esmaspäev, 24. november 2014

USUMÕÕT by Gary Wilkerson

Evangeeliumid annavad väga selgelt mõista, et igatsetav ja kättesaadav usumõõt sõltub meist endist.

„Ja kolmandal päeval olid pulmad Galilea Kaanas ja Jeesuse ema oli seal. Ka Jeesus ja ta jüngrid olid kutsutud pulma. Aga kui veinist tuli puudus, ütles Jeesuse ema talle: „Neil ei ole enam veini.” (Johannese 2:1-3).

On su elus tulnud ette olukordi, kus midagi on otsa saanud? Ehk oled kaotanud kannatuse oma mässumeelse lapse suhtes? Kaotanud lootuse oma abielu suhtes? Jeesuse ema Maarja nägi Kaana pulmas, kuidas vein oli otsa saanud, mistõttu ta läks Jeesuse juurde ja ütles: „Tee midagi.“ Jeesus vastas: „Minu tund ei ole veel tulnud.“ (Joh.2:4). Maarja oleks võinud võtta oma Poja sõnu kui vankumatut fakti selle kohta, et: „Taevast on antud raudne kinnitus, et selles pulmas veini ei paljundata.“ Tema aga käitus selle asemel kui üks korralik juudi ema või tegelikult – nagu ükskõik, milline ema – ja ignoreeris oma poja vastust. „Ta ema ütles teenritele: „Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!” (Joh.2:5).

Teoloogilises mõttes olen ma enam kui kindel Jumala suveräänsuses. Olen kindel, et ükski asi ei juhtu ilma Tema loata. Kuid vahel jätab Jumala suveräänsus asjad ka meie otsustada. Ülaltoodud piiblilõik annab selgelt kinnitust, et Jeesus ei kavatsenud täita oma ema palvet. Tal oli selleks isegi teoloogiline põhjendus – „Mu tund ei ole veel tulnud.“ Ehk teisisõnu: Jumal ei olnud veel kuulutanud välja Tema avalikku teenistust. Kuid Maarja ei jaksanud oodata taevase kalendri tähtaja kukkumist. Ta vajas koheselt Jumala sekkumist, mispeale taevas pani ka tähtaja kukkuma! „Jeesus ütles neile: „Täitke anumad veega!” Ja nad täitsid need ääretasa. Ja ta ütles neile: „Ammutage nüüd ja viige pulmavanemale!”…Aga kui pulmavanem maitses vett, mis oli muutunud veiniks, ega teadnud, kust see on…siis pulmavanem kutsus peigmehe ja ütles talle: „Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles.” (Joh.2:7-10). Tegu polnud lihtsalt mingi „asendusveiniga“, vaid parimatest parima veiniga!

Ime oli sündinud, mis ületas igasugused Maarja ootused. Samas aga oleks võinud minna ka teisiti. Ta oleks võinud heituda Jeesuse vastusest. Ta oleks võinud võtta Jeesust sõna sõnalt ja nõustuda, et ju siis pole veel õige aeg. Kuid tema otsustas ammutada taevasest pangast, kuhu ta polnud veel ühtegi sissekannetki teinud.

laupäev, 22. november 2014

NAD LÖÖVAD EKRAANI SÄRAMA by Claude Houde

Üks suurimaid üllatusi, mis värsket usklikku tabab, kui ta hakkab lugema ja avastama Piiblit, on see, et ta näeb, kuidas kõik Piiblis esile toodud mehed ja naised on nii ütlemata inimlikud. Piibli jutustustes pole mingit meiki, trikke ega näolapi kohendusi. Ei mingeid Hollywoodi käsikirju ega veatuid „suuremad-kui-elu“ kangelasi, kes on liiga head, et olla tõsi.

Üks põhjuseid, miks Piibel on endiselt läbi aegade aasta aasta järel ülemaailmne bestseller, on selles, et iga temas leiduv tegu ja karakter on lihtsalt nii kütkestav ja haarav. Piibel on kõige enam loetud raamat kogu maailmas, sest need 66 raamatut, mis Piibli moodustavad, on kui peegliks sellest, kust igaüks meist varem või hiljem oma peegelduse leiab. Ja kuigi Vana Testamendi mehed ja naised jäävad meist üsna kaugele oma aja, ruumi, konteksti, kommete ja kultuuri poolest, on nad ometigi meile hästi lähedased tänu oma inimlikkusele ja inimlikele läbielamistele. Ainuüksi pilgust neile piisab, et tõdeda, et nad on inimesed, kes sõna otseses mõttes „löövad ekraani särama“. Piibli lugemine on kui ülim kogemus „päriselu seriaalist“! Iga lehekülg ja rida kinnitavad meid, viies meid edasi inimelu teatri esiridadesse, mis on otseselt seotud kõige Pühamaga.

