DAVID WILKERSON TÄNA (Estonian)

JUMAL ON VALMIS PÄÄSTMA PAADUNUD PATUSEID!

2011-12-05T03:00:00.000+04:00

Jumala rahval Juudas oli probleem. Nad kahtlesid Jumala tahtes ja väes päästa need, kes olid taganenud oma usust ning teenisid ebajumalaid. „Aga nad vastavad: Asjata! Sest me käime oma nõu järgi ja talitame igaüks oma kurja südame paadumuses.“ (Jeremija 18:12).

Juuda oli kaotanud lootuse, mõeldes: „Me oleme läinud liiga kaugele ja nüüd pole enam mingit tagasiteed. Me oleme hüljanud oma Jumala, solvanud ja pilganud Teda ning jätnud Ta tahaplaanile. Oleme langenud nii sügavale oma pattu, et see on täiesti lootusetu. Isegi Jumal ei suuda meid sellest päästa!“

Olles teeninud aastaid jumalariigitöös, võitlen ma endiselt sarnase mõtteviisiga. Tunned ehk sina samuti? Su abikaasa on võib olla ateist, õel ja jumalakartmatu inimene ning sa oled veennud end selles, et: „Kõikjal minu ümber saavad inimesed päästetud, kuid minu abikaasaga on teisiti. Ta on liiga kalk.“

Kuid Issand küsis Juudalt: „Ons mu käsi liiga lühike lunastamiseks?“ (Jesaja 50:2). See lühike viitab „maha raiutule“. Jumal küsis: „Kas sa tõesti arvad, et vaenlane on raiunud maha mu võimsa käe? Et ma olen kaotanud oma päästva väe? Ei! Minu võimas käsivars kuivatas Surnumere. See kattis taevad pimedusega. See avas pimedate silmad! Sa oled näinud, et ma päästan kõige täiega. Miks sa siis arvad, et ma olen kaotanud oma väe lunastamaks sind?“

Mu armsad, millal kaotas Jumal oma väe, et päästa kõige nurjatumgi patune maa peal? Millal kadus Ta soov päästa narkomaanid, joodikud ja prostituudid ja seda isegi siis, kui keegi ei palvetanud nende pärast?

Kas Jumal peaks siis mingil põhjusel otsustama mitte päästa su pereliikmeid, kelle pärast sa oled ustavalt palunud ja paastunud? Kindlasti mitte! Me peame hüüdma Ta poole usus: „Oo Issand, sina suudad päästa Wall Street’i. Sina suudad vabastada patuse New Yorgis. Sina suudad lunastada ükskõik, millise moslemi ükskõik, kus maal ja sina suudad päästa ka mu pereliikmed. Sinu käsi pole liiga lühike ja Sa suudad päästa ükskõik, kelle!“

Seetõttu ära arva, et Ta käsi on maha raiutud. Selle asemel usu parem võimatusse! Hakka nägema Tema armu ja armastust, mis voogab läbi Tema kõikvõimsa käsivarre, mis on enam kui võimas, et päästa! Me peame paluma ja olema kannatlikud, mispeale Tema kogub kõik meie armsad ükshaaval kokku!

„Pöörduge ümber, taganenud lapsed, ütleb Issand, sest mina olen võtnud teid oma valdusesse; ja mina võtan teid: igast linnast ühe ja igast suguvõsast kaks ning viin teid Siionisse!“ (Jeremija 3:14)

PIMEDUS EI SAA PEATADA VALGUST!

2011-12-02T03:00:00.000+04:00

Olles alles alustanud oma teenistusega, kõnelesin ma erinevates kogudustes üle Ameerika, hoiatades ette moraalsest langemisest. Rääkisin inimestele Iowas, Oklahomas ja Lõuna osariikides, et narkootikumid saavad niitma kõige väiksemaidki alevikke, tuues kupeldajaid nii koolidesse kui mänguväljakutele. Hoiatasin ka jultunud homode eest, kelle paljastavad paraadid saavad toimuma meie linnades. Samuti kuulutasin ette alastust ja seksuaalseid akte, mis vallutavad meie teleekraanid.

Paljud, kes kuulsid mind kõnelemas, arvasid, et tulen Marsilt. Pastorid sõimasid mind ja vagad kristlased tulid ning ütlesid mulle: „Pole vähimatki võimalust, et Jumal laseks sel Ameerikas sündida!“ Tänasel päeval on osa neist inimestest vanavanemad. Nad istuvad oma telekate eest, vaadates „Alla 16.a. keelatud“ filme, millest ma prohveteerisin ning nende lapselapsed on alkoholi ning uimastite sõltlased. Pimedus, mille suhtes hoiatasin, on nüüd käes.

Kuid kujutate te ette, kui pimedaks kogu see lugu veel läheb, kui Issanda tulek peaks viibima?
Samas lubage mul küsida te käest: „Nähes kogu seda pimedust enda ümber muutumas veelgi pimedamaks – usute te, et see saab ületama evangeeliumi valguse? Usute te, et pimedus saab pimestama ja kustutama selle?“

Ei iial! Jumala rahvas ei tohiks kunagi tunda hirmu pimeduse ja vaenlase möllamise ees. Piibel ütleb, et Jeesus saab tõusma ja särama sõltumata sellest, kui pimedaks maailm ka ei muutu! „Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus.“ (Jesaja 9:1)

Me elame ajal, kus pimedus ja surm levivad kulutulena. Kuid Jumal ütleb, et just sellistel aegadel saab Tema valgus särama kõige eredama leegina: „Ma juhin pimedaid teel, mida nad ei tunne, ma lasen neid käia tundmatuid radu; ma muudan pimeduse nende ees valguseks ja konara tasaseks. Need on asjad, mis ma teen ega jäta tegemata.“ (Jesaja 42:16).

Ükski pimedus ei suuda peatada Jumala valgust! Seetõttu tõstke oma pilk kõige pimeduse ja patu ja metsikute inimeste pealt ning uskuge Jumala esiletulevasse ning kõike vallutavasse valgusesse!

VALMIS ÄRKAMISEKS

2011-12-01T03:00:00.000+04:00

Kas me saame olla valmis ärkamiseks, kui me usume, et kogu meie lootus on kadunud, et oleme oma armuaja pattude tõttu maha maganud ja ees ei oota midagi enamat kui vaid kohtumõistmine? Mu armsad, me ei saa uskuda ärkamisse enne kui me pole veendunud selles, et Jumal tahab endiselt valada välja oma Vaimu me üle!

Miks pole Ameerika üle veel kohut mõistetud? Miks pole Jeesus veel tagasi tulnud? Aga seepärast, et suur lõikus on veel endiselt ootel ja Jumal: „…ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele.” (2 Peetruse 3:9).

Me näeme seda Issanda imelist armu ka Jesaja raamatus, kus Jumal juhendas oma prohvetit kõnelema Juudale: „Kus on teie ema lahutuskiri, millega ma tema olen ära saatnud? Või kellele oma võlausaldajaist ma olen teid müünud? Vaata, te olete müüdud oma süütegude pärast, ja teie üleastumiste pärast on teie ema ära saadetud. Miks ei olnud kedagi, kui ma tulin, ei vastanud keegi, kui ma hüüdsin? Ons mu käsi liiga lühike lunastamiseks või ei ole mul jõudu päästmiseks?“ (Jesaja 50:1-2).

Jumal oli juba lahutanud end Iisraelist, andes neile „lahutuskirja“ (Jeremija 3:8). Nüüd aga oli Tema tähelepanu Juuda peal – rahva peal, kes oli Teda petnud ja Talle selja pööranud. Kuid Jumala süda oli endiselt Juudaga, mistõttu Ta tuli nuttes nende juurde, küsides näha seda lahutuskirja (vt. Jesaja 50:1). Ta ütles: „Näidake mulle oma lahutuspabereid! Tõestage mulle, et ma olen teid hüljanud! Hoopis teie olite need, kes mulle selja pöörasite! Ma pole teinud vähimatki, et teid kurvastada või haavata. Olen kogu selle aja armastanud teid, mistõttu ma ka tulin te juurde ja otsisin teid üles!“

Mu armsad, see on just see, mida ma näen Jumalat tegevat ka Ameerikaga praegu. Ta ütleb sellele rahvale: „Näidake mulle neid lahutuspabereid! Tõestage mulle, et ma jätsin teid maha! Ma ei ole veel kõrvaldanud oma Püha Vaimu, vaid olen endiselt tegutsemas selle rahva keskel. Endiselt manitsemas, kutsumas ja tulemas te juurde!“

Jumal on kuulutamas seda sõna mitmetest kantslitest üle kogu maa. Ta jagab seda läbi jumalakartlike meeste ja naiste, kes veedavad kallist aega koos Temaga. Ta on kutsumas Ameerikat tagasi meeleparandusele – tagasi Tema südame ligi!

Seetõttu peame me olema täiesti veendunud, et veel on aega ja veel on lootust. Ja sel ajal, kui me palvetame, on Püha Vaim tegemas oma tööd eri-tasanditel meie ühiskonnas, kutsumas ja hüüdmas rahvast enese ligi!

HILINE VIHM!

2011-11-30T03:00:00.000+04:00

„Aga sel päeval ma hävitan kõik paganad, kes tulevad Jeruusalemma kallale. Ja ma valan Taaveti soo peale ja Jeruusalemma elanike peale kaastunde ja anumise vaimu; siis nad vaatavad sellele, kelle nad läbi pistsid, ja kaeblevad tema pärast, nagu kaeveldakse ainsa lapse pärast, ja nutavad tema pärast kibedasti, nagu nutetakse kibedasti esmasündinu pärast.“ (Sakarja 12:9-10).

See Sakarja prohveteering räägib viimsete aegade Püha Vaimu erilisest väljavalamisest. Sarnasest väljavalamisest on ka juttu Joeli 3 peatükis ning ma usun, et see räägib nelipühast. Sest seal on kirjas: „Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale. Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi. Ja neil päevil valan ma oma Vaimu ka sulaste ja teenijate peale.“ (Joel 3:1-2). See on just see, mis juhtus nelipüha päeval! Püha Vaim tulvas sisse kui vetevoog ja prohvetlik vaim täitis kogu ülemise toa Jeruusalemmas.

Sellest samas väljavalamisest sai alguse pidev Püha Vaimu kastmine, mis on kestnud läbi sajandite. Pea 2000 aastat on Jumal valanud oma Püha Vaimu kui kastet oma rahva üle, kastes ja kaitstes igapäevaselt oma kogudust. Jesaja viitab sellele järgmiselt: "Tore viinamägi, laulge sellest vastastikku!" Mina, Issand, olen selle valvur, ma kastan seda igal hetkel, ma valvan öösel ja päeval, et sellele kahju ei tehtaks.“ (Jesaja 27:2-3).

Neile kahele Vaimu väljavalamisele viidatakse kui esimesele (ehk endisele) vihmale ja viimasele (ehk hilisele) vihmale. „Ja kui te tõesti kuulate mu käske, mis ma täna teile annan, nõnda et te armastate Issandat, oma Jumalat, ja teenite teda kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, siis annan mina teie maale vihma õigel ajal, varajase ja hilise vihma, ja sa koristad kokku oma teravilja, veini ja õli.“ (5Moosese 11:13-14).

Iisraelis valitsevad külvi –ja lõikusajad olid täiesti vastupidised meie omadele. Esimesed vihmad, mis niisutasid maad, kestsid oktoobrist detsembrini ja siis algas külviaeg. Viimased vihmaajad kasvatasid saaki ja kestsid märtsist aprillini, lõppedes vahetult enne lõikusaega.

On oluline mõista, et need kaks väljavalamist olid alati seotud lõikusega. Vaimu töö on alati keskendunud hingede saagile!

HIRMU JUUR

2011-11-29T03:00:00.000+04:00

„…kui su kätes on süütegu, siis saada see kaugele
ja ära lase ülekohut jääda oma telkidesse -,
siis sa võiksid küll häbimärgita oma palge üles tõsta,
võiksid olla kindel ega tarvitseks karta.“ (Iiob 11:14-15)

Iga hirmu puhul on võimalik ajada jälge,
mis viib patu ja salajaste möödalaskmisteni,
mida inimene oma südames kannab.
See on inimese enda võimuses
loobuda neist kõigist,
kuid põlates ära Jumala rikkalikud armuannid,
Tema pikameelsuse ja kannatlikkuse,
jätkab ta oma kurjadel teedel,
lastes oma ellu seda,
mida ta teiste elus hukka mõistab,
saades käsuks iseendale.
Ta loodab Jumala erilisele meeleheale,
et pääseda Tema vihast ja karistusest,
kuid Jumal ei tee vahet inimeste vahel,
mõistes kõigi üle kohut ühtmoodi,
lubades au ja austust ning rahu neile,
kes jätavad oma kurjad teed.
Alles seejärel saab inimene tõsta oma laitmatu pale.
Olla kindel ja kartmatu
ning ilma ühegi hirmuta,
sest vaid seal, kus patt laiutab ukse ees,
tunneb inimene hirmu.

TUNDES ISSANDA HÄÄLT!

2011-11-26T03:00:00.000+04:00

Tänu rahva ja preesterkonna patususele lakkas Jumal kõnelemast Iisraeli rahvaga. Piiblis on öeldud: „Issanda sõna oli neil päevil haruldane, nägemused ei olnud sagedased.(1Saamueli 3:1). Ometigi, keset seda Sõna põuaaega, ilmus Jumal siiski noorele Saamuelile: „…hüüdis Issand Saamueli…Aga Saamuel ei tundnud veel Issandat ja Issanda sõna ei olnudtemale veel ilmutatud.“ (1Saamueli 3:4,7).

Saamuel oli kõigest 12-aastane ja kuigi pühendatud Jumalale, ei tundnud ta veel Issanda häält. Mistõttu Jumal ilmus tema voodiveerele ja kutsus teda kuuldavalt. Algul Saamuel arvas, et Eeli räägib temaga, kuna ta ei teadnud veel, et teda oli treenitud eristama hääli ja kuulma otse Jumalalt!

Jumal ei kõnelenud preester Eeliga, kes oli muutunud kurdiks Tema hääle suhtes! Muide, jääb mulje, et tegelikult oli olemas vaid üks prohvet, kes kuulis Jumalat – nimeta mees, kes hoiatas Eelit, et Jumal peagi ta hea käekäigu lõpetab (1Saamueli 2:27-36).

Jumala kuulmine eeldab palju enamat kui vaid üksi veedetud vaikset aega. See nõuab enamat kui vaid lihtsalt klauslit: „Kõnele Issand, su sulane kuuleb!“ Ei! Pole olemas ühtegi mudelit Jumala kuulmiseks ega ka 10 sammu, mida järgida. Enne, kui sina saad kuulda Jumalalt, peab Tema kõnetama sind. Kuid Tema kõnetab vaid neid, kes on valmistanud oma südame võtmaks kuulda!

Saamuelil polnud mingeid sügavaid teoloogilisi teadmisi Jumalast, kui Issand teda esmakordselt kõnetas. Kuid tal oli õrn, puhas ja pühendunud süda, mis oli avatud Jumalale. Seega, mis sa arvad, mida Jumal Saamuelile õpetas peale seda, kui Ta temaga esmakordselt kõneles? Issand ütles Saamuelile: „Ma saan mõistma kohut Eeli üle, kuna ta teadis oma poegade patususest, kuid ei teinud midagi nende peatamiseks! Neilt oleks tulnud võtta nende rüüd ja öelda: „Te ei tohiks minna püha paiga ligidalegi!“ Mistõttu Saamuel, ma tahan näidata sulle, milline on mu viha patu vastu minu kojas. Ma tahan näidata sulle, mida läheb tarvis selleks, et kuulda mu häält ja elada koos minuga.“ (vt.1Saamueli 3:11-14).

Pole ime, et Piibel räägib Saamueli kindlast kõnest, kuna ta oli kuulnud Jumala häält! Ta veetis palju aega koos Jumalaga, paludes ja otsides Tema palet ning Jumal rääkis temaga selgelt igal ajal.

Hetkel on inimesi, kes on treenitud kuulma Jumala häält. Need palvetavad Jumala pühad valavad oma südamed välja Tema ees ning Tema omakorda valab oma südame välja neile!

VIIMSETE AEGADE KÄPUTÄIE SÜND

2011-11-25T03:00:00.000+04:00

Prohvet Saamuel on näide viimsete aegade pühast käputäiest, mille moodustab usklike kogu, kes tõuseb vana ning mahakäinud koguduse varemeist.

Saamueli ema Hanna tõi oma poja ilmale tänu kibedatele pisaratele ja rohketele palvetele. „…ja olles hinges kibestunud, palvetas ta Issanda poole ja nuttis väga.“ (1Saamueli 1:10).

Püüdke seda pilti ette kujutada: Hanna viibis templis altari ees põlvitades kõik oma päevad, olles murtud ja haavatud tänu oma lastetusele. Ajal, mil tema nuttis, heitis ta abikaasa teine naine tema üle nalja ning mõnitas teda. „Ja teine naine,Peninna, solvas teda ka väga, et ta tunneks ennast alandatuna, sellepärast et Issand oli sulgenud ta lapsekoja.“ (1Saamueli 1:6).

Tuginedes sellele piiblilõigule, tahaksin tuua esile kolm olulist asja:

• Esiteks, see viimne käputäis, keda Saamuel esindab, sünnib läbi valu ja eestpalve.
• Teiseks, need kes paluvad ja janunevad Jumala südame järele, saavad kogema väljakutseid oma vastaste poolt.
• Ja kolmandaks, Jumala viimset käputäit ei mõisteta kunagi!

Pange tähele, mis juhtus Hannaga ajal, mil ta palvetas: „Ja kui ta nõnda Issanda ees kaua palvetas, pani Eeli tähele ta suud,sest Hanna kõneles südames, üksnes ta huuled liikusid ja tahäält ei olnud kuulda; aga Eeli arvas, et ta oli joobnud. Ja Eeli ütles temale: "Kui kaua sa tahad olla joobnud? Lase enesest vein haihtuda!" (1 Saamueli 1:12-14). Eeli ja tema pojad esindavad hääbuvat korrumpeerunud kogudust, kes on hüljanud Issanda teed. Eeli oli nii lainelt ära ja nii surnud oma vaimus, et pidas Hannat joobnuks!

Kui Hanna palvetas, siis koges ta ühte meeletut valu, kandes koormana igatsust oma poja sünni järele. Kõik, mida ta teha suutis, oli vaid meeleheites oma huuli liigutada. Ta palus:"Vägede Issand, kui sa tõesti vaatad oma teenija viletsusele ja mõtled minule ega unusta oma teenijat, …siis ma annan tema Issandale kogu ta eluajaks…!" (1 Saamueli 1:11).

Siin on kaks olulist aspekti, mis iseloomustavat Jumala püha käputäit:

• Nad paluvad nagu Hanna. Nende koorem on raske ja nende süda on vaevatud tänu Jumala kojas valitsevale kurjusele.
• Nõnda nagu Hanna, pühendavad nemadki kõik oma elupäevad palvele.

Jumala tahab sind muuta selliseks. Ta tahab, et sa oleksid võimeline puudutama Teda ning kuulma Teda. Ta tahab anda sulle teenistuse, mis teenib neid, kes pöörduvad sinu poole oma koormate ja katsumustega. Ja kui sa nende eest palud, saab Tema Sõna ilmsiks!

JUMALA VÕIMAS ARMEE

2011-11-24T03:00:00.000+04:00

Tänapäeva maailmas sünnib võimsaid ja imelisi asju – asju, mis ületavad kogu inimmõistuse. Asju, mis saavad mõjutama kogu maailma neil viimseil päevil.

Jumal on valmistamas väikest, kuid võimast kristlaste armeed, kelle näol on tegu kõige pühendunuma sõjaväega kogu maa peal. Jumal läkitab neid tegema suuri asju; Ta saab sulgema selle ajastu peatüki puhta, pühendunud ja kartmatu käputäiega.

Olen kogu oma elu kuulnud lugusid meie jumalakartlikest esiisadest, kes vihkasid pattu. Need mehed ja naised tundsid oma Jumala häält ning veetsid tunde, kui mitte päevi, paludes ja paastudes. Nad palusid lakkamata ja omasid väge ning võimet seista vastu nende ajal valitsenud ebamoraalsusele.

Need esivanemad on juba ammu läinud oma teed. Kuid Jumal on tõstmas esile üht teist sõjaväge ja seekord ei koosne Tema võitlejad ainuüksi hallipäistest vanadest Siioni isadest ja emadest. See uus armee saab koosnema nii uuematest kui staažikamatest usklikest, nii noortest kui vanadest – tavalistest kristlastest, kes on haaranud kinni Jumalast! Üks täiesti uus teenistus saab tungima esile!

Konfessioonidele tuginev kirikusüsteem tundub olevat surmasuus. Tal puudub peaaegu igasugune mõju sekulaarses ühiskonnas ning puudub ka Kristuse võimas vägi. Mõned süüdistavad mind selles, et olen pastoritega liiga „karm“. Kuid ma suhtlen väga paljude jumalakartlike pastoritega, kes kurvastavad nagu minagi kogu jumalariigis valitseva tagasilangemise üle. Ometigi on olemas veel ka üks väike käputäis jumalakartlikke pastoreid ja ma tänan Jumalat igaühe nende eest. Ometigi vastab faktina tõele seegi, et üha enam ja enam jumalariigi sulaseid põrutab allamäge kompromisside mäest.

Samas Piibel hoiatab meid, et me ei tunneks hirmu! Jumalal on plaan ja see on nüüd oma kuju võtmas. See kõik on selgelt kirjas peamiselt 1 Saamueli esimeses neljas peatükis.

Prohvet Saamuel on kui näide Jumala viimsete aegade käputäiest. Jumal valis ta välja keset kõige hullemaid aegu ning hoidis teda varjul kogu väljaõppe käigus, kuni saabus aeg tuua esile midagi uut. Jumal ütles Saamuelile: "Vaata, mina teen Iisraelis midagi, mis igaühel, kes sellest kuuleb, paneb mõlemad kõrvad kumisema.“ (1 Saamueli 3:11). Milles siis seisnes see miski, mis pidi hämmastama ja ehmatama kõiki, kes seda kuulsid? See oli Jumala kohtumõistmine tagasilangenud religioosse süsteemi üle ning uue ja püha käputäie koondamine, koolitamine ja võidmine.

See, mida Jumal tegi Saamueli päevil, seda teeb Ta iga põlvkonna keskel. Sest tõesti, iga põlvkonna seas on leidunud see väike käputäis palvetavaid inimesi, kes on Jumala südame järele.

INIMENE EI ELA ÜKSIPÄINIS LEIVAST

2011-11-23T03:00:00.000+04:00

Kui sa arvad, et sa oled liiga tavaline, et olla kasutatud Jumala poolt, siis pane hoolega tähele: Jumala lõpuaegade tööd ja tegemised ei saa sündima mitte läbi kuulsate evangelistide või pastorite! Seda seetõttu, et nemad üksi ei suudaks tulla toime Püha Vaimu suure liikumisega! Seepärast vajab Jumal igat koduperenaist, teismelist või vanurit ning kõiki teisi, kes Teda armastavad, et viia täide Jumala suured teod. See viimsete aegade pataljon saab koosnema kristlastest, kes pole toitunud ainuüksi leivast. Lubage ma selgitan.

Jumal ütles Moosesele: „…inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust.“ (5Moosese 8:3). Leib viitab eluks vajalikele maistele asjadele: toit, elupaik, riided, töö, palk. Leib viitab ka kõigele elutoovale – asjadele, mida me vajame, kuid mis ei kujuta endast halba. Paljud kristlased aga elavad kahjuks siiski vaid maiste asjade nimel, elades seetõttu vaid üksipäini leivast! Jeesus õpetas meid paluma: „Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!“ (Matteuse 6:11). Kuid enne seda ütles Ta, et me peaksime paluma: „Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu!“ (Matteuse 6:10). Sellest lähtuvalt peaksime me esmalt keskenduma Jumala huvidele, paludes Tema tahte sündimist!

Millele sa oled mõelnud viimase kuue kuu jooksul, mis on haaranud kõiki su meeli ja mõtteid enam kui miski muu? Mis on nõudnud enamuse su ajast ja palvetest? On see olnud valdavalt seotud „leiva“ teemaga ehk siis isiklike vajadustega? Kui sa keskendud ainuüksi leivale, pole sul mingit elu! Sa elad kõrbes otsekui Iisraeli lapsed seda tegid. Nad ärkasid igal hommikul paludes leiva ehk siis oma isiklike vajaduste pärast. Iga päev 40 aastat järjest!

Mu armsad, see on igav ja tülgastav! Jumal ei soovinud, et Ta lapsed niimoodi elaksid. Selle asemel ütles ta iisraellastele läbi Moosese: „Te peaksite elama igast sõnast, mis lähtub mu suust! Jah ma lubasin, et annan teile leiva, kuid ärge piirduge ainuüksi sellega! Minge edasi! Ma olen ju rääkinud teile, et on olemas maa, mis voolab piima ja mett; kus on jõed ja puud ja metsad ning haljad aasad ja et ma olen valmistanud selle paiga teie jaoks!“

Jumal on tõstmas esile rahvast, kes on keskendunud Tema tahte täitmisele keset pimedat kesköö tundi! Nad on tüdinud elamast vaevu toimetuleku kõrbes. Kõik, mida nad igatsevad, on teada ja täita Jumala tahet. Iga liige sellest viimsete aegade pataljonist peab olema valmis ja ettevalmistunud südamega, sest Jumal on valmis päästma valla oma lõpuaegade suurima Püha Vaimu väljavalamise!

TUNDES JUMALA MÕTTEID JA TAHET

2011-11-21T03:00:00.000+04:00

„Viletsate igatsemist sa kuuled, Issand; sina kinnitad nende südant, su kõrv paneb neid tähele.“ (Psalmid 10:17).

Taavet toob selles salmis esile lihtsa, 3-sammulise kava, kuidas teada Jumala mõtteid ja tahet oma elu suhtes:

Palu Jumalat
Valmista oma süda ette, et kuulda Ta häält
Ta annab sulle teada – Püha Vaim kõneleb sinuga.

Jumal on peagi valamas välja oma aulist karikat, mis täidetud suurima Püha Vaimu kogusega, mida maailm eales näinud on. Püha Vaimu tunnetus ja meeleparandus saavad langema su naabrite, töökaaslaste ja päästmata pereliikmete peale. Inimesed saavad kogema palju kannatusi, mistõttu nad pöörduvad oma surnud kogudustest nende poole, kes omavad elavat suhet Jumalaga. Nad püüavad meeleheitlikult leida kedagi, kelle süda on ettevalmistatud.

Jumal saab kasutama selles lõpuaegade töös sadu tuhandeid tavalisi sulaseid, kes teeniksid inimesi üks-ühele. Seega ma küsin su käest: oled sa valmistamas oma südant ette selleks tööks, mida Jumal tahab teha nii sinu sees kui sinu läbi? Tunnista Jumalale juba täna: „Issand, ma tahan, et mu elul oleks kaalu! Ma tean, et hetkel ma elan veel ainuüksi leivast kesk’ meeleheite kõrbe, aga ma tahan elada kõige täiega!“

Sukeldu Tema Sõna sügavustesse. Õpi otsima Tema ligiolu iga päev. Sinu südame ettevalmistuses peitub revolutsiooniline vägi! Sest läbi selle ettevalmistusaja leiad sa oma elule nii tähenduse kui täiuse. Sinu tunded ja isiksus saavad muutuma ja vägi vallandatakse sinu üle!

Kui Jumal näeb, et sa oled valmis, kingib Ta sulle ka võrratuid võimalusi teha Tema tööd. Sa ei pea isegi lahkuma kodust, sest Jumal kannab need vajadused otse su koduukse alla! Kõikvõimas Jumal, keda me teenime, on valmistamas oma rahvast just sel tunnil, et saata korda võimsaid tegusid. „Issand läheb välja nagu kangelane, ta õhutab võitlusindu otsekui sõjamees ta tõstab sõjakisa, hüüab valjusti, astub võidukalt oma vaenlaste vastu.“ (Jesaja 42:13).

Valmista oma süda ette, et kohtuda Temaga! Ole kui valmis sulane, kes varustatud ja ettevalmistunud Tema viimsete aegade võimsaks väljavalamiseks Siis Tema au muutub elavaks nii sinu sees kui sel viimsel tunnil!

ENAM KUI VAID ÕPETUS JA SÕNAD

2011-11-18T03:00:00.000+04:00

Mina usun, et evangeeliumi peaksid saatma nii Püha Vaimu vägi kui selle ilmingud – võimsad imeteod, mis kinnitaksid evangeeliumi tõepärasust!

Paulus kuulutas julgelt: „Ning mu kõne ja mu kuulutus ei püüdnud veenda tarkusega, vaid Vaimu ja väe osutamisega.” (1Korintlastele 2:4). Kreekakeelne sõna viitab siin ”tõestusele”. Ehk Paulus ütles: „Ma kuulutan tõestatud evangeeliumi. Jumal ja Püha Vaim kindlustavad mu tagalat imede ja tunnustähtedega!“ Heebrea 2:4 ütleb, et Jumal tõepoolest kinnitas Pauluse kuulutustööd imede ja tunnustähtedega. „Kusjuures Jumal ise on kinnitanud nende tunnistust tunnustähtede ja imedega, mitmesuguste vägevate tegudega ning Püha Vaimu andidega, mida ta jagas oma tahtmise järgi.”

Uue Testamendi usklikel oli vaid üks palve: „Et imed ja tunnustähed sünniksid Jumala püha sulase Jeesuse nime läbi.“ (Apostlite teod 4:30). Apostlid käisid kõikjal, kuulutades evangeeliumi kõige täiega. „…sest palju imetegusid ja tunnustähti sündis apostlite läbi.“ (Apostlite teod 2:43). „Apostlite käte läbi sündis palju tunnustähti ja imetegusid rahva seas…Seda enam aga lisandus neid, kes uskusid Issandasse, suurel hulgal nii mehi kui naisi.“ (Apostlite teod 5:12,14).

Siin aga on üks kõige kokkuvõtlikum salm, mis tõestab, et täiel määral kuulutatud evangeelium hõlmab endas ka imesid ja tunnustähti: ”Apostlid viibisid seal kauemat aega, kuulutades avalikult Issandat, kes andis tunnistust oma armusõnale ja laskis sündida nende käte läbi tunnustähti ja imetegusid.” (Apostlite 14:3). See salm ütleb, et apostlid viibisid seal pikka aega, kuulutades julgelt oma Issandas, kes kinnitas oma Sõna armu ja imede ning tunnustähtedega, mis sündisid apostlite käte läbi.

Jumala lõpuaegade kogudus läheb samuti välja, kuulutades kõikjal ning lastes Jumalal tegutseda iseendi läbi, kinnitades jagatavat Sõna imeliste tunnustähtedega. (Markuse 16:20). See on Jumala plaan meie suhtes. Lõpuaegade koguduse imed saavad olema ehedad, vaieldamatud ja ümberlükkamatud, kuid jäävad ometigi üsna varju. Küll aga tulevad nad igati esile tavaliste, pühade ja end Issandale eraldanud Jumala inimeste kaudu, kes omavad lähedast suhet Jeesusega. Need usklikud tõusevad oma salajastest palvekambritest – väike, ettevalmistunud armee täis usku ning igatsust teha ei midagi muud kui vaid Jumala tahet, tuues seeläbi au Tema nimele. Nad on võimsad ja kartmatud palves. Nad panevad kogu rahva avanema Jumala evangeeliumile ja Jumal saab kinnitama oma Sõna läbi nende võimsate tegude!

