektis. Pole kahtlustki, et kus iganes Ta on, see paik on püha!
„Vaid saage pühaks kogu oma käitumisega, nii nagu on püha see, kes teid on kutsunud; sest kirjutatud on: „Olge pühad, sest mina olen püha!”“ (1 Peetruse 1:15-16). Ehk teisisõnu – see on kirja pandud, salvestatud ja lõplikult paika pandud, et me peame olema pühad, nii nagu Jumal on püha.
„Jumal ei ole meid ju kutsunud rüvedusele, vaid pühitsusele.“ (1 Tessalooniklastele 4:7). Jumal pole meid kutsunud vaid selleks, et me päästetud saaks, taevasse pääseks või Tema armu kogeks. Need on pigem me tõelise kutsega kaasas käivad hüved. Me tõeline kutse on olla pühad nagu Jumal on püha. Iga Jeesusesse Kristusesse uskuja on kutsutud olema püha – olema puhas ja laitmatu Jumala silmis. Nii et, kui oled uuestisündinud, peaks pühadus olema su südamehüüd: „Jumal, tahan olla nagu Jeesus. Tahan tõesti olla püha su ees kõik oma elupäevad.“

kolmapäev, 15. märts 2017

HOIA ALAL OMA VALVSUS!

„Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.” (Ilmutuse 12:12). See piiblisalm Ilmutuse raamatust annab meile teada, et Saatan on kuulutanud põhjaliku sõja Jumala rahva vastu. Ühtlasi annab see aga teada sellestki, et Saatanal on oma töö lõpule viimiseks oma kindel tähtaeg, sest ta teab, et tal on aega üürikeseks.
Jeesuse Kristuse järgijatena peame olema pidevalt teadlikud, et Saatana peamine eesmärk on hävitada meid. Seetõttu ütleb Paulus, et peame teadma ta taktikate ja plaanide kohta nii palju kui vähegi võimalik, „et saatan meid ei tüssaks. Sest tema mõtted ei ole meile teadmata.“ (2 Korintlastele 2:11).
„Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata.“ (1 Peetruse 5:8).  See ei tähenda seda, otsekui Saatan hõljuks kusagil kosmoses, jagades oma deemonlikele jõududele korraldusi. Me teame, et Saatan heideti alla maa peale, kui Kristus teda ristil võitis. Seetõttu on ka tema kuningriik piiratud sellega, mis siin ja praegu (vt Ilmutuse 12:12). 
Osa kristlasi usub, et Saatan on kõikvõimas (omades kogu väge), kuid tegelikult on ta Jeesuse poolt lüüa saanud ja temalt on röövitud kogu meelevald. Ühtlasi pole ka Saatan kõiketeadev (ta ei suuda lugeda inimeste mõtteid!) ega kõikjalviibiv. Ta ei suuda olla korraga kõikjal.
Küll aga on Saatanal üle kogu maa oma väed ja võimud ning need deemonite hordid tantsivad kõik tema pilli järgi. Nad kuulevad, kui sa palvetad ning näevad su sõnakuulelikkust Jumala ees. Ja see on see, mis õhutab Saatana viha üles su vastu! Kui Piibel ütleb, et Saatanal on veel vaid veidi aega, siis see ei viita ajale, mis jääb kuni Kristuse tagasitulekuni. See puudutab jätkuvaid tähtaegu, paljusid lühikesi perioode, mille jooksul viia täide oma plaanid ja sõdida Jumala pühade vastu.