Me kogeme ärevust, õõvastust, äratundmist ja liigutust kõigi nende seikluste, võitluste, lootuste, kahtluste, kire ja usu tõttu, kuna need on nii valusalt ja vaigistamatult sarnased me endi eludele. (Või vähemalt kellegi elule, keda me tunneme, kui kõne alla kerkib küsimus, mis puudutab juba liiga lähedalt me mugavustsooni. Nii lähedalt, et me pöörame pilgu peeglist ära). Need elulised piiblilood panevad meid nii nutma kui naerma. Meie vaim saab purustatud nende läbikukkumistest ja vigadest, mida nad teevad ning tõstetud üles igast võidust, mida nad kogevad.

Kõik need mehed ja naised seal Jumala Sõnas on pesuehtsast lihast ja luust. Nad unistavad, kannatavad, langevad, nutavad, pettuvad ja saavad reedetud oma parimate sõprade poolt või nende poolt, keda nad kõige enam usaldasid. Vahel nad kardavad seda, mis on nende sees. Nad võivad kogeda tohutuid kahtlusi ja vibutada suures vihas või segaduses rusikat taeva poole, kogedes tohutut valu. Nad saavad haavata ja jooksevad verd. Nad pööravad selja Jumala poole ja kahtlevad täiega Tema olemasolus, kuni mõni tragöödia tabab neid ja nad jooksvad tuha nelja tagasi Jumala juurde. Nad on nii tugevad ja samas nii nõrgad. Nad ei tee seda, mida peaks ja sageli teevad just seda, mida kõige enam vihkavad ja mille osas teavad, et see on vale. Nad unistavad ilust ja üllusest, paremast maailmast, õiglusest ja eluga uuesti otsast peale hakkamisest.

Piibel on tõeline aaretelaegas, mis täidetud tahumatute teemantidega. Iga selle raamat ja peatükk peegeldab inimkogemuste külgi, mis otsivad kõike elulist, igavest ja tähendusrikast. Lugedes Piiblit võid sa avastada Jumala ja leida iseenda.

__________
Claude Houd on Eglise Nouvelle Vie (Uue Elu Koguduse) juhtivpastor Montrealis, Kanadas. Pidev kõneleja World Challenge’i poolt korraldatavatel pastorite ja juhtide konverentsidel. Uue Elu Kogudus on kasvanud tema juhtimise all käputäiest inimestest enam kui 3500 liikmeliseks, olles üks väheseid edukaid protestantlikke kogudusi Kanadas.

reede, 21. november 2014

LÕIGATES RÕÕMUGA

„Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud. Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!” Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane!...Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti!...Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse…“ (Matteuse 25:24-26, 28, 30). Kes on see halb ja laisk sulane ning miks pidi ta visatama välja kaugele pimedusse?

Esiteks – tegu oli Jumala sulasega, keda valitses salajane patt. Jeesus nimetas teda kõlbmatuks sulaseks, mis viitab millelegi kurjale või pahaendelisele. Ja kuigi teda seostatakse kogu Jumala sulaste ringiga, kes on hästi hõivatud, viljakad ja rõõmsameelsed, on temas ometigi midagi varjatut ja paljastamatut. Ta väidab, et tunneb Jumalat („Ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud“), kuid tänu hülgamata patule, on tal välja kujunenud väärastunud pilt oma Issandast. Ta ütleb: „Sa oled vali mees“ ehk teisisõnu: „Sa ootad minult liiga palju! Ma ei suuda elada ja teenida Sind vastavalt su nõuetele!“

See on patt inimese südames, mis paneb teda ütlema: “See on liiga raske mu jaoks!“ Jumalale pühendunud süda on vaba ja sõnakuulelik, kandmata ühtki koormat. Alistunud südamele on kõik rõõmuks. „Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke.“ (Psalmid 126:5-6).

Üks jumalasulane kuulis kord me jutluste helisalvestisi ja ütles seejärel oma sõbrale: „Keegi ei suuda elada nii! Igaüks teeb ju vigu. See pole võimalik elada nii puhtalt nagu nad jutlustavad!“ Ta tajus kogu kuuldus rasket sõnumit. Huvitav küll, miks?