“LÕPUNI KUULUTATUD” EVANGEELIUM

2011-11-17T03:00:00.000+04:00

Apostel Paulus ütles ma oma põlvkonnale: „Ma olen Kristuse evangeeliumi kuulutamise lõpule viinud.“ (Roomlastele 15:19). Ta kirjeldas seda „lõpuni kuulutatud“ evangeeliumi kui midagi palju enamat kui lihtsalt sõnu. See on sõnade ja tegude evangeelium! „Sest ma julgen ju rääkida ainult sellest, mida Kristus paganate kuulekuseks on teinud minu kaudu sõna ja teoga.“ (Roomlastele 15:18). Paulus ütles seeläbi, et: „Paganad ei pöördunud Kristuse juurde ainuüksi minu kuulutuse tõttu, aga ka imeliste tegude tõttu, mis mu sõnu saatsid!“ „…tunnustähtede ja imetegude väe läbi, Jumala Vaimu väe läbi, nii et ma, alustades Jeruusalemmast ja liikudes ümberringi Illüüriani, olen Kristuse evangeeliumi kuulutamise lõpule viinud.“ (Roomlastele 15:19).

Kui Paulus oleks kuulutanud ja õpetanud ilma sellele järgnevate imede ja tunnustähtedeta, poleks tema sõnum omanud täit mõju. See poleks olnud lõpuni kuulutatud evangeelium! Ta ütles korintlastele: „Apostli tunnusteod on ju teie seas täide saadetud kogu kannatlikkusega, nii tunnustähtede, imede kui ka vägevate tegudega.“ (2 Korintlastele 12:12)

Pane tähele Pauluse sõnu selles salmis: tunnustähed, imed ja vägevad teod. Enamus tänapäeva kristlasi tõmbusid tagasi nende sõnade eest. Miks? Sest need sõnad on muudetud põlastusväärseteks tänu südametunnistuseta võimuahnetele jutlustajatele ja õpetajatele! Suurim tragöödia on aga see, et paljud jumalakartlikud pastorid, evangelistid ja ilmikud on pöördunud ära lõpuni kuulutatud evangeeliumi tõest.

Mu armsad, Jumal on endiselt Jumal ja Ta on piisavalt kõikvõimas, et saata korda imesid ja tunnustähti! Ta on endiselt meie tervendaja ja tahab ilmutada end tugevana kõigile neile, kes Temasse usuvad ja Teda usaldavad! Uue Testamendi koguduse ajal leidsid aset imeliselt üleloomulikud teod ja seda ilma ühegi moonutuseta – ilma ühegi reklaami, etteastete või isikuteta, kes oleks kuulutanud, et kogu vägi ja meelevald lähtub vaid neist. Pauluse teenistus on hea näide selle kohta Kord, kui Paulus oli Troases jutlustamas ja ta sõnum pisut pikale venis, jäi üks teda kuulanud noormees aknalaua peal magama ja kukkus seetõttu 3-korruselt alla ning sai surma. (vt. Apostlite teod 20:9-12). Kui Paulus poisini jõudis, vaigistas ta rahvahulga ja nõnda nagu omal ajal Eelijagi oli teinud, heitis ka tema selle surnud noormehe peale ja korraga eluvaim voolas sellesse mehesse tagasi. Poiss äratati surnuist üles! Milline võrratu ime!

Peale seda, kui see oli sündinud, ei saatnud Paulus kõiki inimesi sellest imest kuulutama. Ei, see pole üldse see, mis juhtus. Igaüks läks lihtsalt tagasi kolmandale korrusele, võttis osa leivamurdmisest ja Paulus jätkas oma kõnega. Peale seda ei maini Piibel seda noort meest enam kunagi. Miks? Sest kogudus ootas ja arvestas imedega! Nad kuulutasid täit evangeeliumi saatjaks imed ja tunnustähed!

VIIMSETE AEGADE KOGUDUS

2011-11-16T03:00:00.000+04:00

Mina usun, et Jumala nägemus oma viimsete aegade kogudusest on rajatud Tema Sõnale, sest Piibel toob väga selgelt välja, milline saab olema Jeesuse Kristuse kogudus enne Tema tagasitulekut.

Ameerika kogudus on kaugel sellest, millisena Jumal teda ette kujutas. Valdavas enamuses tegutsevad kõik konfessioonid ilma Püha Vaimuta. Neil puuduvad Jeesuse ligiolu ja vaimuannid. Nad praktiseerivad mingit sorti usku, kus puudub igasugune vägi, patutunnetus ning päästev sõnum. Nad on üsna heal lainel maailmaga ning on enam poliitilised kui vaimsed. Nad teevad järeleandmisi patu suhtes, vilistavad lahutuste peale ning naeruvääristavad üleloomulikku, heites kõrvale kõik õpetused taeva, põrgu, meeleparanduse ja hukkamõistu kohta.

Uue Testamendi kogudus pani deemonid värisema! Ta palvetas deemonite leegionid tagasi pärapõrgusse, palvetas vanglauksed valla, pani valitsejad värisema hirmust. Neil algkoguduse usklikel oli selline usk ja vägi, et jalutud tõusid üles ja kerjustest said evangelistid. Nad uskusid üleloomulikku, avades pimedate silmi, kurtide kõrvu ja tervendades kõikvõimalikke haigusi. Nad äratasid isegi surnuid üles!

Ma ei taha siinkohal öelda, et Jumala viimsete aegade kogudus peaks olema kordus või koopia esimese sajandi kogudusest. Kindlasti mitte. Mida ma öelda tahan, on see, et see saab olema veelgi võimsam! See saab olema tugevam ja võimsam, kandes edasi veelgi suuremat ilmutust Jeesusest. Sel’ saab olema suurim Vaimu võidmine kui eales varem – võimsam veel kui nelipüha päev oligi! Sest Jumal jätab oma parima veini alati viimaseks! Prohvet Taaniel kinnitab seda. Ta ütleb, et teatud prohvetlikud tõed olid varjul, hoitud ilmutamiseks ainult viimseil päevil: „…sest need sõnad jäävad saladusse ja pitseriga kinnipanduks kuni lõpuajani!...aga õelad teevad õelust ja ükski õel ei mõista seda; aga mõistlikud mõistavad küll.“ (Taaniel 12:9-10).

Tänasel päeval ilmutab Püha Vaim neid asju oma vaimuga täidetud ja tundlikele pühadele. „Kuid nõnda nagu on kirjutatud: "Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud - selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad." Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused.“ (1 Korintlastele 2:9-10).

Issand on valmistamas võimast, samas alandlikku armeed oma karjastest, kes on Tema südame järele. Samas aga ka kogudust näljastest lammastest, kes on pöördunud ära kaasaegse koguduse patust ja surmast. Areen selle koguduse jaoks on valmis – tuline ja mitte leige – ja see saab raputama iga väiksematki põrgu alust! Ükski vägi maa peal ei saa seda eirata ega põlata!

JUMAL EI OLE VÄSINUD

2011-11-15T03:00:00.000+04:00

Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud?
Igavene Jumal, Issand,
on maailma äärte Looja;
tema ei väsi ega tüdi,
tema mõistus on uurimatu.
(Isaiah 40:28).

Jumala suhtes valitseb teadmatus,
mis arvab, et Ta ei ilmuta end enam
inimestele keset nende häda ja raskusi.
Et Ta kas on surnud või magab,
olles võimetu jälgima või juhtima
inimese samme.
Kuid kes on inimene, et mõõta Jumalat?
Kellega me saaks Teda üldse
võrrelda või mõõta?
Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud?
Igavene Looja, kogu maailma Jumal
ei tuku ega maga,
tema ei väsi ega tüdi.
Ja need, kes Temasse usuvad,
saavad uut rammu.
Nad hakkavad lendama nagu kotkad:
nad jooksevad ega tüdi
nad käivad ega väsi.

LOOBU VÕRDLEMISEST

2011-11-14T03:00:00.000+04:00

„…ja rahvas kartis Issandat…ja need tulid ning alustasid tööd vägede Issanda, oma Jumala koja kallal.“ (Haggai 1:12, 14). Iisraellased tundsin end süüdi omaeneste huvidele keskendumise pärast ning pöördusid tagasi templi ehitamise juurde. Nad olid tagasi seal, kus nad pididki olema – ehitamas Jumala koda!

Nad seisid templi vundamendi juures ja selle seinad hakkasid kiiresti kerkima. Kuid miski oli siiski valesti ja paljud vanemad inimesed hakkasid nutma! Miks? Sest nad olid näinud Saalomoni templi auhiilgust 68 aastat varem ja see uus ei jõudnud ligilähedalegi sellele! Võrdluses vanaga tundus see tühisena! Inimesed hakkasid rääkima mineviku aulistest aegadest, öeldes: „Sel templil puutub seaduselaegas ja puuduvad ka armutroon ning keerubid. Altaril pole kõikehävitavat tuld ega ka shekinah au langemas koja peale. Peale kõike meie rasket tööd, ohverdusi ja sõnakuulelikkust ning Jumala esikohale seadmist, pole see siiski piisavalt hea! See pole midagi võrreldes sellega, mida kord nägime! Milleks üldse pingutada ja edasi minna, kui me näeme nii vähe kõige selle tulemusena, mida oleme teinud?“

Suur hulk Jumala rahvast annab alla tänapäevalgi, kuna neil on tunne, et nad ei vea iialgi välja! Nagu iisraellasedki, on nad läinud tagasi Jumala juurde, tagasi selle juurde, et seada Ta esikohale, otsida Tema tahet ning ehitada Tema koda. Kuid kui nad vaatavad oma elude peale, siis nad ütlevad: „Mul on nii vähe, mida kõigi oma püüdluste eest ette näidata. Mul on nii vähe Jumala pühadust ja nii vähe Tema au oma elus. Võrreldes teiste kristlastega ei vea ma kunagi välja! Milleks siis üldse pingutada? Ma ei võida kunagi.“

Ma olen kindel, et just see on põhjus, miks paljud kristlased loobuvad võitlemast. Nad võrdlevad iseendid teiste usklikega ja heituvad, kuna tunnevad end täielike lüüasaanutena! Kuid kui sa jääksid kindlaks oma Jumalale ega püüaks end mõõta ega võrrelda mitte millegi muu kui oma armastusega Jeesuse vastu, siis võid kindel olla, et sa kasvad ja Jumala tõotused on sinu päralt!

Mu armsad, te võite selle endale kirja panna, sest see on Jumala tõotus te jaoks! Sellest hetkest alates, mil sa keskendud taaskord Kristuse ihu ülesehitamisele – pannes kõrvale kõik võrdlemise mõtted ja isekad teed ning lastes Temal saada oma kõige kõigeks – saad sa nägema ka Tema esiletulevaid õnnistusi. Sa võid sõna otseses mõttes selle kirja panna! Sa võid teada, et Tema meelehea hingab su üle, Tal on naeratus huulil sinu pärast ning Ta tunneb sinust rõõmu!

HOIDES ALAL JUMALA ÕNNISTUSI JA SOOSINGUT

2011-11-11T03:00:00.000+04:00

Jumal õnnistab neid, kes on ustavad ja ilmutab oma soosingut neile, kes hoiavad Tema ligi!

Kuidas on rahvastel, peredel ja üksikisikutel võimalik kaotada Jumala õnnistus ja soosing? Prohvet Haggai räägib sellest, tuues esimese põhjusena välja asjaolu, et inimeste isiklikud huvid hakkavad varjutama Jumala huve! „See rahvas ütleb: Aeg ei ole veel tulnud Issanda koja ülesehitamiseks." (Haggai 1:2). Iisraellased loobusid Issanda koja ülesehitamisest, kuna neil oli vaja oma majad püsti panna!

See olukord leidis aset 68 aastat peale Saalomoni templi hävitamist. Babüloni vangipõlvest järelejäänud väike käputäis suundus Jeruusalemma just nimelt selleks, et ehitada üles Issanda koda! Ja polnud kahtlustki, et selle vundamendi rajamine käis täie põnevuse –ning pühendumisega! Kuid siis põrkasid nad kokku teatud raskustega – pettumuste ja väljakutsetega, mistõttu huvi jumalariigi töö vastu hakkas tasapisi vaibuma. Nad ütlesid: „See lihtsalt pole õige aeg. Meil on liiga palju probleeme. Pealegi kulutame me siin liiga palju aega, ignoreerides täiega oma perekondi ja isiklikke ettevõtmisi.“ Ja ükshaaval hakkasid nad lahkuma, võttes sihikule omaenda huvid. Jumala huvid, mis olid igati seotud nende endi heaoluga, jäid tahaplaanile! Nad hakkasid ehitama omaendi maju, kasutades selleks materjal, mis oli mõeldud templi ehitamiseks.

Kuidas kaotavad tänapäeva usklikud Jumala õnnistuse ja soosingu? Lõpetades Tema templi töö! See lõppeb sellega, kui me lõpetame palvetamise ja Jumala pale otsimise – kui me lõpetame Tema vaimuliku ihu ülesehitamise!

Haggai toob selle probleemi esile: Kui inimesed seadsid Jumala huvid esikohale, varustas Ta neid toiduse ja peavarjuga. Nad olid iga päev hoitud. Nende viinaaiad vohasid ja nende viinamarjad olid lopsakad; nende uni oli magus ja nende lapsed võisid kepselda tänavail. Ükski nende vaenlastest ei saanud nende vastu. See oli imeline Jumala õnnistuste aeg, kuid seejärel pöördus rahva pilk vaid iseenda huvide peale. Ja see on see, mis sünnib ka tänapäeval! Meie maailm on täis vaid iseennast – enese uhkust, enese ambitsioonikust, enese tahet – igaüks on vaid oma huvide peal väljas! Pole siis ime, et nii paljud on viinast purjus või uimastitest pilves, ekseldes kesk pimedust ja segadust.

Jumal ütleb: „Ma olen kutsunud põua maale…ja kogu nende kätetööle.“ (Haggai 1:11). Ta ütleb: „Kui te pöörate vaid tähelepanu oma hingele ja pöördute materiaalsete asjade poole, kaob ka teie rõõm ja rahulolu ning te muutute tühjaks ja kuivaks! Seetõttu tahan ma, et te seaksite minu huvid esikohale, saades taaskord kogeda minu õnnistusi ja soosingut!“

JEESUS SOOVIB OMA PRUUDILE VAID PARIMAT

2011-11-10T03:00:00.000+04:00

See murrab Issanda südame, kui me kahtleme Tema võimes ja igatsuses anda meile oma parim! Piibel ütleb meile väga selgelt, kuidas Issand kandis imelist ja põhjalikku hoolt Rutti eest. Rutt pühendas oma armastuse Jehoova Jumalale ja ütles Noomile, oma ämmale: „Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal.“ (Rutt 1:16).

Jumal armastas Rutti ja avas talle kõik uksed. Ta oli vaene ning pidi korjama põllul viljapäid, kuid Piiblis on öeldud, et: „…temale juhtus juhuslikult põlluosa, mis kuulus Boasele…“ (Rutt 2:3). Pole vähimatki võimalust, et see „lihtsalt juhtus“! See oli Jumala töö, sest Tema teadis, mis on Ruttile parim.

Rutt lihtsalt armastas Issandat. Ta pani kogu oma usalduse Tema peale ja Jumalal oli väga rikas mees varuks ta jaoks! Boas nägi Rutti põllul ja jagas koheselt: „Ta on erinev, kohe väga erinev!“ ja ta süda oli müüdud!

Milline armastuslugu ja millised imelised olukorrad, mis selle kõik kokku viisid. Rutt abiellus selle jumalakartliku mehega ja kui Jumal tegi seda Rutti jaoks, kas Ta ei teeks seda sama siis ka oma Pruudi jaoks ükskõik, kus või millistes oludes?

Meil on keegi, kes on rikkam ja võimsam kui Boas. Talle kuuluvad karjad tuhandetel mägedel. Ta teab kõik ja suudab kõik ja Ta armastab oma pruuti! Jumal tõepoolest töötab kõik välja su heaks, et anda sulle oma täiuslik parim. Ja Ta tunneb sellest ka täit rõõmu. Isegi keset raskusi ja kannatusi saab iga Jeesuse armsam Tema täie tähelepanu osaliseks! Samas aga paljud meist ei oska kahjuks ammutada sellest. Me kahtleme, kas Ta ikka on pidevalt tegutsemas, et pöörata asju meie heaks.

Mu armsad, miski ei murra Tema südant enam kui see kahtlemine! Paulus kirjeldas Kristuse pruuti kui „aulist kogudust, kellel pole ühtegi plekki ega kortsu ega muud selle sarnast…“ (Efeslastele 5:27). „Korts“ viitab siin „kurrule“ kellegi näos – nagu kipras kulmule, mis peegeldab muret või hirmu. Kuid Paulus ütleb selle kohta, et Jeesuse pruudil ei saa olema ühtegi „murekortsu“. Kristuse pruut hingab Tema armastuses. Ta on kindel, et Jeesus teab tema olukorrast ja sellest, kuidas ta end tunneb, millest läbi läheb ja mis on parim ta jaoks. Jeesuse armastus annab talle rahu ja hingamise. Ta teab, et Jeesus ei lase millelgi lahutada teda Temast või teha talle haiget. Jeesus saab hoidma teda, kuna on ise öelnud, et: „Ta kuulub mulle!“

KRISTUSE PRUUT

2011-11-09T03:00:00.000+04:00

Mida küll üks mees mõelda võiks, kui tema tulevane pruut ta endale külla kutsuks, elutuppa diivanile istuma paneks ja siis ise lahkuks? Toimetaks köögis, võtaks tolmu, peseks põrandaid ega lausuks mehele sõnagi! Jeesus kogeb samasugust valu, mida iga mees kogeks, kui ta armastatu kiidaks ja ülistaks teda, talle pidevalt korrutades: „Ma armastan sind!“, kuid samas ei pööraks talle mingit tähelepanu!

Mõned kaunitarid võivad õhates öelda: „Mu armsam on pidevalt mu mõtetes.“ Olen kuulnud seda sama ka paljude suust Jeesuse kohta: „Ta on pidevalt mu mõtetes, ükskõik, mida ma ka ei teeks.“ Kuid vaatamata sellele, et Jeesus on päev läbi su mõtetes, võid sa ometigi ignoreerida Teda! Kui tulevane pruut nii teeks, oleks tema nn. armastus tühine! Ta võib ju oma peiule väita, et armastab teda, kuid ometigi räägivad ta teod vastupidist.

Jumal küsib: „Kas neitsi unustab oma ehte, pruut oma paelad? Aga minu rahvas on unustanud minu loendamatuil päevil.“ (Jeremija 2:32). Ka Taavet ütleb, et Iisrael unustas pidevalt oma Issanda: „Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses“ (Psalmid 106:21).

Jumal väljendas oma valu, et kogu maailm võiks seda näha! Ta tunnistas avalikult: „Minu rahvas on unustanud minu loendamatuil päevil.“ Miks pidi Jumal kuulutama kogu maailmale sellest hülgamisest? Kas armutuvide erimeelsused ei peaks jääma nende endi teada? Ei, sest Ta tahab, et me teaksime, kui palju see Talle haiget teeb! Ta kuulutab sellest kogu maailmale, sest meie käitumine murrab Ta südame!

Kujuta ette, et sa oled kihlatud noor naine ja lähed kogudusse oma tulevase abikaasaga. Sa hoiad kõvasti ta käest kinni ja kuulutad igaühele: „Me abiellume varsti! Ma armastan teda nii väga ja ta on lihtsalt imeline!“ Kuid niipea, kui kirikuuksest välja saate, jääd sa vait kui sukk ega lausu enam sõnagi! Mida su peigmees sellest arvama peaks? Mina küll ei tahaks endale sellist pruuti, kes avalikkuse ees kiidab minu voorusi ja ütleb, kui kallis ma ikka olen, kuid hiljem muutub külmaks kui jää ja väldib igasugust suhtlemist minuga. See pole tõeline armastus!

Mu armsad, kui teie ei võta igapäevaselt kvaliteetaega Jeesuse jaoks; kui te ei võta aega, et olla palves koos Temaga või uurida Tema Sõna, siis te ka ei armasta Teda ja see murrab Ta südame.

JÕU SALADUS

2011-11-08T03:00:00.000+04:00

Aga õige püsib oma teel,
ja kellel on puhtad käed,
kasvab tugevuses. (Iiob 17:9)

Inimesed on kaotamas ohjasid käest.
Pilkajaid on ümberringi,
provokatsioone igal sammul.
Tarkasid inimesi ei kusagil.
Pimeduses tehtavate asemete isaks
on korruptsioon.
Aeg on süütul hingel
olla hämmingus sellest
ja õhutada end üles
silmakirjalike vastu.
Et ta võiks ometi hüüda Jumala poole
ja õiglane võiks püsida oma teel;
et kõlvatute tuli saaks kustutatud
ja nende leek võiks hääbuda.
Sest õelate tee on libe
ja patus peitub süüdistav, näriv jõud.
Aga see, ja kellel on puhtad käed,
kasvab tugevuses.

TEENIDES ISSANDAT RÕÕMUGA

2011-11-07T03:00:00.000+04:00

Jumala igatsuseks on, et me oleks nii veendunud Tema hellas armastuses ja nii kindlad Tema töös meie sees, mis viib meid Tema parimani, et me kogeks pidevat rõõmu käies koos Temaga! Mooses hoiatas Iisraeli: „Et sa ei ole teeninud Issandat, oma Jumalat, rõõmuga ja heast südamest kõige külluse eest, siis sa pead teenima oma vaenlasi, keda Issand saadab su kallale, näljas, janus, alasti ja täielikus puuduses.“ (5Moosese 28:47-48).

Jumal ütleb meile täna: „Hõiska ja tunne rõõmu kõigest, mida ma juba olen su heaks teinud! Sest kui sa käid ringi virisedes ja vingudes ja nurisedes, saad sa kogema igavest vaimset nälga ja alastiolekut, olles parajaks saagiks oma vaenlastele!“ Jumal tahab, et me usaldaks Tema armastust nii väga, et muutuksime elavateks rõõmu ja hõiskamise eeskujudeks. Ta igatseb jutlustajate järele, kelle süda on täis rõõmu, mis on rajatud tõele. Sest Tema tõde ongi see, mis toob esile rõõmuallikad voolamas välja me südameist: „Teenige Issandat rõõmuga, tulge tema palge ette hõiskamisega!“ (Psalm 100:2). „Nõnda ta viis välja oma rahva rõõmutsemisega ja oma valitud hõiskamisega.“ (Psalm 105:43). „Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt!“ (Psalm 32:11). „Kuid õiged rõõmutsevad ja hõiskavad Jumala palge ees ning ilutsevad rõõmu pärast.“ (Psalm 68:3).

Sa võid nüüd küsida: „Aga kui kaua ma pean seda rõõmu alal hoidma teenides Issandat?“ Paljud usuvad, et rõõm kestab vaid seni, kuni kestavad värskendavad „mäetipu kogemused“ või kuni kõik läheb hästi. Kuid tegelikult peame me rõõmustama igal ajal! Sest see on just see, mida Piibel ütleb: „Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!“ (Psalmid 90:14). „Vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast. Sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks.“ (Jesaja 65:18).

Meie olemegi see „taevane Jeruusalemm“ - uuesti sündinud ja elades Talle täis rõõmu ja hõiskamist! Usalda oma Tavast isa; usu, mida Ta Sõna ütleb Ta kohta ja lase Tema rõõmul tulla esile oma elus.

JUMALA ARMULISED TEOD

2011-11-04T03:00:00.000+04:00

„…sest ma olen Iisraeli isa ja Efraim on mu esmasündinu.“ (Jeremija 31:9).

Efraimi rahvas, Iisraeli suurim hõim, oli Jumalale kõige südamelähedasem. Jumalal oli oma igavikuline plaan selle õnnistatud suguharu jaoks, aga nemad langesid pidevalt tagasi ja kurvastasid seeläbi Jumalat. See rahvas patustas rohkem kui kogu Iisrael kokku! Kuid kas Jumal hülgas nad seepärast? Otse vastupidi: Issand ütles, et nad peavad saama vabaks! Ja et nad saavad elama rasva sees, ehk siis Jumala suurimate õnnistuste keskel (vt. Jeremija 31:14).

Mida Jumal nägi Efraimis? Seda, et neil oli meeleparandust otsiv süda – häbi oma patu pärast ja valmidus pöörduda tagasi Issanda juurde. Ja vaatamata oma läbikukkumistele, köitis just see omadus neid Jumala südame külge! Kui tugev prohvetlik sõna tuli esile, nad reageerisid ja kui neid sõideldi, siis nad nutsid oma patu pärast.

Kõigi nende patustamiste tipus ütles Jumal: „Eks ole Efraim mulle kalliks pojaks ja lemmiklapseks? Sest iga kord, kui ma räägin tema vastu, mõtlen ma ikka temale; seetõttu on mu süda tema pärast rahutu: ma tahan tõesti halastada tema peale, ütleb Issand.“ (Jeremija 31:20). Ehk teisisõnu ütles Jumal: „Vaatamata Efraimi puudustele ja läbikukkumistele, näen ma neis meeleparandusmeelset vaimu ega kõrvalda seetõttu oma hoolivat armastust neist. Minu igavene plaan Efraimi suhtes jääb püsima nagu seda algselt plaanisin!“

Mu armsad, Jumalal on plaan ka teie elude jaoks! Ja Ta viib selle täide sõltumata sellest, millest olete läbi minemas või kui rasked ka poleks te katsumused. Jumal on panustanud kõvasti teie tulevikku!

Mul on üks prohvetlik sõna kellelegi, kes seda sõnumit praegu loeb: sa ei saa mõõta Jumala igavikulist plaani oma elu kohta selle põhjal, mida mõtled või tunned. Jumal tahab öelda sulle: „Hoia oma süda alandlik mu ees. Usalda minu Sõna selle kohta, milline on mu loomus – et ma olen õrn ja armastav Isa, kes on investeerinud sinusse palju ja kes ei lase sul minna. Sa oled minu armas laps ja ma päästan su!“

„Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.“ (Jeremija 29:11).

JUMAL TEAB, MIS ON PARIM ME JAOKS!

2011-11-03T03:00:00.000+04:00

On aegu, mil Jumal võtab meilt midagi ära ja aegu, kus me palume millegi pärast, mida tundume kangesti vajavat, kuid mida Jumal ometigi ei anna meile. Sellest hoolimata: „Issand tunneb õigete teed!“ (Psalmid 1:6) ja ühel päeval saab ilmsiks, et Jumala teod olid meie ja Tema Kuningriigi huvides!

Tõeline rahulolu elust lähtub Jumala täiuslikus tahtes olemisest; Tema töö tegemisest ning Tema valikutest lähtuvalt elamisest. Kuid enamus meist on veendunud, et ainult meie teame, mida vajame selleks, et olla tõeliselt õnnelikud ning rahul. Enamus juhtudel aga kõik see, mida meie peame parimaks, lihtsalt hävitaks meid! Mitte kordagi inimkonna ajaloos pole Jumal võtnud midagi oma lastelt ilma, et Ta poleks asemele toonud midagi palju ilusamat, paremat ja rahuldust pakkuvamat.

Jumala parim pole miski, mida peaks kartma. Sest Ta ainuüksi ei tea, mis on parim su jaoks, vaid Ta tahab ka anda sulle Oma parima! Kui me seda siiralt usuksime, oleks me elu täis tõelist rahu, hingamist ja rõõmu! Me ei kurvastaks enam asjade pärast, millel tuli lasta minna ja me teaks, et meid on vabaks lastud kõigist ahelaist! Ja me ütleks: „Issand, kui sa võtad selle praegu mu käest, siis järelikult on sul midagi palju paremat varuks mu jaoks! Mistõttu võta see – see kuulub sulle!“

Mu armsad, me peaksime leidma rahu oma armastava Isa embuses! Me peame jõudma sellisele usalduse tasemele, kus me ütleme: „Mul on armastav Isa, kes soovib mulle vaid parimat. Tema teab kõik!“ Kuidas Iiob lõpuks hingamisse jõudis? Ta veenis iseennast, et Jumal teab, mida teeb ja et kõik on Tema kontrolli all! Iiob ütles: „Kuid tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi - ma tulen sellest välja nagu kuld.“ (Iiob 23:10).

Paljud kristlased näevad Jumalat tegutsemas oma elus, kuid ometigi mõtlevad: „Aga mis siis, kui see kõik vastu taevast lendab? Mis siis, kui ma midagi valesti teen ja Jumal pahandab mu peale ning kaotab kannatuse? Kas sel juhul Ta tõotused enam ei kehti mu jaoks? Pean ma siis leppima vähemaga kui Tema parim?“ Ei, mitte iialgi! Kui su süda on õiges kohas ja sa pöördud ikka ja jälle tagasi Jumala poole, otsides Teda kogu oma südamest, ei muuda miski Tema plaane sinu elu suhtes!

KAHTE SORTI ARMASTUST

2011-11-02T03:00:00.000+04:00

Meie Isal on kahte sorti armastust: üldine armastus kõigi patuste vastu ja eriline armastus kõigi nende vastu, kes kuuluvad Tema perekonda. Jumala üldine armastus kogu inimkonna vastu võib osaks saada igaühele, kes tuleb Tema juurde meeleparanduses. Kuid Jumala südames leidub veel üht sorti armastust – erilist ja erakordset oma laste vastu!

Jumal on alati omanud üht valitud seltskonda, kellele Ta on lasknud osaks saada oma imelise armastuse. Iisrael oli kord Tema erilise armastuse objekt: „Sest sa oled Issandale, oma Jumalale, pühitsetud rahvas; Issand, su Jumal, on sind valinud olema temale omandrahvaks kõigist rahvaist, kes maa peal on. Mitte, et te olete suurim kõigist rahvaist, ei ole Issand teid eelistanud ja valinud, ei, te olete ju väikseim kõigist rahvaist, vaid sellepärast et Issand teid armastas…ja tõi teid vägeva käega välja…“ (5 Moosese 7:6-8).

Jumal ütles need sõnad Iisraeli kohta. Samas aga, kui sina oled võtnud Jeesuse vastu kui oma isikliku Päästja ja Issanda ning sind on lapsendatud Jumala perekonda ning Jumal on su armastav Isa, siis ka sina pead mõistma, kui ütlemata eriline sa oled Ta jaoks! Sa oled Jumala erakordse armastuse osanik ja siin on Tema sõnad sulle: „Teie aga olete "valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust", kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse - teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas, teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on.“ (1 Peetruse 2: 9-10).

Oli aeg, mil sa polnud Tema erilise armastuse sihtmärk, kuid nüüd oled! Sind on lepitatud Isaga ja Ta armastab sind üliväga! Just nüüd ja praegu!

ISA ARMASTUS

2011-11-01T03:00:00.000+04:00

Paljude inimeste jaoks on raske näha Jumalat Isana. Nad näevad Teda otsekui läbi varjutatud prillide, mis saavad oma varjundi mineviku haiget saamistest tänu jumalakartmatutele maistele isadele või kasuisadele. Tuhanded kristlased ei usu Jumala armastusse, kuna nende maised isad hülgasid, haavasid või kurvastasid neid kõige täiega. Seetõttu mu palve on, et see sõnum ei kõnetaks ainuüksi neid, aga ka kõiki teid, kes te pole veel avastanud meie Taevase Isa armastuse sügavust!

