KRISTUSE AU

Olen viimaste nädalate jooksul otsinud Issandalt sõna, mis tooks mulle rahu keset kõhedust tekitavaid uudiseid. Nii kuulsin ka, kuidas Püha Vaim sosistas mulle: „David, hoia kinni Kristuse aust. See on see, mis hoiab sind ankurdatuna minu rahus.“

„Aitäh Sulle, Issand. Aga mis see Kristuse au tegelikult on?“ küsisin ma.

Minu jaoks tähendab Tema au midagi, mida ma vajan ja mõistan – armastavat headust. See on midagi enamat, kui lihtsalt Kristuse headus. See on Tema armastav headus – Tema õrn ja armastav headus. See võib olla küll vaid üks osa Tema aust, kuid see on see, kuidas me peame nägema Kristust – täpselt meie Taevase Isa kujuna, kes on õrn, hooliv, armastav ja lahke oma laste vastu.

Paulus hoidis Kristuse au oma silme ees igal hommikul. See rohkelt kannatusi kogev Jumala sulane ärkas nii mitmelgi hommikul vaevatuna. Ta oli lugematuid kordi heitunud ja kohkunud. Kuid Paulus õhutas oma hinge vaatama siiski ülespoole, et näha Kristuse au. St Kristuse isiku armu ja armastavat headust. Seda tehes andis Püha Vaim talle ka uut jõudu seista silmitsi iga uue päevaga.

Jeremija kirjutas järgmise prohveteeringu: „Vaid kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on arukas ja tunneb mind, et mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal. Sest seesugused asjad on mu meele järgi, ütleb Issand.“ (Jeremija 9:23). Pane tähele kõige esimest asja selles nimistus, millest Jumal rõõmu tunneb – headus. Ehk siis Tema sõnum meile on selge: meid on kutsutud ausse Tema armastavas headuses.

Taavet aga kuulutas Psalmides: „Sügavus hüüab sügavusele sinu koskede kohisemises; kõik su veevood ja su lained käivad minust üle. Päeval annab Issand käsu oma heldusele ja öösel kostab minu laul temale, palve mu elu Jumala poole.“ (Psalmid 42:8-9).