ÄRA USU VALET

Ebajumalateenijad elavad pettuses, pidades seda, mis vale, tõeks!

„Sest kes iganes Iisraeli soost või Iisraelis asuvaist võõraist loobub minust ja võtab oma ebajumalad enesele südamesse  ja kes paneb oma komistuskivi oma palge ette ning tuleb siis prohveti juurde, küsima minult enesele nõu, sellele vastan mina, Issand, ise.“ (Hesekiel 14:7). See piiblilõik tähendab järgmist: „Kuna olete nii paadutatud oma patu poolt, omamata vähimatki soovi pöörduda ja parandada meelt sellest, saab iga sõna, mida te nüüdsest alates kuulete, kinnitama teie üleastumist ja pettust.“

Näeme taolist pilti kuningas Ahabi juures, kes oli eeldavasti kõige suurem ebajumalate kummardaja kogu Iisraeli ajaloos. Antud ajahetkel oli ta löönud kampa kuningas Joosafatiga, et minna lahingusse Gilead Raamoti vastu. „Ja Issand ütles: Kes tahaks ahvatleda Ahabit, et ta läheks ja langeks Gileadi Raamotis? Siis rääkis üks nii ja teine rääkis naa. Aga üks vaim tuli ja seisis Issanda ees ning ütles: Mina ahvatlen teda! Ja Issand küsis temalt: Kuidas? Ja ta vastas: Ma lähen ja olen valevaim kõigi ta prohvetite suus. Siis ütles Issand: Sina oled ahvatleja ja küllap sa suudad. Mine ja tee nõnda!“ (1 Kuningate 22:20-22).

Selle tagajärjeks oli see, et 400 prohvetit seisis Ahabi ees, julgustades tema minema edasi oma rünnakuga. Kujutad sa seda vaatepilti ette? Seal seisis terve kari meelitavaid mehi, kes kõik pildusid sõnu, mis toitsid Ahabi ebajumalateenistust. Kõik nad valetasid talle, kinnitades veelgi tema pattu. Milline kohutav tragöödia. Ahab ei suutnud kuulda Jumala häält tänu ebajumalatele, kes olid juurdunud ta südamesse. Nii et Jumal saatis talle tugeva pettekujutluse – sellise, mis pidi hävitama ta.

„Ja seepärast saadabki Jumal neile eksitava jõu, et nad hakkaksid uskuma valet, ja nii saavad kohtualuseks kõik, kes ei ole uskunud tõde, vaid kellele on meeldinud ülekohus.“  (2 Tessalooniklastele 2:10-11).