Paljud meist on tuttavad piiblisalmide ja õpetustega, mis puudutavad Jumala suurt armastust oma laste vastu. Samas aga vaid vähesed meist on õppinud saama osa sellest armastusest ning nautima sellega kaasnevaid hüvesid. Kuid pange tähele, kuidas Jumal kirjeldas end Moosesele: "Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu.“ (2 Moosese 34:6-7).

Keset katsumusi olles, unustame me ära, mida Jumal on öelnud oma loomuse kohta. Kui me aga vaid usuks Temasse keset neid samu aegu, oleks meil rahu ja kindlus südames. Sest Piibel on kaanest kaaneni täis Jumala häält, mis ilmutab meile, kui õrn ja armastav Ta tegelikult on.

Tema on valmis andestama igal ajal: „Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.“ (Psalmid 86:5).

Ta on pika meelega meie suhtes, täis armu ja õrnust. „Sinu halastus, Issand, on suur.“ (Psalmid 119:156). „Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt.“ (Psalmid 145:8).

Minnes Jumala ette palve ja ülistusega, ole valvas selles osas, millise kujutluspildi Jumalast sa Tema ligiollu kaasa viid! Sa pead olema täiesti veendunud, et Ta armastab sind ning uskuma, et Ta on kõik see, kes Ta ütleb end olevat!

PUHASTADES OMA KEELT

2011-10-31T03:00:00.000+04:00

Prohvet Jesaja toob meile näite sellest, kuidas puhastada oma keelepruuki.

1. Jesaja hoidis Jumala ligi ja palus nägemust Tema pühaduse kohta, öeldes: „…nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel“ (Jesaja 6:1)

Igaüks, kes tahab elada Jumalale meelepärast elu, peab hoidma pidevalt Tema ligi, kuni saab osa Jumala ilmutusest Tema pühaduse kohta. Kogu tervenemine ja kõik tõelised õnnistused ning võidud saavad alguse Tema trooni eest. Sest ainuüksi see on see paik, kus me näeme Jumalat Tema pühaduses!

2. Jumala püha ligiolu oli paik, kus Jesaja tuli patutunnetusele oma keelepruugi suhtes. ”Ja ma ütlesin: "Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat." (Jesaja 6:5).

Miks kostis Jesaja, et ta on „roojane mees huultelt“? Aga seetõttu, et ta oli näinud Au Kuningat! Jumala ligiolus viibides muutuvad me üleastumised eriti patusteks. Tema pühaduse valgus paljastab kõik, mis pole Tema sarnane!

3. Jesaja lubas Jumalal puudutada end ja puhastada end oma püha tulega. ”Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi, mille ta oli pihtidega altarilt võtnud. Ja ta puudutas mu suud ning ütles: "Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud." (Jesaja 6:6-7).

Jumala Sõna on elav süsi ja Püha Vaim selle tuli! Läbi selle sõnumi praegu saad sa puudutatud Püha Vaimu läbi ja Jumal tahab tabada su keelt oma tulega, et seda pühitseda. Ja Ta tahab seda teha, kui sa vaid laseks Ta Sõnal end tõe tunnetusele tuua. Ja Ta tõesti on ainukene, kes saab seda teha. Sinu osa on lihtsalt tunnistada nõnda nagu Jesaja seda tegi: „Häda mulle, ma olen roojane!“

Lase sel sõnal siis minna otse oma südamesse ja puhastada sind oma tulega. Tunnista: „Jah Issand, see olen mina! Ma ei lase sel sõnal lihtsalt minna endast mööda! Puhasta mu huuled ja mu keel. Puhasta mu suu ja mu süda!“

HOOLIMATUD SÕNAD

2011-10-28T03:00:00.000+04:00

„Aga ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud, sest su sõnadest mõistetakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind süüdi." (Matteuse 12:36-37). Me kipume arvama, et me sõnad langevad lihtsalt maha ja hääbuvad või kaovad kuhugi õhku, kadudes ei tea, kuhu. Kuid see pole nii! Meie sõnad elavad edasi ja ei sure mitte!

Sa võid öelda: „Aga ma rääkisin seda kuulujuttu vaid ühele oma sõbrale ja ta lubas, et ei räägi kellelegi. Et see kõik jääb vaid tema teada.“ Kuid see ei jää! Iga väiksemgi sõna, mis lähtub sinu ja minu huulilt, saab kirja pandud igavikku ja me kuuleme neid kõiki ükspäev kohtujärje ees.

Mäletan, kuidas langesin kord ise meeletu süütunde alla, kui olin jaganud üht üsna kõlvatut „külajuttu“ ühe oma sõbraga. See, mida talle rääkisin, vastas küll tõele, sest puudutas ühe pastoriga seotud moraalset olukorda. Ta nimi kerkis esile me vestluse käigus ja ma ütlesin oma sõbrale: „Ära usalda teda, kuna mul on andmeid ta kohta!“ Niipea, kui olin seda öelnud, kogesin end süüdi ja Püha Vaim sosistas mulle: „Lõpeta kohe praegu! Mitte keegi ei pea sellest teadma! Ära ütle enam sõnagi, sest sel pole mõtet nagunii. Mis sest, et see vastab tõele, sina ei pea seda enam korrutama!“

See, mida olin jõudnud öelda, oli juba iseenesest halb. Kuid seejärel pahvatasin välja veel ka üsna pikantsed detailid kogu loo kohta. Ma teadsin, et oleksin pidanud vait olema ja koheselt kogesin ka Püha Vaimu manitsust. Seetõttu helistasin hiljem oma sõbrale ja ütlesin: „Vabanda palun tagarääkimise pärast. See kõik läks üle piiri. Palun ole nii hea ja jäta see enda teada ning püüa isegi mitte mõelda sellele.“

Kas see mu patt on kaetud Jeesuse verega? On, sest ma andsin endale täiesti aru, et olen pattu teinud ja lasin Püha Vaimul näidata endale minusse jäänud käsumeelest lähtuvat uhkust. Ma lasin Tal muuta mind alandlikuks ning tervendada end! Mistõttu nüüd, kui ma hakkangi midagi kellegi kohta rääkima, kuuletun Pühale Vaimule niipea kui kuulen Teda selgelt ja konkreetselt ütlevat: „Lõpeta!“

SÜDAME KÜLLUSEST LÄHTUVAD SÕNAD

2011-10-27T03:00:00.000+04:00

Millal iganes ma lapsena midagi ulakat ütlesin, pesi ema mu suu seebiga puhtaks. Kuid mitte suu polnud see, mis vajas puhastust, vaid hoopis mu süda! Sest suu räägib ainult sellest, mida süda täis. Need on Jeesuse enda sõnad, kelle sõnul mõtlematud, kurjad ja sobimatud sõnad lähtuvad vaid mittepuhtast südamest.

Usklikena pole me võtnud Issanda sõnu keele talitsemise kohta tõsiselt. Tema jaoks on see aga südameasi! Sest minu hoolimatu sõnavara ei kahanda ainuüksi minu vaimulikkust, aga paneb mind ka silmitsi seisma tõsiasjaga, et mu süda pole puhas. Seetõttu, kui ma räägin kedagi taga, teen rumalaid nalju, tõmban kellelegi vee peale või tõstan oma häält ja karjun oma pereliikmete peale, peaksin ma küsima iseendalt: „Mis laadi musta ja räpast jama on mu sisse veel jäänud, mis paneb mind nõndaviisi rääkima?“ Ma pean katsuma oma südame läbi ja küsima: „Kust see kõik tuleb? Mu sees peab olema midagi, millega ma pole veel tegelenud, sest vastasel korral ma ei räägiks nii. Miks ma klatšin? Miks ma lasen hoolimatutel, haiget tegevatel sõnadel tulla üle oma huulte? Millised püünised hoiavad mu südant ikka veel ikkes?“

Jeesus rõhutab selle teema tõsidust, öeldes: „Kuidas te võiksitegi rääkida head, kui te olete kurjad? Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil. Hea inimene võtab heast varamust head ja kuri inimene võtab kurjast varamust kurja.“ (Matteuse 12:34-35). Jeesus ütleb siin: „Kui sa oled hoolimatu oma sõnade suhtes – norid, virised, hädaldad, räägid taga – siis on sul tõsised südameprobleemid! Su süda pole õige Jumala ees ja see probleem on väga sügav. Sinu sisse on jäänud mõned vaenlase varamud, nõnda, nagu maolgi on mürgikotid oma lõugade taga. Seetõttu, kui sinust lähtub surmavat mürki, on see tingitud sellest, et need mürgikotid pole tühjaks lastud!“

Millal iganes ma lasen millelgi ebapuhtal tulla üle oma huulte, pean ma peatuma ja ütlema Issandale: „Isand, tundub, et mu südames on endiselt mõni kadeduse või himu juur. Seetõttu kaevu palun sügavale mu südamesse ja juuri välja kõik kibestumise, uhkuse ja kõige muu juured, mis sealt leiad!“ Jumal tahab jõuda selle kurjani sinu südames; selle mürgikotini, mis varjul sinu sees! Ta tahab juurida selle välja ning tervendada sind täiesti!

TALTSUTA OMA KEELT

2011-10-26T03:00:00.000+04:00

„Aga ükski inimene ei suuda taltsutada keelt, seda kärsitut pahategijat, mis on tulvil surmavat mürki.“ (Jakoobuse 3:8).

Jakoobus räägib selles salmis uskliku keelest. Ta kutsub kogudust üles valvama oma keele üle, enne kui see neid hävitab! Sa võid küsida: kui tõsine see keele talitsemine siis on? Kas see „taltsutamatu keel“ võib tõesti olla nii patune?

Kontrollimatu keele kasutus muudab me usu täiesti väärtusetuks! Jumala silmis võib see muuta iga su vaimuliku tegevuse tühiseks: „Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline jumalateenistus on tühine.“ (Jakoobuse 1:26).

Jakoobuse viide siin sellele „kellelegi“ tähendab inimesi koguduses. Mitte narkomaane ega tänava rahvast, vaid Kristuse ihu liikmeid, kes väliselt nii kangesti pühad ja aulised. Nad on küll aktiivsed jumalariigitöös, kuid nende keele kasutus on ohjeldamatu ning täiesti kontrolli alt väljas! Jakoobus nullib ära kõik need, kes väliselt pühad, lahked, õrnad ja armastavad, kuid kes laksutavad keelt nii oma koguduse, töö või perekonna suhtes, levitades usinasti kuulujutte või olles varmad neid ise kusagilt kinni püüdmas. Nad virisevad ja vinguvad ning Jumal ütleb, et nende usk – kõik see vaimulikkuse väline paraad – on täiesti tühine ning mõttetu!

Mu armsad, mina ei taha seista üks päev Jumala kohtujärje ees ja saada teada, et kogu mu töö Issandale – kõik mu vaimulikud püüdlused – on olnud asjata! Ma ei taha kuulda Teda ütlemas: „David, sa tegid mu nimel võimsaid tegusid. Toitsid vaeseid ja riietasid alasti olijaid, ajasid välja kurje vaime ja rajasid rehabilitatsioonikeskusi narkomaanidele ning kodusid alkohoolikutele. Jah, sa kuulutasid isegi lugematul arvul tuhandetele inimestele ja võitsid paljusid minu Kuningriiki, kuid seda kõike ilma asjata! Sinu huulilt lähtus küll palju julgustavaid sõnu, kuid samas ka palju kibestumist, vaenulikkust ja kadedust! Sa võtsid mu hoiatusi keele talitsemise osas liiga kergelt!“

Sa võid nüüd spekuleerida ja mõelda: „No Jumal ei saa ometigi olla nii südametu, et nullib ära kogu mu vaimulikkuse ainuüksi mõne pahatahtliku sõna või ütlemise pärast!“ Ma räägin siin kristlastest, kes pole kunagi valitsenud oma suud ja on rääkinud Jumala rahva vastu nii, et silm ka ei pilgu! Kuid Jumala Sõna ütleb: „Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.“ (1 Korintlastele 13:1-3)

HISKIJA – MEES, KES VÕITIS SURMASUU!

2011-10-25T03:00:00.000+04:00

„Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas. Ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, tuli ta juurde ning ütles temale: "Nõnda ütleb Issand: Sea oma elumaja asjad korda, sest sa sured ega saa terveks! Siis Hiskija…palus Issandat.“ (Jesaja 38:1-2).

Hiskija oli kuningas, kes nautis võidurõõmu.
Pääsenud Jumala ime läbi
kuningas Sanheribi sõjaväe käest.
Ta oli rikas ja tuntud.
Kui aga haigus teda jalust niitis,
viies teda silmitsi surmaga,
hoiatas prohvet:
„Ole valmis surema,
sest sinu aeg on läbi.“
Kuid kuningas armastas elu,
mistõttu ta pööras oma näo seina poole
ja hüüdis ning palus Jumalat
uue võimaluse eest elule.
Jumal kuulis ja kinkis talle 15 aastat.
Kuidas aga peaks üks inimene elama,
kes on saanud võidu surma üle?
Nõnda nagu paljud teisedki,
kes on seisnud silmitsi surmaga.
Kas mitte elama igat päeva tänutundes,
pühendades end alandlikult
nii Jumala kui ininkonna heaks?
Kuid inimlik loomus ei arva nii.
Kuningas hakkas kummardama iseenda väärtust.
Ta uppus materialismi mülkasse,
uhkeldades oma varaga kõigi võõraste ees.
Prohveti teine sõnum puudutas
kohtumõistmist tema järeltulijate üle
nende uhkuse ja tänamatuse pärast.
Ja kui palju on tänapäevalgi inimesi,
kellele antud veel üks võimalus elada;
kuid seda vaid selleks,
et kulutada see vaid isekatele ambitsioonidele,
millel pole mingit väärtust.
Igavik paljastab kord kõik,
kelle jaoks oleks parem olnud surra
kui et põgeneda nüüd karistuse eest.

KUHU ME LÄHEME SÖÖMA?

2011-10-24T03:00:00.000+04:00

Miika 7.peatükk sisaldab endas kõige mõjuvõimsamaid sõnumeid, mida uue lepingu kohta eales kuulutatud on. Oma võrratus jutluses kõneleb Miika tolle aja Iisraeliga, aga samas ka tänapäeva kogudusega. Ta alustab oma jutlust südantlõhestava appihüüuga – millegagi, mis kostub veel tänapäevalgi vaimulikult nälginud usklike seas: „Häda mulle!....Ühtegi kobarat ei ole süüa.“ (Miika 7:1).

Miika kirjeldab nälja mõju Iisraelile – nälja, mis oli tingitud toidu ja Jumala Sõna puudumisest. Selles omakorda kajavad Aamose poolt varem prohveteeritud sõnad, mille kaudu Jumal ütles:
"Vaata, päevad tulevad," ütleb Issand Jumal, "mil ma saadan maale nälja: nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Issanda sõnade kuulmise järele. Siis nad…uitavad, otsides Issanda sõna, aga nad ei leia.“ (Aamos 8:11-12).

Iisraelis oli lõikusaeg ja viinapuu istandused oleksid pidanud olema lookas viljast, kuid viinapuude küljes polnud ühtegi kobarat. Miika nägi, kuidas rahvas läks viinapuuaedadesse vilja otsima ja korjama, kuid ei leidnud midagi. Läbi oma prohvetliku silma nägi Miika ka suuri rahvahulki viimseil päevil ühest kohast teise jooksmas, et ometigi kuulda tõelist Jumala sõna. Ta nägi vaimusilmas usklikke, kes tormasid ühest kogudusest teise, ühest ärkamisest teise ja ühe rahva seast teise rahva sekka – seda kõike vaid selleks, et kustutada oma janu ja nälga ning leida toidust oma hingele. Ja nende appihüüded kõlavad veel tänagi: „Häda mulle – ühtegi kobarat pole!“

Maal valitseb suur nälg. Ja vaatamata sellele, et suured massid jooksevad vaimuliku toiduse järele, on neid, kes tõeliselt Jumala Sõna järele igatsevad, vaid väike käputäis. (vt. Miika 7:14, 18). Ja see tõde kehtib tänapäeval sama palju kui muistses Iisraelis. Vaid vähesed tänapäeva kristlased janunevad tõeliselt puhta Jumala sõna järele. Selle asemel nuumab enamust neist end Soodoma õuntega, ahmides toidust väärastunud evangeeliumi kuulutusest.

PÜHA TÕE TORKAVAD NOOLED

2011-10-21T03:00:00.000+04:00

Ma usun, et Jumal peab meis saatma korda ühe töö enne, kui võime haarata kinni Tema lepingu tõotusest. Milles aga seisneb kõik see eelnev töö, millest kõik ülejäänud sõltub? Jeremija ütleb meile: „…ja ma annan neile südamesse minu kartuse, et nad ei lahkuks minust.“ (Jeremija 32:40). Jumala eelnev töö meie sees enne lepingu pärandit, on panna oma kartus me südameisse Püha Vaimu töö läbi.

Jeremija räägib siin Jumala uue lepingu juurde kuuluvast varustatusest, mitte vana lepingu omast. Samuti annab Jumal meile väga selgelt teada, kuidas see lepingu esmane töö käib. „Ja ma annan neile südamesse minu kartuse.“ Sellega ütleb Ta meile, et me ei saa jumalakartust kuidagimoodi ise üles õhutada, tehes seda kas käte peale panemise läbi või kõigest väest ise pingutades. Ei! Ainukene viis, kuidas see püha töö saab tehtud me sees, on läbi selle, kui Jumala Vaim seda ise teeb. Jumal ütleb meile selles piiblilõigus: „Ma saan tegema imelisi asju te sees. Ma saadan omaenda Püha Vaimu, et see elaks teie sees ja kingiks teile uue südame. Tema annab teile väe, et surmata kõik lihalikud teod ja Tema on see, kes juhib teid täielikku vabadusse patust. Lõppeks aga suunab Ta teid tahtma ja täitma minu head tahet.“

„Küll aga on üks töö, mida minu Vaim peab tegema su sees enne seda kõike. Ta paneb su sisse tõelise jumalakartuse patu suhtes. Ta juurutab sinusse eheda aukartuse minu pühaduse ees, et sa ei taanduks minu käskudest. Sest vastasel korral juhib patt sind alati rappa.“

Kõige lihtsamalt öeldes – Püha Vaim muudab meie vaatenurka patule. Ta teab, et seni, kuni me võtame oma pattu kergelt, ei saa me kunagi tõeliselt vabaks. Kuid, kuidas siis Püha Vaim seda teeb? Kasutades Jumala patutunnetusele toovat Sõna – püha tõe torkavaid nooli.

KUIVANUD LUUD VÕIVAD ELADA!

2011-10-20T03:00:00.000+04:00

Hesekieli 37 peatükk räägib meile Jumala igatsusest selle kohta, et me haaraksime kinni Tema uue lepingu tõotusest, õppides, kuidas tõeliselt elada selle lepingu õnnistuses.

Me kõik oleme kuulnud „kuivanud luudest“, millest Hesekiel räägib. Siinkohal on oluline mõista, et need samad elutult maas lebavad luud kuulusid lepingu alla. Seda seetõttu, et Issand oli öelnud neile: „Kuivanud luud, kuulge Issanda sõna!“ (Hesekiel 37:4). Nad olid kuulnud Jumala lepingu tõotust: „Ma panen oma Vaimu teie sisse ja te saate elama!“

Kuid vaatamata sellele, et uue lepingu tõotus oli kuulutatud nende luude üle, ei olnud nad hakanud nautima sellega kaasaskäivaid õnnistusi. Ka paljud tänapäeva kristlased teavad Jumala uut lepingut, kuid nad ei suuda seda uskuda, sest see tundub liiga hea, et olla tõsi. Nad ütlevad: „Ma tean küll, et Jumal on andnud mulle oma Püha Vaimu, et see elaks mu sees. Ma tean ka seda, et see on Püha Vaimu töö, mis paneb meil kuuletuma Kristusele. Ja ma nii väga igatseks kogeda seda õnnistust, kuid kuidas ma küll saaksin seda oma ellu?“

On midagi, mida me peame tegema. Hesekiel kirjutab, et Jumal käskis tal prohveteerida. Nõnda ütleb Issand Jumal: „Vaim, tule nelja tuule poolt ja puhu neisse tapetuisse, et nad saaksid elavaks!" (37:9). Ja siis Hesekiel ütleb, et ta kuulutas nõnda nagu Jumal oli teda käskinud: „…ja neisse tuli vaim ja nad said elavaks ning tõusid jalgadele - päratu suur vägi.“ (37:10).

Korraga seisis Hesekieli ees üks ilmatuma suu armee – täis elu ja hingamist! Püha Vaim oli täitnud kõik need surnud ihud eluga ja nüüd olid nad valmis lahinguks. Nad olid hetkega sisenenud täielikku uue lepingu õnnistusse ja nautimisse. Jumala Vaim oli saanud oma õige koha nende sees ja viis täide kõik muudatused, mida oli lubanud.

OLE VALMIS SUREMA

2011-10-19T03:00:00.000+04:00

Sõlmides uue lepingu, kohustas Jumal end omaenese vande kaudu varustama meid kõige toimiva väe ja jõuga, täitmaks igat lepingu nõuet ja punkti. Seega, kui Jumal ütleb: „Ma teen seda“, on meie asi usus vastata: „Las see sündida!“

Lubage ma näitan teile üht võrratut tõde uue lepingu kohta. Eelnevalt kehtis arusaam, et Jumal ei jõua kunagi piisavalt oma laste ligi ja Tema lapsed ei jõua sellisel määral Tema ligi, nagu Ta seda igatseks. Seetõttu liidab ja seob ja ühendab Ta meid enese külge ja ennast meie külge läbi uue siduva lepingu. Uus leping pole midagi muud, kui Tema pühendumise väljendus hoidmaks oma lapsi kukkumast, ning lohutamaks ja kinnitamaks meile, et patu vägi ja võim saavad murtud meis elava Püha Vaimu läbi. See tõde on ainukene lootus nende usklike jaoks, kes on kaotanud oma julguse võitluses vargsi sisse hiilinud patuga. Ainuüksi uue lepingu ilmsiks saamise läbi võime me õppida omama võitvat väge patu üle.

Surm on ainukene viis vanast lepingust uude. Lihalik usk peab surema – ei mingeid püüdlusi enam, et uskuda! Kui ma tahan omada usku – seda tõelist, mida Kristuski omas – on Tema see, kes peab seda mulle andma. Meil küll on juba üks usumõõt, kuid kui vastab tõele, et me ei suuda midagi iseenestes, tähendab see seda, et me vajame Tema usku. Seetõttu nimetabki Piibel seda „Kristuse usuks“.

Oled sa patuhaige? Igatsed sa tõesti kogu hingest elada püha elu, vaba kõigist harjumuslikest lihahimudest? Siis ole valmis surema. Ole valmis seisma silmitsi ristiga. Vana leping viib sind ei-kuhugi. Kui sa aga oled loobunud igasugusest lootusest saada patust jagu omaenese inimlikust jõust ja tahtest, oled sa valmis sisenema aulisesse ja reaalsesse vabadusse, mille uus leping endaga kaasa toob.

KASU KUULUB MEILE

2011-10-18T03:00:00.001+04:00

Jumal andis oma Poja, Tema Poeg andis oma elu ja kasu sellest kõigest kuulub meile!

Ühise kokkuleppe tulemusena sõlmisid Isa ja Poeg lepingu, mille kohaselt hoida alal Kristuse seeme. See sai sõlmitud ka selleks, et kindlustada meile vastupidamine kuni lõpuni.

„Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa, mu Jumal, mu päästekalju! Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa. Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima. Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad. Kui ta lapsed hülgavad mu Seaduse ega käi mu määruste järgi, kui nad teotavad mu korraldusi ega pea mu käske, siis ma küll nuhtlen nende üleastumisi vitsaga ja nende pahategusid hoopidega, kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust. Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt. Ma olen korra vandunud oma pühaduse juures; tõesti, ma ei valeta Taavetile. Tema sugu püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike minu ees.“ (Psalmid 89:27-37).

„Tuginedes lepingule tõotas Jumal oma Pojale järgmist: „Mina, Issand, olen õigusega sind kutsunud ja kinnitan su kätt; ma kaitsen sind ja panen sinu rahvale lepinguks, paganaile valguseks.“ (Jesaja 42:6). Jumal ütles sellega: „Minu käsi saab alati hoidma sinu kätt ja sa ei ole kunagi lahutatud minu väest. Ma luban, et hoian sind kõigi vaenlase kavalate käikude eest!“

See sama Isa tõotus on kättesaadav meilegi tänu Tema Pojale, kelle ristisurm on meid liitnud sama lepinguga. Jumal tõotas oma Pojale: „Kui sina lähed, siis ma hoian alal iga viimsegi kui su seemne nõnda, nagu ma olen hoidnud ja kaitsnud Sindki. Ma ei loobu oma ustavusest ei Sinu ega Su laste suhtes.“

TALTSUTA OMA KEELT

2011-10-18T03:00:00.000+04:00

„Aga ükski inimene ei suuda taltsutada keelt, seda kärsitut pahategijat, mis on tulvil surmavat mürki.“ (Jakoobuse 3:8).

KUTSUTUD OSADUSSE

2011-10-17T03:00:00.000+04:00

Apostel Paulus kirjutas: „Ustav on Jumal, kelle poolt te olete kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga.“ (1Korintlastele 1:9).

Vaid see üksainus salm juhib meid tõeni, mis võib kanda meid läbi ükskõik, millisest elutormist. Siin peitub üks lihtne tõde, mis võib hoida me südamed rahus isegi siis, kui kõik me ümber vappub. Siin on Jumala Sõna, mis võib hoida meid hirmu eest, mis vallutab kogu ülejäänud maailma ja see tõde peitub selles, et me õpime tundma Jumala ustavust läbi selle, kui püsime osaduses Jeesusega. „Kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga.“ (1Korintlastele 1:9).

Meid ei ole kutsutud usaldama omaenda tarkust. Meid ei ole kutsutud usaldama lihalikku loomust, inimesi või mida iganes muud, mis on sellest maailmast. Jeesus ütleb meile: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ (Matteuse 11:28).

Ainuüksi Kristus ise saab olla meie rahu, kindluse ja rahulolu allikas. Olen ise kogenud seda rahulolu, kui olen usu läbi näinud oma Issandat aus – armastamas mind ja kutsumas mind oma kallisse ligiollu, öeldes mulle, et Temast on mulle rohkem kui küll. Ma ei pea Teda kuidagi moodi paluma või anuma või Teda kartma. Mida enam ma kõigis asjus Jeesusele vaatan, seda enam ma tean, kui rahul Ta on, sest ilma usuta on võimatu olla Talle meelepärane.

Kahjuks aga on ka palju neid, kes küll armastavad Jeesust, kuid kes raskuste keskel sattuvad paanikasse ja muretsevad end halliks. Nad kulutavad oma aega püüdlustele leida väljapääs oma katsumustest või neis kuidagi ellu jääda. Nad ei pööra tähelepanu Tema kutsele „tulla ja olla“ koos Temaga. Ma ei räägi siinkohal tunni või paari veetmisest palves päevas. Ma räägin Temale keskendumisest läbi kogu päeva. „Lakkamata palvetamisest“ (1Tessalooniklastele 5:17). See on lihtne, vaikne vestlus – lihtsalt Temaga rääkimine ja Tema tundma õppimine, et kui siis rasked ajad tulevad, ei pea me keskendunult tormama oma palvekambrisse ja hüüdma appi kui võõrad.

Ta kuuleb kõiki appihüüde – olgu need valjud või vaiksed – ja vastab alati oma ustavuses.

KUIV MAA

2011-10-14T03:00:00.000+04:00

Jumala nõue on, et meie tee peale läbi Kõrkjamere jääks ka kuiva maad. Tema tahe oli, et „Iisraeli lapsed saaksid minna kuiva mööda läbi mere!“ (2Moosese 14:16). Hämmastaval kombel kasutab Jumal seda sama fraasi neljal korral, öeldes oma rahvale, et: „Te lähete üle, tehes seda läbi kuiva maa.“ Me näeme seda sama fraasi ka siis, kui iisraellased olid minemas Kaananimaale. Teel tõotatud maale ületasid nad Jordani läbi kuiva maa.

Lihtsamalt öelduna tähendab kuiv maa üht teed. Ja kui sa sellel käid, siis järelikult oled sa minemas kuhugi. See ei tähenda jalge alt pinnase kaotamist või tagasikäiku, vaid seda, et see kuiv maa on Jumala plaan, Tema töö sinu elus ja platvorm imede kordasaatmiseks. Sa oled liikumas ühe ilmutuse poole; uue võidu poole Kristuses ja millegi suurema poole.

Piibel kinnitab seda. Pange tähele, kus vaarao ja tema sõjavägi kaotasid lahingu: Jumala poolt antud kuival maal. See kuiv maa on just see paik, kus Saatan tuleb sind ründama. Ta tahab rünnata sind just siis, kui sa kõige nõrgem oled. Samas aga on see just see sama kuiv maa, kus Issand eemaldab Saatana vägedelt ja võimudelt nende „sõjavankrite rattad“. „Ja vesi tuli tagasi ning kattis sõjavankrid ja ratsanikud, kogu vaarao sõjaväe, kes oli tulnud neile merre järele; ei jäänud neist üle ühtainsatki.“ (2Moosese 14:28).

Jumal ütleb meile tegelikult järgmist: „Ma tahan õpetada sind liikuma usus – mitte selles, mida sa kuuled või näed, vaid just seal, kus sa oled kõige kuivema koha peal. Ma tahan, et sa oleksid kindel, et isegi kui sa ei kuule mu häält või ei näe, mis on ees ootamas – kui sa oledki seal oma kuivas paigas – et ma siis ometigi olen sind juhtimas kuhugi.“ Jumal on tõotanud muuta me põuased maad värsketeks allikateks. „Kui viletsad ja vaesed asjata otsivad vett ja nende keel kuivab janust, siis mina, Issand, kuulen neid…Ma panen jõed voolama viljatuil künkail ja allikad orgude põhjas; ma muudan järveks kõrbe ja veelätteiks põuase maa.“ (Jesaja 41:17-18).

Armas Jumala püha, oled sa selles kuivas paigas? Jumal ütleb sulle: „Üsna peagi näed sa lõikust! Seal, kus kunagi oli kuiv maa, saab peagi puhkema elu su jalge ees. Ja mina olen selle loonud! Püsi paigal ja vaata, mida mina su heaks seal kuival maal teen.“

JUMAL EI LOOBU KUNAGI

2011-10-13T03:00:00.000+04:00

"Missugune inimene teie seast, kui tal on sada lammast ja ta ühe neist kaotab, ei jäta neid üheksatkümmend üheksat kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab?“ (Luuka 15:4).

