PIIRITU USUGA MEES
Armastav abikaasa ja isa; oma lapselapsi jumaldav vanaisa. Hüljatute ja vaevatute sõber. Julge tunnistaja Kristuse päästvast väest. Kirglik Jumala hääle edastaja koguduse keskel. Õrn hoolitseja leskede, orbude ja vaeste eest. Vaimulik isa põlvest põlve – nii vaestele kui rikastele, nii täiskasvanutele kui teismelistele, nii lähedastele kui võõrastele ükskõik, milliselt elualalt.
See on vaid osake sellest, mis peegeldab David Wilkersoni elu. Üle kuue aastakümne teenis ta ustavalt oma Issandat, tehes seda läbi oma teenistuse ja organisatsioonide, mille ta ise rajas ja mida juhtis ja mille mõju läbi aastakümnete on kasvanud rahvusvaheliseks. Kõige selle taga on olnud vankumatu usk Jumala armastusse kõigi inimeste suhtes ja tema piiritu igatsus jõuda nende kõigini.
„Vend David“ nagu talle meeldis, et teda kutsutaks, oli miljonitele teada kui piiritu usuga mees. Ta uskus, et Jumal suudab muuta gängsterite ja kõige paadunumate narkosõltlaste elusid ja Jumal suutis. Ta uskus, et Time Squarele New Yorgi südames on võimalik rajada üks elujõuline kogudus ja Jumal lasi sel sündida. Ta uskus, et suudab olla mees, kes armastab oma naist ja lapsi kõige täiega ja ta suutis.
David Ray Wilkerson sündis 19.mail, 1931.a. Hammondis, Indianas aastaid nelipühi liikumisse kuulunud jutlustajate suguvõsas. Olles saanud ordinatsiooni Assemblies of God poolt, abiellus ta oma eluarmastuse, Gwendolyn Carossoga, kes teenis tema kõrval 57 aastat.
Vend Davidi teenistus oli algusest peale kantud loovusest ja algatuslikust vaimust. Samas kuulutas ta ka meeleheitest ja valust, uskudes, et Jumal töötab läbi meie nõrkuste. Ta teadis, et ilmutamaks iseennast, pöörab Jumal maailma tarkuse pea peale ja see tõde tuli ikka ja jälle ilmsiks läbi erinevate teenistuste, mille vend David rajas.
1958.a. sõitis ta oma väikesest kogudusest Phillipsburgist, Pennsylvaniast New York Citysse, et kohtuda kohtu all olevate gängi liikmetega. „Ta polnud kunagi varem New Yorgis käinud ja kohe kindlasti polnud ta elu sees kohanud ühtki gängi liiget või narkosõltlast!“ räägib ta vend Don Wilkerson. „Aga ta lihtsalt läks, oma lihtsuses ja naiivsuses, kui nii võib öelda ja muutis inimeste elusid.“
Vend Davidi sõber McCandlish Phillips, New York Timesi reporter, kirjutab: „Ta meetod oli täielik eeskuju lihtsusest, otsekohesusest ja ei mingist peenutsemisest. Ta lihtsalt läks välja tänavatele, sõbrunes lastega ja arutles nendega silmast silma, tsiteerides sageli ka Piiblit ning see toimis!“
Tookordsest julgest sammust sündis teenistus Teen Challenge (tõlge: Teismeliste väljakutse), mis oli Kristuse keskne alkoholi ja uimastite sõltuvusest vabanemise programm. See teenistus sai eriti tuntuks raamatu „Risti ja pussi kangelased“ kaudu, mida on müüdud üle 50 milj. koopia ja tõlgitud 30 keelde. Kogu see teenistus hõlmab üle 1000 keskuse Ameerikas ja 80 keskuse mujal maailmas.
Seejärel õhutas Issand vend Davidit rajama organisatsiooni Youth Crusades (tõlge: Noorte krussaadid), mis oli noortele suunatud evangeelne teenistus. Terve põlvkond noori sai inspireeritud teadmisest, et nende elud lähevad Jumalale korda.