teisipäev, 14. märts 2017

VARJUPAIK HÄDA AJAL

Siirad kristlased on küsinud mu käest: „Keda küll uskuda? Olen aastate jooksul lugenud paljude jumalasulaste kohta, kes olid veendunud, et maailma lõpp on lähedal. Ja ometi panid nad ikka ja jälle puusse. Usun, et osad jagasid seda infot vaid selleks, et mõnda oma raamatut müüa, samas kui teised tõsimeeli uskusidki Jumalat ütlevat, et lõpp on lähedal.“
On olnud aegu, kus olen isegi olnud täiega murtud Jumala ees, kisendades kogu südamest: „Issand, olen nii palju aastaid kuulutanud, et kohtumõistmine on ukse ees. Olen edastanud hoiatusi eelolevate majanduskriiside kohta ja näinud täiesti vastupidist juhtumas. Näen, kuidas Ameerika õitseb ja jätkab rõõmsalt oma teekonda, tappes samal ajal üsas olevaid beebisid, lastes liugu rüveduse teedel ning tõrjudes Sind välja kõigist institutsioonidest. Kaua veel, Issand?“
Jeremija kuulutas aastaid sündmustest, mis polnud veel sündinud. Ta hüüdis: „Sa valmistasid mulle pettumuse, Issand, ja ma olen pettunud; sa oled minust tugevam ja võitsid. Ma olen iga päev olnud naeruks, kõik pilkavad mind. Sest iga kord, kui ma räägin, pean ma kisendama. Ma hüüan: „Vägivald ja rüüstamine!” Sest Issanda sõna on saanud mulle igapäevaseks teotuseks ja pilkeks.“ (Jeremija 20:7-8). 
Samas ei suutnud Jeremija ka lõpetada Jumala rahva hoiatamist. Isegi, et tundus, et ta prohvetlikud ettekuulutused ei täitu, jätkas ta siiski nende kuulutamist. Kogen seda sama tuld, mida Jeremija koges, põlemas ka enda südames ja olen enam kui veendunud, et Jumal on pööranud oma palge selle rahva juurest tänu nende verevalamistele ja ülbusele Tema nime suhtes. Usun, et Ta kohtumõistmine on peagi käes!
Teisalt aga olen tänulik paljude Jumala tõotuste eest Tema Sõnas, mis lubavad hoida ja õnnistada Tema rahvast läbi kõigi tormide. Jumala palvetav rahvas ei pea kartma ega muretsema. „Nõnda on Issand kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal. Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Issand!“ (Psalmid 9:10-11). 

esmaspäev, 13. märts 2017

JUMALA VÄESTAV ARM - Gary Wilkerson

„Temas on meil lunastus tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda, millega ta meid on ülirikkalikuks teinud.“ (Efeslastele 1:7-8)
Me oma kogudustes pole veel jõudnud armu väliskihinigi. Oleme oma suhtes Jumalaga ammutanud armukarikast vaid üksikuid väikesi sõõme ning tuginenud seejärel jälle omaenese võimekusele.
Kui Jeesus ütleb, et peame uuesti sündima, omama usku, palvetama, otsima Tema palet ja armastama oma ligimest, siis iga see korraldus on jah ja aamen. Meilt oodatakse Tema korralduste täitmist ja seda täielikult, mitte vaid oma suva järgi.
Osad kogudused eelistavad aga olla osades valdkondades sõnakuulelikumad kui teistes. Nad rõhutavad evangeliseerimist, sotsiaalset õiglust, poliitilist aktiivsust, vaeste aitamist ja palvetamist. Kuid ükski kogudus, kes sõidab kaheksasilindrilise mootori asemel vaid ühesilindrilisega, pole Jumalale meelepärane. Iga kogudus või usklik, kes ei kuuletu Jumala korraldustele, on elav näide sõnakuulmatusest! Sest Jumal lihtsalt ei lase meil ignoreerida teatud oma korraldusi. Samas aga pole ka täiuslik sõnakuulelikkus võimalik. Vähemalt mitte me omas jõus. Põhjus, miks eelistame ühtesid sõnakuulelikkuse valdkondi teistele, on selles, et osasid neist on kergem täita kui teisi.
Elu täis rõõmu ja võite ei viita veel sellele, kas oleme edukad või mitte Jumala korralduste täitmisel. Küsimus on ikka selles, milline on me suhtumine Tema korraldustesse. Kui ma alles noor olin, ütles üks mu noortejuhtidest mulle: „Sa võid muuta end selliselt, et kiusatused ei tule enam kunagi tagasi. Sul on võime tõmmata end välja ükskõik, millest.“ Kas tõesti? Selleks ei kulu just kaua, et näha, kui väär taoline arusaam tegelikult on.
Me ise ei suuda midagi oma elus muuta. Seetõttu peame laskma Jumala armul väestada end, et tuua esile see muutus. Nii meis kui meie maailmas. 

