VAENLASE VALED

Keset meie raskusi ja katsumusi ründab Saatan meid oma valedega stiilis: „Sa oled omadega sees ja sul pole mingit väljapääsu. Suuremadki usuinimesed on sellistes oludes alla andnud. Nüüd on sinu kord. Sa oled täielik hädapätakas, sest miks sa muidu sellest kõigest pead läbi minema! Sa oled kusagil eksinud ja Jumal on sinus täiega pettunud.“

Hesekiel tunnistas oma abitust keset oma katsumusi. Kuningas mõistis, et tal polnud jõudu seista vastu erinevatele häältele, mis teda ründasid. Häältele, mis tõmbasid vee peale, hirmutasid või olid täis valet. Ta teadis, et ei suuda ise seda lahingut võita, mistõttu ta otsis Issanda abi. Ja Jumal vastas, saates prohvet Jesaja ta juurde sõnumiga: „Jumal on kuulnud su appihüüdu. Nüüd ütle Saatanale oma väravas, et hoopis tema on see, kes allavoolu läheb! Just täpsel nõnda, nagu ta sisenes, läheb ta ka välja.“

Hesekiel langes peaaegu vaenlase lõksu. Fakt on see, et kui me ei seisa kindlana Saatana valede vastu ega pöördu keset oma kriisihetki usus ja palves Tema poole, ammutades jõudu Jumala tõotustest päästa meid, kasutab vaenlane meie kõikuvat usku ära ja tugevdab oma rünnakuid veelgi.

Hesekiel ammutas jõudu sõnast, mille ta oli saanud ja oli seetõttu ka võimeline ütlema kuningas Sanheribile järgmist: „Sa kuri kuningas – sa mitte ei häbistanud mind, vaid Jumalat ennast! Issand päästab mind sinu käest, kuid kuna sa pilkasid Teda, saad sa ka kogema Tema viha ja raevu!“

Piiblis on öeldud, et Jumal päästis üleloomulikult nii Hesekieli kui Juuda juba samal ööl: „Ja sel ööl sündis, et Issanda ingel läks välja ning lõi maha Assuri leeris sada kaheksakümmend viis tuhat; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata, siis olid need kõik surnud.“ (2 Kuningate 19:35)

Tänapäeva usklikel ei ole võimalus tugineda ainuüksi tõotusele, aga ka Jeesuse Kristuse valatud verele. Ja selles veres on meil võit iga patu, kiusatuse ja lahingu üle, millega me eales kokku puutume. Võib-olla oled sa ehk hiljaaegu saanud vaenlaselt mõne sõnumi. Luba mul küsida: „Usud sa, et Jumal teab juba ette kõiki katsumusi, mis sind ees ootavad? Kõiki su mõtlematuid samme? Kõiki su hirme ja kahtlusi? Kui nii, siis sulle on jäetud Taaveti eeskuju, kes palus: „See vaene mees palus ja Issand päästis ta!“ Kas sa teeksid siis seda sama?“