JUMALA ÕIGETE ÄRKAMINE

Siinkohal tahan esitada ühe väite, tehes seda suurima vaimse autoriteediga, mis eales kehtiv. Väite, mis lepinguliselt sama kindel kui see, mis kunagi Noale anti. Kord saabub päev, mil’ tuleb esile lõplik, kesköö tunni ärkamine; miski, mis tungib esile igast uksest ja aknast. Siion saab ägama sünnitusvaludes, aga talle antakse palju, palju lapsi. Seal saab olema palju rõõmu ja hõiskamist ning Siion ütleb: „Kust nad küll kõik tulid?“ See saab olema Jumala õigete ärkamine.

Olen aastaid kuulnud, kuidas vana-aja jutlustajad on rääkinud lõpuaja ärkamisest. Üks mu armas sõber on kuulutanud seda üle 65 aasta. Tänapäeva noored jutlustajad paluvad selle ärkamise pärast, igatsedes näha Jumala suuri tegusid ja mitte lugeda neist vaid raamatutest. Ainuüksi mineviku ärkamiste kuulutamisest enam ei piisa. Aga miks üldse paluda ja oodata lõpuaja ärkamist, kui Piibel sellest midagi ei räägi? Kui Piibel ütleb, et suur lootus ootab meid teispool igavikku, piisaks ju ainult evangeliseerimisest ja jutlustamisest, muretsemata tulemuste pärast. Kui aga ärkamise kohta on antud tõotus, peaksid kristlased seda nägema, sellest kinni haarama ja usus paluma, teades, et Jumal on seda tõotanud. Aga on see siis Ta Sõnas kirjas? On. Vastav tõotus peitub Jesaja 54 peatükis. See on selle põlvkonna jaoks üks olulisemaid peatükke Jumala Sõnas. Siin on selgelt kirjas, mida Jumal plaanib oma koguduse –ja rahvaga lõpuaegadel teha. See peatükk kuulutab ette, mis saab sündima nii Times Square’i koguduses kui igal pool mujal, kus leidub januseid südameid. See saab sündima nii Venemaal kui Hiinas; igal maal ja saarel alates Põhjapooluselt kuni Lõunani välja.

Kogudus saab kogema väljateenimatut armu, armastuse ja headuse väljavalamist. See tuleb suure kannatuste ajal, kus tormid möllavad, kõik on ärevil ja ühiskonda solgutatakse siia-sinna. Jumal aga tõotab, et Ta saab ilmutama end suures headuses: „…aga ma halastan su peale igavese heldusega, ütleb Issand, su lunastaja… minu heldus ei liigu su juurest ja minu rahuseadus ei kõigu, ütleb Issand, su halastaja.“ (Jesaja 54:8-10). Kõik see, mida Jumal ütleb oma kogudusele, seda Ta ütleb ka igale usklikule. Igale ühele, kes „ vilets, vintsutatu, trööstimatu!“ (Jesaja 54:11).