Jeesus räägib siin lambast, kes oli oma aedikus. Ilmselgelt kirjeldab see Kristuse karja liiget – kedagi, kes on hästi toidetud ja juhitud armastava karjase poolt. Ometigi on see lammas kaduma läinud ja karjane on läinud teda otsima. Pange tähele, mida Jeesus ütleb selle karjase kohta: „Ta läheb selle ühe kadunud järele, kuni ta leiab ta.“ Jumal ei loobu kunagi kellestki, kes Talle kuulub ja kes on omadega metsa läinud. Selle asemel läheb Ta hoopis seda lammast otsima, kutsudes ta tagasi oma embusesse ning tuues tagasi oma karja juurde. Ehk lühidalt öeldes: sa võid langeda oma patus kasvõi põrgu servani, kuid ometigi tuleb Ta sulle järele. Taavet tunnistas: „Kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal!“ (Psalmid 139:8).

Me kõik oleme kuulnud väljendit: „Põrgu on lahti!“ Just selline on elu nende jaoks, kes põgenevad Jumala eest. Nende „ase surmavallas“ tähendab kohutavat olukorda. See tähendab olla nii patust haaratud ja minna Jumalast nii kaugele, et sa langed lõpuks elutusse uima. Ja seda uima saadab pidev näriv hirm, mis sosistab: „Sa vajud üha sügavamale ja sügavamale põrgusse ja sa ei pruugi enam kunagi jõuda tagasi Jumala juurde.“ Kuid Kristuse sõnum meile on järgmine: „Sa võid olla teinud oma aseme surmavalda, kuid minu jaoks pole sa iialgi nii sügavas patus, et ma ei suudaks sinuni jõuda ja sind avali süli enese juurde tagasi tuua.“

Kui karjane leiab oma kadunud, vigastada saanud lamba, kannab Ta selle haavata saanud olendi oma kotta. Seejärel kutsub aga kõik oma sõbrad ja naabrid kokku ning kuulutab: "Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma kadunud lamba!" (Luuka 15:6). „Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.“ (Luuka 15:7).

MÕTTEID USUST JA ARMASTUSEST

2011-10-12T03:00:00.000+04:00

Luba mul jagada mõned väga tervendavad mõtted usust ja armastusest. Mina usun, et Jumal teeb imesid usupalvete peale. Ja ma usun igasse tõotusesse, mis kirjas Jumala Sõnas. Kuid läbi rohkete kannatuste ja pisarate olen ma avastanud midagi imelist Jumala tegevusviiside kohta. See, mida järgmiseks loed, peaks aitama sul uuendada oma kindlust Issandas ja vabastama sind püüdest usust oma mõistusega aru saada.

Siin on minu järeldused:

Kui sa ei suuda pakkuda Jumalale täiuslikku usku, paku Talle täiuslikku armastust! „Täiuslik armastus ajab hirmu välja.“ Täiuslik armastus kätkeb Jumala rahu, mis on Tal varuks iga oma lapse jaoks. Ta tahab, et me hingaksime Tema armastuses, uskudes, et Ta tuleb alati meile appi kui isa, kes jookseb oma haiget saanud lapse juurde. Ja Ta teeb seda sõltumata meie nõdrast usust.

Lõpeta oma usu mõõtmine või hindamine. Ja lõpeta ka püüe mõista usku mõistusega. Piiblis on öeldud: „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.“ (1 Korintlastele 13:13). Kui sa tahad üldse milleski spetsialiseeruda, siis spetsialiseeru armastuses, sest ka usk töötab armastuse kaudu.

Kui Jumal ei vasta mõningatele meie palvetele, siis võime olla kindlad, et Tal on mõni väga mõjuv igavikuline põhjus, miks Ta seda ei tee.

See kõik taandub ühele asjale: Jumalal on kogu vägi ja Ta võib teha mida iganes. Tema jaoks pole miski võimatu. Ka on Ta tõotanud vastata igale palvele, mis palutud Jeesuse nimel, mistõttu me peame paluma täie usukindlusega, oodates ka vastust. Kuid kui Jumal peaks viivitama vastusega või valima hoopis mõne teise tee me jaoks, on Tal selleks ka kindlasti väga mõjuv põhjus. Seetõttu peame me uskuma, et mis iganes me eludes ka ei toimuks, Jumal töötab selle üks päev meie kasuks (Roomlastele 8:28). Meie Taevane Isa teab täpselt, kuhu me oleme teel ja mida me vajame ja Ta annab meile parima õigel, Püha Vaimust juhitud ajal (Matteuse 7:11).

Jumal ei lase su katsumustel sinu üle võimust võtta. Sa võid küll oma arust jõuda teatud murdepunktini, kuid samas jääd sa siiski ellu ja elad edasi, rääkides kõigile Tema ustavusest. Kuid seda kõike muidugi siis, kui sa ei paaduta oma südant, vaid langed Tema käte vahele ja usud Tema igavesse armastusse.

KATASTROOF

2011-10-11T03:00:00.000+04:00

Üks teadlane ütles ühe katastroofi kohta: „Kogu maailm värises.“ Teine nimetas seda „kõige kohutavamaks looduslikuks hävinguks kogu maailma ajaloos.“ Nad kirjeldasid veealust maavärinat, mis mõned aastad tagasi kogu Aasia rannikut tabas ja mille käigus kümned tuhanded inimesed hukkusid. Samas näeme me jätkuvalt katastroofide toimumist endi ümber.

Kui taolised kohutavad sündmused juhtuvad, lähen ma Isa ette vaid ühe küsimusega: „Issand, mida see kõik tähendab? Oli see vaid lihtsalt seletamatu loodusõnnetus või on selle juhtumise taga mõni põhjus, mida su lapsed teadma peaksid?“

Me leiname kirjeldamatu valu ja meeleheite pärast, mida suured rahvahulgad kogevad. Me palume kogu südamest kõigi pärast, kes saanud kannatada. Meie endi teenistus on saatnud tuhandeid dollareid läbi erinevate kristlike abiorganisatsioonide, et ehitada üles kogudusi ja kodusid hävinud piirkondades. Piibel ütleb meile, et meie Taevasele Isale lähevad korda iga haiget saanud hinge tunded ja et Püha Vaim trööstib kõiki usklikke kõigi kannatada saanud rahvaste seas.

Ameeriklased on kaastundlik ja helde rahvas ja ma olen tänulik Jumalale kõigi inimeste eest, kes palvetavad, annetavad ja lähevad appi neile, kes abi vajavad. Kuid samas miski mu südames ei anna rahu. Kõigi nende hävingute tõeline ulatus ei tundu meile kohale jõudvat ja me oleme kuidagi tuimad kõige toimuva suhtes.

Ma tänan Jumalat kõigi heade õnnistuste eest erinevais maailma paigus, kaasaarvatud Ameerikas. Kuid kui vallapääsenud loodusjõud ei suru meid põlvedele – kui me ei koge aukartust kohutavate looduskatastroofide ees - , siis mis valemiga vaigistada Jumala pilkajad? Oleme me tõesti juba täiesti immuunsed šokile?

Mõelge kõige järgneva peale:

Jumala nime kõrvale heitmine ühiskonnast poliitilise korrektsuse nimel
Kogu maailm pöördumas ilmalikkuse ja materialismi poole
Kogudus muutumas rohkem maailma nägu kui maailm seda ise ongi
Vägivalla ja ükskõiksuse kasv
Piibli kui Jumala Sõna mitteaktsepteerimine
Ajad, mil “kõike, mida raputada annab”, ka raputatakse
Tähelepanelikud inimesed tajumas, et “keegi nokitseb looduse kallal ja asjad, mida keegi seletada ei oska, lihtsalt sünnivad“
Ühiskond jätkamas oma kiirustamist ilma ühegi “pausita Jumalale”; ilma ühegi püüdluseta mitte pilgata Jumalat.

Nende asjade juhtumine viitab ajale, kus me oleme jõudnud väga lähedale vaimsele kangestumisele või juba ületanud selle piiri, mida ükskõik kui suur kogus jumalikku armu ei suuda enam elustada.

Jumal on halastaja ja armuline, olles valmis andestama. Peegeldugu siis Jeesuse armastus ja kaastunne läbi Tema jüngrite ajal, mil Issanda päev on ligi.

KEEGI MÕISTAB

2011-10-10T03:00:00.000+04:00

„Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind.“ (Psalmid 139:1).

Mitte keegi peale Jumala ei mõista mind.
Tema mõistab mu kõige salajasemaid mõtteid.
Sõna ei ole veel mu keelel,
kui Jumal juba teab sellest.
Ta on mind ümbritsenud
ja Tema käsi puhkab mu peal.
See teadmine on liiga kõrge,
et saaksin sellest jagu.
On aegu, mil pimedus piirab mind,
kuid Tema uurib mu südant
ja teab seda kõike.
Ta teab kõiki mu kurje mõtteid;
ainuüksi Tema tarkus
suudab mõista mind.
Päeval, mil’ Teda appi hüüan
Ta vastab mulle
ja kosutab oma jõuga mu hinge.
Pimedus ja valgus on võrdsed Ta ees.
Ta mõistab mu pimedust
ja annab mulle oma valguse.
Ta saab minust aru.

JUMAL KIRJELDAB OMA ARMASTUST OMA LASTE VASTU

2011-10-07T03:00:00.000+04:00

Jumal kirjeldab end järgmiselt: „Mina õpetasin Efraimi (Iisraeli) käima, võtsin nad oma kätele, aga nad ei mõistnud, et ma tahtsin neid terveks teha.“ (Hoosea 11:3)

Originaalversioonis kõlab see salm järgmiselt: „Ma tulin nende juurde keset nende meeleheidet ja hoidsin neid hellalt keset raskeid ja karme paiku. Ma hoidsin neid oma kätel kui põetaja!“ Kuid Hoosea 11:7 ütleb: „Minu rahval on kalduvus minust ära pöörduda…“ See sõna kalduvus viitab pingete ja kahtluste all kõikumisele. Iisrael polnud kindel Jumala armastuses ja hoolitsuses iseenda suhtes, mistõttu Jumal ütles Hooseale: „Mu rahvas kahtleb minu armastuses nende vastu. Nad tegelikult ei tunnegi mind ja on ebakindlad minu armastuses!“

Ja see vastas tõele! Iisrael ei uskunud, et Jumal võiks endiselt armastada neid. Nad olid abielurikkujad, tagasilangejad ja kahtlejad, mistõttu eeldatavasti mõtlesid nad: „Oleme tõmmanud Jumala pahameele eneste peale. Oleme teadlikult pattu teinud, mistõttu Ta kindlasti mõistab me üle kohut!“ Kuid Jumal ütles: „Kuidas ma annaksin sinu ära, Efraim…? Mu süda muutub mu sees, ühtlasi ärkab mu halastus.“ (Hoosea 11:8).

Pane tähele Tema kinnitavaid ja tervendavaid sõnu iseenda kohta: „Sest mina ei riidle mitte igavesti ega ole jäädavalt vihane, muidu nõrkeksid mu palge ees nende vaim ja hinged, keda ma ise olen teinud.“ (Jesaja 57:16). Issand ütles: „Kui kõik, mida sa minus näed, on viha, ei peaks su vaim vastu, sest see oleks liiga palju kanda su jaoks!“

„Tema ahnuse süü pärast ma vihastasin, lõin teda, peitsin enese ja olin vihane, ent tema käis taganejana omaenese südame teed. Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda; ja ma tasun temale troostiga ning pakun ta leinajaile huultevilja.“ (Jesaja 57:17-18). Kas see kõlab sedamoodi, nagu Jumal annaks alla oma laste suhtes, kui need on eksinud?

Oled sa ehk minemas läbi sügavate vete praegu? Siinkohal ei pea ma tingimata silmas kiusatusi või katsumusi. Pigem räägin olukordadest, mis on su teele ootamatult sattunud ja sa ei suuda mõista, miks? Tuuled ja tormid käivad sust’ üle ja olukorrad on raskemad kui sa kanda suudad. Nad tulevad sinuga kaasa nii su koju, kogudusse, tööpaika kui kuhu iganes mujale. Kuid Jumal tahab sind kanda läbi! Ta tahab taastada sinu vaimse tervise! Kui sa vaid suudaksid hetkel uskuda, et Ta armastab sind vaatamata sinu põikpäisusele ja et Ta soovib näidata end sulle kui Jumalikku hoidjat, on sellest juba rohkem kui küll!

TÄIDETUD LOOTUSE, RÕÕMU JA RAHUGA!

2011-10-06T03:00:00.000+04:00

Kui sa tahad kogeda Jumala rahu oma elus, pead sa loobuma teatud asjade tegemisest:

Sa pead lõpetama peamurdmise selle üle, kuidas küll Jumal kõik asjad välja töötab.
Sa pead lõpetama muretsemise ja närvitsemise: „Ärge muretsege ühtigi…“ (Fil.4:6).
Sa pead lõpetama Jumalale omapoolsete arvamuste avaldamise selle kohta, mis sinu meelest on sinu jaoks parim.
Ja mis kõige olulisem: sa pead lõpetama arvamise, nagu sa oleksid üks suur hädapätakas ja et sa pole meelepärane Jumalale!

Saatana üks suurimaid lõkse röövimaks kristlaste rahu, on veenda neid selles nagu nad peaks omast jõust pingutama selle nimel, et olla meelepärased Jumalale. Mind ründab ta sellega pidevalt!

Vahel, kui vajan üht vaikset paika, kus paluda, hüppan autosse ja sõidan mõnda kõrvalisse paika. Võin kiita Jumalat ja nautida Tema ligiolu, silmitsedes samas rohelisi põlde või metsi. Kuid siis sähvatab mulle pähe mõte, et ma ei teegi midagi kasulikku Issanda heaks!

Mu palved kõlavad millegi sellise sarnaselt: „Issand, ma ei tee just eriti palju su Kuningriigi heaks. Kõik, mida ma teen, on see, et ma palvetan, saan sõnumeid jutluste tarvis ja käin kirikus ning jutlustan. Kogu maailm on teel põrgusse ja mina ei liiguta lillegi su heaks!“

Oled sa kunagi kogenud taolisi mõtteid? Sa teed kõik, mis võimalik, et olla meelepärane Jumalale ja ometigi ei tunne sa end pühana. Mina tunnen end vaevu pühana ja see kehtib isegi mu parimatel aegadel – isegi siis, kui jutlustan täieliku Püha Vaimu võidmise all! Sa võid nüüd öelda: „Sina, vend David? Sa tunned aegajalt, et su töö Issanda silmis on tühine?“ Just nii! Saatan lihtsalt sõidab sisse ja paneb meid kõiki tundma end väärtusetute ja tühistena. Ja neile kohutavatele tunnetele järgi andes kaotamegi oma rahu!

Pane tähele Pauluse palvet meie eest: „Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes!“ (Roomlastele 15:13).

Uskuge Tema headusesse. Uskuge Tema armastusse ja halastusse. Ärge süüdistage Teda selles, otsekui Ta oleks pahane ja vihane te peale või et ei räägi teiega. Las Tema rahu valitseda te südameis ja üle kogu te elu!

TEMA RAHU

2011-10-05T03:00:00.000+04:00

„Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.“ (Filiplastele 4:6-7).

Seda salmi hiljaaegu üle lugedes, rabas mind miski, mida ma kunagi varem näinud polnud. Paulus juhendab meid lõpetama oma muretsemine, minema Jumala ette oma palvete ja anumisega ning tänama Teda vastuste eest. Kuid ta ei maini sõnagi nende vastuste saamise kohta! Paulus ei räägi sõnakestki juhtnööride, - pääste, - imede või tervenemise saamisest. Selle asemel ütleb ta hoopis, et me saame Jumala rahu!

Jumal vastab kõigile meie palvetele ja anumistele oma rahuga: „teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks…Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.“ (Filiplastele 4:6-7). Ehk teisisõnu: Jumala esimene vastus igale meie palvele ja südamehüüule on Tema rahu! See on üks asi, mis on omane kõigile palvetajatele: ükskõik, kui halvas seisus nad ka oma palvekambrisse ei siseneks – nad väljuvad sealt ikka täis Jumala rahu! Jumal on piiranud end omaenda valitsuskorraga, mida teatakse ka kui Jumala ettenägelikkust või hoolt. Ta toimetab siin ja seal, valmistades inimeste südameid ja juhtides sündmuste käiku, kuid – seni, kuni asjad alles toimivad selle nimel, et tuua sulle palvevastust, ütleb Tema: „Ma ei anna sulle seda, mida sina vajalikuks pead, vaid seda, mida mina vajalikuks pean – rahu su südamesse ja hinge!“

Paljud meist maadlevad Jumalaga palves. Me anume Teda pisarsilmi nuttes, taome taevauksele ja kuulutame igat tõotust. Kuid kui päevad, nädalad ja kuud mööduvad, hakkame me mõtlema: „Miks sa küll ei vasta, Issand? Mis küll mu palveid takistab? Mida ma küll teinud olen, mis sind kurvastab või solvab?“

Kuid fakt on see, et Jumal on juba öelnud meile: „Siin on mu rahu, mis ületab kogu mõistuse! Võtke see ja laske sel valitseda oma südameis seni, kuni mina teie heaks asju korraldan!“ Me peame püsima Jumala rahus seni, kuni Tema tõotus on Püha Vaimu läbi täitunud! Seetõttu – hoidke kinni Tema rahust ja laske sel valitseda oma südameis!

LASKE JUMALA RAHUL VALITSEDA

2011-10-04T03:00:00.000+04:00

„Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud!“ (Koloslastele 3:15).

See üks salm sisaldab võrratut korraldust: Jumal kutsub tervet Kristuse ihu üles laskma Tema rahul valitseda oma südamete, meelte ja ihude üle! Jumala rahu peaks olema kui vahemees me eludes, valitsedes kõige üle. Ja kui selle üleskutse jaoks peaks üldse olema mingi õige aeg, siis on see aeg just praegu – keset tänapäeva segadust ja möllu!

Miks käskis Jumal algkogudusel lasta valitseda oma rahul nende elude üle? Aga seetõttu, et Ta teadis, mis ajad on tulemas ja Ta tahtis neid ette valmistada! Ainuüksi mõne aasta pärast peale seda pidi meeletu mäsu tabama neid. Neid ootasid ees piinamised ja tagakius; rasked ajad, kodude kaotused, kogu maise vara konfiskeerimine ja isegi rünnakud õelate inimeste poolt, kes kristlasi tappes arvasid, et teevad Jumalale teene. Jumal hoiatas oma rahvast, valmistades neid ette: „Te peate olema juurdunud minu rahusse, kuna ainuüksi see kannab teid läbi meeletutest muudatustest, mis ees ootamas!“

„Mida te olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke, ning rahu Jumal on siis teiega.“ (Filiplastele 4:9).

Hetkel on paljudes kogudustes valitsemas võlts rahu – rahu, mis eelolevatel rasketel aegadel kaob. See on põikpäiste, patust pimestatud kristlaste rahu! Mooses nimetas taolisi usklikke „enese pool õnnistatuteks“ ehk teisisõnu enese petjateks. Ta hoiatas Iisraeli, et needus tabab kõiki õelaid sõnakuulmatuid Jumala lapsi, kes elavad abielurikkumistes ja teenivad ebajumalaid. Ta ütles, et nad varjavad oma patuseid teid võlts rahuga: „…ühtegi, kes kuuldes selle sajatuse sõnu, õnnistab südames iseennast, öeldes: "Minu käsi käib hästi, isegi kui ma elan südamekanguses!" - et juuasaanut ei hävitataks koos janusega.“ (5 Moosese 29:18). Mooses kirjeldab siin Jumala last, kes otsustab rahuldada oma kurje ihasid! Ta leiab endale mõnusa õpetuse, mis ütleb, et sõltumata patustamise jätkamisest on see igati vastuvõetav, ta on endiselt päästetud ja taevakarjas kirjas. Ta ütleb iseendale: „Teen nii nagu heaks arvan, kaotamata rahu oma südamest!“

Mis iganes ka ei juhtuks Ameerika või ükskõik, millise teise maailma rahvaga – ükski põrguvägi ei saa teilt röövida Jumala rahu, mis on teie hinge istutatud läbi Jeesuse Kristuse! Jumal hoiab oma rahu oma rahva üle.

„Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu…“

RAVI USKMATUSE VASTU

2011-10-03T03:00:00.000+04:00

Lappasin läbi erinevaid materjale ja leidsin terve nimekirja moodustest, kuidas „ravida“ uksmatust, kuid ükski neist asjust ei puudutanud mind. Seetõttu palusin Jumalalt midagi lihtsamat ja Ta andis mulle kaks mõtet, kuidas saada lahti uskmatusest oma südames:

1. Haara kinni igast oma hirmust, murest ja koormast ning vii need kõik Jeesuse ette, jättes need Tema kanda! „Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!“ (1 Peetruse 5:7).

Mu armsad, see on Jumala isiklik kutse teile. Tema palve on: „Anna see kõik mulle! Ära kanna seda enam tundigi rohkem. Ma hoolin kõigest, mis sinuga toimub ja olen samas piisavalt suur, et kanda hoolt selle eest!“

Hiljaaegu tagasi helistas üks inimene, kes oli väga raskes seisus ja palus julgustuse sõna. Kuid ma olin sel päeval niigi ülekoormatud ja tundsid, et ei suuda kanda veelt üht koormat, mistõttu ütlesin talle: „Anna andeks, aga sa pead helistama mõni teinekord. Mul on hetkel liiga palju tööd.“ Tänu Jumalale, et Tema ei ole kunagi liigselt koormatud! Tal pole kunagi liiga palju tööd! Ta õlad on piisavalt tugevad, et kanda kõigi oma laste koormaid! Seetõttu Ta julgustabki meid takka, öeldes: „Andke see kõik mulle!“

„Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!“ (Psalmid 55:23). Käi oma nimekiri kohe praegu läbi, öeldes: „Jumal, ma annan Sulle selle, selle ja selle. Ma annan sulle selle koorma, selle mure, selle suhte ja selle probleemi.“ Ja seda tehes ole täiesti kindel, et Ta hoolib sellest kõigest!

2. Astu täies usus välja kirjapandud Jumala Sõnale. Võta vastu Jumala väljakutse elada Tema Sõna kohaselt!

“Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust." (Matteuse 4:4). Sa pead olema võimeline ütlema: „Ma kas elan või suren tuginedes Jumala Sõnale enda suhtes!“

Luba mul küsida: kuidas on võimalik, et me usaldame Tema Sõna oma igavese pääste osas, kuid mitte oma igapäeva vajaduste ja murede osas? Me võime uskuda Teda ka kõige raskemategi asjade osas! Miks on meil näiteks raske uskuda Tema abisse, juhtimisse ja väesse patu üle? “Temale, kes suudab teid hoida komistamast ja panna laitmatuna oma kirkuse palge ette hõiskama.” (Juuda 24). Jumal on seda kõike tõotanud sulle, mistõttu lase Temal kanda kõiki koormaid ja hoida sind! Mine Jumala ette ja pane Ta Sõna proovile. Ütle Talle, et sa paned oma elu kaalule selle pärast! Näita Talle, et sa usud ja usaldad iga Tema sõna ja saa õnnistatud!

USKMATUS BLOKEERIB JUMALA LÄHEDUSE!

2011-09-30T03:00:00.000+04:00

„Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ (Heebrealastele 11:6).

Sa võid paluda nii, et maa on must, kuid sellest pole vähimatki kasu, kui sa ei lisa oma palvetele usku! Sa võid paastuda kolm päeva või kolm nädalat, kuid ilma usuta pole see Jumalale meelepärane. Kõik su tundideviisi kestvad palved, kõik su anumised, kõik su „Issanda ette minemised“ ei too sulle mingit kasu, kui need pole ankurdatud usus! „Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.“ (Jakoobuse 1:6-7).

Kui sa veedad 2 tundi Jumala palge ees, aga samas ei usu, et Ta võiks vastata sulle, häbistad sa Jumalat kõik need 2 tundi! Sa võid ju tunda end raskelt hästi ja pühana, kuid tegelikkuses raiskad sa lihtsalt aega, kinkides Jumalale vaid 2 tunni jagu uskmatust ja kahtlusi. Ma tean kristlasi, kes endi sõnul paluvad iga päev, sageli lausa nuttes Issanda ees, kuid ometi midagi ei juhtu. Nende süda on ikka raske ja heitunud. Nende elud on kui üks pidev keeristorm ja seda kõike vaid tänu sellele, et nad on häbistanud Jumalat tulles Tema ligiollu kahtlustega selles osas, kas Ta ikka teeb, mida on tõotanud?!

„Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!“ (Markuse 11:24).

“Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate." (Matteuse 21:22).

Paljud Jumala lapsed elavad kui vaimsed kehvikud, kuna nende elus on toimunud midagi, mis on neid pannud kahtlema Jumala armastuses. Nad ütlevad: „Kuidas ma küll saan usaldada Jumalat, kui mul ei mahu pähe, kuidas Ta lasi üldse millelgi sarnasel juhtuda?“ Inimlikult puudub vastus nende segadusele. Kuid Jumal teab alguses ka juba lõppu ja alles siis, kui oleme üks päev taevas, saame me mõistma, miks osad neist tuultest ja tormidest meid siia-sinna väntsutasid ja miks Jumal sel kõigel sündida lasi.

Jesaja andis meile vastuse ja ma usun, et see on ka kõik, mida hetkel teadma peame: “Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte. Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse, su müürid on alati mu silme ees.” (Jesaja 49:15-16).

Jumal on kinkinud meile oma Sõna: „Sa oled mu laps. Sinu nimi on märgitud mu peopesadesse, mistõttu usalda mind!“

USKMATUS TEEB JUMALAST VALETAJA!

2011-09-29T03:00:00.000+04:00

“Kes ei usu Jumalat, see on teinud tema valelikuks, sest ta pole uskunud tunnistust, mille Jumal on andnud oma Poja kohta.” (1 Johannese 5:10).

Mõtle kõigi nende kõrbes kordasaadetud pattude peale, mida Iisraeli kohta on räägitud: nurisemine, kaeblemine, ebajumalate kummardamine, tänamatus, mässumeelsus, liigne tundelisus. Ometigi ei toonud ükski neist kaasa Jumala viha. Hoopis nende uskmatus oli see, mis Jumalat vihastas! “Ja Issand ütles Moosesele: "Kui kaua see rahvas põlgab mind ja kui kaua nad ei usu mind hoolimata kõigist tunnustähtedest, mis ma nende keskel olen teinud?” (4 Moosese 14:11). Jumal ütles Moosesele: „See rahvas muudab valeks kõik, mida ma nende heaks teinud olen! Ma olen saatnud korda ime ime järel ja päästnud neid ikka ja jälle. Millal ometigi nad küll hakkavad usaldama mind ja hingama minus?“

Peatu hetkeks ja mõtle kõigi nende asjade peale, mida Jumal on sinu heaks teinud: Ta on hoidnud sind; vastanud sinu sellele ja tollele palvele; olnud koos sinuga selles ja tolles kriisis. Ta on kandnud sind läbi raskuste, toitnud sind taevamannaga ja teinud su heaks asju, mis pole midagi vähemat kui imed ise.

Iisraellased unustasid Jumala Sõna 38-aastaks ja lasid Ta imedel tuhmuda oma mälus. Ja kuna nad ikka ja jälle langesid tagasi virisemise ja nurisemise lõksu, ütles Jumal lõpuks: „Ma löön neid katkuga ja hävitan nad“ (vt.4 Moosese 14:12). Ta ütles Moosesele: „Ma loobun oma rahvast, kuna neil pole kavaski hakata usaldama mind!“

Kui Iisrael oli jõudnud võidukana teisele poole Jordanit, andis Mooses pühaliku tõotuse: „Vaata, Issand, su Jumal, annab maa sulle ette: mine võta see enesele…Ärge heituge ja ärge kartke neid! Issand, teie Jumal, kes käib teie ees, sõdib teie eest…Aga sellest hoolimata ei ole te uskunud Issandasse, oma Jumalasse…Kui Issand kuulis teie valju kõnet, siis ta vihastus ja vandus, öeldes: "Tõesti, ükski neist meestest sellest pahast sugupõlvest ei saa näha seda head maad, mille ma vandega olen tõotanud anda teie vanemaile.“ (5 Moosese 1:21, 29-30,32, 34-35).

Jumala jaoks on Tema Sõna sama kõrge kui Ta nimi. Ta on mõelnud iga sõna, mille Ta on öelnud ja kõike seda, mida Ta omal ajal ütles Iiraelile, on Ta öelnud ka meile. Seetõttu luba mul küsida: kas mitte ka meie ei või langeda Ta viha alla, kui elame endiselt uksmatuses?

Me loeme Ta Sõna ja kuuleme kantslist Tema tõotustest, kuid seejärel läheme ja väriseme oma nurgas, kuna ei näe Teda koheselt tegemas seda, mida ootame. Kui me ei ankurda oma hinge Tema Sõna külge; kui me kuuleme kõigist Tema võrratutest tõotustest, kuid käitume seejärel kui hüljatud lapsed, teeme me Jumalast suurima valetaja!

KÕIGI PATTUDE KURJAJUUR

2011-09-28T03:00:00.000+04:00

Ma võiksin koostada terve nimekirja pattudest, mida usklikud teevad, kuid ükski neist ei jõua ligilähedalegi patule, millest järgnevalt rääkida tahan. Kõigi pattude kurjajuur – see ainus, mis sünnitab kõiki teisi – on uskmatuse patt!

Ma ei räägi siinkohal paadunud südamega patuse uskmatusest. Hukkaläinute, agnostikute ja ateistide uskmatus jätab Jumala külmaks. Rohkem kui midagi muud, ärritab aga Jumalat kõigi nende uskmatus ja segased kahtlused, kes nimetavad end Tema nime järgi! Tema lapsed, kes ütlevad: „Olen Jeesuse oma“, kuid kes samas kannavad oma südames hirmu, kahtlusi ja uskmatust. See kõik kurvastab Jumalat rohkem kui miski muu!

Kui tõsiselt võtab Jumal seda uskmatuse pattu? Juuda hoiatas kogudust järgmiste sõnadega: „Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud.“ (Juuda 5). Juuda tuletab usklikele meelde Jumala seisukoha uskmatuse suhtes. Ta ütleb: „Ma tuletan teile meelde, kui väga Jumal vihkab uskmatust oma päästetud rahva seas. Olles päästnud oma rahva, ta hävitas need, kes olid uskmatud.“

Armsad, ma usun, et Jumal on kutsunud mind tuletama kogudusele meelde kõike seda sama!
“Aga kõik see sai neile osaks näite pärast ning on kirjutatud hoiatuseks meile, kelle ajal jõuab kätte ajastu lõpp.” (1 Korintlastele 10:11). Jumal ei pruugi küll tänapäeval hävitada enam oma rahvast füüsiliselt nagu Ta tegi seda Vana Testamendi ajal, kuid Tema kohtumõistmine meie uskmatuse üle on vaimne ja sama tõsiseltvõetav.

Uskmatus omab tänapäeval sama hävitavat mõju kui varasematelgi aegadel. Me võib-olla ei muutu soolasammasteks, kuid me võime muutuda kangekaelseteks ja kibestunuteks! Maapind me all küll ei avane ega neela meid, kuid selle eest teevad seda meie mured, stress ja pereprobleemid. Taevast küll ehk ei lange enam tuld, mis hävitaks meid, kuid meie vaimulik elu saab hävitatud.

Paljud meist on süüdi kõigi pattude kurjajuure omamises oma elus, kuid see ei hirmuta meid üldse. Me ei võta oma uskmatust tõsiselt; veelgi enam – me elame suhtumisega, otsekui Jumal pigistaks silma kinni selles osas. Ja ometigi on tegu ühe ja ainsa patuga, mis avab meie ihu ja vaimu igale teisele patule, mida inimene eales tunda võib.