laupäev, 11. märts 2017

PÜHA VAIMU SÜMBOLID - Jim Cymbala

Piiblis on Püha Vaimu jaoks mitmeid erinevaid sümboleid. Üheks neist on tuul, mis kreeka keeles Uues Testamendis tähendab ka „hingeõhku“. Tuul aitab meil kujutada ette Vaimu nähtamatut ja müstilist liikumist (vt Johannese 3:8).
Tuvi sümboliseeris Püha Vaimu Jeesuse ristimise ajal. „Ja veest välja tulnud, nägi ta kohe taevast avanevat ning Vaimu kui tuvi laskuvat tema peale.“ (Markuse 1:10). Püha Vaim on ühtaegu kõikvõimas kui samas ka kummalisel kombel õrn ning tundlik meie suhtes. Sellest lähtuvalt võime Teda väga kergesti kurvastada.
Õli on sümbol, mida sageli kasutatakse Püha Vaimu kohta Vanas Testamendis. Püha Vaimu võidmist võrreldakse õliga, millega kogudusetelgis võiti peaaegu kõike. Kui see ehitati ülistuse paigaks, ei võitud õliga vaid templi erinevaid esemeid, vaid ka preestreid. Hiljem said koguduse vanemad korralduse palvetada haigete eest ning võida kannatavaid usklikke Püha Vaimu märgiks õliga (Jaakobuse 5:14).
Tuli on üks mu lemmiksümboleid Püha Vaimu kohta. Seda kasutatakse kui Jumala väe ja ligiolu kujundina. Ristija Johannes ilmus orbiidile enne Jeesuse esiletulekut ja kuulutas: „Mina ristin teid veega, aga on tulemas minust vägevam…Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.“ (Luuka 3:16)

Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber.

reede, 10. märts 2017

„SIIN EI HIILGA MITTE KEEGI!“

Kuigi me organisatsioon kasutab paljusid kaasaja kõrgtehnoloogia meetodeid, ei ammuta me oma juhiseid neist „teenimisvahenditest“. Me veedame aega põlvedel, otsides Issanda juhtimist iga oma teenistusvaldkonna tarvis.
Tänapäeval on aga „eksperdid“ haaranud koguduse ohjad enda kätte. Pattu vaadeldakse läbi psühholoogiliste terminite, nimetades seda haiguseks. Pühadust kuulutavad prohvetid on asendatud psühholoogide ja sotsiaaltöötajatega, kes räägivad mingit kaasaja mõistetamatut keelt ja altarid on asendatud nõustamisruumidega. Jeesus on tõugatud troonilt ja Tema asemel ülistatakse Freudi.
Jumal juhtis mind aastaid tagasi alustama narkosõltlastele ja alkohoolikutele mõeldud teenistusega. Ilma senditagi taskus või raamatuteta „Kuidas teha…“ – sõltudes täielikult vaid Pühast Vaimust – riputasime oma kontori kohale sildi: „SIIN EI HIILGA MITTE KEEGI PEALE PÜHA VAIMU!“ Teenistustel oli me palveks: „Issand, meie abi ei tule psühholoogiast, vaid Pühalt Vaimult. Me ei saa töötada inimeste mõistuse kallal, kui Sa pole esmalt muutnud nende südameid.“
Nicky Cruz, üks esimesi gängiliikmeid, kellega New York Citys kokku puutusime, oli südame poolest mõrvar. Üks psühhiaater tundis huvi tema loo vastu ja olles veetnud temaga ühe täispika päeva, jõudis ta järeldusele, et Nicky on parandamatu ja lootusetu juhtum. (Samal aja, kui Nicky tundis rõõmu „mõistuse arstide“ segadusse ajamisest.) Ometigi olid Jeesusel Nickyga omad plaanid! Kristus tegi temaga altaril 5 minuti jooksul midagi, mida eksperdid ei pidanud võimalikuks. Jumal saatis oma noole otse ta südamesse. Tõe noole, mis hüüdis: „Nicky, Jeesus armastab sind!“ Nicky kivine süda sai hoobilt asendatud lihase südamega. Olles üleloomulikult muudetud Jumala väe poolt, ta nuttis ning kallistas kõiki end ümbritsevaid inimesi. Seda kõike peale seda, kui ühiskonnas tunnustatud spetsialistid olid ta maha kandnud!
Olen viimaste aastate jooksul jälginud ärevusega, kuidas kogudused on aeglaselt, kuid kindlalt, kõrvaldanud Kristuse troonilt ning seadnud sinna maailma tarkuse asemele. Kuid taaskord – Jeesusest peab saama vägi Jumala rahva selja taga.

