esmaspäev, 16. jaanuar 2017

KUIV PINNAS - Gary Wilkerson

Jumal ütles Moosesele, kui Iisraeli lapsed Egiptuses olid: „Ütle Iisraeli lastele, et nad pöörduksid tagasi ja lööksid leeri üles Pii-Hahiroti kohale, Migdoli ja mere vahele, Baal-Sefoni ette, sellega vastakuti; lööge leer üles mere äärde!“ (2 Moosese 14:1-2). Jumal andis teada, et Ta on neid viimas uude paika. 
Jumal juhtis neid läbi väga kiviste pinnaste, kust nad nägid ka distantsilt Punast Merd. Kuid selle rannale jõudes mõistsid nad, et olid jäänud kinni väga väikesele pinnasele, kus ühel pool kõrgusid kaljud ja teisel pool vesi. Vaarao nägi nende asupaika ja ütles sära silmis: „Nad on omadega vastu seina surutud.“ Jumal oli nad juhtinud sinna, kuid iisraellased polnud kaugeltki mitte õnnelikud selle üle.
Kas Jumal on ka sind kunagi kutsunud mõnda paika, mis on sinu jaoks kõige viimane koht, kus üldse olla? Mooses, kes polnud senini olnud mingi tugev sõjaväe juht ja oli osalenud vaid mõnes lahingus, oli piisavalt tark, et tunda ära nende ebakindel olukord: „Ma pole päris kindel, et oleme sõjalise kaitse mõttes kõige paremas paigas. Tegelikult on ju selge, et oleme lõksus!“
Jah, Mooses ja iisraellased olid raskes seisus, kuid Jumal oli kohe, kohe saamas au läbi nende olukorra. Seetõttu lasebki Jumal meil sattuda vahel rasketesse seisudesse, et Tal on suured plaanid meiega. Kui arvame, et oleme lõksus ja nurka surutud, ütleb Jumal: „See kõik töötab välja toomaks au minu nimele.“
Kas sa tunned end ka nurka surutuna, heitunud ja lootusetuna? Kui nii, siis võta selles raskes seisus üks ususamm ja ütle: „Jumal, ma kuuletun Sulle sõltumata sellest, palju see mulle maksma läheb.“ Kui see sünnib, näed sa Jumalat võimsalt tegutsemas sinu poolel.
Sa ju juba tead, mis Moosesest ja iisraellastest edasi sai – Jumal lasi Punasel Merel lüüa kahte lehte ja Ta lapsed marssisid sealt kuiva jalaga läbi. Oli see vast üks auline võit!

laupäev, 14. jaanuar 2017

ELAVA VEE JÕED - Jim Cymbala

Vana Testamendi ajal oli nii, et kus puudus vesi, seal puudus ka elu. Inimesed surid põua ajal. Nõnda samuti ka, kui Jumala Vaimu elavad veed ei voola meis, puudub meil ja me kogudustel vaimulik elu ning meil on vähe elujõudu. Nii nagu Mojave kõrbes võrdub vee puudumine elu, kasvu ja vilja puudumisega. Me võime ju käia regulaarselt kirikus ning omada täiuslikke doktriine, kuid kui Püha Vaim meid ei kasta, kuivame me kokku ja sureme.
Jeesus rääkis väga avameelselt Püha Vaimu omamisest. „Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.” (Johannese 7:37-38). „Elava vee jõgede“ all pidas Jeesus silmas Püha Vaimu, kelle usklikud pidid hiljem saama.
Kui Jumala Vaim tuleb, saame me uue elu. Ilma Jumala Vaimuta jääme me maadlema omaenda jõupingutustega, mis on läbi imbunud nõrgast moraalsusest ja patustest kalduvustest. Kui aga Jumala Vaim tuleb, on meil rõõmu, lootust ja väge. Pane tähele, et Jeesus ei räägi siin mingitest veetilkadest, vaid „elava vee jõgedest“. Nii nagu jõgi, nii voolab ka Jumala Vaim – vägi, mis tuleb me sisse ja voolab meist välja, et võiksime olla õnnistuseks teistele.
Jumal kasutab vett kui Püha Vaimu sümbolit pisut teisel moel, kui ütleb: „Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke.“ (Hoosea 14:5). Me kõik oleme näinud värskendavaid veepiisku sätendamas rohul ja lilledel. Kasutades sama metafoori, ütleb Jumal, et Ta on kui kaste, mis langeb vaikselt õhtul ja katab hommikul kogu maa. Kaste ei saa tekkida liiga kuumas ega liiga tugeva tuule käes. Nõnda samuti ei saa me kogeda Jumala värskendust, kui oleme liiga hõivatud ja jookseme ringi.

Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber.

reede, 13. jaanuar 2017

JUMAL EI ANNA KUNAGI SU OSAS ALLA

Jumal kirjeldab end järgnevalt: „Mina õpetasin Efraimi käima, võtsin nad oma kätele, aga nad ei mõistnud, et ma tahtsin neid terveks teha.“ (Hoosea 11:3). Algkeeles kõlab see salm järgnevalt: „Ma tulin nende juurde nende meeleheites ning kosutasin neid õrnalt keset nende vigastada saanud haavatud kohti. Hoidsin neid oma kätel kui põetaja.“ Kuid salmis 7 on öeldud: „Minu rahval on kalduvus minust ära pöörduda.“ Sõna „kalduvus“ tähendab siin pingetest ja kahtlustest kinni hoidmist.
Iisraeli rahvas polnud kindel Jumala armastuses ja õrnuses, mistõttu Jumal ütleski Hooseale: „Mu rahvas kahtleb minu armastuses nende vastu, kuna nad tegelikult ei tunne mind.“ Ja see oli tõsi! Iisrael ei suutnud uskuda, et Jumal endiselt armastas neid. Nad olid ebajumalate kummardajad, tagasilangenud ja kahtlejad, kes eeldavasti arvasid: „Oleme oma teadliku patustamise tõttu tõmmanud Jumala meelepaha eneste üle ja nüüd Ta kindlasti mõistab kohut me üle.“ Kuid Jumal ütles: „Kuidas saaksin küll teie osas alla anda? Mu süda puperdab mu sees ja kaastunne tärkab te suhtes.“ (vt salm 8).
Sa lähed ehk hetkel läbi sügavate vete ja ma ei pea siinkohal silmas niivõrd katsumusi või kiusatusi, kuivõrd hingematvaid sündmusi, mida on raske mõista. Kõikvõimalikud tuuled ja tormid käivad sust’ üle, mida sul on raske mõista, kuid Jumal tahab kanda sind läbi neist, taastades su vaimse tervise. Kui suudaksid vaid uskuda, et Ta armastab sind sõltumata su põikpäisusest, on sellest enam kui küll!
Pane tähele Ta trööstivat ja tervendavat sõna sulle: „Sest mina ei riidle mitte igavesti ega ole jäädavalt vihane, muidu nõrkeksid mu palge ees nende vaim ja hinged, keda ma ise olen teinud.“ (Jesaja 57:16). Jumal ütles: „Kui kõik, mida sa minus näed, on vaid viha, ei pea su vaim sellele vastu; see oleks liiga raske su jaoks.“ Kuid Ta ei piirdunud ainult sellega, vaid jätkas: „Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda; ja ma tasun temale troostiga.“ (salm 18).
Need on Jumala sõnad, kes ei anna iialgi oma rahva osas alla!

