MA OLEN ASJATA VAEVA NÄINUD

Kas see shokeeriks sind, kui sa saaksid teada, et Jeesus koges tunnet ”vähe saavutatu” kohta?

Jesaja 49:4 võime lugeda järgmised sõnad: “Ma olen asjata vaeva näinud, kulutanud oma jõudu kasuta ja tühja...” Pane tähele, et need ei ole mitte Jesaja sõnad, keda Jumal oli kutsunud üsna küpses eas! Ei, need on Kristuse enda sõnad, kes ütles: ”Issand on mind kutsunud emaihust...kes mind emaihust alates on valmistanud enesele sulaseks, et tuua Jaakob tagasi tema juurde (ja tuua tagasi Iisraeli jäägi)” (Jesaja 49:1,5)

Jõudes selle lõiguni, mida ma tegelikult olin ju varemgi mitmeid kordi lugenud, olin ma täiesti hämmingus. Suutsin vaevu uskuda, mida lugesin. Jeesuse sõnad ”asjata vaeva nägemisest” olid vastuseks Isale, kes just enne seda oli kuulutanud, et: ”Sina, Iisrael, oled mu sulane, kelle läbi ma ilmutan oma au!” (Jesaja 49:3). Meie üllatuseks vastas aga Jeesus sõnadega: “Ma olen asjata vaeva näinud, kulutanud oma jõudu kasuta ja tühja...” (Jesaja 49:4)

Peale selle lugemist hüppasin ma püsti ja ütlesin: “Kui võrratu! On raske uskuda, et Kristus oli nii haavatav, tunnistades Isale, et ta kogeb täpselt sedasama, mida meie inimestenagi. Oma inimlikkuses sai ta maitsta sedasama heitumust, sedasama rusutust ja sedasama haavatavust. Tal olid just need samad mõtted, mis minulgi on olnud omaenda elu suhtes nagu: “See pole päris see, mida ma arvasin, et Jumal tõotas. Ma olen raisanud oma jõudu ja seda kõike asjata.”

Nende sõnade lugemine pani mind veelgi enam armastama Jeesust. Ma sain aru, et Heebrea 4:15 ei ole lihtsalt klishee, vaid et meie Päästja tõepoolest suudab kaasa tunda meie nõrkustele ja on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Ta oli kogenud Saatana poolt sedasama kiusatust ja kuulnud neid samu süüdistusi nagu: ”Su eesmärk pole saavutatud. Su elu on olnud üks suur läbikukkumine. Sul pole midagi ette näidata oma tehtud tööde kohta.”

Kristus tuli siia maailma täitma Jumala tahet, mis tähendas taaselustada Iisrael. Ja ta tegi täpselt nõnda nagu ette nähtud. Kuid Iisrael hülgas ta, sest Piiblis on öeldud: ”Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.” (Johannese 1:11)

Miks pidi Jeesus või peaks ükskõik, kes teine Jumala mees või naine rääkima nii meeleheitlikke sõnu nagu: “Ma olen asjata vaeva näinud...”? Kuidas sai Jumala Poeg üldse väita midagi seesugust? Ja miks on põlvkondade kaupa ustavaid usklikke taandatud taoliste rusuvate sõnade alla? Aga seetõttu, et väikesi tulemusi mõõdetakse suurte ja kõrgete ootustega!

Sa võid nüüd mõelda, et ”See sõnum tundub puudutavat vaid pastoreid või neid, keda on kutsutud tegema suuri asju Jumalale. Või on see siis mõeldud misjonäridele või Piibli prohvetitele. Kuid mis pistmist on sel minuga?” Tõde peitub aga selles, et meid kõiki on kutsutud ühe suure ja ühise eesmärgi ning teenistuse nimel ja see tähendab olla rohkem Jeesuse moodi. Meid on kutsutud kasvama ja muutuma Tema sarnaseks, peegeldades seda kõigile ümberolijaile.