KUS ON TARKUS?

2011-09-27T03:00:00.000+04:00

“Aga tarkus - kust seda leitakse? Ja kus on arukuse asupaik? Ei tunne inimene selle hinda ja seda ei leidu elavate maal.” (Iiob 28:12-13).

Tarkus –
kes seda leiab?
Kuskohast?
Sügavus ütleb: "Minu sees seda pole."
Ja meri ütleb: "Ei ole minu juures."
Puhta kulla eestki ei saa seda osta
ega hõbedaga selle hinda vaagida.
See pole makstav
ei kalli oonüksi ega safiiriga.
Seda ei saa vahetada vääriskivide vastu;
ei korallide ega mägikristallide vastu,
sest tarkuse hind ületab rubiinide oma.
Kust tuleb siis tarkus
ja kus on arukuse asupaik?
Jumal, tema tunneb teed sinna
ja tema teab selle asupaika.
Tema, kes valvab üle kogu taevalaotuse
Ja mõõdab tuule kaalu,
ütleb inimestele:
"Vaata,
Issanda kartus - see on tarkus,
ja hoidumine kurjast on arukus!""
Issanda kartus
on kõige tarkuse algus.
Seetõttu kõik,
kes soovivad tarkust,
alistugu armastuses Jumalale
ja hüljaku oma patud.

TEMA AVAB TAEVALUUGID

2011-09-26T03:00:00.000+04:00

Uus Testament on täis tõotusi, mis kinnitavad, et Jumalale meeldib vastata üle oma laste palvete!

Üks tuntumaid tõotusi peitub Efeslastele kirjas 3:20. Me kõik teame seda salmi väga hästi, kuid vaid vähesed meist elavad nii nagu me seda ka usuks. „Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda.“

Jumal on võimeline vastama meie palvetele, kuid Ta tahab seda teha viisil, mis ületab kõik meie ootused! Ta tahab vastata meile mitte tuginedes meie alandlikele pöördumistele, vaid oma rikkustele ja väele. Piibel viitab Jumala kalduvusele vastata rikkalikult.

„Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe.“ (Luuka 6:38).

“Kuid nõnda nagu on kirjutatud: "Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud - selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad." Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused.” (1 Korintlastele 2:9-10)

“Sel viisil on meile kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks.”
(2 Peetruse 1:4).

“…loodaks…vaid Jumalale, kes valmistab meile kõike rikkalikult maitsmiseks;” (1 Timoteosele 6:17).

Jumal piltlikult öeldes anub meid paluma suuri asju!

Meile meeldib nimetada Issandat „oma kuningaks“, kuid kas me ka palume piisavalt suuri palveid, mis väärilised meie Kuninga suurusele? Kuningas on kohustatud kandma hoolt oma alluvate eest ja tema rahvas austab teda seeläbi, kui palub suuri asju ja usub, et kuningal on olemas kõik, mida nad vajavad ja ta varustab neid rikkalikult. Mu armsad, te ei saa kutsuda Jumalat „kuningaks“ ja samal ajal süüdistada Teda selles, et osad Ta lapsed on endiselt puuduses!

Olete te häbistanud Jumalat oma piiratud palvetega? „Proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand. Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni.” (Malaki 3:10).

TÄIELIK VÕIT

2011-09-23T03:00:00.000+04:00

„Ja ammonlased läksid üle Jordani sõdima ka Juuda, Benjamini ja Efraimi soo vastu; ja Iisraelil oli väga kitsas käes.“ (Kohtumõistjate 10:9).

Jumal oli kasutanud ammonlasi korrigeerimaks Iisraeli patte (vt. Kohtumõistjate 10:6-8) ja nüüd oli nende sõjavägi suundumas otse Iisraeli vastu! Jumala rahvas oli kohkunud ja hirmul ning hakkas oma patte üles tunnistama: „Siis Iisraeli lapsed ütlesid Issandale: "Me oleme pattu teinud! Talita sina meiega, nagu see sinu silmis hea on, aga päästa meid praegu!"“ (Kohtumõistjate 10:15). Rahvas oli nii oma pattudest haaratud, et nad ei osanudki midagi enamat Jumalalt paluda kui vaid seda, et Too neid päästaks. Nende palve oli lihtsaimast lihtsam: „Issand, päästa meid vaid see üks kord! Ära lase me vaenlasel meid võita!“

Nad palusid vaid ühtainust võitu, kuid Jumalal oli midagi enamat plaanis ja Ta vastas võimsasti üle nende palvete! Seetõttu ei kogenud Iisrael vaid kaitset, vaid ka võitu, vallutades ammonlased! „Siis Jefta läks ammonlaste vastu, et nendega sõdida, ja Issand andis nad tema kätte. Ja ta lõi neid väga suures tapluses Aroerist kuni Minniti teelahkmeni, kahtkümmend linna, ja kuni Aabel Keramimini; nõnda alandati ammonlased Iisraeli laste ees.“ (Kohtumõistjate 11:32-33). Jumal ainuüksi ei päästnud Iisraeli, vaid andis neile ka julguse ja juhised, kuidas võita ammonlasi! Nad alistasid nad sellest hetkest alates ega kogenud nendepoolset tülitamist enam kunagi! Nad saavutasid täieliku võidu!

Nõnda samuti tahab Jumal vastata ka oma tänapäeva laste palvetele! Enamus kristlasi palub: „Issand, kingi mulle võit vaid selles ühes lahingus!“, kuid Jumal vastab ja ütleb: „Ma annan sulle selle võidu, kuid samas on mul sulle nii palju enamat. Ma tahan alistada su vaenlased, kuid mitte ühekordse võidu läbi, vaid täieliku ja lõpliku võidu läbi!“

Mu armsad, Ta tahab anda teile väe mitte vaid kuidagimoodi toimetulekuks, aga vaenlase alistamiseks! Ta ei taha, et te ainuüksi ületaksite patu, aga oleksite täielikud võitjad patu üle. Et teil poleks ainuüksi elu, aga kõike ülirohkesti. Mitte ainuüksi rõõm, aga kirjeldamatu rõõm ja täielik au. Mitte olla vaba hirmust vaid päevaks, nädalaks või kuuks, aga kogu eluks!

JUMAL VASTAB ÜLE PALVETE!

2011-09-22T03:00:00.000+04:00

Üks kogudustes enim levinumaid väljendeid on: „Jumal vastab palvetele!“ Kuid see on vaid osaliselt õige, sest tegelikult vastab Jumal üle palvete!

Hoosea kuulutas Iisraelile: „Sa oled tagasilangenud, aga siiski Jumala rahvas“ (Hoosea 14:2). „Võtke enestega kaasa sõnad ja pöörduge Issanda poole, öelge temale: "Anna andeks kõik süü, võta meid armulikult vastu…!“ (Hoosea 14:3).

Iisraeli palve oli lihtne. Kõik, mida nad Jumalalt palusid, oli see, et Jumal kustutaks nende patud ja võtaks neid armulikult vastu. „Issand, halasta! Puhasta meid ja too meid tagasi oma armu sisse.“ Kuid Jumal ainuüksi ei puhastanud neid ega võtnud neid armulikult tagasi, vaid Ta ka õnnistas neid rohkem kui keegi oleks eales suutnud ette kujutada!

“Mina parandan nende taganemise, ma armastan neid oma heast tahtest, mu viha pöördub nendelt ära. Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanon. Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu kaunidus ja Liibanoni lõhn. Nad pöörduvad tagasi, elavad minu varju all, kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu. Ta on kuulus nagu Liibanoni vein.” (Hoosea 14:5-8).

See taeva „kaste“ (s.6) tähendab Jumala ligiolu. Kuni selle ajani oli valitsenud meeletu põud ja kõik oli kärbumas, kuna Jumal oli taandanud oma soosingu oma laste elude üle. Kuid nüüd, tänu tõelisele meeleparandusele ja südameist lähtuvatele palvetele, ütles Jumal, et Ta laseb elul taas tõusta ja voolata igast küljest. Iisrael ei kogenud ainuüksi andestust, aga ka täit õide puhkemist! Nad juurdusid sügavale, laienesid ja edenesid jõudsasti! Kõik, mida nad palusid, oli halastus, andestus ja vastuvõtt. Selle asemel aga avas Jumal oma taevaluugid ja valas välja oma õnnistused, millede sarnast nad poleks osanud uneski näha! Jumal vastas üle nende palvete!

Seda sama on Jumal teinud ka sinu heaks! Kui sa meelt parandasid, ei palunud sa midagi enamat kui vaid puhast südant, andestust ja rahu. Samas aga vaata, kuidas Ta on teinud palju enam: Ta kinkis sulle üha enam januneva südame Jeesuse järele! Ta kinkis sulle silmad, et näha ja kõrvad, et kuulda. Ta on kaitsnud sind mässava, vihase Saatana käest ja täitnud su hinge rõõmu, lootuse ja hõiskamisega!

Sina palusid vaid päästet ja puhastust, kuid Jumal on õnnistanud sind õnnistusega õnnistuse järel. Ta on vastanud üle su palvete!

JAAKOB VÕITLES JUMALAGA

2011-09-21T03:00:00.000+04:00

Suurimaid õppetunde, mida eales omandada võime, on see, et me ei sõdi kunagi inimestega. Mitte iialgi kolleegide, naabrite või päästmata lähedastega, vaid ainuüksi Jumalaga!

Kui su asjad saavad korda Jumala ees, laabub ka kõik muu iseenesest. Kui sa oled õige Tema ees - olles piserdatud Kristuse verega, ilma patuta ja püsides palves – ei saa ükski deemon selle vastu, mida Jumal tahab teha! Just seesugust püha jõudu tahab Ta sulle anda.

Hoosea ütles: „Aga Issandal on riid Iisraeliga (oma rahvaga)”. (Hoosea 12:3). Milles peitub vastuolu, mida Jumal kogeb oma koguduse suhtes? See on vaimne laiskus! Me kõik igatseme imede, õnnistuste ja vabanemise järele, kuid ilma hinda maksmata; ilma omapoolse panuseta! Kes tänapäeva Jumala lastest palvetaks öö läbi - madistades, võideldes, nuttes ja hüüdes Jumala poole nii nagu Jaakob seda tegi? Kes igatseb pühaduse, puhtuse ja Kristuse sarnasuse järele nii väga, et sulgeks end Jumalaga palvekambrisse seniks, kuni läbimurre on saavutatud? Kes sooviks olla Jumalale nii meeletult meelepärane, et loobuda kõigist himudest ja harjumustest, hüüdes Jumala poole ja võideldes ja maadeldes Jumalaga seni, kuni Ta murrab kõik ahelad? Hoosea ütles Iisraelile: „Kõik, mida sa tahad, on hea käekäik ja turvalisus! Kuid sa pole valmis võtma seisukohta. Sa ei taha elada meelepäraselt Jehoovale, aga iseendale!“

Jaakob oli võitleja alates päevast, mil ta siia ilma sündis. Ta jäi ellu tänu oma jõule ja nõnda peaks olema sinu ja minugagi! Jumal on kinkinud meile oma jõu, kuid me ei kasuta seda!

“Ning saaksite vägevaks kogu väega tema kirkuse tugevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks, rõõmuga.” (Koloslastele 1:11).

“Et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest.” (Efeslastele 3:16).

Jeesuse Kristuse kogudus ei saa kunagi nägema täiel määral seda, mis Jumalal oma ihu jaoks valmis on pandud, kui Ta ei näe neid end siiralt otsivat! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda.” (Jakoobuse 5:16).

Jumal tahab, et sa haaraksid Temast kinni, kuna Ta armastab sind nii väga! Ta ütleb: „Siin see on. Kui soovid seda, siis tule ja võta!“ Ta tahab teha sinust tugeva sõduri, kes sobiks Tema armeesse!

JUMAL ON MINU POOLT

2011-09-20T03:00:00.000+04:00

Ma hüüan Jumala, Kõigekõrgema poole, Jumala poole, kes juhib mu asja. (Psalm 57:3).

Mina usun Jumalasse, kes tegutseb.
Kes suudab hoida mind kukkumast
ja hoida mind alal keset rahutuid aegu.
Kui ma kardan, siis ma loodan Tema peale
ja Ta päästab mu hinge lahingust,
mis suunatud mu vastu.
Ma hüüan Jumala poole
ja Ta päästab mu.
Ta kogub kokku kõik mu pisarad
ja paneb kirja iga mu sammu.
Kui ma hüüan Ta poole,
siis vaenlased taanduvad,
sest Jumal on minu poolt
ja ainuüksi Tema peale ma loodan.
Ma ei karda, mida keegi võib teha mulle;
mu süda on kindel kui kalju
ja ma laulan ning toon oma kiituse.
Mu hing saab kosutatud.
Tema kannab mind läbi tule ja vee
igatsetud varjupaika.
Ta laseb oma pale paista mu üle
ja täidab mind iga päev oma heldusega.
Ta ei peida oma palet,
vaid kuuleb mind koheselt.
Ta ei lase mul kogeda segadust,
vaid on andnud käsu mind päästa,
sest Jumal on minu poolt.

JAAKOBI KRIISIHETKED – JÄLLE!

2011-09-19T03:00:00.000+04:00

Jaakob seisis silmitsi kohutava kriisiga – jälle! – ja ta ei teadnud, kuidas sellest välja tulla. Piiblis on öeldud, et Jumal ütles Jaakobile: "Võta kätte, mine üles Peetelisse, ela seal…Ja Jaakob ütles:…“Ja me võtame kätte ning läheme üles Peetelisse ja teeme sinna altari Jumalale, kes mind kuulis mu ahastuse ajal ja oli minuga teel, mida käisin." (1Moosese 35:1-3).

Peetel on paik, kuhu minna oma ahastuse hetkedel! Õppetund nii tolle aja Iisraelile kui ka meile tänapäeval on järgmine: millal iganes Jaakob oli hädas või ohus – kui kõik tundus halvaendeline ja lootusetu – siis ta teadis, kuhu minna ja mida teha! Jumal ütles Jaakobile: „Sa tead, kus ma sinuga kõnelen ja kus sa mu häält kuuled. Mine tagasi Peetelisse! Mine tagasi altari juurde, kus ma sinuga kohtusin. Heida silmili maha mu ette ja puhasta oma koda kõigist ebajumalatest!“

Jaakob käskis oma poegadel tuua lagedale kõik oma ebajumalad, mille ta tamme alla maha mattis. Seejärel viis ta aga oma pere Peetelisse, kuhu rajas altari Jumalale. Ja taaskord ütles Jumal Jaakobile: „Ma olen koos sinuga!“ (vt.1 Moosese 35:9-13). Piibel ütleb: „…aga hirm Jumala ees lasus ümberkaudseil linnadel ja need ei ajanud taga Jaakobi poegi.” (1Moosese 35:5).
Ümbruskaudsed linnad kartsid Jaakobit, seda väikest Juudi klanni, kuna Jumal oli selle seadnud nii.

Issand on endiselt Peeteli Jumal Ja Ta ütleb meile: „Minge Peetelisse ja ma kohtun seal teiega! Igakord, kui kogete häda või hirmu, jookske altarile! Hüüdke mu poole ja võtke aega, et olla koos minuga!“ Ta ootab, et me kohtuks Temaga oma salajastes palvekambrites!

Jaakob teadis, kuhu minna, et saada selget sõnumit Jumala enda käest! Ta läks Peetelisse, otse altarile! Ta sulges end koos Jumalaga salajasse paika! Ja ma usun, et nõnda samuti räägib Jumal meiegagi. Ma usun, et Ta annab meile sõnad, kuid see kõik juhtub vaid me põlvedel! See on see, kus Jumal meiega kohtub!

Jumal kutsub teid täna tõstma oma silmad oma probleemidelt. Ärge hinnake ühtki asja hetkeolukordade põhjal. Ärge püüdke ka ise asju lahti harutada. Ärge laske hirmul end maha suruda, sest Jumal tuleb ja kohtub teiega palves!

VÕITLUSLAINEL

2011-09-15T03:00:00.000+04:00

Eesav sündis siia ilma esimesena – beebina, kellel oli palju juukseid (see on, mida ta nimi tähendab: „karvane“). Kuid tema kaksikvend Jaakob haaras tema kannast veel siis, kui nad alles ema ihus olid. Milline šokk võis see küll ämmaemandale olla, kui ta nägi Eesavit sündimas väike käsi ümber ta jala! „Emaihus haaras ta oma vennal kannast ja meheeas võitles ta Jumalaga. Ta võitles ingliga ja võitis, ta nuttis ja anus teda; Peetelis leidis ta tema ja seal rääkis ta meiega..” (Hoosea 12:4-5).

Selles väga lühikeses lõigus Jaakobi kohta võtab prohvet Hoosea kokku selle, kuidas saada kätte ja hoida alal kõik see, mis lähtub Jumalast. Hoosea sõnum ütles: „Siin oli üks mees, kes oli näljane Jumala järele ja janunes kõige järele, mis Jumalal oli varuks ta jaoks!“ Jaakob väljus emaihust võitluslainel, igatsedes Jumala õnnistuste järele! Selles lapses peitus üks jumalik instinkt. Ta oleks otsekui öelnud: „Vennas, kui sina ei taha seda Jumala täiust, siis mina ometigi tahan. Astu tee pealt eest! Ma ei kavatse jääda ilma Jumala õnnistustest!“

See esmasünniõigus ja õnnistus, mille järele Jaakob igatses läbi kogu elu, esindab ka kõiki neid õnnistusi, mis on varjul Jeesuses Kristuses! Jaakob ei igatsenud sugugi mitte oma isa kahekordse varanduse või maa järele. Ei. Jaakob igatses millegi enama järele. Ta tahtis saada osa Jumala õnnistusest, et olla osa Messia sugupuust! Ja ta tahtis saada osa ka preesterlikust õnnistusest, mis ei tähendanud ainuüksi oma klanni preestriks olemist, aga ka võimalust olla õnnistuseks teistele! Me näeme seda preesterlikku teenistust läbi 1Moosese 27-nda peatüki, kus Iisak pani oma käed Jaakobi peale ja õnnistas teda: „…et su (st.Iisaki) hing mind õnnistaks!" (1 Moosese 27:19). See tähendas suurt au omada Jumala kätt enese üle ja ka võimet õnnistada teisi!

Mu armsad, see on see, mida oodatakse ka viimse päeva usklikelt! Jumal tahab tõsta esile inimesi, kes ei muretse ainuüksi omaenese elatise teenimise pärast või selle pärast, et omada maja või sõita uhke autoga. Ta otsib neid, kes janunevad Jumala õnnistuste järele mitte selleks, et neid ise tarbida, aga selleks, et olla kasutatud Jumala poolt teiste heaks!

VÄRSKE VÕITUD VÄGI

2011-09-14T03:00:00.000+04:00

Jumal laseb katsumustel tulla su ellu, kuna Ta tahab sind muuta „Saatana-kindlaks“! See ei tähenda seda, et sa enam kunagi rünnakute alla ei sattuks, vaid seda, et sind on õpetatud jääma püsima! See on kõik osa Tema ettevalmistustööst sinu suuremaks teenistuseks, võidmiseks ja Tema kuningriigi laiendamiseks.

Veelgi enam, Jumal tahab sind muuta tugevamaks Saatana ahvatluste suhtes. Ta tahab tuua esile usklike kogu, kes on seisnud silmitsi Saatanaga, on saanud tugevaks tema suhtes ja teab kõiki tema salalikke käike ega karda neid! Jumal ütleb: „Niipea, kui sa mõistad, miks sa sellest kõigest läbi lähed, saad sa võtta ka tagasi kõik selle, mille siini oled rünnaku tõttu kaotanud. Sa saavutad jälle kontrolli, kuid seda Püha Vaimu väe läbi!“

Peale seda, kui Eelija katsumus läbi sai (vt.1 Kuningate 19), ei tormanud ta enam kunagi. Ta oli saanud kätte oma õige suuna ja koges kindlust oma vaimus. Seda seetõttu, et Jumal oli saatmas teda paljude rahvaste juurde tõstmaks esile kuningaid, juhte ja prohveteid! Jumal ütles Eelijale: "Mine tagasi oma tuldud teed…ja võia Hasael Süüria kuningaks! Jehu, Nimsi poeg, aga võia Iisraeli kuningaks ja Eliisa, Saafati poeg Aabel-Meholast, võia enda asemel prohvetiks! (1 Kuningate 19:15-16). Elijale sai osaks värske võitud vägi ja tal oli taaskord kontroll kõige üle! Nii et „ta läks sealt ära“ (s.19). Eelija tuli koopast välja, et täita Jumala tahet! Ta ei pidanud selle teada saamiseks valama tonnide kaupa pisaraid. Ei! Ta lihtsalt oli kuulnud Jumala Sõna!

Mu armsad, ainukene asi, millega Saatan saab teid tagasi hoida, on hirm ja seetõttu peate te selle usus maha raputama! Te peate ütlema: „Ma ei lähe põhja. Jumal annab mulle taevast värske võidmise ja saab kasutama mind!“

Usud sa, et Jumal ei ole veel sinuga lõpetanud? Et Ta õpetab ja treenib sind paremate asjade tarvis? Ta tahab kõnelda sinuga sinu rusutuse koopas. Ta tahab öelda sulle, mida teha ja kuhu minna ja Ta tahab tuua sind välja sealt! Mistõttu: aja jalad alla ja raputa eneselt kõik hirmu ja masenduse ahelad! Välju oma koopast ja sa näed, et niipea, kui sa tõused ja lähed, tuleb võidmine koos sinuga!

ILMUTUSE KEEL

2011-09-13T03:00:00.000+04:00

„Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid, aga tarkade keel on terviseks.“ (Õpetussõnad 12:18)

Suuri ja ülespuhutud sõnu
räägivad revolutsionäärid.
Otsekui mõõgapisted
sähvavad nad oma keelega.
Päeva korralisest käigust
kaevab õel üles kurja
ja tema huultelt lahvab põletav tuli,
kustumatu põrgu leek.
Õelad langevad püünisesse,
mis seatud nende endi huulte üleastumisest.
See, kes valvab oma suud,
hoiab alal oma elu;
kes aga laseb oma huultel käia,
sattub hävingusse.
Sest õiglane inimene vihkab petlikke huuli
ja sõnu, mis ei too tervist.
Kurjade lamp kustutatakse
ja nende suu seotakse kinni,
sest kõik negatiivne jutt hävib,
aga tarkade keel toob tervise.

PUHTA JA LAITMATU ELU VÄGI

2011-09-12T03:00:00.000+04:00

Kui sina häälestad oma südame elama laitmatut elu Jumala ees – elama nii, et oled meelepärane Jumalale – koged sa peagi hirmu ja põlastust nende poolt, kes on kaotanud Jumala soosingu ja õnnistused. Leiged ja kompromissi-aldid kristlased on täiega häiritud su elust ja hakkavad sinust eemale hoidma! Näeme selle kohta väga elavat näidet 1 Saamueli raamatust: „Saul kartis Taavetit, sest Issand oli temaga, olles aga Saulist lahkunud…Taavetil oli edu kõigil oma teedel ja Issand oli temaga. Kui Saul nägi, et tal oli suur edu, siis ta tundis tema ees hirmu.” (1 Saamueli 18:12-15).

Taaveti laitmatu elu tekitas hirmu Sauli südames! Millal iganes ta Taaveti lähedusse sattus, meenus talle aeg, mil ta ise oli kogenud Jumala soosingut ja austust inimeste poolt. Kuid sõnakuulmatus, kadedus, uhkus ja omaenda tahe läksid Saulile maksma iga väiksemagi kui grammi Jumala väest. Nõnda samuti nagu inimeste austusegi.

Saul seisis silmitsi noorema mehega – mehega, kellel oli palju vähem kogemusi ja kes polnud ka teab, mis sõnaosav – kuid kellest ometigi kiirgas väge ja pühaduse ehedust. Taavet oli puhas oma südamelt ning täis Püha Vaimu ja see tekitas Saulis hirmu! Pidage siinkohal meeles, et tegu polnud mingi ebajumalaid kummardava paganaga, kes Taavetit kartis. Ei! Saul oli mees, kes oli ise kogenud Püha Vaimu väge! Kord oli tema olnud see Jumala võitu; võimas mees, kes valitud Jumala enese poolt! Taavet aga elas lihtsalt puhast elu ja Jumal valas oma soosingu ta üle! „Aga kogu Iisrael ja Juuda armastas Taavetit, kui ta läks välja ja tuli tagasi nende eesotsas.” (1 Samuel 18:16).

Saul ei tahtnud olla Taaveti lähedal. Piiblis on öeldud, et: „Siis Saul eemaldas Taaveti oma ligidusest…”(1 Samuel 18:13). Kahjuks esindab aga Saul ka tänapäeva kompromissidele läinud kogudust; kristlasi, kes on läinud kompromissile ja kaotanud oma võidmise Jumalas. See on tüüp usklikke, kes olid kord täis Püha Vaimu, ristitud ja põlemas Jumalale kõige täiega, kuid kes tänu oma sõnakuulmatusele ja himudele on kaotanud kõik, mida nad kord Jumalast teadsid ja kogesid.

Kompromissidele läinud kristlase jaoks pole midagi hirmuäratavamat kui püha ja laitmatu elu. Ja mida enam su elu joondub Jumala tahte –ja Tema pühadusega, seda enam vastumeelsemaks muutud sa tagasilangenud usklike jaoks.

ELADES JUMALA SOOSINGU ALL

2011-09-09T03:00:00.000+04:00

Jumal lubab laitmatule usklikule imelist soosingut: „Mu poeg, ära unusta mu õpetust…Heldus ja tõde ärgu jätku sind maha! Seo need enesele ümber kaela, kirjuta need oma südamelauale, siis sa leiad armu ja heakskiitu Jumala ja inimeste silmis!“ (Õpetussõnad 3:1-4). Jumal annab mõista, et kui sa otsustad elada laitmatut elu Ta ees, võid sa elada ka Tema soosingu all ning olla Talle meelepärane. Kuid see ei ole veel kõik. Jumala soosing hõlmab endas ka väge! Paulus ütles: „Sest meie evangeelium ei ole teie juurde tulnud palja sõnana, vaid ka väes ja Pühas Vaimus ning täieliku veendumusega.” (1 Tessalooniklaste 1:5). Tema soosing toob kaasa Püha Vaimu väe kõige üle, mida ütled ja teed. Seetõttu ei lähe su sõnad lihtsalt tühja, vaid kannavad endas Püha Vaimu väge. Ja Paulus ütles, et need Püha Vaimuga täidetud sõnad kannavad ka head vilja: „Ja te võtsite eeskujuks meid ning Issandat, kui te rohkest viletsusest hoolimata sõna vastu võtsite Püha Vaimu rõõmuga.” (1 Tessalooniklaste 1:6).

Miks olid Pauluse sõnad nii mõjuvõimsad ja efektiivsed? Aga seetõttu, et ta ütles, et nad on saanud eeskujuks kõigile usklikele (1 Tessalooniklaste 1:6). Küsimus polnud mitte Pauluse jutlustamises ega palvetamistes, mis inimesi Issandale võitis, vaid tema eeskujulikus elus! Jumal oli leidnud Pauluses ühe puhta südame – millegi, mille üle Ta võis laotada oma soosingu ja Püha Vaimu väe!

Jumala jumalik soosing toob kaasa ka inimeste austuse. Taaveti kohta on kirjutatud, et: “Taavetil oli rohkem edu kui kõigil teistel Sauli sulastel; ja tema nimi oli väga austatud.” (1 Saamueli 18:30). Inimene, kes elades püha elu kaitseb Jeesuse nime teiste ees, leiab ka austuse teiste silmis ja see antakse talle Jumala poolt! Mõned kristlased võivad muidugi öelda, et: „Mul suva mu nimest. Vahet pole, mida inimesed minust arvavad. Tahan lihtsalt olla tundmatu; tahan olla eikeegi. Las Jumalale kuuluda kogu au.“ See võib kõlada küll ütlemata alandlikuna, kuid Piibel ütleb, et: „Aus nimi on kallim kui suur rikkus, hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld.” (Õpetussõnad 22:1). Jumal kingib oma õigetele ausa nime, et nad võiksid seeläbi austada Tema nime veelgi suuremal määral!

MILLES SEISNEB LAITMATU ELU?

2011-09-08T03:00:00.000+04:00

Apostel Pauluse kohaselt seisneb laitmatu uskliku käitumine järgnevas:

1. Olla laitmatu tähendab seda, et sinus ei esine midagi eksitavat. „Sest meie manitsus ei tule mitte eksimeelest, ei ebapuhtast mõttest ega kavalusest.“ (1Tessalooniklastele 2:3). Laitmatu kristlane on see, kelle südames ei esine mingit pettust. Paulus ütles: „Ma polnud mingi petis, kes rääkis üht ja elas teist. Kogu mu elu ja käitumine oli kui avatud raamat.“

2. Olla laitmatu tähendab mitte puutuda seda, mis ebapuhas. „Sest meie manitsus ei tule mitte…ebapuhtast mõttest.” (1Tessalooniklastele 2:3).

Paulus rõhutab viimase juures eelkõige sensuaalsust või iharust. Ta ütleb: „Te ei kuulnud mu suust ühtainustki rüvedat sõna. Minu kõne oli puhas, lähtudes puhtast südamest.“ Paulusel oli kontroll oma ihu üle. Ükski lihalik himu ei ajanud teda takka; mitte üks hooruse vaim ega himurus ei kontrollinud ta meeli. Ta oli vaba mees!

Usklik, kes teeb roppe nalju, räägib seksuaalselt kahemõttelisi jutte või vahib kilava pilguga ringi, on keegi, kelle süda pole veel puhtaks saanud! Jumal ütleb: „Kui sa tahad laitmatult elada mu ees, peavad sul ka olema puhtad kõrvad, puhas süda ja puhas suu!“

3. Olla laitmatu, tähendab loobuda kavalusest. „Sest meie manitsus ei tule mitte… kavalusest.“ (1Tessalooniklastele 2:3).

Kristlane, kelles ei ole kavalust, ei püüa olla ütlemata nutikas, loov ja manipuleeriv. Ta ei oma varjatud tagamõtteid ja ta on avatud ning aus. Paulus ütles: „Ma ei meelitanud teid kavalusega jumalariiki ega kasutanud ka ilusaid sõnu või mänginud te tunnetega. Ma jagasin evangeeliumi just nii nagu see oli!“

Paulus ei mänginud kunagi mingeid sõnamänge – ta ei kasutanud psühholoogilisi võtteid selleks, et inimestele meeldida. Paulus ütles: „Vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma lapsi;” (1Tessalooniklastele 2:7). Kui aga patt trügis sisse, sõitles ta seda välguga taevast! Ta ei igatsenud ega vajanud ühegi inimese heakskiitu – samas armastas kõiki inimesi kogu südamest. „Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks. Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt.” (1Tessalooniklastele 2:5-6).

Paulus oli alati teadlik, et Jumal jälgib teda ning katsub läbi kõik tema motiivid. Ta „hoidus igasuguse kurja eest“ (1Tessalooniklastele 5:22) ja elas otsekui Jeesus naaseks tunni aja pärast!

LAITMATU ELU VÄGI

2011-09-07T03:00:00.000+04:00

“Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute.” (1 Tessalooniklastele 2:10).

