laupäev, 3. detsember 2016

ASJAD JUMALAGA KORDA - Carter Conlon

Ma anun sind täna kui pastor, isa ja vend – sea oma asjad Jumalaga korda. Ma tunnen end vahel nagu Noana, kes seisab väljaspool täielikku turvalisust, kus inimesed lihtsalt tavapäraselt mööda kulgevad. Paljud Noa aja inimesed, kes teda kuulsid ja temaga isegi nõustuda võisid, keeldusid ometi pöördumast oma teedelt, et järgida Jumalat. Samas, nii sina kui mina peame mõistma, et me ei jää püsima eelolevatel aegadel, kui me ei pühenda end täielikult Issandale kuuletumisele. Nii nagu Piibelgi ütleb:
„Jumal on küll selliseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd käsib ta kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada.“ (Apostlite teod 17:30) 
Ehk teisisõnu, Jumal ootab meilt südamehoiaku muutust; seda, et nõustuksime Temaga ja pöörduksime kõigest, mis on vale.
KUULA JUMALA HÄÄLT
Olen viimastel aegadel palunud: „Issand Jeesus, aita mul näha, kas mu elus on midagi, mis võiks mind õigelt teelt kõrvale juhtida ja kui on, anna mulle armu see kõrvale panna.“ Läbi kogu mu elu on Jumal pannud oma sõrme teatud mu suhtumistele, mille osas arvasin, et need on aktsepteeritavad, kuid mis tegelikkuses olid kaugel Jumala standarditest. Osad mu harjumustest olid ilmselged, osad mitte. Kuid usun, et üks asi, mis on kandnud mind kuni tänase päevani, on see, et mu süda on olnud avatud Issanda kõnetustele ja korrektuurile, kus tarvis. Seetõttu tahan taaskord küsida su käest: „Kas Jumal saab kõnetada sind? Kas Jumal saab tegeleda nende teatud teemadega su südames? Selle teatud harjumusega? Sinu eneseõigsusega? Või hülgad sa Tema nõu ning jääd ilma Tema väest?“
OTSUSTA ALANDUDA JUMALA EES
Kui otsustad jätkuvalt tulla Tema ette südame alandlikkuses ning valmiduses nõustuda Tema Sõnaga, lõhub Jumal maha kõik mäed ning tasandab kõik orud. Ta sillutab selge tee sinu ja iseenda vahele ning sa leiad, et Ta ainuüksi ei tõota hoida sind, aga annab sulle ka väe, rõõmu ja võidu eelolevateks aegadeks!

Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor. 

reede, 2. detsember 2016

ILMUTUS TEMA AUST

See on üks võrratu asi omada kvaliteetaega koos Jumalaga. Ta on tõotanud, et mida enam sa otsid Tema lähedust, seda enam tuleb Ta ligiolu esile su elus ja Ta loob ühe jumaliku korra su ümber. Ja samas juhtub midagi veelgi imelisemat: pidev Jumala ligiolu poole püüdlemine juhib sind ilmutusse Kristuse aust.
Mooses otsis Jumalat, et kogeda Tema ligiolu, et „ta võiks tunda Teda“ (2 Moosese 33:13). Ja see on see, kuidas Jumal vastas oma sulasele: „Minu pale läheb kaasa ja ma annan sulle rahu.” (2 Moosese 33:14).
Moosese palve oleks piisav enamuse kristlaste jaoks. Kes meist siis ei tahaks kogeda Jumala tõotatud rahu ja hingamist? Mida veel võiks keegi tahta? Samas, kindlustunne Jumala ligiolust polnud Moosese jaoks piisav. Ta teadis, et seal on enamat, mistõttu ta hüüdis: „Näita siis mulle oma auhiilgust!“ (2 Moosese 33:18). Ja Jumal näitas!
Jumala au ei ilmunud mingi helendava pilvena või väge demonstreeriva maavärinana. Jumal ilmutas oma au hoopis väga lihtsa ilmutuse kaudu oma loomusest: „Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: „Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu…“ (2 Moosese 34:6–7). Näed sa? Jumala au oli ilmutus Tema headusest, armust, armastusest ja kaastundest.

