ME OLEME PEREKOND

Kristuse nimes peituva väe kuulutamises ei ole midagi keerulist. Samuti ei peitu selles mingit salajast teoloogilist tõde. Minu raamatukogus leidub raamatuid, mis on kirjutatud just nimelt ja ainult Jeesuse nimest. Nende autorid kirjutasid need raamatud selleks, et aidata usklikel mõista Kristuse nimes peituvaid erinevaid sügavaid tõdesid. Samas aga on enamus neist raamatuist nii "sügavad", et nende sisu ei jõua lihtsalt kohale.

Mina usun, et kogu tõde, mis meile on määratud teada Jeesuse nimest, on nii lihtne, et isegi laps saab sellest aru. Ja see peitub järgnevas: kui me palume midagi Jeesuse nimel, siis me peame olema täiesti veendunud, et see palve on otsekui Jeesuse enese palve Isa ees. Sa küsid nüüd, et kuidas see saab võimalik olla? Las ma selgitada.

Me ju teame, et Jumal armastas oma Poega. Ta suhtles Jeesusega ja õpetas Teda ajal, mil Ta oli siin maa peal. Ja Jumal mitte ainult ei kuulnud oma Poja palveid, aga ka vastas igale ühele neist. Jeesus ise tunnistas sellest, öeldes: "Ta kuuleb mind alati." Ehk lühidalt öeldes: Isa ei keelanud oma Pojale kunagi midagi.

Igaüks, kes usub tänapäeval Jeesusesse, on riietatud Tema staatusega ja Taevane Isa võtab meid vastu sama soojusega kui omaenda Poega. Miks? Aga seetõttu, et me oleme vaimus üks Tema Pojaga. Läbi oma ristisurma ja ülestõusmise on Jeesus teinud meid üheks Isaga. "Et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis...mina neis ja sina minus..." (Johannese 17:21-23)

Teisisõnu, me oleme nüüd perekond – üks Isaga ja üks Pojaga. Meid on lapsendatud Tema perekonda ja meile kuuluvad absoluutselt kõik õigused, mis ühele lapsele peres kuuluda võivad. See aga omakorda tähendab seda, et kogu vägi ja taevalikud allikad on tehtud meile kättesaadavaks läbi Kristuse.

"Jeesusel nimel" palvetamine ei ole vaid mingi tühipaljas mudel. See pole ka lihtsalt mingi fraas, mille niisama korrutamine kannaks endas mingit väge. Vägi peitub hoopis usus, et Jeesus võtab meie olukorra ja viib selle Isa ette otsekui iseenese oma. Tema on see Advokaat, kes seisab ja palub meie eest. Vägi peitub teadmises, et Isa ei ütle kunagi EI oma Pojale ja Tema ustavus oma Poja suhtes loob meile eelistatud seisuse.