neljapäev, 12. jaanuar 2017

USU JUMALA ARMU JA ARMASTUSSE

Kui tahad, et Jumala rahu valitseks su elu üle, pead loobuma päris mitmest asjast:
  • Lõpeta nuputamine selle üle, kuidas Jumal mingid asjad välja töötab
  • Lõpeta muretsemine ja närvitsemine (Filiplastele 4:6 „Ärge muretsege ühtigi!“)
  • Lõpeta Jumalale dikteerimine, mis on õige ja parim su jaoks
  • Lõpeta arvamine, et oled läbikukkunud ja Jumalale mitte meelepärane
Üks kõige efektiivsemaid Saatana lõkse röövimaks kristlaste rahu, on veenda neid selles, et nad peavad pingutama omaenese jõus olemaks meelepärased Jumalale. Ta piirab mind sellega kogu aeg!
Vahel, kui vajan vaikset paika, kus palvetada, sõidan mägedesse. Olin seal alles hiljaaegu, vaadates üle roheliste põldude ja metsade ning nautides Jumala ligiolu. Ja korraga tabas mind mõte, et ma ei teegi midagi Issandale. Hüüdsin: „Issand, ma ei tee piisavalt Su kuningriigi heaks. Ma ainult palvetan, saan jutluste jaoks sõnumeid ja lähen kogudusse ning jutlustan. Kogu maailm aga on teel põrgusse ja ma ei tee midagi Su heaks.“
Ons’ taolised mõtted sullegi tuttavad? Sa teed kõik endast oleneva, et olla meelepärane Jumalale ja ometigi ei tunne sa end pühana. Vähemalt mina küll ei tundnud. Muide, ma vaevu üldse tunnen end pühana…ka oma parimatel hetkedel. Isegi siis mitte, kui kuulutan Püha Vaimu võidmise all. Sa võid nüüd küsida: „Sina, pastor Dave? Sa koged vahel, et ei tee piisavalt Jumala heaks?“ Just nimelt. Saatan sõidab sisse ja paneb meid kõiki tundma end väärtusetute -ja rahulolematutena. Neile kohutavatele tunnetele maad andes kaotamegi aga oma rahu.
Pane tähele Pauluse palvet meie eest: „Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes!“ (Roomlastele 15:13). Usu Jumala headusesse. Usu Tema armu ja armastusse ja ära süüdista Teda su peale vihane või pahane olemises või selles, et Ta ei räägi sinuga. Lase Ta rahul hingata su südames ja kogu su elu üle.

kolmapäev, 11. jaanuar 2017

RAHU – JUMALA AND

„Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.  Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.“  (Filiplastele 4:6-7).
Seda salmi hiljuti uuesti lugedes, üllatas mind miski, mida ma polnud varem tähele pannud. Paulus ütleb, et peaksime lõpetama muretsemise ja pöörduma palves Jumala poole. Seejärel aga peaksime tänama Teda vastuse eest. Paulus ei räägi siin midagi vabastuse või juhiste saamisest, imedest või tervenemisest. Selle asemel ütleb ta, et me saame hoopis anni…Jumala rahu. Jumal vastab kõigile me palvetele ja anumistele oma rahuga: „Jumala rahu juhib te südameid ja mõtteid.“ Ehk teisisõnu, Jumala esmane vastus igale me palvele ja südamehüüule on Tema rahu!
Kõigil palvetavatel inimestel on üks ühine omadus – ükskõik, kui halvasti me ka oma palvekambrisse minnes ei tunneks, sealt välja tulles oleme täidetud Jumala rahuga. Jumal on piiranud iseend omaenda valitsusega, mida teatakse ka kui Jumala hoolt. Ta teeb asju siin ja seal, valmistades ette inimeste südameid ja juhtides olukordi, kuid seni, kuni Ta hool on valmistamas vastust meile, ütleb Ta: „Ma ei anna sulle, mida sina arvad, et sa vajad, vaid mida mina tean, et sa vajad – see on minu rahu su südames.“
Paljud meist maadlevad Jumalaga palves. Me anume Teda rohkete pisaratega; me prõmmime taeva väravale; me kuulutame kõiki Jumala antud tõotusi. Kuid mida enam päevi, nädalaid ja kuid möödub, seda enam hakkame mõtlema: „Miks Sa küll ei kuule mind, Issand? Mis küll blokeerib mu palveid? Mida ma küll olen teinud, et Sind kurvastada või Sulle pettumust valmistada?“
Kuid fakt on see, et Jumal on meile juba öelnud: „Siin! Siin on mu rahu, mis ületab kogu igasuguse mõistuse. Võta see ja lase sel valitseda oma südames, kuniks mina kõik välja töötan.“

