reede, 19. september 2014

ISSANDA SEADUSED ON TÕDE

Taaveti armastus Jumala vastu ei jahtunud kunagi, kuna ta omas aukartust iga Jumala poolt öeldud sõna ees. „Issanda korraldused on õiglased, need rõõmustavad südant; Issanda käsk on selge, see valgustab silmi. Issanda kartus on puhas, see püsib igavesti; Issanda seadused on tõde, need on kõik õiged; need on ihaldatavamad kui kuld ja kui palju selget kulda, ja need on magusamad kui mesi ja kui kärjemesi. Ka sinu sulasele on need hoiatuseks, nende pidamine toob suure palga.“ (Psalmid 19:9-11).

„Sinu sulasele on need hoiatuseks.“ Kes küll saab hoiatama neid petetud ja illusioonides hõljuvaid lambaid, kui nende karjased ei räägi neile tõtt? Nad nimetavad seda viimsepäeva kuulutust negatiivseks valeprohvetluseks, samas kui Taavet ja kõik teised prohvetid kutsusid seda magusaks kärjemeeks!

Kõige magusam ja armulisem asi, mida Jumal tänapäeval oma rahva heaks teeb, on see, et Ta saadab taaskord kartmatuid prohveteid ja „vahimehi“ äratama oma kogudust ja istutama neisse jumalakartust. „Kui armas on hääl, mis kuulutab: „Põgenege Jumala viha eest.“ Mesi! „Ilma pühaduseta ei saa keegi näha Jumalat.“ Mesi! „Te peate parandama meelt ja surema oma pattudele.“ Mesi! „Maa ja kõik sellel tehtav töö saab ära põletatud.“ Mesi! Usun, et võite öelda koos Jeremijaga: „Kui leidus su sõnu, siis ma neelasin neid ja su sõna oli mulle lustiks ja südamerõõmuks.“ (Jeremija 15:16).

Jeesus hoiatas: „Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb.“ (Matteuse 24:13). See salm räägib neist kristlastest, kelle armastus ei hääbu kunagi, vaid see hoopis kasvab ja tugevneb katsumustes veelgi. Timoteos seob selle meie suhtumistega selge õpetuse suhtes: „Sest tuleb aeg, mil nad ei salli tervet õpetust…ja pööravad end eemale tõest ning pöörduvad müütide poole.“ (2 Timoteose 4:3-4). Puhta ja rikkumatu õpetuse vastu tõuseb viimseil päevil suur vastuseis. Selge õpetus suunab inimesed jumalakartusele ja pühadusele, kuid paljud ei talu seda ega pea sellele vastu. Seetõttu kerkib esile laialdane pühaduse sõnumi ja prohvetlike hoiatuste hülgamine (vt 2 Tessalooniklaste 2:10-12).

Tuhanded kristlased on kesköö tunniks nii külmad ja kalgid, et isegi saabuv Jumala kohtumõistmine ei too neid tagasi Jumala juurde. Jeremija nuttis oma rahva pärast: „Issand! Sina lõid neid, aga nad ei tundnud valu; sina hävitasid neid, aga nad ei võtnud õpetust.“ (Jeremija 5:3). Meil on ka hoiatus Peetruselt: „Mu armsad, et te nüüd seda ette teate, siis olge valvsad, et teid ei kistaks kaasa kõlbluseta inimeste eksitustega ja te ei langeks ära oma kindlalt aluselt. Kasvage meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja tundmises!“ (2 Peetruse 3:17-18). Ära lase end kõrvale juhtida patul, valeõpetustel või sellel, et vihatakse Jumala Sõna!

neljapäev, 18. september 2014

MESI OTSE TAEVAST

Me peame õppima võtma igat Jumala sõna vastu kui mett otse taevast. Sa võid mõõta iga uskliku armastust oma Issanda vastu selle põhjal, kui palju ta austab igat sõna, mis lähtub Jumala suust. Üks jutlustaja ütles kord: „Ma ei saa teenida viha täis Jumalat! Kuulutan vaid julgustavaid sõnumeid ja ei midagi muud. Jumal on armastus! Aitab küll neist nutulauludest ja ähvardustest!“ See mees ei tea midagi Jumala meest!

Jumal juhendas Hesekieli, öeldes: „Inimesepoeg, tõuse püsti, ma tahan sinuga rääkida!” Ta ütles mulle: „Inimesepoeg, mina läkitan sind Iisraeli laste juurde, vastupanija rahva juurde, kes on mulle vastu pannud; nemad ja nende vanemad on mu vastu üles astunud otse tänase päevani. Neil lastel on jultunud näod ja paadunud südamed…Aga sina, inimesepoeg, kuula, mis mina sulle räägin! Ära ole vastupanija nagu see vastupanija sugu! Ava oma suu ja söö, mis mina sulle annan!”…Siis ma vaatasin, ja ennäe, mu poole oli sirutatud käsi, ja vaata, selles oli rullraamat. Ta tegi selle minu ees lahti ja see oli mõlemalt poolt täis kirjutatud; sinna oli kirjutatud nutulaule, halinaid ja hädahüüdeid. (Hesekieli 2:1, 3-4, 8-10).