neljapäev, 9. märts 2017

TASU

Las ma tuua teile esile neli traagilist tagajärge, mis kaasnevad Issanda troonilt tõukamisega.
„Iisrael on vohav viinapuu, mis kasvatab oma vilja.“ (Hoosea 10:1). Iisraelis pidi igaüks ise enda eest hoolt kandma, mille tulemuseks oli totaalne tühjus. Hoosea rääkis siin usklikele, näidates neile pilti sellest, mis saab nendega, kes tõukavad Issanda välja oma eludest. Need inimesed muutuvad isekateks ja õnnetuteks ning kõik nende püüdlused lõppevad tühjustundega.
„Nende süda on valelik…nende altarid purustatakse, nende sambad hävitatakse.“ (Hoosea 10:2). Meie rahva süda on kaksipidine ja valelik. Ameeriklased kummardavad küll Jumalat ja usku oma sõnadega, kuid ei ülista Teda tões. See aga on viinud kõigi meie institutsioonide otsese kokku kukkumiseni. Meie ühiskond ei usu enam Jumalasse, pöördudes selle asemel hoopis valitsuse, haridussüsteemi ja sotsiaaltagatiste poole. Seda kõike selleks, et leida mingitki stabiilsust. Jumal aga ütleb: „Kui te ei usu ega usalda mind, lasen ma kõigil neil institutsioonidel, mida usaldate, kokku kukkuda. Ja siis pole teil enam üldse midagi, millesse uskuda.“
„Te olete kündnud õelust, lõiganud ülekohut…Sest sa oled lootnud oma tee peale.“ (Hoosea 10:13). Hoosea ütleb: „Te olete lakanud lootmast Jumala peale ja nüüd saate lõikama oma üleastumiste vilja!“ Tänapäeva inimesed on väga peened ja haritud, kuid me oleme hüljanud Piibli ja palve. Pealegi, kuhu meie peened õpingud meid toonud on?
„Meil ei ole kuningat vaja! Kuna me ei karda Issandat, siis mida saaks kuningaski teha meie heaks?” (Hoosea 10:3). Iisraeli kuninga süda oli täis ebajumalateenistust. Nii et kui iisraellaste tagasilangus alguse sai, ei saanud ta ka midagi teha nende usu kaotuse suhtes. Ta sõnades puudus igasugune meelevald ja rahvas nurises: „Meil pole mingit juhti ega juhiseid! Triivime lihtsalt siia-sinna.“ Sama on toimumas ka tänapäeva kogudustes. Paljud kristlased pilkavad oma pastoreid, irvitades nende autoriteedi üle. Miks? Kuna nende sõnades puudub igasugune vägi! Rahvas ütleb: „Me koguduses pole enam mingit juhtimist. Oleme eksinud ja segaduses.“ Kahjuks aga on see tasu Issanda troonilt kukutamise eest.

