VANKUMATU USK
Kord, kui olin oma järjekordsel “palvekõnnil”, jagades Jumalaga oma muret osade oma pereliikmete tervise pärast, sai üks piiblikoht väga elavaks mu jaoks: ”Aga kelle peale ta viha tõusis neljakümneks aastaks?... Aga kellele ta siis vandus, et nemad ei saa tema hingamisse, kui mitte neile, kes olid sõnakuulmatud? ” (Heebrealastele 3:17-18)
Leidsin end peale seda läbi pisarate palvetamas: „Issand, need inimesed panid Sind nutma! Kas ma olen ka seda teinud tänu oma uskmatusele? Mul on olnud Sinuga 50 aasta jooksul palju erilisi ja kalleid hetki, Jeesus. Ma armastan Sind ja ma tean, et Sina armastad mind. Kuid olen viimasel ajal kogenud mitmeid kahtlusi, mõeldes: „Miks küll osad mu palved pole siiani vastuseid saanud?“ Seepeale aga kuulsin Jeesuse vaikset, armastavat häält ütlemas: „Ma jään sind alati armastama, David. Ma hoian sind langemast ja luban ustavalt esitleda sind laitmatuna Isa ees. Kuid jah, sinu uskmatus ja vankuv usk teevad mulle tõepoolest haiget.“
Armas Jumala püha, oled ehk sinagi praegu keset hingematvalt suurt tormi? Oled palunud, nutnud ja anunud abi järele, kuid ometi näib kõik nii lootusetu? Võib-olla on su olukord ületanud igasuguse inimliku võimekuse piiri ja sa mõtled: „On juba liiga hilja.“ Kuid las ma öelda sulle – see raskus on usaldatud su kätte põhjusega. Jumal oleks võinud selle kõrvaldada juba ammu ilma, kuid see on Tema võimalus tuua sinus esile vankumatu usk, mida sa vajad. Ta ootab, et usaldaksid Teda mitte vaid selles olukorras, aga ka kõigis eelolevates võimatustes, mida saad kogema selle ajani välja, kui üks päev Tema juurde lähed. Olgu siinkohal kindluse mõttes öeldud, et Tal on sinust väga hea meel. Kuid samas armastab Ta sind piisavalt palju, et ehitada sinus üles usku, mis kannab sind läbi kõiges ja kõikjal.
Palu koos minuga: „Andesta mulle, Issand, et olen pannud Sind nutma. Aita mind mu uskmatuses just praegu.“ Seejärel aga talleta endasse järgmine piiblisalm: „Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ (Heebrealastele 11:6)
Leidsin end peale seda läbi pisarate palvetamas: „Issand, need inimesed panid Sind nutma! Kas ma olen ka seda teinud tänu oma uskmatusele? Mul on olnud Sinuga 50 aasta jooksul palju erilisi ja kalleid hetki, Jeesus. Ma armastan Sind ja ma tean, et Sina armastad mind. Kuid olen viimasel ajal kogenud mitmeid kahtlusi, mõeldes: „Miks küll osad mu palved pole siiani vastuseid saanud?“ Seepeale aga kuulsin Jeesuse vaikset, armastavat häält ütlemas: „Ma jään sind alati armastama, David. Ma hoian sind langemast ja luban ustavalt esitleda sind laitmatuna Isa ees. Kuid jah, sinu uskmatus ja vankuv usk teevad mulle tõepoolest haiget.“
Armas Jumala püha, oled ehk sinagi praegu keset hingematvalt suurt tormi? Oled palunud, nutnud ja anunud abi järele, kuid ometi näib kõik nii lootusetu? Võib-olla on su olukord ületanud igasuguse inimliku võimekuse piiri ja sa mõtled: „On juba liiga hilja.“ Kuid las ma öelda sulle – see raskus on usaldatud su kätte põhjusega. Jumal oleks võinud selle kõrvaldada juba ammu ilma, kuid see on Tema võimalus tuua sinus esile vankumatu usk, mida sa vajad. Ta ootab, et usaldaksid Teda mitte vaid selles olukorras, aga ka kõigis eelolevates võimatustes, mida saad kogema selle ajani välja, kui üks päev Tema juurde lähed. Olgu siinkohal kindluse mõttes öeldud, et Tal on sinust väga hea meel. Kuid samas armastab Ta sind piisavalt palju, et ehitada sinus üles usku, mis kannab sind läbi kõiges ja kõikjal.
Palu koos minuga: „Andesta mulle, Issand, et olen pannud Sind nutma. Aita mind mu uskmatuses just praegu.“ Seejärel aga talleta endasse järgmine piiblisalm: „Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ (Heebrealastele 11:6)