Prohvetite jaoks olid need Jumala nutulaulud kui mesi. „“Ära ole vastupanija.“ Kuidas sai Hesekiel üldse olla vastupanija? Mitte kuulutades tõde kohtumõistmise kohta, millest Jumal oli talle teada andnud. „Mu poole oli sirutatud käsi.“ See oli Jumala käsi! Jumala käsi sirutas talle rullraamatu, mis oli mõlemalt poolt täis nutulaule, halinaid ja hädahüüdeid ja mis kõik olid Jumala poolt kirjutatud. Mida pidi Hesekiel nende karmide sõnadega peale hakkama? Tal kästi avada suu ja süüa neid. Täita oma kõht nendega! Veelgi enam – Jumal ütles talle: „Inimesepoeg, söö, mis sulle antakse! Söö ära see rullraamat ja mine räägi Iisraeli soole!” Siis ma avasin oma suu ja ta andis mulle süüa selle rullraamatu. Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, täida oma kõht ja toida oma sisemus selle rullraamatuga, mille ma sulle annan!” Siis ma sõin ja see oli mu suus magus nagu mesi.“ (Hesekieli 3:1-3). See oli roog otse taevast; manna, mis kastetud mee sisse! „Täida oma kõht ja toida oma sisemus selle rullraamatuga.“ Ehk teisisõnu – täida oma süda selle kõigega ja pea sellest kinni! „Siis ma sõin ja see oli mu suus magus nagu mesi.“

Jeremija ütles, et kõik vanaaja prohvetid hoiatasid kohtumõistmise ja häda eest. „Prohvetid, kes on olnud enne mind ja enne sind muistsest peale, on prohvetlikult kuulutanud paljudele maadele ja suurtele kuningriikidele sõda, õnnetust ja katku.“ (Jeremija 28:8). Kõik prohvetid elasid oma elu nii, et tuginesid igale sõnale, mis lähtus Jumala suust – oli selleks siis rõõmusõnum või hoiatav sõnum. Nad võtsid selle kõik vastu kui mee otse taevast!

kolmapäev, 17. september 2014

SIIONI ETTEVALMISTUS

Peetrusele anti jagamiseks mõned korralikud hoiatused, et äratada inimeste meeli ja meenutada neile prohvetite hoiatusi (vt 2Peetruse 3:1-2). Peetrus ütles: „Seda teadke esmalt, et viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes käivad iseenese himude järgi ja ütlevad: „Kus on tema tulemise tõotus? Sest pärast seda, kui isad on läinud magama, on jäänud kõik nõnda nagu loomise algusest peale.” (2 Peetruse 3:3-4). Peetrus nimetab neid pilkajaid valetajateks! Sest asjad pole loomise algusest kaugeltki mitte „nii nagu alati“! Taolised jutlustajad ignoreerivad teadlikult Jumala varasemaid kohtumõistmisi. „Aga seda väites jääb neil kahe silma vahele, et muiste…veest tuli maa…mille läbi tookordne maailm hukkus veeuputuses.“ (2 Peetruse 3:5-6).

See on Peetruse poolt ikka päris kõva süüdistus! Sest ta väidab, et: „Nad teavad, et kord oli õiglane kuulutaja Noa, kes 120 aastat hoiatas ette kohtumõistu päeva. Nad teavad, et Jumal on juba maailmale näidanud, et Ta saab mõistma kohut kõige kurjuse ja vägivalla üle. Nad teavad, et Jumal saatis mäsleva üleujutuse ja hävitas kõik, kellel vähegi oli hingeõhku.“ Meil on palju õpetajaid ja valeprohveteid, kes teavad, et Piibel on täis hoiatusi ja näiteid Jumala poolse patu hukkamõistmise kohta (näit. Soodoma hävitamine), aga nad ignoreerivad seda teadlikult. Miks? Sest nad tahavad elada omaenda himude järele! Nende iha inimeste poolse aktsepteeringu ja populaarsuse järele on teinud nad teadlikult pimedaks Jumala õiglase kohtumõistmise suhtes. Seetõttu kuulutavad need jutlustajad ka täiesti vastupidist sõnumit sellele, mida Peetrus ja apostlid jagasid. Peetrus hoiatas: „Meie ootame aga tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus. Seepärast, mu armsad, olge seda oodates toimekad, et teid leitaks tema ees veatuina ja laitmatuina rahus. (2 Peetruse 3:13-14).

Miks meid veel tänase päevani alles on hoitud? Sel samal põhjusel, miks Jumal ootas Noa päevil kannatlikult 120 aastat. „…kui Jumala pikk meel ootas Noa päevil, laeva valmistamise ajal, milles vähesed - see tähendab kaheksa hinge - veest päästeti.“ (1 Peetruse 3:20). Jumal ei tunne vähimatki rõõmu õelate surmast. Seetõttu on Ta ka praegu „pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele.“ (2 Peetruse 3:9).

Jumal ootab veel, et valmistada ette Siionit – oma püha rahvast viimsetel aegadel. Ta valab välja oma Püha Vaimu ja kutsub inimesi, kes oleksid täielikult Talle pühendunud ja igati ilma ühegi kortsu –või laiguta ja laitmatud.