SILMITSI PILKAMISE VAIMUGA

Eliisa läks tagasi Peetelisse – korrupeerunud keskkonda ühes oma hukka läinud noorusega. Ja niipea, kui ta sinna jõudis, koges ta koheselt pilkamist: „Sealt läks ta üles Peetelisse; ja kui ta oli teel üles, siis tulid väikesed poisid linnast välja ja pilkasid teda ning ütlesid temale: „Tule üles, kiilaspea! Tule üles, kiilaspea!” Kui ta pöördus ja nägi neid, siis ta needis neid Issanda nimel. Ja metsast tulid kaks karu ja kiskusid neist lõhki nelikümmend kaks poissi.“ (2 Kuningate 2:23-24). Milline kohutav vaatepilt! Sa võid nüüd muidugi mõelda, et: „Kui julm Jumalast, et Ta lasi karudel väikeseid lapsi niimoodi rünnata!“ Kuid piiblitõlge viitega „väikestele poistele“ on tegelikult pisut mööda. Algses heebrea keeles tähendab see tegelikult „noori mehi“.

Kas Eliisa põhjustas tõesti nende surma vaid vihahoo ajel ja seetõttu, et teda pilgati? Ei. See jumalakartlik mees liikus Püha Vaimu väes ja meelevallas, mistõttu nende noormeeste poolne pilkamine osutus kirjeldamatuks patuks. Las ma selgitada. Polnud kahtlustki, et need noormehed olid kuulnud Eelija ülesvõtmisest taevasse. Pilgates aga nüüd Eliisat hüüetega: „Tule üles, kiilaspea!“, pilkasid nad tegelikult Püha Vaimu tööd. Nad ei aktsepteerinud Tema püha tööd, mistõttu nende teguviis Eliisa vastu oli tegelikult pilge Püha Vaimu enda vastu.

Jumal oli aastaid olnud pikameelne Peeteli langenud koguduse suhtes. Suured hulgad käisid seal koos, ülistamas ebajumalaid, mistõttu Jumal oli hoiatanud neid läbi mitmete prohvetite, sh läbi Eelija. Kuid saabus aeg, mil’ Tal sai villand selle linna ebajumalateenistusest ja kurjusest, mistõttu Ta saatis oma kohtumõistmise läbi selle kohutava noormeeste huku, kes olid pilganud Püha Vaimu tööd. Eliisa aga liikus täie meelevallaga edasi Peetelisse, kuulutades kohut nende patu üle.

Liiga paljud noored jumalasulased toetuvad tänapäeval samadele maistele võtetele, mida Peeteli langenud koguduski kasutas. Nad toovad jumalakotta sama muusika, mis kunagi küttis üles inimeste tunded ja ärgitas neid mässumeelsusele. Nad viivad läbi kõikvõimalikke uuringuid patust läbi-imbunud ühiskonnas, et saada vähegi aimu, kuidas meelitada uskmatuid kirikusse. Ja selle asemel, et pakkuda koguduses tõelist ülistust, esitavad nad kõikvõimalikke etteasteid, pidusid ja rock-kontserte. Nad püüavad lahutada noorte meelt, selle asemel, et läbi lihtsa ja selge evangeeliumi juhtida nende tähelepani nende patule ja neis valitsevale tühjusele. Kogudus kogeb aga seda sama pilget, mida Eliisa tookord.