esmaspäev, 9. jaanuar 2017

SOOSING KOGU ELUAJAKS - Gary Wilkerson

Kas Jumal osutab oma soosingut, õnnistab rohkesti ja laotab oma rikkaliku armu näljaste, ootavate südamete üle? Vastus on – absoluutselt! Leiame sellele kinnitust Kristuse sündimise loos.
Ingel ilmus Maarjale ja kuulutas talle imelisest sündmusest, mis saab sündima ta elus: „Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!” Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada.“ (Luuka 1:26-29). 
Piibli õpetlased ütlevad, et Maarja oli tol ajal väga noor, alles teismeline. Kujuta vaid ette, kui kummaline võis see kohtumine ta jaoks olla. Siin oli üks lihtne tüdruk ühest tundmata külast ja perest, kelle ees seisis korraga suur ja aukartust äratav ingel, kuulutades: „Rõõmusta, sa armuleidnu!“ Seejärel ütles ta aga midagi imelist: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks…“ (Luuka 1:30-32)
Inimesed värisesid sageli hirmust, kui ingel neile ilmus, kuid Maarja ei kartnud. Samas oli ta ilmselgelt ehmunud sellest, mida Jumal ütles talle soosingu ja armuleidnu staatuse kohta. Elas ta ju meeste poolt valitsetavas ühiskonnas ja ta elus polnud suurt palju mingit märki soosingust. Ometigi oli üks suur muutus leidmas aset nii tema elus kui kogu maailmas!
Võib-olla sa igatsed näha oma olukordi muutumas. Sa võid seista silmitsi haiguse, pingelise abielu, tõrksa lapse või rahaliste raskustega. Kuid nii nagu Maarja, võid ka sina võtta vastu Jumala soosingu, tunnistades nii nagu temagi oma kiituslaulus: „Olen õnnistatud oma Issanda poolt, kuna Ta näeb mind igal ajal ja kõigis mu eluolukordades. Ta võib tuua esile asju, millest ma poleks osanud unistadagi.“
„Ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.“ (Luuka 1:50) See hõlmab ka sind!

laupäev, 7. jaanuar 2017

ÕHUTA ÜLES JUMALA AND - Carter Conlon

Paulus ütles Timoteosele: „Sel põhjusel tuletan ma sulle meelde, et sa taas õhutaksid lõkkele Jumala ande, mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu.“ (2 Timoteose 1:6).
Mu sõna sulle täna on see sama – õhuta üles Jumalalt saadud and. Kui Jumal pani oma käe su üle, pani Ta ka sinusse oma elu ning võime saata korda üleloomulikku. Aga kuidas siis õhutada üles seda Jumalalt saadud andi? See saab alguse sellest, kui ütled: „Issand, ma tahan seda! Ma tahan, et mu elu oleks selline, milliseks Sa oled selle loonud. Ma ei taha lihtsalt sulanduda ühiskonda, muutmata seal midagi. Tahan omada väge, mis aitab mul eristuda kui Jeesuse järgija.“
Mu enda palve läbi kogu mu kristliku elu on olnud järgmine: „Issand, õhuta mind üles. Vii mind järgmisesse kohta – ära lase mul jääda paigale tammuma. Ära lase mul elada eilse päeva armust ja eilsetest võitudest. Täna on uus päev ja uued inimesed, kellega kohtuda. Õhuta mu südames üles kaastunne. Anna mulle silmad, mis näevad inimesi nagu Sina neid näed. Ära lase mul karta inimeste palgeid. Sina elad ju minu sees; Sa andsid mulle oma Püha Vaimu ja jätsid mu siia maa peale ühe kindla eesmärgiga, mistõttu aita mul siis haarata kinni sellest põhjusest, miks elan täna siin, selle põlvkonna keskel!“
Pea meeles, et ainus asi, mis peatab tõelist Jumala last, on uskmatus. Seetõttu peame paluma Jumalalt armu, et suudaksime austada Teda ja kasutada täie rauaga kõike, mida Ta me sisse on pannud. See on see, kuidas inimeste hinged saavad puudutatud – selles, et nad näevad Kristuse reaalsust elamas meis!

Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor.