ME NÄEME JEESUST

Paulus kirjutas: „Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest ja temast kui ristilöödust.“ (1 Korintlastele 2:2). Paulus elas ajal, kus kogudus kubises erinevatest „fraktsioonidest“, kes omavahel pidevalt kaklesid. Paulus reageeris sellele konfliktsele olukorrale, öeldes: „Mul pole sellega mingit pistmist. Olen siin vaid ühe eesmärgiga – elada ja kuulutada ristilöödud ning ülestõusnud Kristust. Issanda sulasena keeldun minemast kaasa kõige selle trangliga.“

Seejärel koges aga Paulus sundust kirjutada oma noorele abilisele Timoteosele järgmine hoiatus: „Aga Vaim ütleb selge sõnaga, et tulevastel aegadel mõned taganevad usust ja hoiavad eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuste poole nende valerääkijate silmakirjalikkuse mõjul, kes on põletanud tulemärgi oma südametunnistusse.“ (1 Timoteose 4:1-2). Pauluse hoiatus siin on selge: inimesed saavad kuulutama mingit muud evangeeliumi.

Tänasel päeval kuulutatakse vale Kristust isegi teatud evangeelsetes kogudustes. Kristust, kes ei kutsu kedagi meeleparandusele. Kristust, kes lepib ebamoraalsuse- ja samasooliste abieludega. Kristust, kes aktsepteerib valeusundeid nö armastuse ja tolerantsuse nimel.

Tänapäeva kogudus nagu seda näeme, pole sageli selline nagu see olema peaks. Kuid milline on siis meie reaktsioon kogu sellele jandile? Me näeme tõelist Jeesust – muutumatut Kristust – seismas võitjana üle selle kõige! Kõik inimeste poolt leiutatud evangeeliumid ei paku vajaduse hetkel grammigi lohutust. Ja nagu Paulus ütles – me ei tohi lasta taolistel asjadel oma tähelepanu hajutada. Me ei tohi lasta rikkuda oma „lihtsat ja puhast Kristusest arusaamise võimet.“ (2 Korintlastele 11:3). Kui maailm me ümber laiali laguneb, näeme meie siiski Jeesust! Seetõttu peame ka uskuma, et Ta seisab koos meiega keset me valu, kannatusi, kriise ja kõiki muid asju ning olukordi.