neljapäev, 1. detsember 2016

JUMALA LIGIOLU KÕRBES

Kui Jumala ligiolu on puudu, on kõik tasakaalust väljas ja puuduvad ka juhised ning õige õpetus. Igaüks hakkab ise endale seadusi tegema, ajades oma asja. See on pilt paljude tänapäeva kristlaste kodudest: kõik on korrast ära, puudub igasugune hingerahu ja igaüks teeb, mis pähe tuleb. Jumal oma armus aga kurvastab taolise korratuse üle.
Ometi – see ei pea olema nii. Jumala tõotused on muutumatud ja Tema Sõna tõotab meile: „Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. Ja ma lasen teil mind leida.“ (vt Jeremija 29:13-14). See pole mingi keeruline teoloogia. Igaüks võib kogeda Jumala püsivat ligiolu, kui ta vaid hüüab usus Jumala poole. Meile on tõotatud, et: „Issand on teiega…ja kui te otsite teda, siis te leiate tema.“ (2 Ajaraamatu 15:2).
Heebreakeelne tähendus sõnale „leiate“ viitab „Tema ligiolu esiletulekule, mis õnnistab meid ja annab meile võimekuse teha midagi“. Ehk teisisõnu: „Sirutu Jumala poole kogu oma südamest ja Ta ilmutab oma ligiolu. See saab olema kõikvõimas vägi, mis laseb sul olla vankumatu ja kartmatu.“ Ainuüksi siis, kui Jumala ligiolu on me üle, saame me näha ja kogeda Tema au.
Ajal, mil iisraellased olid kõrbes, ilmutas Jumal neile oma ligiolu läbi pilve. See pilv oli füüsiline ilming Jumala tõotusest olla koos oma rahvaga. See kattis kogudusetelki nii ööl kui päeval ja oli neile teenäitajaks ükskõik, millises olukorras. Kui pilv liikus, liikusid ka nemad. Kui pilv püsis paigal, püsisid ka nemad paigal. Inimesed ei pidanud kunagi pingutama selle nimel, et saada teada oma tulevikku või juhiseid järgmisteks sammudeks. Nad panid kogu oma lootuse selle nähtava pilve peale, mis kujutas endast Jumala ligiolu.

kolmapäev, 30. november 2016

SINU AEG KOOS TEMAGA

Kuningas Aasa juhtis Jumala rahva imelise võiduni etiooplaste miljonilise armee üle. Alles hiljem sai ta aru, et Jumala ligiolu oli hajutanud kõik vaenlase väed: „Ja Aasa hüüdis Issanda, oma Jumala poole ning ütles: „Issand! Ei ole peale sinu ühtegi, kes suudaks jõuetut aidata tugeva vastu! Aita meid, Issand, meie Jumal, sest me toetume sinule ja oleme tulnud sinu nimel selle hulga vastu…Siis Issand lõi etiooplasi Aasa ja Juuda ees, ja etiooplased põgenesid.“ (2 Ajaraamatu 14:10–11).
Ajal, mil Aasa juhtis oma võiduka armee tagasi Jeruusalemma, kohtas prohvet Asarja teda linna väravas järgmise sõnumiga: „Kuulge mind, Aasa…Issand on teiega, kui teie olete temaga, ja kui te otsite teda, siis te leiate tema; aga kui te tema maha jätate, siis jätab tema teid maha! Kaua aega ei olnud Iisraelil tõsist, Jumalat õpetavat preestrit ega Seadust.  Aga kui temal kitsas käes oli, siis ta pöördus Issanda, Iisraeli Jumala poole. Ja nad otsisid teda ning leidsid ta.“ (2 Ajaraamatu 15:2–4).
Siin on see saladus, kuidas kogeda ja hoida alal Jumala ligiolu oma elus. Issand tuletas Aasale väga selgelt meelde: „Aasa, ära kunagi unusta, kuidas sa oma võidu saavutasid. Olles hädas, otsisid sa mind kogu oma hingest, mistõttu pea alati meeles, et minu ligiolu oli see, mis tõi teile võidu.“
Täna hõljub Jumala ligiolu sinu salajase palvekambri üle. See juhib, väestab ja hoiab sind Jumala ligiolus, kinkides sulle juhtnööre nii oma kodu, töö kui suhete tarvis. Sa võid suhelda Jumalaga kus iganes – kasvõi kooli või tööle sõites. Sa võid lülitada välja kõik muud faktorid ja öelda: „Issand, mul on hetkel pool tundi ja ma tahan rääkida Sinuga.“ See on see su „palvekambri aeg“ Temaga.

