AUSTUS JA RESPEKT
Piibel annab väga selgelt mõista, et on olemas Jumala kartus, mida iga usklik peaks endas kasvatama. Tõeline jumalakartus hõlmab endas ühest küljest austust ja respekti, kuid läheb samas veelgi kaugemale. Taavet ütleb meile: ”Üleastumise sõna on õelal tema südame põhjas; ei ole Jumala kartust tema silma ees.” (Psalm 36:2) Ehk teisisõnu ütleb Taavet: ”Kui ma näen kedagi andmas voli oma kurjusele, olen ma kindel, et sellisel inimesel pole vähimatki kartust Issanda ees. Ta ei tunnista tõde oma patu kohta ega selle kohta, et Jumal on kutsunud meid üles pühadusele.”
Fakt on see, et jumalakartus annab meile väe saavutada võit keset kurje aegu. Kuid kuidas seda ”kartust” siis omada? Jeremija vastab sellele prohveteeringuga Jumala Sõnast: ”Ja ma annan neile ühesuguse südame ja ühesuguse tee, nõnda et nad alati kardavad mind, kasuks neile ja nende lastele pärast neid. Ja ma teen nendega igavese lepingu, et ma ei loobu tegemast neile head; ja ma annan neile südamesse minu kartuse, et nad ei lahkuks minust.” (Jeremija 32:39-40)
See on võrratu tõotus Jumalalt, mis kinnitab meile, et Ta varustab meid püha kartusega. Ta ei taba meie südameid selle kartusega mingi üleloomuliku sähvatuse kaudu, vaid laseb sel settida seal oma Sõna läbi.
Kas see tähendab siis, et jumalakartus saab külvatud meie südameisse ainuüksi Piibli lugemise kaudu? Ei, sugugi mitte! See tuleb selle kaudu, et me ikka ja jälle otsustame kuuletuda igale Jumala sõnale, mida oleme lugenud Tema Sõnast. Piibel väljendab seda väga selgelt, öeldes, et see on see viis, kuidas jumalik aukartus tuli Esra üle: ”Sest Esra oli oma südant valmistanud Issanda Seadust nõudma ja täitma...” (Esra 7:10)
Jumala kartus ei ole vaid mingi Vana Testamendi õpetus – seda on mainitud mõlemas Testamendis. Vana Testament ütleb meile: ”Karda Issandat ja tagane kurjast!” (Õpetussõnad 3:7) Nõndasamuti kuulutab ka Uus Testament, öeldes: ”...ei ole Jumala kartust nende silme ees." (Roomlastele 3:18). Paulus lisab sellele veel järgmist: ”Siis puhastagem endid ihu ja vaimu kogu rüvedusest, täiustades oma pühadust Jumala kartuses.” (2 Korintlastele 7:1)
Fakt on see, et jumalakartus annab meile väe saavutada võit keset kurje aegu. Kuid kuidas seda ”kartust” siis omada? Jeremija vastab sellele prohveteeringuga Jumala Sõnast: ”Ja ma annan neile ühesuguse südame ja ühesuguse tee, nõnda et nad alati kardavad mind, kasuks neile ja nende lastele pärast neid. Ja ma teen nendega igavese lepingu, et ma ei loobu tegemast neile head; ja ma annan neile südamesse minu kartuse, et nad ei lahkuks minust.” (Jeremija 32:39-40)
See on võrratu tõotus Jumalalt, mis kinnitab meile, et Ta varustab meid püha kartusega. Ta ei taba meie südameid selle kartusega mingi üleloomuliku sähvatuse kaudu, vaid laseb sel settida seal oma Sõna läbi.
Kas see tähendab siis, et jumalakartus saab külvatud meie südameisse ainuüksi Piibli lugemise kaudu? Ei, sugugi mitte! See tuleb selle kaudu, et me ikka ja jälle otsustame kuuletuda igale Jumala sõnale, mida oleme lugenud Tema Sõnast. Piibel väljendab seda väga selgelt, öeldes, et see on see viis, kuidas jumalik aukartus tuli Esra üle: ”Sest Esra oli oma südant valmistanud Issanda Seadust nõudma ja täitma...” (Esra 7:10)
Jumala kartus ei ole vaid mingi Vana Testamendi õpetus – seda on mainitud mõlemas Testamendis. Vana Testament ütleb meile: ”Karda Issandat ja tagane kurjast!” (Õpetussõnad 3:7) Nõndasamuti kuulutab ka Uus Testament, öeldes: ”...ei ole Jumala kartust nende silme ees." (Roomlastele 3:18). Paulus lisab sellele veel järgmist: ”Siis puhastagem endid ihu ja vaimu kogu rüvedusest, täiustades oma pühadust Jumala kartuses.” (2 Korintlastele 7:1)