kolmapäev, 8. märts 2017

JUMAL ON EHE, PUHAS VÄGI

Jumal õnnistas iisraellasi ja andis neile hea käekäigu, kinkides neile maju, mida nad polnud ehitanud ja viinamägesid, mida nad polnud istutanud. Ta tõstis prohvetitena üles jumalakartlikke mehi ja jagas oma rahvale selgeid juhiseid. Ta rahvas nägi aastaid oma Jumala ustavust, võttis kuulda Tema nõu ega pöördunud kunagi lihalike tegude poole. Mil iganes Jumal neid kõnetas, nad kuuletusid ja nad pääsesid imelistel viisidel võimsate vaenlaste käest.
Siis aga taganesid iisraellased oma usust ja Issand süüdistas neid pahelisuses. Prohvet Hoosea kirjeldab üht kohutavat lõikust, mis saab osaks neile, kes hülgavad Jumala valitsuse, pöördudes lihalike teede poole. Kui Hoosea kirjutas oma prohvetliku sõnumi, viitas ta inimestele, keda Jumal oli aastaid oma kätel kandnud. „Nad on sügavalt laostunud…kõik nende vürstid on tõrksad.“(Hoosea 9:9 ja 15). Mis kohutavat pattu siis Jumala rahvas tegi? Olid nad joodikud? Tegelesid seksuaalsete perverssustega? Olid nad saamahimu peal väljas? Rikkusid abielu? Tapsid? Ei. Jumal ütles, et nende pahelisus peitus selles, et nad pöördusid ära Tema nõuannetest, ignoreerides Tema sõna ning kuuletudes hoopis inimestele.
„Minu Jumal hülgab nad, sest nad ei kuula teda.“ (Hoosea 9:17). Jumala silmis on inimese suurim pahe see, kui inimene ei sõltu enam Temast! Jumal ütles lausa iisraellastele: „Te ei usalda mind enam. Ma pole enam teie teejuht ning te pöördute inimliku tarkuse poole. Te jooksete abi saamiseks tagasi Egiptuse poole – tagasi paika, kust mina teid päästsin - , hüljates mu sõna ja pöördudes ära minust.“
Üks suur puritaanlasest prohvet kirjutas kord: „Tõeline vägi pole kunagi aldis koostööd tegema. See ainult nõuab.“ Ehk teisisõnu, Jumal ei ütle sulle: „Sa tee oma osa ja ma teen oma. Astu siis aegajalt ka minu juurest läbi!“ Ei! Kohe kindlasti mitte! Jumal on ehe, puhas vägi ja Ta nõuab, et me järgiks eelkõige ja alati Teda, ükskõik, milles. Kõik, mis on alla selle, mustab Tema kuningaks olemist meie eludes.

teisipäev, 7. märts 2017

JEESUSE TROONILT TÕUKAMINE

„Sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal… olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad - kõik on loodud tema läbi ja tema poole.“ (Koloslastele 1:16). 
„Ja ta on oma ihu, koguduse pea…et ta kõiges saaks esimeseks.“ (Koloslastele 1:18) 
Isa Jumal kroonis Kristuse kuningaks üle kõigi rahvaste ja kogu loodu. Ta kroonis Tema ka Issandaks koguduse üle. Paulus ütleb: „Vahet pole, kuidas asjad ka väliselt ei paistaks. Kõik võib tunduda ju kui kontrolli alt väljas ja paista, otsekui Saatanal oleks kogu meelevald. Kuid tegelik tõde on see, et Jumal on pannud kõik Jeesuse jalge alla. Kristus on endiselt kuningas üle kõige!“
Need salmid tõestavad, et kõikväeline Jumal on andnud Jeesusele Kristusele valitsuse üle kõige. Ja ometi me näeme, kuidas me ühiskond ja valitsused keelduvad tunnistamast Kristuse meelevalda ja kuningaks olemist. Me oleme kõrvaldamas Jumalat oma koolidest ja kohtutest, ignoreerides Teda täiega oma seaduste loomises.
Usun, et tänu sellele, et Ameerika on hüljanud Kristuse valitseja staatuse, on me ühiskonnas ka nii palju verevalamisi, vägivalda, rassistlikku vihkamist, moraalset allakäiku, uimastite kuritarvitamist ja isegi suguhaiguste enneolematut vohamist. Seaduste loojad, harijad ja meedia on teinud Jumalast kellegi, kellest rääkimine on tabu. Kuid mis veelgi hullem – Jeesust tõugatakse troonilt isegi koguduste keskel ja paljude usklike eludes. On mõistetav, kui jumalakartmatud inimesed tahavad Kristuse troonilt kukutada, kuid milline kurvastus see on Isale näha, kuidas need, kes nimetavad end Tema nimega, kukutavad Teda samuti!
Kuna Jumal on pannud Kristuse olema koguduse jaoks kõik kõiges, ei tohiks meil olla ühtki teist allikat ega nõuandjat kui vaid Jeesus. Kogu koguduse valitsus, juhtimine ja nõu peaksid lähtuma Temast. „Meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst.“ (Jesaja 9:5).  