teisipäev, 29. november 2016

VAIKNE HINGAMINE JA KINDLUS

Mooses oli enam kui veendunud, et ilma Jumala ligioluta pole ühelgi ta püüdlusel elus mõtet. Jumalaga silmast silma kõneledes, väitis ta täie julgusega: „Kui su pale ei tule kaasa, siis ära vii meid siit ära!“ (2 Moosese 33:15). Ehk teisisõnu ütles ta: „Issand, kui Sa pole meiega, ei saa me ka hakkama. Seetõttu ei tee me üht ainust sammugi ilma kindlalt teadmata, et Su ligiolu tuleb koos meiega.“
Mooses teadis, et Jumala ligiolu nende keskel oli see, mis eristas neid kõigist teistest rahvastest ja sama kehtib ka Jumala rahva puhul täna. Jumala ligiolu „meie keskel“ juhib, juhatab ja viib täide Tema tahte nii meis kui meie läbi. Ühtlasi ajab Ta ligiolu välja kogu hirmu ning segaduse.
Moosese hoiak oli: „Me tegutseme vaid ühe printsiibi järgi: ainus viis, kuidas kogeda juhtimist ja katet, kuidas minna lahingusse ja jääda ellu keset neid aegu nagu nad on, on omada Jumala ligiolu meiega. Kui Tema ligiolu on me keskel, ei saa ka keegi hävitada meid. Ilma Temata aga oleme abitud ja enam-vähem suur null. Las kõik teised rahvad loota oma võimsate vägede peale - oma raudvankrite ja oskuslike sõdalaste peale. Meie aga loodame ilmsiks saanud Issanda ligiolu peale.“
Jumal vastas Moosese julge väljaütlemise peale: „Minu pale läheb kaasa ja ma annan sulle rahu.” (2 Moosese 33:14). Heebreakeelne tähendus sõnale „rahu“ viitab „mugavusele, rahulikkusele, kindlusele“. Ehk siis Jumal ütles: „Vahet pole, milliste lahingute või katsumustega te ka silmitsi ei seisaks – te leiate alati vaikse hingamise ja kindluse minus.“

