MEELEVALD VAENLASE VÄE ÜLE
Usun, et tänapäeva kogudus on omadega täielikus kriisis tänu vaimse meelevalla puudumisele. Saan pidevalt telefonikõnesid nii pastoritelt kui lapsevanematelt, kes on paanikas oma laste pärast. Nad nutavad ja ütlevad: „Sain just teada, et mu laps on narkosõltlane ja ma ei tea, mida selle olukorraga peale hakata.“
Mu süda tunneb neile vanematele kaasa. Nende süda on murtud ja nad igatsevad meeleheitlikult vaimuliku meelevalla järele, mis pakuks neile reaalset abi. Samas aga mõtlen endamisi: kus on see vaimne meelevald nende endi kodudes? Usun, et paljud taolised vanemad peavad end võimetuteks, kui nad tegelikult pole seda. Kellelgi peres peab ju olema meelevald, et ajada hingevaenlane välja. Välja nende lapsest ja välja nende kodust. Seetõttu ütlen igale kannatavale lapsevanemale: te peate ise haarama kinni sellest vaimulikust meelevallast! Isegi, kui te laps end te ees sulgeb, omate te siiski seda väge oma salajases palvekambris.
Sa võid nüüd vastu vaielda: „Aga ma pole ju Jeesus! Tema oli see, kellel oli siin maa peal jumalik meelevald ja autoriteet!“ Tegelikkus aga on see, et Jeesus - Jumal lihalikul kujul – seisis Saatanale vastu inimesena; Jumala Vaimuga täidetud inimesena. Ta ei sõdinud Saatanaga üheltki teiselt tasandilt. Nõnda samuti lähenes ka Saatan Jeesusele alati kui inimesele, kuigi ta teadis, et tegu on Jumala Pojaga. Deemonidki võtsid Teda kui inimest, öeldes: „Mis on meil asja sinuga, Jeesus Naatsaretlane?“ (Markuse 1:24). Nad lähenesid Jeesusele kui inimesele, kes oli sündinud ühes konkreetses linnas Iisraelis. Kuid kuigi Jeesus oli lihast ja luust inimene, oli Tal täielik vaimne meelevald üle iga deemonliku jõu.
Sa võid ka mõelda: „Kui vaid minulgi oleks taoline vägi hingevaenlase üle. Kuid mul pole sellist meelevalda, et panna Saatan põgenema.“ See ei vasta tõele! Jeesuse jüngritel oli see sama vägi, mis Tal endalgi: „Ja Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit enese juurde ning andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle neid välja ajada ja parandada kõiki haigusi ja igasugu nõtrust.“ (Matteuse 10:1). „Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal.“ (Luuka 10:19)
Mu süda tunneb neile vanematele kaasa. Nende süda on murtud ja nad igatsevad meeleheitlikult vaimuliku meelevalla järele, mis pakuks neile reaalset abi. Samas aga mõtlen endamisi: kus on see vaimne meelevald nende endi kodudes? Usun, et paljud taolised vanemad peavad end võimetuteks, kui nad tegelikult pole seda. Kellelgi peres peab ju olema meelevald, et ajada hingevaenlane välja. Välja nende lapsest ja välja nende kodust. Seetõttu ütlen igale kannatavale lapsevanemale: te peate ise haarama kinni sellest vaimulikust meelevallast! Isegi, kui te laps end te ees sulgeb, omate te siiski seda väge oma salajases palvekambris.
Sa võid nüüd vastu vaielda: „Aga ma pole ju Jeesus! Tema oli see, kellel oli siin maa peal jumalik meelevald ja autoriteet!“ Tegelikkus aga on see, et Jeesus - Jumal lihalikul kujul – seisis Saatanale vastu inimesena; Jumala Vaimuga täidetud inimesena. Ta ei sõdinud Saatanaga üheltki teiselt tasandilt. Nõnda samuti lähenes ka Saatan Jeesusele alati kui inimesele, kuigi ta teadis, et tegu on Jumala Pojaga. Deemonidki võtsid Teda kui inimest, öeldes: „Mis on meil asja sinuga, Jeesus Naatsaretlane?“ (Markuse 1:24). Nad lähenesid Jeesusele kui inimesele, kes oli sündinud ühes konkreetses linnas Iisraelis. Kuid kuigi Jeesus oli lihast ja luust inimene, oli Tal täielik vaimne meelevald üle iga deemonliku jõu.
Sa võid ka mõelda: „Kui vaid minulgi oleks taoline vägi hingevaenlase üle. Kuid mul pole sellist meelevalda, et panna Saatan põgenema.“ See ei vasta tõele! Jeesuse jüngritel oli see sama vägi, mis Tal endalgi: „Ja Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit enese juurde ning andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle neid välja ajada ja parandada kõiki haigusi ja igasugu nõtrust.“ (Matteuse 10:1). „Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal.“ (Luuka 10:19)