laupäev, 4. märts 2017

KETUT VIINITARHASSA - Carter Conlon

Useimmat ovat samaa mieltä siitä, että Laulujen Laulu (Korkea Veisu) on kuvausta Kristuksesta ja Hänen Morsiamestaan. Tässä kirjassa löydämme tärkeän lauseen, pyynnön Yljälle, joka tulee niille, jotka tuntevat Hänet: ”Ottakaamme ketut kiinni, pienet ketut, jotka viinitarhoja turmelevat, sillä viinitarhamme ovat kukassa” (Kork.V.2:15).
Kun mietit viinitarhan kokoa, ketut tuntuvat kovin merkityksettömiltä. Kuitenkin pieni kettu pystyy syömään rypäleet ja vähentämään kukkivan viinitarhan kauneuden. Samalla tavoin sinä ja minä voimme löytää itsemme hedelmällisestä vaiheesta, ajasta, jolloin asiat, joita olemme rukoilleet ja uskoneet tulevan tapahtumaan, toteutuvat.  Silti meidän pitää ottaa vaarin, sillä usein elämämme pikkuasiat, jos emme kiinnitä niihin huomiota, voivat vähentää todistustamme. Tästä näemme esimerkin Matteuksen evankeliumissa.
”Ja kun he saapuivat Kapernaumiin, tulivat temppeliveron kantajat Pietarin luo ja sanoivat: ’Eikö teidän opettajanne maksa temppeliveroa?’ Hän sanoi: ’Maksaa’. Ja kun hän tuli huoneeseen, kysyi Jeesus häneltä ensi sanaksi: ’Mitä arvelet, Simon? Keiltä maan kuninkaat ottavat tullia tai veroa? Lapsiltaanko vai vierailta?’ " (Matt.17:24 - 25).  Tähän mennessä melkein kaikki Pietarin vaelluksessa Jeesuksen seurassa oli mennyt hyvin. Se oli hedelmällinen ajanjakso! Jeesus kuitenkin tiesi Pietarin elämän pikkujutut, joille oli tehtävä jotakin, jotta hänen hedelmällisyytensä ei vähenisi tulevaisuudessa.
Kun Pietari lähestyi temppeliveronkantajia, hän itse asiassa valehteli. Myöhemmin Jeesus selitti Pietarille, että heidän ei olisi tarvinnut maksaa tuota veroa (ks. Matt.17:25- 26). ”Ja kun hän vastasi: ’Vierailta’, sanoi Jeesus hänelle: ’Lapset ovat siis vapaita’ ”.
Tämän kautta sinä ja minä ymmärrämme, että syntimme ovat anteeksi annetut. Kaikki epäonnistumisemme ja rikoksemme olivat jo täysin peitetyt Jeesuksen uhrilla Golgatalla.

Carter Conlon tuli mukaan Times Square Churchin työhön vuonna 1994 perustajamme, David Wilkersonin kutsusta. Hänet asetettiin vanhemman pastorin virkaan vuonna 2001. 