See on ikka üks võimas julgustükk kutsuda Jumalat tunnistajaks oma pühadusele! Paulus kuulutas ilma vähimagi kõhkluseta ja uhkustundega kõigile Tessaloonika usklikele: „Mina ja mu kaastöölised oleme elanud laitmatult nii teie kui Jumala ees. Meie teod on olnud puhtad ja õiged. Ja Jumal ise, nii nagu teiegi, olete olnud tunnistajateks meie pühale käitumisele. Te ise olete näinud, et me oleme elanud püha ja laitmatut elu nii Jumala kui inimeste ees!“

Paulus oli mõjuvõimas jutlustaja ja ta teadis ka, milles peitus tema mõju saladus, mis suunas rahvast Jumala poole. Ta võis seista julgelt iga elava hinge ja võimu ees ning tunnistada: „Ma elan igat oma päeva püha Jumala valvsa pilgu all. Ma käitun otsekui Ta pühad silmad oleks kinnitatud mulle ja seetõttu võite te kõik olla tunnistajateks minu laitmatust elust!“

Apostli igatsuseks oli, et iga usklik võiks omada seda sama väge, mida temagi omas, mis viis rahvast lähemale Jumalale. Ta palus nii ööd kui päevad, et Jumala rahvas oleks rajatud pühalt ja laitmatult Jumala palge ees: „et kinnitada teie südameid olema pühaduses laitmatud Jumala ja meie Isa palge ees, kui meie Issand Jeesus tuleb kõigi oma pühadega.” (1 Tessalooniklaste 3:13).

Üks rikas noormees, kes kord Jeesuse juurde tuli, oli käitunud õigesti oma nooreeast alates ja pälvis sellega Jeesuse armastuse ning austuse (vt.Matteuse 19:16-20). Kuid ometigi jäi tal millestki puudu ja see „miski“ on miski, mis muudab kõik! Armsad, kui teie sõnad ja teod ei ole kantud sellest samast eesmärgist, ei saa te iialgi olema laitmatud Jumala ja inimeste ees. Ja see eesmärk on: “Et meie Issanda Jeesuse nimi kirgastuks teis.” (2 Tessalooniklaste 1:12)

See on, mis motiveeris Paulust elama laitmatut elu: ta kaitses kiivalt Jeesuse nime ja au! Ta teadis, et kõik, mis tal oli, tuli rajada sellele alusele, sest kogu inimlik headus on vaid kui räpased räbalad! Laitmatut elu eristab tavalisest elust põlev igatsus austada Jeesuse nime kõigi inimeste ees.

HIRMU ÜLETAV VÄGI

2011-09-06T03:00:00.000+04:00

„Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma sinu peale“ (Psalmid 56:3)

Ma kardan.
Hirm ja kartus on tulnud mu üle;
surmahirm on vallanud mind.

KARDAN,
sest minus on rohkem halba kui head,
valet rohkem kui õiglust,
jõuetust tugevuse asemel.
Ma olen kui toores oliivipuu,
mis ei kanna vilja.

Oh oleks mul tuvi tiivad,
et lennata ära, leida hingamist.
Ma kiirustaks põgenema
kõigi tuuliste tormide-maru eest.

KARDAN,
et Jumal võib mind hüljata
ja needa selle rohelise puu,
sest Ta tuli ju otsima vilja,
kuid ei leidnud ühtegi.

KARDAN,
mistõttu mul ei jää muud üle
kui vaid usaldada Teda.
Ma hüüan Ta poole
ja Ta päästab mu.
Ta kuuleb mu häält
ja päästab mu hinge hukatusest
ja lahingust, mis suunatud mu vastu.
Ta kogub kokku kõik mu pisarad.
Jumal on minu poolt.
Ta hoiab mind langemast,
et võiksin käia Ta ees valguses

ELAVATE MAAL.

MIKS JUMAL VASTAS TAAVETI PALVELE?

2011-09-05T03:00:00.000+04:00

Taavet ütleb meile, miks Jumal ta palvele vastas: „Ta tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.“ (Psalmid 18:19)

See hea meel siinses kontekstis tähendab „tunda naudingut või rõõmu“. Taavet ütles: „Ma valmistan Jumalale rõõmu. Ta päästis mu lihtsalt seetõttu, et Ta tunneb minust rõõmu!“ Ja mu armsad, Jumal tunneb rõõmu ka sinu ja minu üle!

Meie, kes me usume Jumalasse, oleme Tema püha Siion, Tema pühad järelejäänud. See järelejäänud tähendab lihtsamini öeldes „need, kes puhtast südamest hüüavad oma Issanda poole!“ Need on need, kes on kutsutud välja laisast kristlaskonnast ja on täielikult pühendunud Jeesusele. Jumal ütleb Siioni valitutele: „Siis oled sa toredaks krooniks Issanda käes ja kuninglikuks peaehteks oma Jumala pihus. Sinust ei kõnelda enam kui "Hüljatust" ega kõnelda su maast enam kui "Laastatust", vaid sind hüütakse "Minu armsam" ja su maad "Abikaasa", sest Issand armastab sind ja su maa saab mehele.“ (Jesaja 62:3-4).

Miks tuleb Jumal mulle appi, olles nii valmis mind päästma? Aga seetõttu, et Ta tunneb head meelt mu üle! Ma valmistan Talle rõõmu ja Ta naudib minu sõprust!

Üks armas noormees ütles mulle kord: „Ma pole iialgi tundnud täit kindlust sellest, et olen Jumalale vastuvõetav. Harva tunnen end olevat piisavalt hea Ta jaoks ja pigem on mul tunne, et ma ei vasta nõuetele. Seetõttu püüan läbi teiste aitamise leida rahu Temaga.“

Kui paljud kristlased tunnevad nii! Olen aastate jooksul tundnud paljusid vanemaid kristlasi, kes pole kunagi omanud kindlust Jumalas. Nad tundsid end väärtusetute, räpaste ja mittearmastatutena. Nad ei uskunud kunagi, et valmistavad rõõmu Jumalale, mistõttu nad püüdsid saavutada oma elus midagigi sellist, mis oleks Jumalale meelepärane. Kui nad põrusid läbi ühes vallas, püüdsid nad saavutada kolme muud asja teises vallas, et valmistada heameelt Jumalale.

Mu armsad, see ei tohiks olla nii! Jeesuse juurde tulles ei saa sa millegagi tasuda selle eest. Ei! Jeesus ise tahab korvata kõik, sest selline Ta juba kord on! Ta ütleb: „Ja ma tasun teile nende aastate eest, kui saagi sõid rohutirtsud, vastsed, mardikad ja röövikud - see mu suur sõjavägi, kelle ma läkitasin teie kallale.“ (Joel 2:25).

Seetõttu, ükskõik, milles sa ka läbikukkunud või puudulik poleks – Jumal tahab selle sulle heastada kõik!

KAS JUMAL ON VALMIS AITAMA?

2011-09-02T03:00:00.000+04:00

Usud sa, et Jumal on valmis kiirelt tulema ja lahendama su mure?

See on küsimus, milles paljud kristlased põruvad. Nad küll teavad, et Jumalal on kõik, mida nad vajavad; nad isegi tunnistavad, et Jumal hoolib, kuid nad pole veendunud selles, et Ta on ka valmis kiirelt tulema ja aitama neid. Kui Jumal koheselt ei vasta, hakkavad inimesed kujutama ette takistusi ja seesmisi blokeeringuid iseendis. Nad mõtlevad välja kõikvõimalikke põhjuseid, miks Issand pole valmis neid aitama.

Karmeli mäel süüdistas Eelija paganate jumalat Baali oma laste ignoreerimises: „Siis hüüdsid nad Baali nime hommikust lõunani, öeldes: "Baal, vasta meile!" Aga ei häält ega vastust.“ (1Kuningate 18:26). „Aga lõunaajal Eelija pilkas neid ning ütles: "Hüüdke valjema häälega, sest ta on ju jumal! Vahest on ta mõtteis, on läinud kõrvale või viibib teekonnal? Vahest ta magab? Aga küllap ta ärkab!" Siis nad hüüdsid valjema häälega ja täkkisid end mõõkadega ja piikidega oma viisi järgi, kuni neil veri hakkas voolama…aga ei häält, ei vastust ega tähelepanu.“ (1Kuningate 18:27-29).

Pange veelkord tähele neid sõnu: „Aga ei häält…ega vastust…ega tähelepanu.“

Just samamoodi süüdistame meie oma Jumalat oma laste eiramises! Me palume ja hüüame kogu hingest Ta poole, kuid siis läheme oma teed uskumata, et Ta üldse meid kuulis! Me eemaldume Jumala ligiolust – eemaldume ka kogudusest ja oma salajasest palvekambrist – kaheldes, kas Ta üldse on meile kunagi tähelepanu pööranud!

Kuid Jumal on alati valmis kuulama ja vastama meie appihüüdudele. Mulle meeldib, mida kuningas Taavet Tema kohta ütles: „Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad…Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle.“ (Psalmid 86:5,7). Ehk teisisõnu ütles Taavet: „Mu Jumal tahab ja on valmis vastama mulle sel samal hetkel, kui ma hüüan Ta poole. Ma ei jää paigale ega heieta pidevalt oma mure üle. Ma ei kurvasta ega püüa mõista, miks nii on? Ma lihtsalt lähen oma Issanda ette ja hüüan: „Aita!“

See on kõik, mida Jumal ootab – südame murtusest lähtuvat hüüdu, mis kantud lapsemeelsest usust!

KAS JUMAL NÄEB JA HOOLIB SELLEST, MILLEST MA LÄBI LÄHEN?

2011-09-01T03:00:00.000+04:00

Jumal küsib: „Kas sa tõesti usud, et ma näen täpselt, millest sa oled praegu läbi minemas?“ Võib-olla hetkel, mil seda sõnumit loed, oled just läbi minemas millestki, mis eeldab Tema poole hüüdmist ja Temapoolset sekkumist. Sinu probleem vajab lahendamist.

Mu armsad, usute te, et Jumal jälgib igat te sammu, nõnda nagu maine isa jälgib oma väikest maimukest? Teate te oma südameis, et Jumal mõistab igat te mõtet? Usute te, et Tema on toimetamas, kogudes kokku iga te ainsamagi pisara, kuuldes igat te ohkamist, valvates te üle, hoolides ja armastades teid? Sest Piibel ütleb, et just täpselt seda Ta teebki!

“Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole…Õiged kisendavad ja Issand kuuleb ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest.” (Psalmid 34:16,18).

„Sest Issanda silmad jälgivad kogu maad, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole.“ (2Ajaraamatu 16:9)
Usud sa, et Jumal on täielikult teadlik igast sinu mõttest, kurvastusest, katsumusest, valust, rahalistest raskustest ja pereprobleemidest ning Ta tahab kanda sind läbi neist kõigist? Psalmist ütleb: „Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.“ (Psalmid 103:13).

Heebreakeelne tähendus siinsele sõnale halastama tähendab „hellalt paitama, kaisutama, armastama, kaastundlik olema“. Jumala Sõna ütleb, et Jumal kaisutab hellalt oma embuses neid, kes Teda kardavad. Jumal paneb oma käed õrnalt su ümber, paitab su palet ja lihtsalt hoiab sind. Ta ütleb sulle: „Ma tean kõiki su mõtteid ja muresid; igat su võitlust, millest läbi lähed ja tea, et mulle läheb see korda!“

Ukskõik, millest sa ka läbi ei lähe; ükskõik, kuidas sa ka end ei tunneks – Jumal näeb seda kõike! Ta tunneb sinu jõuetust ja teab igat sinu sõna ja tegu ja sammu.

Jumal ei ole pahane su peale. Ei! Ta mõtleb armsaid, hellitavaid mõtteid su suhtes. Ta teab, kuidas sa tunned ja Ta hoolib sellest! Ta ütleb sulle: „Jah, sa oled läbi minemas raskest katsumusest; sa koged kiusatusi ja väntsutusi. Kuid sa oled Minu laps ja ma ei lase vaenlasel sind iialgi neelata. Ma kannan su läbi!

KAS JUMALAL ON VASTUS KÕIGILE MU KÜSIMUSTELE?

2011-08-31T03:00:00.000+04:00

Iga usklik, kes tahab olla Jumalale oma palveeluga meelepärane, peab leidma endas vastuse järgnevatele küsimustele: „Kas Jumalas peitub kõik, mida ma vajan või pean mujalt vastuseid otsima?“ Ühest küljest tundub see ju ütlemata lihtne küsimus; midagi sellist, mida ei peaks isegi küsima. Ja enamus kristlasi vastaks sellele koheselt: „Muidugi! Loomulikult ma usun, et Jumalas peitub kõik, mida ma vajan.“ Kuid fakt on see, et paljud pole selles siiski veendunud! Me ütleme, et usume seda. Me isegi laulame laule ja kõneleme jutlusi sellest, kuid niipea, kui mõni raskus meid jalust niidab ja tundub, et Jumal vaikib, ei usu me just eriti kindlalt, et Temas peitub kõik, mida vajame!

Paulus ütleb: „Küll mu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda kirkusega Kristuses Jeesuses.” (Filiplastele 4:19). Issandal on oma külluslik varaait, mille abil täita kõik meie vajadused!

Miks see vaevatud naine seal Jeesuse tähendamissõnas jätkas ebaõiglase kohtuniku tüütamist, saamaks oma õigust? Aga seetõttu, et ta teadis, et ainuüksi sel kohtunikul on piisavalt väge ja meelevalda lahendamaks tema probleemi. Seetõttu polnudki tal kellegi teise juurde minna (vt. Luuka 18:1-8).

Oh kui meil vaid oleks seda seesmist veendumust, et Jumalal on kõik, mida vajame, sest siis ei peaks me iialgi pöörduma asjata ühegi teise allika poole. Issand on õige ja õiglane kohtunik ja Tal on kogu tarkus, vägi ja meelevald lahendamaks ükskõik, millised probleemid, millega silmitsi seisame. Jumal kulutas 40 aastat veenmaks Iisraeli lapsi, et nad ei saa kunagi millestki puudust tundma; et Tema on nende pidev allikas ja varustaja: “Tõesti, Issand, sinu Jumal, on sind õnnistanud kõigis su kätetöis, ta tunneb su rännakut selles suures kõrbes. Need nelikümmend aastat on Issand, su Jumal, olnud sinuga, sul ei ole midagi puudunud.” (5 Moosese 2:7). Jumal ütles sellega: „Minu juures pole mingit puudust. Mul on kõik, mida eales vajad!“

“Sest Issand, su Jumal, viib sind heale maale…kus sul midagi ei puudu…et kui sa sööd ja su kõht saab täis…” (5 Moosese 8:7-10, 12)

Tänaseks on Issand meid juba toonud oma tõotatud maale, milleks on Kristus! Jeesus on see muutumatu paik me jaoks, kus ei puudu miskit. Tema on see, kes esindab jumaliku kolmainsuse täiust ihulikul kujul.

TEMA VÄGEVUSE ÄIKE

2011-08-30T03:00:00.000+04:00

„Vaata, need on ainult tema tee ääred. Ja see on siiski ainult sosin, mida me temast kuuleme. Aga tema vägevuse äikest - kes seda suudaks mõista?" (Iiob 26:14)

Inimene vajab väge,
et aidata neid, kel seda pole;
anda jõudu neile, kel’ see raugenud;
anda nõu neile, kel’ puudub tarkus;
et nimetada asju õigete nimedega;
et elustada surnud vaimud
ja katta põrgu avalik hävitustöö.
Jumalal on kogu vägi,
et laotada universum kõige tühjuse üle
riputades maa eimillegi kohale.
Ta seob veed oma tihedatesse pilvedesse
ja seab piirid kõigile vetele.
Oma väega eraldab Ta mered
ja kukutab kõik uhked.
Oma Vaimu läbi ehib Ta taevad;
Ta isegi lõi valeliku mao.
Kuid need on vaid killukesed Tema väest –
vaid väike osa sellest, kes Ta tegelikult on.
Ta on tõotanud anda oma väe kõigile inimestele,
peale mida Püha Vaim langes nende üle.
Ja selles väes peitub äike –
äike, mis tõuseb ebaõigluse,
ebamoraalsuse ja kuritegevuse vastu.
Äike, mis tõuseb silmakirjalikkuse
ja türannia vastu väikestes asjades.
Äike materialismi ja vihkamise vastu.
Kuid sügavaim neist kõigist
on armastus, milles peitubki vägevuse äike.

JUMALA LAPSED ON TÄTOVEERITUD JUMALA PEOPESADESSE!

2011-08-29T03:00:00.000+04:00

Siin on üks mu lemmikpiiblisalme:

“Hõisake, taevad, ja ilutse, maa, mäed, rõkatage rõõmust, sest Issand trööstib oma rahvast ja halastab oma viletsate peale! Aga Siion ütleb: "Issand on mu maha jätnud, Jumal on mu unustanud." Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte. Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse, su müürid on alati mu silme ees.” (Jesaja 49:13-16).

Jumal ütleb, et ma olen märgitud tema peopesade sisse! Heebrea keeles tähendab see sõna „graveeritud“, mis tähendab keemiliselt sisse söövitatud ja kustutamatu. Seetõttu ei saa Ta kunagi sirutada oma käsi välja ilma minu peale mõtlemata!

Mu armsad, tahan siinkohal kinnitada teile: te võite minna läbi erinevatest katsumustest ja kannatustest. Võite olla kaugel sellest, kes te oma Jumalas olla sooviksite. Kuid ühes asjas võite olla kindlamad kui milleski muus: te valmistate Talle suurt rõõmu!

Ma kirjutan teile kindla teadmise ja kindlustundega südames, et vaatamata sellele, et ma isegi pole veel omadega pärale jõudnud, on Ta siiski määranud mind olema osa oma viimse päeva jäägist. Usun kogu oma südamest, et olen kuninglik kroon Tema käes ja rõõm Tema südamele. Ta ei ole pahane mu peale, vaid tunneb head meelt mu üle!

Pange tähele seda võrratut tõotust:

“Ma ilutsen ja olen rõõmus su heldusest, et sa oled vaadanud mu viletsuse peale ja oled tundnud mu hinge kitsikust. Sa ei andnud mind vaenlaste kätte, vaid sa asetasid mu jalad avarasse kohta…Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes.” (Psalmid 31:8-9, 20).

Jumal on andnud sulle kõik, mida vajad, et olla vaba ja võidukas. Ta näeb sinu olukorda ja Ta hoolib sellest. Ta embab sind, kui hüüad Ta poole ja on valmis aitama sind igal hetkel.

TÄIELIK LIGIPÄÄS

2011-08-26T03:00:00.000+04:00

Iga 4 aasta järel, jaanuaris, õnnistab Ameerika ametisse oma presidendi, kellele saab osaks nn. „võimsaim ametikoht maa peal“. Tema allkiri kinnitab seadused. Ta käsutab maailma kõige võimsamat sõjaväge ja ta võib vaid ühe nupu vajutusega hävitada kõik rahvad. Kuid võim, mis kuulub talle, pole vähimalgi määral võrreldav väega, mille Jeesus on andnud sulle ja mulle! See peitub nimelt selles, et meil on täielik ligipääs elava Jumala ligiollu, nõnda nagu Temal on ligipääs meienigi! “Vennad, et meil on siis Jeesuse vere varal julgus sisse minna kõige pühamasse paika - selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana…mingem Jumala ette siira südamega usukülluses…” (Heebrealastele 10:19-22).

See ligipääs sai aga kättesaadavaks alles peale seda, kui Jeesus oli ristilöödud, surnud ja surnuist ülestõusnud. See sai kättesaadavaks alles siis, kui templi eesriie oli kärisenud kaheks. Selle sündimine andis märku sellest, et inimene võib siseneda Jumala ligiollu ja Jumal saab tulla inimese ligi, et kohtuda meiega! Sõna „julgus“ viitab antud salmis „avalikule, varjamata tegevusele“, mis on eelkõige oluline Saatana pärast! See tähendab seda, et me võime öelda igale põrgu deemonile: „Jeesuse Kristuse vere läbi on mul õigus minna Jumala ligiollu ja kõnelda Temaga nõnda nagu Tema kõneleb minugagi!“

Usud sa, et ka sinul on see õigus? Et Jumal on valmis tulema ja kohtuma sinuga? Hoidkem kõik Tema ligi täieliku usujulgusega! Me ei lähe Tema ette mitte mõne linnu või kitse või härja vere kaudu, vaid Jeesuse Kristuse vere kaudu. “Mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda verega, minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas ta meile igavese lunastuse. Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mida piserdatakse rüvetunute peale, pühitseb liha puhtuseks, kui palju enam siis Kristuse veri. Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.” (Heebrealastele 9:12-14).

Miski ei rõõmusta Jumalat rohkem kui Tema lapsed, kes lähevad Tema palge ette täie julgusega, ilma hirmu tundmata! Ta tahab, et me läheks ja ütleks: „Mul on õigus olla siin! Ja isegi kui mu süda mind hukka mõistab, on Jumal siiski suurem kui mu süda!“ (vt.1 Johannese 3:20)

JUMAL TAHAB SINUGA RÄÄKIDA

2011-08-25T03:00:00.000+04:00

Jumal igatseb sinuga rääkida otsekui ühises õhtusöögi lauas istuva sõbraga. Ta tahab sinuga vestelda südamest südamesse kõigist ja kõigest! Piiblis on öeldud: “Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning soon õhtust temaga ja tema minuga.” (Ilmutuse 3:20). Seda salmi kasutatakse tihti siis, kui räägitakse päästmata inimestest. Me räägime Jeesusest, kes seisab patuse inimese südame ukse taga ja ootab võimalust sissepääsuks. Kuid tegelikult räägib Kristus hoopis usklikest! Salmi kontekstist on näha, et Kristus räägib nendest, kes on riietatud valgete rüüdega (st. õigsusega), kes on ostnud tules läbikatsutud kulda, kelle silmad on võitud (omades ilmutust) ja keda Jumal armastab, noomib ja karistab (vt. Ilmutuse 3:15-19). Need on meeleparandus aldid pühad inimesed, kes igatsevad kuulda oma Jumala häält!

Lugedes ja uuesti üle lugedes salmi 20, torkasid mulle silma kaks sõna: „Ava uks! Ava uks!“ Ja Püha Vaim kõneles väga selgelt mu südamesse, öeldes: „David, põhjus, miks sa pole kuulnud mu käest nõnda nagu ma tahaks olla kuuldud, on tingitud sellest, et sa ei ole täielikult avanud oma vaimu, et kuulda!“

Minu arusaamist mööda esindab see uks pühendumist - aspekti, mida paljud kristlased pole täielikult teinud. Enamus usklikke paluvad: „Issand, kõik, mida ma vajan, on veidike nõu; paar juhendavat sõna – meeldetuletust sellest, et sa armastad mind. Lihtsalt anna mulle teada, olen ma õigel või valel teel. Mine minu eel ja ava need uksed!“ Kuid Jeesus vastab meile: „Kui kõik, mida sa minult vajad, on juhised, võin ma saata su juurde mõne prohveti. Kui sa tahad teada, kuhu minna või mida teha, võin ma saata kellegi, kelle kaudu sa võid võimalikud variandid läbi katsuda. Kuid keset seda kõike jääd sa ilma minust!“

Jeesus igatseb sinu läheduse järele; sinu sügavaimate tunnete ja isikliku ruumi järele. Ta tahab istuda maha koos sinuga ja jagada kõike, mis Ta südames – kõnelda sinuga silmast-silma. Ilmutuse 3 peatükk loob võrratu pildi sellest. See räägib armastusest ja lähedusest, jagatud saladustest ja õrnadest häältest.

Kui Jeesus tuleb, toob Ta endaga kaasa nii toiduse kui leiva ehk teisisõnu iseenda! Kui sa toitud Temast, saavad ka su vajadused täielikult rahuldatud!

JUURDUNUD JA KINNITATUD ARMASTUSSE

2011-08-24T03:00:00.000+04:00

“Et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses, et te suudaksite koos kõigi pühadega tunnetada, milline on armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus, ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega.” (Efeslastele 3:17-19).

Juurdunud ja kinnitatud tähendab siin „enesele sügava ja kindla aluse rajamist, mis tugineb teadmisele ja arusaamisele Jumala armastusest sinu vastu.“ Ehk teisisõnu, teadmine Jumala armastusest sinu vastu on fundamentaalne tõde, millele kõik ülejäänud tõed rajada! Siinkohal näide selle kohta, millele jumalakartus rajatud on. Tõeline jumalakartus oli ei ole hirm selle ees, et Jumal su koheselt maha lööb, kui mõne väikese süüteoga vahele jääd. Pigem on see hirm Tema pühaduse ees ja selle ees, mis saab neist, kes armastavad pimedust enam kui valgust.

Kristlased, kes elavad süütunde, hirmu ja hukkamõistu all, ei ole „juurdunud ja kinnitatud“ Jumala armastusse. Meie Taevane Isa saatis oma Poja surema meie pattude ja nõrkuste eest. Ja seni, kuni sa ei mõista ega tunne täielikult Tema armastust enese suhtes, ei saa sul ka iialgi olla püsivat või stabiilset alust! “Et te suudaksite…tunda Kristuse armastust…” (Efeslastele 3:18-19). Kreekakeelne tähendus sõnale mõistma või ära tundma on „innukalt kinni haarama“. Apostel Paulus tahab, et sa haaraksid kinni sellest tõest ja muudaksid selle oma kristliku elu aluseks. Ta tahab, et sa sirutaksid oma vaimulikud käed ja ütleks: „Ma hoian sellest kinni!“

Võib-olla oled sa kimpus mõne kiusatusega, millest sa ei suuda kuidagi vabaks saada. Või võib-olla sa kannad endaga pidevalt kaasas üht tunnet, et sa ei saa iialgi olema piisavalt hea ja sa oled väärtusetu. Sul on hirm, et Saatan niidab su jalust ja sa valmistad Jumalale pettumuse.

Kuid täna on päev, et äratada end üles Jumala armastuse suhtes! Minu palve on, et seda sõnumit lugedes miski sähvataks sügaval su südames ja sa oleks võimeline ütlema: „Sul on õigus, vend Dave. Jutt käib minust, kuid ma ei taha enam elada nii!“ Minu palve on, et see tõde jõuaks sulle kohale – et see avaks su silmad ja aitaks sul siseneda täiesti uude reaalsusesse täis rõõmu ja rahu oma igapäeva elus koos Jumalaga.

VÄLJAPÄÄSUTEE

2011-08-23T03:00:00.000+04:00

„Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda.“ (Psalmid 77:20).

Jumal on tõotanud
valmistada väljapääsutee kiusatusest.
Tee, mis viib merre
ja raja sügavatesse vetesse.
Ma nurisesin
ja mu vaim oli murtud.
Väljapääsutee? Merre?
Sügavale, suurde vette?
Pidasin nõu oma südamega,
uurisin teda kohe põhjalikult.
Sügavad veed ümbritsevad mind,
ma ujun katsumuste meres.
On’s Jumal unustanud mind?
On’s Ta soosing jätnud mind?
Ta arm lahkund’ igaveseks?
On Jumal unustanud oma armulikkuse?
On Ta oma vihas sulgenud mind
segaduste merre?
Kuid siis mulle meenus,
et sina juhid oma rahvast kui karja
otsekui Moosese käe läbi
uurtesse vetesse.
Veed nägid sind, Jumal;
veed nägid sind ja vabisesid,
ka ürgveed värisesid.
Nad kuuletusid
ja lõid kahte lahku.
Ka mina sisenen usus
suurtesse vetesse.
Ja kui ma ei kuulegi
su samme enese taga,
lähen siiski edasi
pidades meeles,
kuidas sina lahutasid mere
ja tõstsid veed kui suure seina.
Ja ma lähen läbi. Koos nendega.

KUULETUDES JUMALA HÄÄLELE

2011-08-22T03:00:00.000+04:00

Kui sina vajad juhiseid – kui sa arvad, et oled valmis tegema mida iganes Ta sinult palub – siis luba mul küsida midagi: „Oled sa valmis rahutuks tegevaks sõnumiks; raskusi või hülgamist kaasatoovaks ülesandeks; eluks, mis tugineb vaid usule ja kus puudub igasugune garantii julgustusele või toele väljaarvatud see, mis tuleb Püha Vaimu käest?“

Just selline lugu juhtus Jesajaga! Prohvet kuulutas vabatahtlikult: „Saada mind, Issand!“ ja Jumal saatis ta raskele ning katsumusi täis missioonile! Ja tema ütles: "Mine…Tee tuimaks selle rahva süda ja tee raskeks ta kõrvad ning sule ta silmad, et ta oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, oma südamega ei mõistaks…!" (Jesaja 6:9-10). Sõna, mille Jesaja sai, polnud just kõige ülevam! Otse vastupidi – see pidi muutma ta vihatuks ja ebapopulaarseks. Issand ütles talle: „Mine ja paaduta need, kes keelduvad kuulmast minu kõnet! Sulge nende silmad ja kõrvad!“

Kui sina tahad tunda Jumala häält, pead sa olema valmis kuulma kõike, mida Ta ütleb! Jumal ei ütle kunagi: „Mine!“, enne kui Ta pole küsinud: „Kes läheb?“. Ta tuleb su juurde ja küsib: „Oled sa valmis tegema kõike, mida ma sul palun ja tegema seda minu viisil? Oled sa valmis panema maha oma elu?“

Kui ma aastaid tagasi Jumalalt juhtnööre palusin, ütles Issand mulle väga selgelt: „Mine tagasi New Yorki!“ See oli minu jaoks kõige ebamugavam sõnum üldse! Ma olin valmistunud pensionile jääma. Olin valmis hakkama kirjutama raamatuid ning kõnelema valitud paikades, mistõttu mõtlesin endamisi: „Issand, minu parimad aastad seal on juba möödas. Anna mulle nüüd ometi aega hingata!“

Jah, me tahame küll kuulda Jumala häält, kuid kuulda seda mugaval viisil! Me ei taha, et see raputaks meid. Kuid samas, miks peaks Jumal andma meile juhtnööre, kui Ta ei saa olla kindel selles, et me Talle kuuletume?

Aabraham õppis kuulma Jumala häält seeläbi, et ta kuuletus kõigele kuuldule niipea kui seda kuulis! Jumala sõna talle puudutas oma poja Iisaku ohverdamist (vt. 1 Moosese 22:2). Aabraham tegutses selle sõna põhjal ja tema kuulekus muutus magusaks aroomiks, mis puudutas kogu maailma: „Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!" (1 Moosese 22:18).

KUULDES JA TUNDES TEMA HÄÄLT

2011-08-19T03:00:00.000+04:00

Peetrus hoiatab viimse aja usklikke Saatana eest, kes tuleb nende juurde kõva häälega ja püüab neid hirmutada. „Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata.” (1 Peetruse 5:8).

