USUELU by Gary Wilkerson
Enamus meist sooviks omada võimet teha teatud asju elus, mida me tavapäraselt ei suuda. Asju, mis pole ainuüksi rasked, aga lausa võimatud.
Isegi kõige pühendunumad Jeesuse järgijad ei suuda korda saada teatud asju, kuid me teame Üht, kes suudab. See imeline asi elus koos Jeesusega peitub selles, et see kaasab meid imelistesse asjadesse, mida me ise omast jõust ei suudaks. Muide, Jeesus lausa kutsub meid osalema asjades, mida me ise ei suuda: näha oma lähedasi tulemas usule; näha katkisi abielusid taastumas ja tervenemas; näha oma kogukonna päästmata inimesi saamas päästetud lootusetust igavikust. Tänu oma usule Jeesusesse, me saame näha – ja ka osaleda – kõigis neis asjus, mis on saavutatavad ainuüksi Tema väe, majesteetlikkuse ja meelevalla kaudu.
Heebrea kirja 11 peatükki tuntakse kui „Usu saali“ peatükki, kus on nimetatud erinevaid inimesi, kes tänu oma suurtele usutegudele olid meelepärased Jumalale. Alates Aabrahamist, Saarast, Taavetist, Saamuelist ja Giideonist kuni suure hulga teiste inimesteni välja, me näeme, et usklikke tunnustati mitte nende talentide või saavutuste eest, vaid selle eest, et nad uskusid Jumalat tegevat midagi, mis ületas nende endi võimed. Üheskoos moodustavad nad usuelu „suure tunnistajate pilve“ (Heebrealastele 12:1).
See kõik ütleb meile, et üks usuelu ootab elamist. Ja selleks, et seda elu kogeda, kutsutakse meid üles panema maha kõik koormad, mis takistavad meid uskumast: „Pangem maha kõik koormav ja patt.“ (Heebrealastele 12:1). Mis on need koormad, mis saavad takistuseks me usule? Ma tean paljusid kristlasi, keda koormab uskmatus. Kaaludes oma olukordi, mõtlevad nad: „Mu vajadused ei saa kunagi täidetud. Olen palunud lõputuid palveid ja palunud ka teisi palvetada mu eest, sh koguduse juhte, kuid vastust ei kusagil. Miski, mida olen proovinud, ei toimi!“
Paljude probleemiks on see, et nad vaatavad enam oma olukordade kui Jumala peale, kes valitseb iga olukorra üle. Nende usk jääb pidama koormate taha, mis nii hõlpsasti takerdab neid (12:1). Kuid ma võin kinnitada teile, et mida iganes Jumal on tõotanud, seda ei saa takistada miski. Iga sõna, mille Ta välja saadab, saab ühel või teisel moel täidetud. Saatan teab seda ja ainuke asi, mida ta teha saab, on aeglustada Jumala tõotuste täitumist, veendes meid mattuma oma raskuste alla. Kui su olukord tundub lootusetu, kutsub usuelu sind üles uskuma, et „Jumal saadab ühel päeval täide selle, mida mina olen hetkel võimetu ette kujutama.“
Isegi kõige pühendunumad Jeesuse järgijad ei suuda korda saada teatud asju, kuid me teame Üht, kes suudab. See imeline asi elus koos Jeesusega peitub selles, et see kaasab meid imelistesse asjadesse, mida me ise omast jõust ei suudaks. Muide, Jeesus lausa kutsub meid osalema asjades, mida me ise ei suuda: näha oma lähedasi tulemas usule; näha katkisi abielusid taastumas ja tervenemas; näha oma kogukonna päästmata inimesi saamas päästetud lootusetust igavikust. Tänu oma usule Jeesusesse, me saame näha – ja ka osaleda – kõigis neis asjus, mis on saavutatavad ainuüksi Tema väe, majesteetlikkuse ja meelevalla kaudu.
Heebrea kirja 11 peatükki tuntakse kui „Usu saali“ peatükki, kus on nimetatud erinevaid inimesi, kes tänu oma suurtele usutegudele olid meelepärased Jumalale. Alates Aabrahamist, Saarast, Taavetist, Saamuelist ja Giideonist kuni suure hulga teiste inimesteni välja, me näeme, et usklikke tunnustati mitte nende talentide või saavutuste eest, vaid selle eest, et nad uskusid Jumalat tegevat midagi, mis ületas nende endi võimed. Üheskoos moodustavad nad usuelu „suure tunnistajate pilve“ (Heebrealastele 12:1).
See kõik ütleb meile, et üks usuelu ootab elamist. Ja selleks, et seda elu kogeda, kutsutakse meid üles panema maha kõik koormad, mis takistavad meid uskumast: „Pangem maha kõik koormav ja patt.“ (Heebrealastele 12:1). Mis on need koormad, mis saavad takistuseks me usule? Ma tean paljusid kristlasi, keda koormab uskmatus. Kaaludes oma olukordi, mõtlevad nad: „Mu vajadused ei saa kunagi täidetud. Olen palunud lõputuid palveid ja palunud ka teisi palvetada mu eest, sh koguduse juhte, kuid vastust ei kusagil. Miski, mida olen proovinud, ei toimi!“
Paljude probleemiks on see, et nad vaatavad enam oma olukordade kui Jumala peale, kes valitseb iga olukorra üle. Nende usk jääb pidama koormate taha, mis nii hõlpsasti takerdab neid (12:1). Kuid ma võin kinnitada teile, et mida iganes Jumal on tõotanud, seda ei saa takistada miski. Iga sõna, mille Ta välja saadab, saab ühel või teisel moel täidetud. Saatan teab seda ja ainuke asi, mida ta teha saab, on aeglustada Jumala tõotuste täitumist, veendes meid mattuma oma raskuste alla. Kui su olukord tundub lootusetu, kutsub usuelu sind üles uskuma, et „Jumal saadab ühel päeval täide selle, mida mina olen hetkel võimetu ette kujutama.“