Vend David oli ka võrratu kirjamees, kelle raamatud inspireerisid erinevaid lugejaid läbi põlvkondade pühendama oma elud Kristusele. See tosina jagu raamatuid, mille ta kirjutas, olid täis mõjusaid tähelepanekuid, selgust ja veendumust. Samas elas ta ise välja seda Kristuse sarnasust, millest kirjutas, rääkides pidevalt omaenda nõrkustest ja Kristuse ustavusest iseenda suhtes.
Nii nagu ta nimekaimgi, kuningas Taavet (ing.k. David) Vanast Testamendist, teenis ka vend David Jumala eesmärke oma põlvkonna keskel. Ta kuulutas kompromissitu kire –ja järeleandmatu armuga. Samas ei arvanud ta suurt palju midagi fanfaarihelidest, austusavaldustest või tseremooniatest. Ta keeldus sageli maailma juhtide kutsetest kokkusaamisteks, andes samas endast kõik, et toetada vaeseid orbe või hädas olevaid lesknaisi.
Tema viimane ülesanne siin maa peal oli olla vahemeheks kõige vaesemate eest, pakkudes abi ja tuge näljastele lastele, leskedele ja orbudele nii Ameerikas kui vaesunud maades. Teenistus, mille ta selleks puhuks rajas, on Please Pass the Bread (tõlge: Palun ulata leiba), mis teenindab igapäevaselt tuhandeid lapsi läbi 56 teenistusharu 8 maal.
Ta jooksis oma võidujooksu hästi ja kui ta aeg läbi sai, kutsus Issand ta koju. David Wilkerson puudutas miljonite elusid ja tema Jumalast inspireeritud teod elavad endiselt edasi. Mõju, mida ta oma eluga edasi andis, on mõõtmatu. Ja seda mitte ainult tema jutluste, kirjutiste ja maailma muutvate teenistuste kaudu, aga ka läbi oma armastuse, pühendumise, kaastunde ja võime õhutada üles inimeste usku, tegemaks suuri tegusid. Davidi poeg Gary ütleb kõigile, kes tema isa tundsid ja armastasid: „Kui mu isa saaks veel täna teid kuidagigi moodi julgustada, siis ta kutsuks teid üles andma kõik, mis teil on, üle Jeesusele, armastama Jumalat kogu oma südamest ja ohverdama iseendid teiste vajaduste nimel.“
Vend Davidi viimane ilmunud päevasõna kandis pealkirja „Kui inimlikult näib kõik võimatu“, mis on igati kohane lahkumissõnum kõigile, kelle elusid ta puudutas. „Mu armsad, Jumal on alati tegutsenud headusest ja armastusest lähtuvalt. Ja kui inimlikult pole mingit lootust, on Tema armastus siiski see, mis püsib. Seetõttu hoia kinni oma usust ja seisa kindlana Tema Sõnal, sest maailmas ei leidu ühtki teist lootust ega lahendust kui ainul Jumal.“
David Wilkerson lahkumine on suur isiklik kaotus paljude jaoks. Samas tunneme siirast rõõmu teadmisest, et ta elas oma elu kõige täiega, kuuletudes täielikus pühendumises Jumalale ja armastades Jeesust tingimusteta.
David Wilkersoni jäävad leinama abikaasa Gwen Wilkerson. Tütar Debi Jonker koos abikaasa Rogeri ja poegade Brenti ning Matthewga ja Matthew abikaasa Christinaga ning nende laste Eva ja Grantiga. Tütar Bonnie Hayslip koos abikaasa Rogeri ja poegade Davidi ja Brandoniga ning Brandoni abikaasa Christinaga. Poeg Gary Wilkerson koos abikaasa Kelly ja nende laste Ashley, Ellioti, Evani ja Anniega. Poeg Greg Wilkerson koos abikaasa Teresa ja nende laste Alyssa ja Ryaniga. Vennad Don Wilkerson ja Jerry Wilkerson ning õde Ruth Harris. Tema lapselapsed teenisid kui vanaisa kirstukandjatena.