Minu mõte aga on järgmine: kui Saatan teeb end viimseil päevil valjuhäälselt kuuldavaks, ilmutades oma võimu ja väge suurele hulgale kadunud hingedele, siis kui palju olulisem on, et Jumala rahvas tunneks oma Isa häält? Kas te arvate, et Jumal istuks lihtsalt käed rüpes ja vaataks rahumeeli pealt, kuidas Saatan maailma peale möirgab? Ei iial! Jesaja ütles: „Ja Issand annab kuulda oma võimsat häält!” (Jesaja 30:30)

Jumal on rääkinud inimestega alates Aadama ja Eeva aegadest. „Ja nad kuulsid Issanda Jumala häält…” (1 Moosese 3:8). Aadam ütles: "Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin…” (1 Moosese 3:10). Alates 1 Moosese raamatust kuni Uue Testamendini välja on Jumal teinud oma hääle rahvale kuuldavaks. Prohvetite raamatuis on korduvalt kirjas: „Ja Jumal ütles…“ Rahvas tundis ja mõistis Jumala häält. Jeesus kinnitas seda Uues Testamendis, kasutades näidet heast karjasest.

“Lambad kuulevad ta häält…ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.” (Johannese 10:3-4)

Aadam peitis end Jumala hääle eest tänu patust tingitud häbile ja süütundele. Ja see on olukord, milles paljud tänapäevagi Jumala lapsed viibivad – pugedes peitu ja kartes kuulda Jumala häält!

Kui sina tahad kuulda Jumala häält, pead sa olema valmis puhastama oma hinge. “Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.” (1 Johannese 1:9)

MINA OLEN SU JUMAL

2011-08-18T03:00:00.000+04:00

“Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!” (Jesaja 41:10).

Aabrahami, Iisaku ja Jaakobi Jumal
on sinu Jumal,
et päästa sind ja anda sulle jõudu
nõnda nagu Ta tegi seda su isaisadelegi;
et aidata sind ja hoida sind alal.
Ära karda ega ehmu.
Need, kes tunnevad oma Jumalat
hakkavad tegema suuri asju
ja saavad tugevaks.
Tema vaigistab sinu vaenlased ja kättemaksjad.
Tema jõud saab täieliseks
sinu nõtruste keskel,
sest Temal on kogu vägi ja jõud
teha üle kõige selle,
mida sa eales suudad mõelda või paluda.
Ta ütleb sulle:
„Mina olen sinuga,
ma olen su Jumal
ja ma aitan sind!“

MINE VARAAITA!

2011-08-17T03:00:00.000+04:00

Siin on viis, kuidas minna Jumala varaaita ja võtta sealt kõik, mida vajad:

1. Tule julgusega Tema trooni ette ja palu täiega armu ja halastust, saamaks jagu igast kiusatusest ja katsumusest. Kuradil on miljon viisi, kuidas panna sind tundma süütunnet, hirmu, hukkamõistu ja segadust. Ta ütleb sulle: „Sa tunned seda kõike, sest su süda on täis saasta!“ Kuid mina lõpetasin juba ammu oma südamesse vaatamise, kuna seal valitses alati pimedus. Kuid minu Isa jaoks oli see puhas, kuna see oli kaetud Talle verega! Seetõttu pole vahet, kuidas sa end tunned! Lihtsalt vaata Jumala Sõnale ja sellele, mida Jeesus on teinud. Ta on teinud sind kõigiti puhtaks!

2. Tuleta Jumalale meelde, et see oli Tema idee kutsuda sind sisse. Ega sina ju olnud see, kes läks Jumala juurde ja ütles: „Isa, ma tahan kõike, mis sul on!“ Tema oli see, kes sind kutsus ja ütles: „Kõik, mis mul on, on sinu. Tule ja võta!“

3. Võta Jumalat Tema Sõnast! Piiblis on öeldud, et kõik, mis Ta on meie jaoks valmis pannud, on kättesaadav usu kaudu. Seetõttu pead sa vaid usus ütlema: „ Issand Jeesus, täida mind oma rahuga, kuna sa oled öelnud, et see kuulub mulle! Seetõttu ma võtan selle vastu oma hinge.“ Sa ei saa seda kuidagi muudmoodi üles õhutada või laulu või ülistuse kaudu endasse toppida. See lähtub vaid sellest, et sa oled rajatud ja juurdunud ilmutusse Jumala armastusest sinu vastu. See ei lähtu ka ühestki tundest, vaid Sõnast, mida Ta ise on rääkinud: „Minu kojas on küllaldaselt toidust!“

4. Võta Jumala Sõna ja purusta sellega kõik oma hirmud, süütunne ja hukkamõist. Hülga see kõik, sest see pole Jumalast! Sa võid öelda: „Las Saatan rünnata mind oma valedega. Mu Isa teab seda kõike ja on juba andestanud mulle ning puhastanud mind. Seetõttu pole enam mingit süüdistust ega hukkamõistu! Olen täiega vaba!“

Mu armsad, ma usun, et kui te paluks Püha Vaimu abi just praegu, et haarata kinni sellest tõest – et saada rajatud ja juurdunud sellesse – siis kõik eesootavad päevad saavad olema parimad kui eales varem. Te võite öelda: „Issand Jeesus, ma tean, et saan eksima tulevikuski, kuid miski ei saa mind kõigutada, kuna mul on kõik, mida vajan, et saavutada võit ja elada selles!“

Mine siis Tema varaaita ja saa osa kõigest sellest, mille su armastav Isa on su jaoks valmis pannud!

LÕPETA KERJUSENA ELAMINE

2011-08-16T03:00:00.000+04:00

Oled sa väsinud elamast kui kerjus, samal ajal, kui kõik, mida vajad, on sinu jaoks valmis pandud? Võib-olla on su fookus vales kohas? Kipud sa ehk jääma kinni oma nõrkustesse, kiusatustesse ja mineviku läbikukkumistesse? Kas sügavale oma südamesoppi vaatamine heidutab sind? Oled ehk lasknud süütundel sisse hiilida?

Mu armsad, te peaks vaatama ainuüksi Jeesusele – oma usu alustajale ja lõpetajale! Kui Saatan tuleb ja viitab teatud nõrkustele su südames, on sul täielik õigus öelda talle: „Mu Jumal juba teab sellest, kuid Ta armastab mind sellegipoolest! Ta on andnud mulle kõik, mida vajan, et saavutada võit ja hoida seda.“

„Et olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem ja tema teab kõik.“ (1 Johannese 3:20). Ta teab sinust kõike ja ometigi armastab sind piisavalt, et öelda: „Tule sisse ja võta kõike, mida vajad! Mu varaait on sinu jaoks avatud!“ Tema varaaida uksed on pärani valla ja Tema rikkused ülevoolavad. Jumal õhutab sind minema julgusega armu aujärje ette, saamaks halastust ja leidmaks armu abiks parajal ajal! (Heebrealastele 4:16).

Kui palju aastaid oled sa viibinud väljaspool? Sul on Isa, kes on pannud valmis võrratud aarded ja varustatuse su jaoks ja ometigi oled sa jätnud need välja võtmata. Kadunud poja lugu näitab meile, et minnes sisse ja nautides oma isa varandust, sai kadunud poeg neist osa kahel viisil. Ta võis elada oma maist elu, kogedes täit andestust, rahu, rõõmu ja hingamist ja kui lõpuks surm teda tema igavikulise pärandi juurde viis, sai ta taaskord nautida kõike seda, mida oli kogenud juba maa peal olles.

Pole kahtlustki, et vanem poeg oli see, kes sai suurema patuga hakkama. Ta oli püsinud kodus, olnud sõnakuulelik ega vedanud kunagi oma isa alt. Tõsi küll, Isa poolt antud vahendite raiskamine kergemeelsele elule on samuti patt, kuid suurim patt on keelduda Jumala suurest armastusest ja jätta vastuvõtmata Tema rikkalikud aarded, mille Ta on meile kinkinud väga kõrget hinda makstes.

Kadunud poega ei nuheldud ega sõideldud tema patu pärast, nõnda nagu seda ei tuletatud talle ka pidevalt meelde. Seda seetõttu, et Jumal ei lase patul saada taastamise keskpunktiks! Kuna tõeline meeleparandus ja kurvastus olid juba aset leidnud, oli aeg liikuda edasi banketilaua juurde, saamaks osa tõelisest peost! Isa ütles vanemale pojale: „Ta oli kadunud, kuid on nüüd tagasi kodus. Ta on andeks saanud ja seetõttu on aeg rõõmustada ja olla õnnelikud!“

BANKETT

2011-08-15T03:00:00.000+04:00

„Tema on mind viinud pidukotta, ja selle lipp mu kohal on Armastus.“ (Ülemlaul 2:4). Kadunud poja tähendamissõnas ei kogenud isa täit rõõmu enne, kui sai istuda pidukojas koos oma pojaga. Ta tahtis olla kindel, et poeg teab, et talle on andeks antud ja kogu ta paturegister on kustutatud. Seetõttu pididki nad istuma ühes lauas – nautides pidurooga!

Kui sa oleksid sel hetkel aknast sisse vaadanud, oleksid sa näinud noort meest, kes oli just äsja saanud osa tõelisest ilmutusest Jumala armastuse kohta: ta tantsis! Seal oli palju muusikat ning ta oli rõõmus ja õnnelik. Ja ta isa oli samuti rõõmus oma poja üle, naeratades igakord, kui teda vaatas! (Luuka 15:24, 25)

Hirmupilv ei matnud enam seda nooremat poega enese alla. Ka ei kuulanud ta enam vaenlase vanu valesid stiilis: „Nagunii lõpetad sa omadega seaaedikus! Sa pole väärt sellist armastust…“. Ei. Ta võttis vastu oma isa armastuse ning kuuletus korraldusele minna julgelt oma isakotta ja võtta sealt kõike, mida ta vajas. Ta kuulis oma isa sosistavat nii talle kui ta vanemale vennale: „Kõik, mis mul on, on sinu. Sa ei pea enam kunagi tundma nälga ega üksildust, olles äralõigatud minu varaaidast.“ (Luuka 15:31).

Mu armsad, selles peitub Jumala armastuse täius kõiges oma hiilguses! Selles, et isegi meie kõige pimedamal tunnil Jumal mitte ainuüksi ei võta meid vastu ega vii oma kotta, aga Ta ka ütleb: "Tooge nuumvasikas, söögem ja olgem rõõmsad. Minu pidukojas on piisavalt selleks, et pidada pidu mu armastatud lapse auks!" (vaata Luuka 15:22-24).

Tänapäeval on meil veelgi parem tõotus: „Ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega. Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda.“ (Efeslastele 3:19-20).

Siin on Jumala armastav tõotus meile: „Ma pakun sulle rikkalikku, ülevoolavat täiust – varustatust iga kriisi jaoks kui rõõmu kõigiks su elupäevadeks. Sa võid minna mu varaaita ja võtta selle kõik!“

JUMALA VARUSTATUS JA TINGIMUSTETA ARMASTUS

2011-08-12T03:00:00.000+04:00

Tähendamissõna kadunud pojast puudutab tegelikult kahte poega – ühte poega, kelle enda varud jõuavad lõpukorrale ja teist poega, kes keeldub saamast osa oma isa võimalustest. See tähendamissõna räägib ka Isa tingimusteta armastusest ja varustatusest tema kojas.

Noorem poeg läks isa juurde ja ütles: "Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!" (Luuka 15:12). See osa, mille ta kätte sai – ja mille ta ka laiaks lõi – esindab tema enda huvisid: tema andeid, võimeid ja kõike muud, mille abil ta oli harjunud elu -ja selle raskustega toime tulema. Ta ütles: „Ma olen piisavalt tark ja nutikas ning hea taustaga. Võin minna, kuhu iganes ja saada omal käel hakkama!“

See noorema poja suhtumine kirjeldab paljusid tänapäevagi kristlasi. Samas aga, niipea, kui olukorrad raskeks muutuvad, on korraga me endi vahendid otsas! Me oleme kärmed kulutama kõike, mis meil on, iseendi peale! Oleme võimelised leidma ka väljapääsuteid teatud raskustest ning ammutama seesmist jõudu teatud katsumuste jaoks, kuid varem või hiljem niidab hinges valitsev põud meid siiski maha! Sa oled omadega õhtal ega tea enam, mis suunas minna. Ka su sõbrad ei oska sind aidata. Tunned end tühja ja haigetsaanuna ning su sees pole enam midagi, millest ammutada. Sa oled omadega läbi ja su võitlused on võideldud! Kõik, mis sulle on jäänud, on hirm, masendus, tühjus ja lootusetus.

Tiirled sa endiselt Saatana seaküna ümber, ahmides tühjust ja surres nälga? Sest just sama lugu juhtus kadunud pojaga! Tal endal polnud enam midagi, millest ammutada! Ta oli kulutanud ära kõik oma vahendid ja mõistis nüüd, kuhu enese peale lootmine ta välja oli toonud. Ja just sel hetkel meenusid talle isakoja rikkalikud annid. Ta ütles: „Mina nälgin siin, aga mu isakojas on piisavalt toidust, mida teistelegi jagada!“ Ja ta otsustas minna tagasi ning saada osa oma isa rikkalikust varustatusest!

Sellest tähendamissõnas pole üht ainsatki sõna, mis viitaks asjaolule nagu oleks kadunud poeg tulnud tagasi koju armastusest oma isa vastu. Tõsi küll – ta oli valmis meelt parandama. Muide, ta langes isegi põlvili isa ette maha, öeldes nuttes: „Isa, anna mulle andeks! Olen patustanud sinu ja Jumala vastu. Ma ei ole väärt, et tulla tagasi su kotta.“, kuid ta kunagi ei öelnud: „Isa, ma tulin tagasi, sest ma armastan sind!“

See lugu on kinnitus sellest, et Jumala armastus meie vastu pole seotud ühegi tingimusega ega sõltu ka meie armastusest Tema vastu. Tõde on see, et Tema armastas meid isegi siis, kui meie oma südameis Temast alles kaugel olime. Vat see on tingimusteta armastus!

IGAVIKU AARDED

2011-08-11T03:00:00.000+04:00

Sa ei saa lahutada Jumala varustatust Tema armastusest, mis on seotud juba meie jaoks valmis pandud külluslike rikkustega. Ta on valmistanud oma varustuse iga meie kriisiolukorra jaoks, aitamaks meil elada võidukalt igal ajal!

Olin juba nädalaid palunud järgmist palvet: „Issand ma tahan tunda sinu südant. Mul pole võimalik saada ilmutust sinu armastuse kohta ühestki minu raamatukogus olevast raamatust ega isegi kõige pühama mehe käest, kes eales maa peal elanud. Ma võin seda saada vaid sinu käest. Ma igatsen oma isikliku ilmutuse järele sinu armastusest minu vastu ja seda otse sinu südamest! Ma tahan seda näha nii selgelt, et see muudaks minu eluviisi ja teenistust.“ Seda palvet paludes ma ei teadnud, mida oodata. Tormab see ilmutus Tema armastusest mu südamesse kui suur auline hoovus? Või ilmub see nii võimsa nägemusena, et võtab mu hingetuks? On see ehk tunne, mis paneb mind tundma end väga erilisena Ta silmis või hoopis üks puudutus Temalt, mis on nii ehe, et muudab mind igaveseks? Ei. Jumal kõnetas mind läbi ühe väga lihtsa salmi: „Sest nõnda on Jumal…armastanud…et Ta andis…“ (Johannese 3:16). Tema armastus on seotud Tema auliste rikkustega – Tema rikkaliku varustusega meie suhtes!

Piibel ütleb, et meie armastus Issanda vastu väljendub meie sõnakuulelikkuses Talle. Kuid Tema armastus meie vastu väljendub hoopis teisel moel – Tema andmises! Sa ei saa tunda Teda armastava Jumalana enne, kuni pole näinud Teda andva Jumalana. Sest Jumal armastas meid nii väga, et Ta investeeris oma Poega Jeesusesse kogu Isa au, aarded ja rikkused ning andis Ta seejärel meile! Kristus on Jumala kingitus meile.

„Sest Jumalal on olnud hea meel lasta kogu täiusel temas elada.“ (Koloslastele 1:19). „Sest temas elab kogu jumalik täius ihulikult, ja teie olete saanud osa tema täiusest, kes on iga valitsuse ja meelevalla pea.“ (Koloslastele 2:9-10). Ehk teisisõnu: Temas peitub kogu varustatus – kõik, mida sa vajad!

Väga vähesed kristlased võtavad aega, et omistada kõik see, mille Jumal on neile tasuta valmis pannud. Me miskipärast ei võta neid omaks, mistõttu sageli need rikkused, mis on peidus Kristuses, jäävadki kasutamata! Millise šoki osaliseks me küll saame, kui ükskord igavikku jõuame! Sest siis näitab Jumal meile kõiki neid rikkusi, mille Ta oma armastuses meile valmis seadis, kuid mida me iialgi ei kasutanud.

USKUDES JUMALA ARMASTUSSE

2011-08-10T03:00:00.000+04:00

Püha Vaim on juhtinud mind palvetama suurema arusaamise pärast Jumala armastusest. Peale seda, kui olin lugenud 1 Johannese 4:16, mõistsin, kui vähe ma tegelikult tean Jumala armastuses elamisest ja käimisest. „Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.” (1 Johannese 4:16).

Ma usun, et enamus kristlasi teab Jumala armastusest enda vastu vaid teoloogilisel tasandil. Nad on lugenud armastuse kohta Piiblist ning kuulnud sel teemal erinevaid jutlusi ja ometigi piirdub nende arusaam lastelaulust tuntud refrääniga: „Ma tean, et Jeesus armastab mind, sest Piibel ütleb nii!“ Me kõik usume, et Jumal armastab meid ja kogu maailma ning kõiki „kadunud hingi“, kuid see on kõigest abstraktne usk! Pole just eriti palju neid kristlasi, kes suudaksid täie meelevallaga väita: „Jah ma tean, et Jeesus armastab mind ja mul on täielik arusaam Tema armastusest enda vastu.

See on aluseks kogu mu igapäeva elule.“ Paljude kristlaste igapäeva elu aga ei ole rajatud usule Jumala armastusest. Selle asemel elavad nad hoopis süütunde, hirmu ja hukkamõistu all. Kuid Jumal ei päästnud sind selleks, et panna sind elama süütunde alla. Jeesus ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu.” (Johannese 5:24).

“Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.” (Roomlastele 8:1). Kogu hukkamõist ja süütunne lähtuvad ilmselgelt Kuradist. Hukkamõistu teine tähendus on ka raev või viha, mis tähendab seda, et sa ei kuulu kohtu alla; et suurel Kohtupäeval pääsed sa Jumala vihast. Kuid hukkamõist tähendab ka “tunnet, et ma ei vasta standarditele.” Kuid Jumala Sõna õpetab meile, et ükski usklik ei tohiks kunagi tunda, et ta pole piisavalt hea või et ta ei vea välja!

“…et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses, et te suudaksite koos kõigi pühadega tunnetada, milline on armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus, ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega.” (Efeslastele 3:17-19). „Juurdunud ja kinnitatud“ tähendab siin „enda alla sügava ja tugeva aluse rajamist, mis tugineb teadmisele ja arusaamisele Jumala armastusest sinu vastu.“ Ehk teisisõnu: teadmine Jumala armastusest peab saama alustõeks, millele rajada kõik ülejäänud tõed!

Jumal armastab sind!

RIIETA MIND, JEESUS

2011-08-09T03:00:00.000+04:00

„Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi salanõude vastu!“ (Ef. 6:11).

Kallis Jeesus,

Sa ütlesid, et ma seisaksin vastu Saatanale ja ta põgeneb mu eest,
kuid ma ei suuda vastu seista.
Sinul on kogu vägi vastuseismiseks, mida ma vajan,
mistõttu anna mulle palun jõudu vastu seista.
Sa ütlesid, et ma võin liigutada mägesid,
kui mul vaid oleks sinepiiva suurust usku;
ometigi mu mägi ei liigu,
kuigi mu usk sinusse on nii suur kui veel olla annab.
Sina oled loonud taeva ja maa,
palun liiguta siis ka minu mäge.
Sa ütlesid: „Põgene kurjuse eest!“
ja ma jooksin nii kuis jaksasin,
kuid patt sai mind ikka kätte
keset mu suurimaid jõupingutusi.
Sinul on vägi
üle kõigi vaenlase vägede,
mistõttu imede ja tunnustähtede kaudu
vabasta mind Saatana lõksust.
Mul pole isegi jõudu, et riietada end kõige sõjavarustusega,
mistõttu riieta palun sina mind kui mu relvakandja.
Tee mu heaks seda, mida ma tean, et ma ise ei suuda teha.

JOOSEP VASTAS JUMALA VAIMU KUTSELE

2011-08-08T03:00:00.000+04:00

Jumala Vaim on alati kutsunud inimesi enese ligi – pühaduse, südame puhtuse ja eraldatud elu juurde – ja iga põlvkonna seas on üks käputäis, kes ka vastab sellele kutsele. Joosep tegi seda väga varases nooruses. Tema kümme vanemat venda said samuti kutse alistuda ja elada õigluses, kuid nemad otsustasid jääda maailma.

Vähemalt kahel korral said kõik Jaakobi pojad osa Jumala Vaimu selgest kutsest. Esimene kord oli siis, kui Jaakobehitas altari Iisraeli Jumalale (1Moosese 33:18-20). Ta kutsus oma pojad sinna altarile ülistama koos iseendaga; kummarduma Issanda ette ja järgima Teda, kuid Joosepi vennad pöördusid hoopis kättemaksu ja verevalamise teele. Teine kord, mil Jumal neid kümmet venda väga selgelt kutsus, oli Peetelis. Jaakob teadis, et ta pojad on seotud ebajumalate kummardamisega, olles hüljanud Jumala kutse pühale ja õigeksmõistetud elule, mistõttu ta hoiatas neid:"Kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja puhastageendid ning vahetage riided! Ja me võtame kätte ning läheme üles Peetelisse ja teeme sinna altari Jumalale, kes mind kuulis mu ahastuse ajal ja oli minuga teel, mida käisin." (1 Moosese 32:2-3).

See on üks selgemaid kutseid kogu Jumala Sõnas üldse! Fraas „vahetage oma riided“ tähendab heebrea keeles vaimulikku ja moraalset südame ja mõtete puhastamist. Ja väliselt Jaakobi pojad isegi alistusid: „Siis nad andsidJaakobile kõik nende käes olevad võõrad jumalad jakõrvarõngad…“ (1Moosese 32:4), kuid nende meeleparandus oli vaid väline – nende süda jäi tegelikult muutmata ja nad pöördusid koheselt tagasi oma mässumeelsuse, vihkamise, kadeduse ja tülitsemiste juurde!

Kuid Joosep erines oma vendadest: tema meeleparandus lähtus otse südamest. Ta vastas Jumala Vaimu kutsele ja otsustas täiega järgida Jumalat. Keset õelust ja kurjust täis keskkonda, säilitas Joosep oma puhta südame ja puhtad käed.

Joosep saadeti välja karjamaale aitamaks oma vendi kanda hoolt pere karjade eest. Kuid ta kurvastus peagi, kuna ta vennad kõnelesid ja elasid nagu viimsed kui paganad! Ta puhas süda sai murtud täna omaenda peres valitsevale kurjusele. Ja Joosep kandis isale ette nen dehalva kuulsuse. (1Moosese 37:2), Joosep puistas oma südant isa ees, öeldes: „Isa, sa ei kujuta isegi ette, kuidas nad elavad. Nad räägivad su Jumala vastu ja kurvastavad Teda!“

Üks Joosepi pataljoni tunnustest on see, et nad kurvastavad patu pärast! Nad on hüljanud kõik ebajumalad ja on täiega armunud Jeesusesse; nende südamed on süüdatud pühadusest! Nad näevad üle maa vohavat pattu, kuid veelgi enam tunnevad kurvastust patu pärast, mis valitseb koguduses. Ja nad hüüavad kogu hingest: „Oo Isa, vaata ometi, mis toimub su laste keskel!“ Kui sina kuulud ka sellesse viimsete aegade pataljoni, siis sa ei saa vaadata patule läbi sõrmede. Pigem peaks su sees midagi tõusma ja ütlema: „Oo Jumal, ma ei kannata seda, mida sinu nimele tehakse!“ ja sa hakkad palvetama. Mitte inimeste vastu, vaid deemonlike jõudude vastu, mis on sillutanud tee Jeesuse Kristuse kogudusse!

JOOSEPI SUURIM KATSUMUS – JUMALALT SAADUD SÕNA!

2011-08-05T03:00:00.000+04:00

„Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks…kuni Issanda sõna läks täide, tema kõne tegi ta puhtaks.“ (Psalmid 105:17, 19). Joosep koges mitmesuguseid katsumusi ja proovilepanekuid, kuid tema suurimaks väljakutseks osutus sõna, mille Jumal oli talle andnud!

Mõelge korraks kõigele, millest Joosep pidi läbi minema: vaid 17-aastasena kooriti ta täiesti paljaks ja visati pimedasse auku, et ta surnuks näljutada. Tema kalgi südamega vennad vaid naersid ta armu saamise palvete üle ja müüsid ta ismaeliitidest kaupmeestele maha, kes viisid ta Egiptuse orjaturule ja müüsid ta omakorda tavaliseks orjaks.

Ometigi polnud Joosepi suurimaks katsumuseks hüljatus oma vendade poolt või isegi inimväärikuse alandamine, kogedes nii orja staatust kui vangipõlve. Ei! Mis Joosepit tegelikult segadusse ajas ja täiega proovile pani, oli selge sõna, mida ta oli kuulnud Jumalalt! Jumal oli ilmutanud talle läbi unenägude, et talle saab osaks suur võim, mida ta saab kasutada Jumala auks. Et tema vennad saavad kord kummarduma tema ees ja et temast saab paljude inimeste võrratu päästja.

Ma ei usu, et ükski neist tõotustest oleks tähendanud suurt ego laksu Joosepi jaoks. Ta süda oli nii Jumalas kinni, et pigem muutis see sõnum ta alandlikuks oma tuleviku ees: „Jumal, sa oled pannud oma käe mu üle, et lasta mul olla osa sinu suurest ja igavikulisest plaanist.“ Joosep oli õnnistatud ainuüksi teadmisest, et ta saab mängima tähtsat rolli Jumala plaani täitumisel! Kuid Joosepi eluolukorrad olid täielikus vastuolus kõige sellega, mida Jumal oli talle südamele pannud. Hoopis tema oli teener, kes pidi kummardama teisi! Kuidas sai ta üldse uskuda, et päästab ühel päeval suuri rahvahulki, kui oli ise tegelikult ori? Eeldatavasti mõtles ta: „See pole üldse loogiline! Kuidas saab Jumal juhtida mind vangikongi ja unustusse? Jumal ütles, et õnnistab mind, kuid taolistest asjadekäigust ei rääkinud Ta sõnagi!“

Joosep teenis 10 aastat ustavalt Pootifari kojas, kuni saabus aeg, mil temast saadi valesti aru ja ta kohta räägiti valesid. Tema võit kiusatuse üle magada Pootifari naisega kupatas ta hoopis vangikongi. Need olid kindlasti ajad, mil ta esitas endale raskeid küsimusi: „Kas ma kuulsin ikka õigesti Jumalalt? Ega mu enese uhkus ometigi neid unenägusid mõjutanud? Oli ehk mu vendadel õigus? Võib-olla kõik need asjad juhtuvad selleks, et korrigeerida mind mõne isikliku iha tõttu?“

Mu armsad, on olnud aegu, kus Jumal on mullegi näidanud asju, mida Ta minu jaoks soovib – nii jumalariigi töö, teenistuse kui kasulik olemise suhtes. Ometigi, iga mu olukord oli täiesti risti-vasta Tema öeldule ja ma mõtlesin endamisi: „Oh Jumal, see ei saanud vist küll sinust olla. Ju mu omaenda liha rääkis.“ Jumala poolt antud sõna pani mind proovile, kuid Jumal on andnud meile oma tõotused ja me võime uskuda neisse kõige täiega! Kõigisse neisse!

IGA SÕNA JA TÕOTUS TÄITUSID

2011-08-04T03:00:00.000+04:00

Ühel pimedaimal ja raskeimal ajal oma elus tundis Joosep end üksikuna, olles täiesti valmis loobuma oma unistustest ning seades samal ajal küsimärgi alla oma eksistentsi Jumalas. Kui korraga tuli kutse ühelt vaarao valvuritelt: „Joosep! Sea end korda – vaarao kutsub sind!“ Ma usun, et sel hetkel tuli Jumala Vaim võimsalt Joosepi üle ja ta süda põksus ärevusest, sest ta oli kohe kohe teada saamas, milleks kõik see eelnev oli tegelikult vajalik olnud.

Eeldatavasti mõtles ta habet ajades ja juukseid kammides, et: „Nüüd on Jumala tõotuste täitumise aeg käes. Nüüd võin olla kindel, et tõesti kuulsin õigesti Ta käest! Saatanal pole olnud mingit meelevalda ja mu elu pole raisku läinud. Jumal on hallanud seda kõike kogu selle aja vältel!“

Ja mõne hetke pärast seisiski ta vaarao palge ees, pannes hoolega tähele tolle unenägu. Joosep andis sellele ka tõlgenduse, rääkides saabuvatest nälja-aastatest ja sellest, et vaarao peab kokku koguma ja hoiule panema kogu rahva viljavarud. „Ja nüüd vaarao vaadaku välja üks mõistlik ja tark mees ja seadku Egiptusemaa üle.“ (vt. 1Moosese:41). Vaarao vaatas ringi ja pöördus siis Joosepi poole, öeldes: „Sina! Joosep! Ma panen sind teiseks valitsejaks enese järel ja ainuüksi minul on rohkem võimu kui sul. Sina ole selle kõige ülevaatajaks!“

Kui kiiresti oli kogu olukord muutunud! Ja saabus päev, mil Joosep seisis oma vendade ees, öeldes: „Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus.“ (1Moosese 50:20). „Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsemiseks paljudele. Niisiis ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal, ja tema on mind pannud vaaraole isaks ja isandaks kogu ta kojale ning valitsejaks kogu Egiptusemaale.“ (1Moosese 45:7-8).

Armas Jumala püha, üsna pea mõistad sinagi, milleks kõik su praegused põletavad katsumused vajalikud olid. Jumal täidab oma tõotuse, mille Ta sulle kord andis ja korraga on kõik nii selge. Sa näed, et Ta ei hüljanud sind kunagi, kuid Ta pidi viima sind läbi selle teekonna, et treenida sind, valmistada sind ette ja õpetada sind usaldama Teda kõiges. Ta on planeerinud ette ühe aja, mil kasutada sind ja see aeg on alles ees!

JOOSEP JA JUMALA SOOSING

2011-08-03T03:00:00.000+04:00

Kas meie Taevane Isa eelistab ühtesid oma lapsi teistele? Kas Piibel ütleb, et Jumal teeb vahet inimeste vahel? Kui asi puudutab päästet ja Tema imelisi tõotusi, siis Jumal kohtleb kõiki võrdselt. Küll aga laseb Ta oma erilisel soosingul saada osaks neile, kes vastavad kogu südamest Tema kutsele ja pühenduvad Talle kõige täiega!

Iiob ütles: „Sa andsid mulle elu ja osaduse, ja su hoolitsus hoidis mu vaimu.“ (Iiob 10:12). Taavet ütles: „Sest sina, Issand, õnnistad õiget; sa ehid teda oma hea meelega kui kaitsevarjuga.“ (Psalmid 5:13).

Meie Taevane Isa laotab erilise rüü nende üle, kes täielikult andnud Talle oma südame: „Mina rõõmutsen väga Issandas, mu hing ilutseb mu Jumalas, sest ta on mind riietanud päästeriietega, katnud õiguse kuuega…“ (Jesaja 61:10).

