KUS SA SEISAD
2Moosese 33-peatükis Mooses ei teadnud, et Jumal on talle kohe kohe ilmutamas suurimat ilmutust oma loomusest ja aust. See ilmutus pidi ületama kõik tava sõpruse ja osaduse piirid. See on ilmutus, mida Jumal tahab kinkida kõigile oma lastele.
Jumal ütles Moosesele, et Ta tahab näidata talle oma au: „Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu ja kuulutan sinu ees Issanda nime.“ (2Moosese 33.19) Ja siis Ta ütles: "Sa ei tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama!...Vaata, siin mu juures on üks paik; astu selle kalju peale! Kui mu auhiilgus möödub, siis ma panen sind kaljulõhesse ja katan sind oma käega, kuni ma olen möödunud.“ (2Moosese 33:20-22)
Antud kontekstis on heebreakeelne tähendus sõnale au „mina ise“. Jumal ütles Moosesele: „Mina ise lähen sinu lähedalt mööda.“ Üks teine piiblitõlge ütleb, et: „Ma peidan sind kaljulõhesse ja kaitsen sind oma väega seniks, kuni ma olen sinust möödunud.“
See on ka see, mida apostel Paulus silmas pidas, kui ta ütles, et me oleme „peidetud Kristusesse“. Kui me veame Jumalat alt ja patustame teadlikult Tema vastu, siis me ei tohiks jääda oma langenud olukorda, vaid peaksime kiiruga jooksma Jeesuse juurde, peites end Kalju varju. Paulus kirjutab: „Kõik meie esiisad...jõid sama vaimulikku jooki, sest nad jõid vaimulikust kaljust, mis saatis neid; see kalju oli aga Kristus.“ (1Korintlastele 10:1,4)
Mis oli see võrratu ilmutus, mille Jumal andis Moosesele iseenda kohta? Mis on see tõde Tema kohta, mille ka meie peaksime talletama oma südameis? See on järgmine:
Ja Issand ütles Moosesele: "Ole hommikuks valmis! Mine hommikul üles Siinai mäele...Ja Issand laskus alla pilve sees. Mooses astus seal tema juurde ja hüüdis Issanda nime. Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: "Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata". (2Moosese 34:1,2 ja 5-7)
See oli üks suurem ja täiuslikum pilt sellest, kes Jumal on. Issand ütles Moosesele: „Tule siia mäele hommikul ja ma annan sulle lootust, mis hoiab sind. Ma ilmutan sulle oma südant viisil nagu sa kunagi varem pole näinud.“ Milles peitus see „au“, mida Mooses nägi Issandas? See peitus selles, et: „Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata"
Kristus on täielik peegeldus sellest aust, sest kõik, mis peitub Isas, on peidus ja Pojas. Ja Jeesus saadeti siia maailma selleks, et tuua see au meieni.
Jumal ütles Moosesele, et Ta tahab näidata talle oma au: „Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu ja kuulutan sinu ees Issanda nime.“ (2Moosese 33.19) Ja siis Ta ütles: "Sa ei tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama!...Vaata, siin mu juures on üks paik; astu selle kalju peale! Kui mu auhiilgus möödub, siis ma panen sind kaljulõhesse ja katan sind oma käega, kuni ma olen möödunud.“ (2Moosese 33:20-22)
Antud kontekstis on heebreakeelne tähendus sõnale au „mina ise“. Jumal ütles Moosesele: „Mina ise lähen sinu lähedalt mööda.“ Üks teine piiblitõlge ütleb, et: „Ma peidan sind kaljulõhesse ja kaitsen sind oma väega seniks, kuni ma olen sinust möödunud.“
See on ka see, mida apostel Paulus silmas pidas, kui ta ütles, et me oleme „peidetud Kristusesse“. Kui me veame Jumalat alt ja patustame teadlikult Tema vastu, siis me ei tohiks jääda oma langenud olukorda, vaid peaksime kiiruga jooksma Jeesuse juurde, peites end Kalju varju. Paulus kirjutab: „Kõik meie esiisad...jõid sama vaimulikku jooki, sest nad jõid vaimulikust kaljust, mis saatis neid; see kalju oli aga Kristus.“ (1Korintlastele 10:1,4)
Mis oli see võrratu ilmutus, mille Jumal andis Moosesele iseenda kohta? Mis on see tõde Tema kohta, mille ka meie peaksime talletama oma südameis? See on järgmine:
Ja Issand ütles Moosesele: "Ole hommikuks valmis! Mine hommikul üles Siinai mäele...Ja Issand laskus alla pilve sees. Mooses astus seal tema juurde ja hüüdis Issanda nime. Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: "Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata". (2Moosese 34:1,2 ja 5-7)
See oli üks suurem ja täiuslikum pilt sellest, kes Jumal on. Issand ütles Moosesele: „Tule siia mäele hommikul ja ma annan sulle lootust, mis hoiab sind. Ma ilmutan sulle oma südant viisil nagu sa kunagi varem pole näinud.“ Milles peitus see „au“, mida Mooses nägi Issandas? See peitus selles, et: „Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata"
Kristus on täielik peegeldus sellest aust, sest kõik, mis peitub Isas, on peidus ja Pojas. Ja Jeesus saadeti siia maailma selleks, et tuua see au meieni.