reede, 3. märts 2017

VÕIT ON JUBA VÕIDETUD

Ärkad sa igal hommikul meeleheitega mõne harjumuspärase patu või himu pärast oma elus? Jumal teab kõike su südames pesitseva patu kohta. Ta teab, et vihkad seda ja oled nutnud selle pärast, mistõttu Ta tahab, et paneksid tähele järgmist sõna: „Issand on mu tugevus ja mu kilp, tema peale lootis mu süda ja ma sain abi.“ (Psalmid 28:7). Saatan tahab panna sind uskuma, et sa ei saa kunagi vabaks sellest loost, kuid Taavet ütles: „Ma ei karda kurja.“ (vt Psalmid 23:4).
Jumal ütleb kõigile oma kurvastavatele ja haiget saanud pühadele: „Ära karda! Ma näen ja tean kõiki su kannatusi ja ma ei lase Saatanal hävitada sind.“ Sa võid küsida: „Aga mida ma siis tegema pean? Kuidas küll võiksin kogeda Jumala rahu keset seda kõike?“ Vastus peitub Moosesele ja Iisraeli rahvale edastatud sõnumis, mille leiame Jumala Sõnast. Olukorras, kus nende ees laius meri, tagant tuli vaenlane ja minna polnud mitte kusagile, anti iisraellastele käsk:  „Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Issanda päästet, mille ta täna teile valmistab!...Issand sõdib teie eest, aga teie vaikige!” (2 Moosese 14:13-14). See viimane fraas „aga teie vaikige“, tähendab: ei mingit muretsemist enam, ei mingit püüet asju omas jõus välja nuputada. Pigem usaldage Jumalat, et Tema sillutab teile tee.
Joosua ja kogu ta armee pidid marssima kogu öö Gibeoni, kus nad seisid silmitsi massiivse sõjamasinaga. Joosua vaatas alla sõjatandrile ja nägi seal orgu, mis oli täis võimsaid sõjavankreid ja korralikult välja koolitatud jalaväelasi. Temal aga oli kõigest käputäis väsinud, oskamatuid sõdureid.
„Ja Issand ütles Joosuale: „Ära karda neid, sest ma annan nad sinu kätte; ükski neist ei suuda seista sinu ees!”“ (Joosua 10:8). Jumal kuulutas võitu enne veel, kui Joosua oli jõudnud lahingusse astudagi! Ta ütles: „See võit on juba võidetud. Nüüd aga mine ja võitle teadmises, et olen sulle võidu juba andnud.“
See on risti sõnum! See võit on juba meie heaks võidetud.

neljapäev, 2. märts 2017

TÕOTUS

“Ära siiski karda neid” (5 Moosese 7:18). Iisraellaste jaoks tähendas „neid“ massiivseid, hästi relvastatud paganrahvaid, kellega nad silmitsi seisid. Meie joaks tähendab „neid“ igat probleemi, häda ja hingematvat raskust, millega me elus silmitsi seisame.
Jumal ütleb meile, et me ei pea kartma! Ja kuna Ta ütleb nii, pole ka täiendavaid selgitusi tarvis. Ta on kõikvõimas ja igati teadlik kõigist saatanlikest sidumistest, millega me silmitsi seisame. Ta teab igat katsumust ja kiusatust, mille Saatan me teele eales saadab. Ja ometi ütleb Ta meile: „Te ei pea kartma neid!“
Aabraham elas ühel kummalisel maal, olles ümbritsetud mõjuvõimsatest kuningatest ning teadmata, kus ta omadega lõpetab. Ometigi oli Jumala esimene sõna talle: „Ära karda, Aabram! Mina olen sulle kilbiks. Sinu tasu on väga suur!” (1 Moosese 15:1). Selle salmi tähendus on: „Ma olen müüriks su ümber, olles su kaitse ja kaitsja.“ Ehk teisisõnu ütles Jumal Aabrahamile: „Sa saad küll kogema raskusi, kuid ma kaitsen sind läbi nende kõigi.“ Aabraham reageeris sellele uskudes Jumala Sõna enda suhtes: „Ja ta uskus Issandat ning see arvati temale õiguseks.“ (1 Moosese 15:6). 
Aabrahami poeg Iisak elas samuti kurjas keskkonnas, olles ümbritsetud vilistitest, kes teda vihkasid, taga kiusasid ja temast lahti saada tahtsid. Piibel ütleb, et igakord, kui Iisak kaevas vee saamiseks kaevu, ajasid vilistid selle jälle kinni. (vt 1 Moosese 26:15). Kuhu iganes ka Iisak ei läinud – ta koges igal pool vastuseisu. Nii kogunesid ka kahtluse pilved ta pea kohale ja ta mõtles, kas ta ealeski tuleb veel välja sellest? Kuid Jumal andis Iisakule sama sõna, mille Ta oli andnud Aabrahamilegi: „Ära karda, sest ma olen sinuga ja õnnistan sind! Ma teen su soo paljuks oma sulase Aabrahami pärast.” (1 Moosese 26:24).
Nii nagu Iisak, nii oleme meie täna Aabrahami lapsed ja Jumal annab sama tõotuse ka meile: „Kui te olete aga Kristuse päralt, siis te olete järelikult Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse järgi.“ (1 Moosese 3:29)