esmaspäev, 28. november 2016

JÄRGIDES JEESUSE EESKUJU - Gary Wilkerson

Veel kõigest paar aastakümmet tagasi oli aeg, kus kui keegi riigijuhtidest oleks mõne skandaaliga vahele jäänud, oleks ta pidanud koheselt tagasi astuma. Täna ei käi nende tegudega enam kaasas häbiraasugi. Mõtlen siinkohal Jumala poolt Jeremijale antud sõnadele: „Kas nad häbenevad, et nad on teinud jäledust? Ei, nad ei häbene sugugi ega tunne piinlikkust. Seepärast nad langevad langejate hulgas, oma karistusajal nad komistavad, ütleb Issand.“ (Jeremija 8:12)     
Kristlastena me teame, et me lootus pole selle maailma peal. Mil iganes oleme pannud oma lootused mõne juhi või üksuse peale, oleme pidanud pettuma. Samas on kogu avalik patt, mis on kasvanud viimase kahekümne aasta jooksul, üle mõistuse. Ja nii nagu Jumal kõnetas kord Jeremijat, nii ei vaiki Ta ka täna.
Homoseksuaalsus on vaid mõne aastaga muutunud normiks, samas kui Piibel räägib väga selgelt selle vastu. Kristlastena me küll armastame homosid ja ka kõiki teisi, kes maadlevad mõne seksuaalpatuga. Kuid kuidas iganes sa ka seda ei vaataks – Piibel ei tunnista samasooliste seksuaalset lävimist. (Mõned kogudused püüavad küll väita muud, kuid seda tehes õõnestavad nad täiega Jumala autoriteeti).
Järgides Jeesuse eeskuju armastada ohvrimeelselt kõiki inimesi – sh ka homoseksuaale – tembeldatakse meid kitsarinnalisteks vihkajateks. Kuid Piiblis pole mingit vihakõnet – kõigest ebamugav jutt patu kohta. Tänapäeva ühiskond on aga andnud kui sisulise korralduse kõrvaldada kõik piiblilõigud, mis räägivad homoseksuaalsusest kui patust. Mu süda on murtud selle pärast, sest see kõik mässib homod veelgi sügavama vale sisse. Vahet pole, kes me oleme – kui me ei pöördu oma patust, jookseb me suhe Jumalaga kiiva.

laupäev, 26. november 2016

TULE MÄE OTSAST ALLA - Carter Conlon

„Inimesed jäid kogudustelki ja nurisesid Moosese ja Aaroni vastu, süüdistades ühtlasi ka üksteist, öeldes: „See on sinu viga!“ Katk oli juba laastamas maad ja paljud hukkusid selle tagajärjel. Siis haaras Aaron Jumala altarilt leegi ja läks sellega rahva sekka. Seistes seal, nii elavate kui surnute vahel, sai ka katkule piir pandud.“  (vt 4 Moosese 17:6-13).
See piiblilõik kätkeb endast ütlemata võimast ja olulist kujundit sellest, milline ka kaasaja kogudus  paljuski on - millised meie oleme – püüdes püsida igavesti „koguduse koosolekutel“ ja omades vankumatut mõtteviisi sellest, et me endi vajadused on nii suured ja kõik paganad, need „päästmatud“, on ütlemata halvad.
EGOTSENTRILISED KRISTLASED
Egotsentriline kogudus püsib oma nelja seina vahel, omamata vähimatki aega, energiat või tahtmist minna välja, kuna neil jagub endalgi piisavalt lahinguid ja probleeme. Religioossed rituaalid lämmatavad iga väiksemagi kui algatuse teha midagi uut ja kogudus on suremas. Banaalsus on asendanud kogu innukuse. Ratsionalism on lämmatanud ilmutuse. Valitseb küll religioosne hierarhia, kuid puuduvad tõelised kangelased.
Jüngrid olid Muutumise Mäel, seistes Jeesuse ligiolus. Jumala au ümbritses neid keset hingematvat prohvetlikku ilmutust. Peetrus kuulutas võidukalt midagi, millest kahjuks on saanud sadade tuhandete kaasaja usklike lööklause ja hümn: „Meil on siin hea olla, mistõttu ehitagem kolm telki ja jäägemgi siia.“
OLE JUMALA KANGELANE
Inimesed tahtsid jääda kogudusetelki ja Peetrus tahtis jääda Muutumise Mäele. Samas, selle mäe jalamil on piinatud, seotud ja lootusetu mees, kes on hüljatud kõigi poolt ja kes nii väga vajaks üht kangelast, kes tuleks sealt mäe otsast alla ja tooks talle pääste ning vabanemise.

Claude Houd on Eglise Nouvelle Vie (Uue Elu Koguduse) juhtivpastor Montrealis, Kanadas. Pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel. Uue Elu Kogudus on kasvanud tema juhtimise all käputäiest inimestest enam kui 3500 liikmeliseks, olles üks väheseid edukaid protestantlikke kogudusi Kanadas.