Joosep vastas Püha Vaimu kutsele, alistades Talle kõik ja meelehea märgiks oma Isalt, sai ta kuue, mis eraldas teda teistest. Kuid sellel Isalt saadud soosingul oli oma hind! See läks Joosepile maksma kõik tema suhted ning ta koges hüljatust, mittemõistmist ja pilget: „…siis nad (tema vennad) vihkasid teda…“ (1Moosese 37:4). Kuid miks ta vennad pöördusid ta vastu? Vastus sellele küsimusele peitub salmis 11: „Ta vennad said temale kadedaks...“. Kui nad nägid seda kuube, mida Joosep kandis, teadsid nad, et see peegeldab isa soosingut ja õigsust. Ja nad vihkasid seda, kuna see tuletas neile meelde Püha Vaimu kutset, mida nemad olid ignoreerinud! Joosep oma olemisega tõi päevavalgele nende pool-leige elustiili.

Nimelt istusid ta vennad niisama, kulutades aega tühja keelepeksu ja enesekesksuse peale. Nende südamed olid haaratud maadest, varadest ja tulevikust, kuid Joosepi süda oli hoopis kusagil mujal. Tema rääkis Jumala asjadest; üleloomulikest lugudest. Jumal oli andnud talle unenägusid, mis tol ajal olid võrdsed Jumala hääle kuulmisega.

Leiged kristlased su ümber tahavad rääkida oma autodest, majadest ja tööpaikadest, samal ajal kui sina räägiks pigem igavikulistest asjadest ja sellest, mida Jumal on sulle rääkinud. Üsna peagi muutud sa põlualuseks ja samas nad kadestavad sind, kuna sa esindad Püha Vaimu kutset, mille nemad on hüljanud!

Jah, Joosep oli teisest puust ja see erinevus tõi endaga kaasa vendade vihkamise ja kadeduse. Ja mu armsad, sama juhtub teiegagi, kui olete täielikult „müüdud“ Kristusele!

JOOSEPI PATALJON

2011-08-02T03:00:00.000+04:00

Las ma tutvustada teile Joosepi pataljoni – viimse päeva usklike kogukonda, kes täielikult pühendunud Issandale. Nad suhtlevad Jumalaga igapäevaselt ning on juhitud Vaimust iga väiksemagi detaili puhul oma elus. Praegu on nad aga läbimas oma elu suurimaid katsumusi, et siseneda paika täis Jumala ilmutusi, tarkust ja viljakust. Jumal teeb oma tööd nende sees, jagades oma tõde ja tarkust ja üsna pea saabub aeg, mil Ta kutsub nad esile nõnda nagu Ta kutsus Joosepitki!

Enamus tänapäeva kogudusest kogeb laialdast vaimset põuda: üsna pinnapealsed jutlused, surnud kuulajad ja „elav“ ülistus, mida tegelikult ei toeta puhas ja õiglane elu Jumala ees. Jumal aga on alati toimetanud ammu enne igat vaimulikku põuaaega koguduses. Ta on iga põlvkonna ajal liikunud ees, et valmistada väljapääsuteed oma rahvale!

Jaakobi soo 75 liiget oleksid ülemaalise põua tõttu kõik surnud (ja Iisraelile antud tõotus oleks hävinud), kui Jumal poleks toimetanud ammu enne seda kõike. Muide, juba 20 aastat enne põua saabumist, oli Jumal käivitanud ühe plaani, et päästa oma rahvas hävingust.

Jumal saatis Joosepi Egiptusesse ette! 20 aastat tegi Ta selle mehega tööd – eraldas ta, pani ta proovile, valmistas ette kõrge positsiooni jaoks – sest Joosepist pidi saama Jumala väljavalitu elu päästja. Ta hoidis Joosepit pidevas rambivalguses, et too võiks olla valmis saabuvaks kaoseks ja surmaks!

Mu armsad, nõnda nagu Jumal eraldas Joosepi, nõnda on Tal ka tänapäeval oma Joosepi pataljon, kes hetkel varjul teiste eest. Nad viibivad kannatuste ahjus, proovilepanekute vanglas ja katsumuste ning kiusatuste lahingväljadel. Nad on suremas sellele maailmale, igatsemata grammigi selle aust, kuulsusest, rahast või naudingutest. Küll aga suureneb nende nälg Jumala järele, et olla lähedases osaduses Temaga ja tunda Tema südant ning kuulda Ta häält.

Sa ei pruugi mõista kõiki neid mõistatuslikke katsumusi, proovilepanekuid ja hädasid oma elus. Kuid kui süda on täielikult pühendatud Kristusele ja Tema järgimisele, võid sa kindel olla, et Jumalal on oma kindel eesmärk selle kõige keskel – Ta tahab sind liita Joosepi pataljoniga!

JUMAL ON TEGEMAS UUT

2011-08-01T03:00:00.000+04:00

Kui sageli oled sa kuulnud kristlasi ütlevat: „Jumal on tegemas uusi asju oma koguduses“? Nende „uute asjade“ all võib pidada silmas ärkamist, Püha Vaimu väljavalamist ja külastusi või Jumala liikumist. Samas aga sureb see „uus asi“ üsnagi kiirelt välja. Ja kui see on kord hääbunud, on seda üsna raske uuesti leida. Selliselt vaadatuna võib jääda mulje, et ju see siis polnudki Jumalast. Muide, kristlastest sotsioloogid on jälginud mitmeid selliseid külastusi ja avastanud, et taoliste sündmuste keskmine eluiga on umbes 5 aastat. Mina isiklikult usun, et Jumal on tegemas uusi asju oma koguduses just praegu. Samas aga ei leia seda võrratut Vaimu tööd vaid ühest kohast, aga ülemaailmselt.

Jumal ei alusta oma koguduses ühegi uue asjaga enne kui vana pole lõpule viidud. See piibellik printsiip, mis on kehtinud kiriku ajaloos läbi sajandite ja mida võib leida nii Vanas kui Uues Testamendis, valitseb iga Jumala tõelise liikumise üle. Ehk nagu Jeesus ütles: värsket veini ei saa panna vanadesse lähkritesse. (vt. Markuse 2:22).

Seda vanade asjade lõpetamise printsiipi enne uute asjade esilekerkimist mainitakse esimest korda Vanas Testamendis, kus jutt käib Siilo linnast. Jumal alustas oma püha tööga selles linnas kohtumõistjate ajastul (vt. Kohtumõistjate raamat 18:31). Siilo, kus asus ka Jumalale pühendatud pühapaik, oli kõikvõimalike religioossete tegevuste keskuseks tolleaegses Iisraelis.

Nimi Siilo tähendus on: „see, mis kuulub Issandale“. See räägib asjadest, mis esindavad Jumalat ja peegeldavad Tema olemust ning loomust. Jumal kõneles oma rahvaga Siilos; samuti oli see paigaks, kus Saamuel kuulis Jumala häält ja kus Jumal ilmutas oma tahet talle (vt. 1 Saamueli 1).
Jumal aga lõpetas oma kõnelemise Siilos tänu sellele, et preestrid olid muutunud laisaks ja kogu linn oli korrupeerunud. Jumal ütles Saamuelile: „Siilo on nii rüvetunud ega esinda enam seda, kes ma oma loomult olen. See koda ei ole enam minu oma. Ma olen lõpetanud sellega.“ Seega, Issand eemaldas oma ligiolu sellest pühakojast ja kirjutas selle uksepiidale „Iikabod“, mis tähendab „Issanda au on lahkunud“.

Jumal tegi täieliku lõpparve vanaga, kuid taaskord – alustas ka uue looga. Peale seda sai Jeruusalemma tempel tuntuks kui „Issanda koda“, kus Jumal ka kõneles oma rahvaga.

„Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.“ (2 Korintlastele 5:17).

NÄLG PÜHADUSE JÄRELE by Gary Wilkerson

2011-07-29T03:00:00.000+04:00

Šotimaal elas üks noor pastor, Robert Murray McCheyne, kes suri 29-aastaselt.Enne oma lahkumist tõi ta aga oma kogudusse kaasa suure ärkamise. Lugesin just hiljuti üht tsitaati selle jumalamehe suust, kes ütles: „Minu rahva suurim vajadus seisneb vajaduses pühadus järele.“

Meil on suur hulk kõneosavaid jutlustajaid; rohkem kui küllaga karismaatilisi isiksusi ja kõrge profiiliga juhte. Kuid mida meil pole, on pühad jumalamehed. Inimesed vajavad oma juhtides näha enamat kui vaid juhioskusi – nad vajavad näha jumalakartlikku südant. Ükski pastor ei saa juhtida oma kogudust sügavamale Kristuses kui ta ise on läinud.

Milline on küll ühe koguduse saatus, kellel on küll jalustrabavad programmid, briljantne juhtimine, vapustaval tasemel esitlused ja eksklusiivne hoone, kuid puudub tuumiknägemus sellest, kuidas elada pühana? Mis kasu on innukatest kõnelejatest, kes viivad läbi meelelahutuslikke üritusi, kui see juht pole valmis alanduma oma murtuses ning tunnistama, kui kaugel nii ta ise kui ta kogudus on pühast ja kõikvõimsast Jumalast?

Meie kogudused võtavad seda kõike liiga kergekäeliselt ja me teame seda, kuid samas püsib olukord muutumatuna, kuna selle asemel, et selle üle kurvastada, juhid lihtsalt lepivad sellega. Koguduse olukord on tegelikult peegeldus reaalsusest, mis valitseb pastori südames. Valguse kiirgamine ühest ainsast murtud astjast ületab tuhandete religioossete meelelahutajate töövilja. Paulus ütles, et teil on palju ülevaatajaid, kuid vähe isasid. Tänapäeval ütleks ta ehk, et: teil on palju eksperte kiriku alal, kuid vähe pühasid inimesi.

R.M. McCheyne’i sõnad omavad tänapäeval palju suuremat tähtsust kui tookord, kui ta neid esimest korda Šotimaa vabameelsele ja kompromisside aldile kogudusele kõneles. Kuid küsimus polnud ainuüksi tema sõnades, aga ka tema eeskujus, kantslist lähtuvas väes ja efektiivses teenistuses, mis andsid kaalu tema sõnadele. Tema sõnades peitus vägi, mis omakorda lähtus pühast ja puhtast elust.

Kas sina igatsed olla Jumala püha mees või naine? Sel juhul on vaid üks viis, kuidas see saab sündida. Sa pead panema maha kõik oma inimlikud pingutused saamaks hakkama omaenese õiglusest ja olema täielikult kaetud Kristuse rüüga, võttes lihtsalt vastu Tema poolt ristil kordasaadetu.

Taoline pühadus on nii palju enamat kui vaid oma tahtejõust patule vastu seismine. See tähendab täielikku alistumist Kristusele, kes vabastab meis võrratu ja aulise igatsuse pühaduse järele. Ma ei taha raisata oma ülejäänud elu oma vana loomusega maadlemisele. Tahan näha Kristust loomas minus täielikult uut loodut, kelle Tema on loonud.

USKUDA VÕI MITTE

2011-07-28T03:00:00.000+04:00

“Aga kõik, mis ei tule usust, on patt.” (Roomlastele 14:23).

Uskuda või mitte -
see on küsimus.
Kas Jeesus tõesti kõndis vee peal?
Parandas pidalitõbiseid?
Äratas üles surnuist?
Muutis pimedad nägijaiks?
Vaigistas tuule ja tormi?
; Ajas välja kurjad vaimud?
Tervendas kuutõbised?
Muutis vee veiniks?
Selleks, et seda kõike uskuda
peab uskuma imedesse!
Ükski inimene aga ei suuda uskuda Kristusesse,
kui ta ei usu imedesse —
Tema ülestõusmisesse
ja taeva minekusse.
Ta kas elab või on surnud.
Kui aga elab,
siis on see ime!
Kõik, mida Ta eales korda saatis, oligi imeline!
Usu siis sellesse,
sest see ongi usk!

TEIE LOHUTAJA

2011-07-27T03:00:00.001+04:00

Olen õppimas midagi väga võrratut Püha Vaimu kohta, kellel on väga unikaalsed omadused: Talle ei meeldi rääkida iseendast ning Talle ei meeldi olla meie tähelepanu keskpunktis.

Olen püüdnud täie tõsidusega õppida tundma Püha Vaimu, tungides hulgatuisse materjalidesse, mis Tema kohta erinevate auväärsete autorite poolt kirjutatud. Mõned neist raamatutest, mis räägivad Tema loomusest ja isiksusest, on väga sügavad ja raskesti mõistetavad. Nad kõik on küll väga huvitavad, kuid sageli mitte just kõige harivamad. Ja põhjus, miks nad pole harivad, on selles, et ainuke viis, kuidas mõista Püha Vaimu, on läbi selle, mida Ta ise enda kohta ilmutab, kuid – Ta ju ei räägi iseendast!

Olen püüdnud tungida Püha Vaimu nimede tähendustesse – lohutaja, julgustaja, eestkostja, eestpalvetaja – püüdes pisutki mõista, kes Ta oma olemuselt on? Kuid lõpuks ma mõistsin, et me kristlastena ei peagi mõistma Püha Vaimu isiksust, sest Ta ei tahagi jagada meiega enda kohta käivaid salajasi asju. Kõik, mida peame teadma, on see, et Ta on osa Kolmainsusest: igavene, Kristuse enda Vaim, saadetud alla maa peale elama nende sees, kes usuvad. Ja Tema silmad on alati Kristusel!

Püha Vaim soovib, et Tema kohta teadmise asemel teaksime eelkõige Tema missiooni kohta, milleks on tuua meid Jeesuse juurde ja hoida meid pühaduses ning puhtuses. Ta on pidevalt töös, tehes Kristust teatavaks me südameis ja tundes rõõmu sellest, kui me püüame jõuda selgusele sellest, miks Ta siia maailma on tulnud.

Jeesus ütles: „Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju. Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile.“ (Johannese 16:13-14).

JÕUDU ANDEV LEIB

2011-07-26T03:00:00.000+04:00

Veetsin kord terve nädala Jumala ees nuttes, paludes lohutuse ja lootuse sõnumit kõigile haavatud usklikele, kes meie teenistusele kirjutavad. Töötades New Yor City’s sõltlaste, alkohoolikute –ja kodututega, palusin ma sageli: „Issand, kuhu iganes ma ka ei vaata, ma näen valu, meeleheidet, kurbust ja häda. Mis sõnumit mul üldse on jagada neile, kes nii suurtes raskustes? Mis on Sinu sõnum neile? Pole ju kahtlustki, et saa hoolid neist kallitest inimestest. Olen kindel, et tahad anda neile sõna, mis teeks neid vabaks.“

Issand kinnitas mind ja ütles, et Ta annab jõudu igale oma lapsele seismaks vastu vaenlasele. Kuid see jõud lähtub vaid Leivast, mille Tema läkitab taevast. Meie vaimne tervis sõltub selle Leiva söömisest.

Pange hoolikalt tähele Jeesuse sõnu: „Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi.“ (Johannese 6:57). Jeesus oli nii lähedases osaduses Isaga ja nii pühendunud Tema tahte täitmisele, et Isa sõnadest sai Tema toidus ja jook. Jeesuse alalhoid seisnes Isa tahtmise igapäevases kuulmises ja nägemises, mis oma korda lähtus rohkest ajaveetmisest koos Isaga.

Kristus ütles oma jüngritele: "Minul on süüa rooga, mida teie ei tea…Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö.“ (Johannese 4:32, 34). Samuti ütles ta neile: „Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud." (Johannese 6:27). Me ei tohiks mingilgi moel ignoreerida seda jõuallikat, sest nõnda nagu Kristus elas Isa läbi, nõnda peame meiegi ammutama oma elu Kristusest.

Kui Iisraeli lapsed viibisid kõrbes, varustati neid igapäevaselt uue mannaga, mis neid elus hoidis. Selle näite kaudu annab Jumal meile mõista, et see, mida me ammutasime Kristusest eile, ei hoia meid alal enam täna. Peame tunnistama, et ilma igapäevase värske taevase leivata jääme me vaimselt nälga ning muutume nõrgaks ja abituks. Seetõttu peame sageli leidma tee Issanda Laua juurde.

KUS ON VÕIT?

2011-07-25T03:00:00.000+04:00

Enamus meist teab, et kõigi meie probleemide kurjajuureks on patt, mis omakorda toob endaga kaasa hirmu, süütunde, viha ja masenduse. Me teame, et see röövib meie vaimse julguse ja elujõu, kuid me ei tea, kuidas seda „nii kergesti takerdavat pattu“ (Heebrealastele 12:1) ületada.

Me teame, et võit kõigi me vaenlaste üle lähtub Jeesusest Kristusest meie Issandast. Kuidas aga saada Tema viinapuus peituvat väge meie väikestesse, kiduratesse okstesse? Kuidas küll? Ma armastan Jeesust ja olen seda alati teinud ja ma ka tean, et Temas peitub kogu vägi. Ma tean ka seda, et Ta on tõotanud anda mulle võidu, kuid mida see tegelikult tähendab ja kuidas seda küll saavutada?

Hakkan alles nüüd nägema üht väikest valgusekiirt keset seda jumalikku müsteeriumit. Jumal palub mul teha järgnevat kolme asja, mis minu võimuses, et saavutada täielik võit mind takerdava patu üle.

Ma pean õppima janunema pühaduse järele ning vihkama oma pattu. Patt on see, mis rüvetab mind ja Jumal ei saa sest’ üle ega ümber. Jumalakartus on aluseks me vabadusele, mistõttu ära arva, et sinu jaoks kehtivad eriprivileegid või et su patule vaadatakse läbi sõrmede. Me peame tunnistama oma pattu ja hülgama selle.
Ma pean olema veendunud, et Jumal armastab mind vaatamata mu patule! Jumal vihkab küll täiega mu pattu, kuid samas armastab mind vankumatu heldusega. Tema armastus ei lepi patuga, kuid Ta hoiab kümne küünega kinni oma pattu tegevast lapsest ja seda vaid ühe eesmärgiga – saada ta tagasi.
Keset patule vastuseismist ja selle ületamist pean ma võtma vastu Isa armastava abi. Patt on nagu kaheksajalgne, kes kõigi oma kombitsatega püüab hävitada mu elu. Ja harva juhtub, et kõik kombitsad minust korraga lahti lasevad. Ikka üks kombits korraga; üks väike võit korraga. Jumal saadab mulle oma Püha Vaimu, kes jagab selgeid juhiseid selle kohta, kuidas võidelda, millal põgeneda ja kus rünnata järgmisena. Lahing pimeduse jõudude ja vägede vastu on Tema, mitte minu oma. Mina olen kõigest sõdur, kes kutsutud võitlema Tema lahingus. Jumal tahab, et ma usuksin Temasse kõige täiega, mistõttu minu osa selles sõjas ongi uskuda, et Jumal toob mind sellest lahingust välja võitjana!

KAASATES KRISTUSE OMA RASKUSTESSE

2011-07-22T03:00:00.000+04:00

Taanieli 3-peatükis lasi kuningas Nebukadnetsar valmistada hiiglama suure kuldkuju ja kutsus kõikvõimalikud erinevad juhid oma haldusalast seda kuju pühitsema. Nende kohale jõudes andis aga kuningas käsu, et igaüks neist peab kummardama ja ülistama seda kuju ja kes julges keelduda, oli surmalaps.

Taanieli 3 sõpra - Sadrak, Meesak ja Abednego – keeldusid kummardamast. Need kolm meest ühes Taavetiga, olid vangi võetud Jeruusalemmas.

Tol ajal polnud mingi haruldus heita kuninga käsust üleastujad põlevasse ahju (vt. Jeremija 29:22). Kui valvurid need kolm heebrealast kuninga ette viisid, röögatas see neile: „Seega, te keeldute kummardumast selle kuju ees? Ma annan teile veel ühe võimaluse ja kui te ka seekord ei kummarda, visatakse teid põlevasse ahju.“ (Taanieli 3:14-15). Ja lõpuks need kolm meest sinna põlevasse ahju ka heideti. Kuid kuningas oli hämmingus. Ahjust ei paistnud ühtki sähvatust ega kostunud liha särinat; samuti polnud tunda põleva liha haisu. Ta piilus ahju ja oli hämmingus sellest, mida seal nägi.

Need kolm meest käisid sütete peal ja tuli oli põletanud ainuüksi köied, millega nad olid olnud kinniseotud. Nüüd aga olid nende käed tõstetud taeva poole ja nad kiitsid Jumalat. Nebukadnetsar pöördus ühe oma sõjamehe poole ja küsis: „Kui mitu me neid sinna ahju viskasime?“ „Kolm, mu kuningas.“ kõlas vastuseks. Aga kuningas ütles: "Vaata, ma näen nelja meest vabalt tules käivat ja neil pole midagi viga, neljas aga on välimuselt jumalate poja sarnane." (vt. Taanieli 3:24-25).

Jeesus sekkus nende meeste kriisiolukorda vaid ühel põhjusel – nende endi pärast! Ta tuli neid trööstima ja päästma, kuna Ta armastas neid. Au Issand ise sekkus isiklikult nende kriisiolukorda, kuna nemad olid täielikult pühendud Talle!

MEIE USALDUSVÄÄRNE NÕUANDJA

2011-07-21T03:00:00.000+04:00

Ma ei anna nõu majandus –ega rahaasjades, küll aga olen ma ühenduses maailma ainsama ja kõige usaldusväärsema nõuandjaga! Ükskõik, mis vallas mul ka küsimusi ei esineks, minu usaldusväärsel nõuandjal on alati vastus varuks. Ta on meie teenistusega olnud kaasas aegade algusest peale ja kui me kolisime oma kontoriga tagasi New York Citysse, tuli Temagi meiega. Ta juhtis igat meie kinnisvaraalast otsust, mille tegime ja aitas meil osta ajaloolise Mark Hellingeri teatri Broadway’l, kus Times Square’i kogudus ka oma praeguseid teenistusi peab.

Kuid, Ta pole ainuüksi meie nõustaja kinnisvara –ja rahaasjade alal, vaid Ta on ka meie advokaat, perenõustaja ja reisijuht. On tõsi, et Ta juhib meid praktiliselt kõiges, mida teeme ja millega silmitsi seisame. Viimane kord, kui Temaga rääkisin (ehk siis täna hommikul), kinnitas Ta mulle, et jätkab meie juhatamist ka eesolevatel rasketel aegadel, mistõttu muretsemiseks pole põhjust.

Kuid mis veelgi parem – mu nõuandjal pole midagi selle vastu, kui Temaga iga päev, ükskõik, mis ajal, ühendust võtan. Ta julgustab mind, öeldes: „Sa ei pea muretsema millegi pärast. Olen ise neist asjust juba mitmeid kord läbi käinud.“ On hämmastav, kuidas Piiblis ikka ja jälle, ükskõik, millistes raskustes, on Jumal olnud lähedaselt seotud oma laste olukordadega.

Issand oli seotud Taavetiga, Psalmide loojaga, kui too rasketel aegadel langes. David naases oma sõjaväega tagasi koju, Siklagi ja leidis oma kodulinna eest mahapõletatuna (vt.1 Saamueli 30). Taaveti kodu oli hävitatud ja tema pere vangi võetud – mitte midagi polnud enam järel. Kõik, mille nimel ta oli rabanud – tema kari, tema tööriistad ja vara – see kõik oli läind’! Sel hetkel polnud tal kellegi poole pöörduda, kuna ta enda sõdurid olid valmis teda kividega surnuks loopima. Nad süüdistasid Taavetit selles, et too oli nad lahingusse kaasa viinud, jättes kõik nende kodused kaitseta.

Piiblis on öeldud, et Taavet pöördus oma (ja minu) nõuandja poole: „Ja Taavet küsis Issandalt, öeldes: "Kas pean seda röövjõuku taga ajama? Kas ma saan nad kätte?" Ja Issand vastas talle: "Aja taga, sest sa saad nad tõesti kätte ja päästad kindlasti vangid!" ( 1Saamueli 30:8). Taavet järgis oma nõuandja nõu ja sai tagasi kõik!

ELU JÕGI

2011-07-20T03:00:00.000+04:00

Prohvet Hesekiel sai imelise nägemuse osaliseks. Piiblis on öeldud, et Jumala käsi kandis ta kõige kõrgema mäe tippu, kus üks mees, „näolt vasesarnane“ (Hesekieli 40:3) talle ilmus.

Loomulikult polnud see mees keegi muu kui Kristus ise. Ta juhatas Hesekieli Jumala koja ukseni, kus Ta näitas prohvetile imelise nägemuse Jumala rahva tulevikust. See paljastas selle, milliseks Kristuse ihu lõpuaegade lähenedes muutub. „Siis ta viis mu tagasi templi ukse juurde. Ja vaata, vesi voolas templi läve alt välja ida poole…“ (Hesekieli 47:1).

Vee kujund tähendab Piiblis peaaegu alati Jumala Vaimu. See nägemus viitab selgelt Püha Vaimu võimsale väljavalamisele viimseil päevil. Kogu vaatepilt oli nii hingematvalt võimas, et Hesekiel ei suutnud seda kõike haaratagi. Ta ei suutnud isegi kommenteerida selle tähendust – ta vaid andis kogu nähtu edasi. Muide, enne veel, kui see nägemus läbi sai, peatus Issand ja küsis: „Kas sa pole siis seda näinud?“ Ehk teisisõnu küsis Jumal: „Kas sa mõistad üldse kogu nähtu suurust? Mõistad sa, millest need tõusuveed räägivad? Ma saan aru, et see ilmutus on sinu jaoks ülemõistuse suur, kuid ma ei taha, et sa magaksid maha selle tõelise tähenduse. Veed viitavad sellele, kuidas kõik lõppeb.“

Prohvet Jesaja sai veidike aimu sellest samast jõest, mida Hesekielile nägemuses näidati. Kuid Jesaja nägi veelgi enam. Jesaja kohaselt võib Jumala rahvas nautida viimseil päevil imelist kaitset kõigi Saatana rünnakute eest: „Sest seal on Vägev: meiega on Issand nagu laiade jõgede ja vooluste kogumik, sellel ei kulge sõudelaev ja seda ei ületa võimsaimgi alus.“ (Jesaja 33:21).

Jesaja räägib orjade poolt aetud sõjalaevadest. Ta annab siin ühe pildi vaenlasest, Saatanast, kes püüab rünnata kõiki, kes jões ujuvad. Ja see pilt on täis tohutut segadust. Kuid Jumal püüab meile nende salmidega selgeks teha, et Tema elava vee jõed on Saatana jaoks ületamatud. Või nagu psalmist tunnistab: „Häbenegu ja jäägu pilgata need, kes kipuvad mu hinge kallale; taganegu häbiga need, kes mõtlevad mulle kurja teha!...Issanda ingel paisaku nad maha…ja Issanda ingel jälitagu neid!“ (Psalmid 35:4-6).

JÄTKA ÜLISTAMIST

2011-07-19T03:00:00.000+04:00

Moosesel olid teatud kalduvused nagu paljudel meilgi, mistõttu oli vaid üks tee, kuidas püsida võidus – Ta oli pidevas osaduses Jumalaga. „Ja Issand kõneles Moosesega palgest palgesse, nagu räägiks mees oma sõbraga.“ (2 Moosese 33:11). Mina usun, et pühaduse saladus peitub väga lihtsas asjas: püsi Jeesuse lähedal! Vaata pidevalt Tema palgesse, kuni muutud selle sarnaseks, keda pidevalt silme ees näed!

Kord ühel õhtul peatas üks hüsteeriline naine mind tänaval ja purskas välja meeleheitliku ülestunnistuse. Ta ütles nuttes: „Hr.Wilkerson, minu elus valitseb suurim pimedusetund ja ma ei tea, kuidas edasi minna. Mu abikaasa jättis mu maha ja kõik see on minu süü! Olen alt vedanud nii Jumalat kui oma peret. Mida imet ma küll oma eluga peale hakkan?“

Tundsin oma südames öelda talle: „Armas sõber, tõsta oma käed siinsamas tänavanurgal ja hakka kiitma Jumalat. Ütle talle, et oled omadega läbikukkunud, kuid armastad Teda siiski. Siis aga mine koju ja lasku põlvedele. Ära palu Temalt midagi – lihtsalt tõsta oma käed ja süda Tema poole ning ülista Teda!“

See naine jäi minust maha, käed taeva poole tõstetuna ja pisarad voolamas palgeil, kiites Jumalat ja kogedes juba võidu maitset, mis vaikselt tema ellu tagasi voolas. „Ja ometi oled sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.“ (Psalmid 22:4). Jumal rajab oma eluaseme oma laste kiituslaulude keskele ja seal, kus on Issand, sinna järgneb ka võit!

Kristus ütleb: „Kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.“ (Johannese 6:37).

„Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ (Matteuse 11:28).

Ära karda läbikukkumisi ja liigu edasi neist hoolimata. Kiida Jumalat seni, kuni saabub võit! See võib ju küll tunduda liigselt lihtsana, kuid: läbikukkumisest ülesaamine on lihtne!

TEMA ÜLESTÕUSMISE VÄGI

2011-07-18T03:00:00.000+04:00

“Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema kannatuste osadust, saades tema surma sarnaseks, et ma kuidagi jõuaksin ülestõusmisele surnuist.” (Filiplastele 3:10-11).

See, mida ma järgmisena ütlen, võib tulla üllatusena, kuid: Jeesuse Kristuse ülestõusmise peamine iva on seotud väega. Seda öeldes ei pea ma silmas ainuüksi jumalikku väge, mis Ta surnuist üles äratas. See on muidugi absoluutne ime nagunii ja võis tulla ainuüksi Jumala käest, kuid Kristuse ülestõusmine räägib lisaks sellele üleloomulikule sündmusele veel ühest väest. Ja ka see vägi võis lähtuda ainuüksi Jumalast. Ma räägin väest, mis paneb meid elama püha elu; olema vabad patu mõjust; ületama kõikvõimalikud himud ja harjumused, mis inimkonnale omased; elama õigluses, mis lähtub ainuüksi Jumalast ja mille osaks me saame usu kaudu. Selleks, et saada osa sellest väest, peame me tundma Kristust Tema ülestõusmise väes.

Apostel Paulus räägib sellest ülestõusmise väest. Ta koges siirast igatsust tunda Kristust ja see nälg lähtus tema sügavaimast igatsusest pühaduse järele. Apostel sai Kristuse ülestõusmisest ilmutuse ja see puudutas Tema väge. Ta kirjutab: „Oma Pojast - kes liha poolest on sündinud Taaveti soost, ent pühaduse Vaimu poolest määratud oma surnuist ülestõusmise järel Jumala Pojaks väes...“ (Roomlastele 1:3-4).

Paulus nägi ülestõusmises midagi imelist ja samal ajal, kui see täitis teda ülevoolava rõõmuga, vastas see ka tema eluaegsele igatsusele pühaduse järele. Ehk lühidalt öeldes: Paulus nägi, et Jeesus oli tulnud siia maa peale küll inimesena, kuid samas hingas Tema üle ka taevalik vägi. Ja Kristus ka demonstreeris seda jumalikku väge, tervendades haigeid, vabastades vange, äratades surnuid üles ja kinkides igavest elu. Jeesus ise oli surnuist ülestõusnud ja tema ülestõusmist saatis jumalik kuulutus sellest, et: „Pühaduse Vaimu poolest määratud oma surnuist ülestõusmise järel Jumala Pojaks väes...“ (Roomlastele 1:4).