ÜLETADES PIIRI

Elades siin maa peal, oli Jeesus rohkem kui tuttav Saatana raevutseva väega, mille ta toob esile iga põrguliku relva läbi, et kõigutada Jumala rahvast. Ma ei usu, et keegi meist suudaks mõista seda tegelikku suurt konflikti, mis on valitsemas vaimses maailmas. Nõnda nagu me ka ei mõista seda, kui väga on Saatan otsustanud hävitada kõik need usklikud, kes on kindlameelselt köitnud oma janunevad südamed Jumala külge ja tahavad minna lõpuni koos Kristusega. Samas vastab aga tõele see, et kui me oma kristlikus elus ületame piiri – sõnakuulelikkuse piiri – hakkavad põrgus häirekellad lööma. Sest niipea, kui me ületame piiri ellu, mis sõnakuulelik Jumala Sõnale ja alistunud ainult Jeesusele, muutume me ohuks pimeduse kuningriigile ja peamiseks märklauaks deemonlikele jõududele ja vägedele. Iga usklik, kes pöördub kogu südamest Jumala poole, võib anda tunnistust ootamatutest, kummalistest ja pingsatest raskustest NING katsumustest.

Kui sina oled ületanud selle sõnakuulelikkuse piiri, tekitad sa nähtamatus maailmas suurt möllu. Luuka 22:28-34 räägib Jeesus meile pühade sõelumisest: „Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu!“ (s.31). Kristuse päevil kasutasid põllumehed enne vilja kottidesse panekut sõela. Nad kühveldasid vilja neljakandilisse kasti, mis oli pealt kaetud võrguga, pöörasid siis kasti ringi ning raputasid kõvasti. Kõik rämps ja puru kukkusid läbi võrgu välja ning pinnale jäid vaid terved viljaterad. Ülalmainitud piiblisalmis viitab sõelumine „raputamisele ja eraldamisele“ – shokeerimisele tänu ootamatutele raskustele. Jeesus kasutas seda analoogi ütlemaks Peetrusele: „Saatan ei pea sind millekski enamaks kui vaid sõklaks ja puruks, mistõttu kui ta asetab sind sõelale ja raputab, kukud sa sealt maha!“

Meie elus on nii katsumusi kui proovilepanekuid kui ka sõelumist. Ma näen sõelumises üht peamist, kõiki saatanlikke vägesid haaravat rünnakut, mis tavaliselt koondunud lühikesse, kuid väga intensiivsesse ajaperioodi. Peetruse jaoks kestis see sõelumine vaid paar päeva, kuid neist said kõige enam usku raputavad, šokeerivad ja kahetsusväärsemad päevad kogu tema elus. See sõelumine raputas välja kogu temas peituva uhkuse ja kõik takistused tema hingest, mis oleksid võinud hävitada tema tunnistuse igaveseks.

Tänu Jumalale, et Peetruse usk pidas vastu ja nõnda sama kindlalt nagu Jeesus palus tema usu vastupidamise eest, nõnda teeb Ta seda ka meie eest!