TE PEAKSITE OLEMA ÕPETAJAD

Heebrea kirja kirjutaja ütleb oma lugejatele: „Teie, kes te selle aja peale peaksite olema õpetajad…“ (Heebrealastele 5:12). Need on tõsised ja julged sõnad. Kelle poole täpsemalt siin pöördutakse? Heebrea kiri näitab meile, et jutt käib usklikest, keda on piiblitõdede osas hästi koolitatud. Ehk teisisõnu neist, kes on kuulnud paljude võitud jumalasulaste jutlusi. Kirja autor ütleb oma lugejaile 5 peatükis järgmist:

„…te olete jäänud kuulmisele tuimaks. Teie, kes te selle aja peale peaksite olema õpetajad, vajate, et teile jälle õpetataks Jumala sõnade esmaseid algeid, te olete saanud
nende väärseks, kes vajavad piima, mitte tahket toitu.“ (Heebrealastele 5:11-12) 

Mõtle korra, mida siin öeldakse. Kirja autor ütleb oma lugejaile: „Peaksite nüüdseks juba olema oma lastele püsivad eeskujud. Teie usk peaks olema vankumatu ja te ei tohiks enam nuriseda oma raskuste ja katsumuste pärast, saades pigem rõõmuga osa Kristuse kannatustest. Ei tohiks olla nii, et üks hetk olete kuumad ja järgmine hetk, kui hingevaenlane kui tulvaveena sisse sõidab, külmad.“

AINUÜKSI JUTLUSTE MEKKIJAD

Kas see väide puudutab ka meid? Kui palju jutlusi oleme me kuulnud, mis on julgustanud meid lootma kõiges Issanda peale? Kui palju kordi oleme kuulnud jutlusi Jumala imeliste tõotuste kohta me suhtes? Kui palju usku üles õhutavaid jutlusi oleme endasse ammutanud? Kui palju kordi saanud õnnistatud sõnumitest Jumala ustavuse kohta? Ja ometigi – kui kergesti oleme me jalust niidetavad, kui katsumused tulevad?

Suur hulk kiriku rahvast on hästi õpetatud ja pungil täis piibellikke tõdesid, olles kui kogenud jutluste mekkijad. Pole kahtlustki, et meie oleme need, kellele Heebrea kirja autor oma kirjas viitab, öeldes meile: „Peaksite nüüdseks juba olema eeskuju kaudu õpetajad. Selle asemel aga lööb te usk kesk’ katsumusi kõikuma.“