TUNNISTADES KRISTUST

„Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas. Aga igaühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas.“ (Matteuse 10:32:33)

Kreekakeelne sõna tunnistama, viitab selle salmi kontekstis lepingule, nõusolekule või kokkuleppele. Jeesus räägib kokkuleppest, mis meil on Temaga. Meie osa on tunnistada või esindada Teda meie igapäeva elus. Elada Tema tõotuste kohaselt, mis on lubanud meid varustada ja kaitsta ning anda tunnistust Tema imelistest õnnistustest meie eludes.

Kristuse tunnistamine tähendab nii palju enamat kui vaid Tema jumalikkusesse uskumist. See hõlmab endas nii palju rohkem kui vaid kuulutust selle kohta, et Ta on Jumala Poeg, kes löödi risti, maeti maha, tõusis surnuist ja istub nüüd Isa paremal käel. Piibel ütleb, et isegi deemonid usuvad sellesse ja värisevad selle teadmise ees. Seetõttu tekkib küsimus, mida pidas Jeesus silmas, kui ta käskis meil tunnistada Teda inimeste ees?

„Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees...“ (Matteuse 10:32). Kasutades sõna „nüüd“, ütleb Jeesus teisisõnu seda, et: „Selles valguses, mida ma just äsja ütlesin...“ või „Tänu sellele, mida ma teile just ütlesin...“ Mida siis Jeesus ütles oma kuulajaile? Ta ütles: „Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ja ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata.“ (Matteuse 10:29) Ehk teisisõnu ütles Ta: „Mõelge kõigi miljonite lindude peale üle maailma ja nendele, kes on eksisteerinud loomise algusest alates. Kuni tänase päevani pole ükski neist surnud või neid maha müüdud ilma, et teie Taevane Isa poleks sellest teadlik olnud.“

Ja siis Ta jätkas: „Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud.“ (Matteuse 10:30). Kristus rõhutas fakti, et: „Jumal on nii suur, et Ta ületab teie suurimadki püüded Teda mõista. Te ei saa iialgi lõplikult aduma, kui põhjalik on Tema hoolitsus teie suhtes.“

Jeesus lõpetas öeldes: „Ärge siis kartke! Teie olete enam väärt kui palju varblasi.“ (Matteuse 10:31). Ta võtab kõik kokku, öeldes: „Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas.“ (10:32). Ta ütleb: „Mõelge sellele, mida ma olen teile just äsja ilmutanud Isa kõike-nägeva ja kõike-hõlmava hoole kohta. Teie asi on kuulutada seda kogu maailmale, andes tunnistust iga oma hingetõmbega ja kogu oma eluga sellest, et „Jumal hoolib minust!“

Usu Isa armastusse sinu suhtes ja võta vastu Tema lähedane hool. Pane maha kõik oma hirmud ja kahtlused ning ela usus inimeste ees sellest, et Jumal ei ole sind unustanud. Tunnista kõigile, et: „Tema silm on varblaste peal ja ma tean, et Ta hoolitseb ka minu eest.“