PEALE SÕELUMIST
Peetrus kukkus küll haledalt läbi oma sõelumisest, kuid mitte oma usus. Sa võid nüüd mõelda, et: „Kuidas see võimalik on? See mees ju eitas Jeesust lausa kolmel korral!“
Tõsi küll, kuid kui ta oleks läbikukkunud, oleks Jeesuse palve olnud täiesti mõttetu. Põhjus, miks ma tean, et Peetrus ei kukkunud oma usus läbi, peitub selles, et niipea, kui ta oli vandunud, et ei tunne Jeesust ja jäi mulje, et Issand on just äsja kaotanud sõbra ja võitud jüngri, vaatas Peetrus Jeesusele silma ja sulas. Talle tuli meelde, kuidas Jeesus oli öelnud: „"Enne kui täna kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära. Ja sealt välja minnes puhkes ta kibedasti nutma.” (Luuka 22:61-62). “Kibedasti nutma” viitab kreeka keeles tegelikult “läbilõikavale, meeleheitlikule nutule või appihüüule”. Ma kujutan ette, kuidas Peetrus kõndis Juuda mägede poole, langes näoli maha ja käed sirutatuna taeva poole, hüüdis: ”Oo Isa, Tal oli täielik õigus. Ma ei kuuldanud Teda, kuigi Ta hoiatas mind, et Saatan püüab hävitada mu usku. Ma ei ole valmis! Surra Jeesuse eest? Ma ei suutnud isegi teenijatüdrukule tõtt öelda. Anna mulle andeks, Issand – ma tõesti armastan Teda. Kelle teise juurde mul olekski minna?”
Ma kujutan oma vaimusilmas ette, kuidas Peetrus tõuseb Jumala väes ja käed sirutatuna taeva poole, hüüab: „Saatan, lase jalga! Vaatamata sellele, et ma valmistasin Talle pettumuse, armastan ma Teda siiski. Ja Ta on tõotanud – tegelikult lausa prohveteerinud – et ma lähen tagasi ja saan julgustama teisi, olles kui kalju. Nii et ma pöördun tagasi oma õdede-vendade juurde!“ Peetrus tõepoolest oli ka esimene jünger, kes jõudis hauale peale uudist, et Jeesus on ülestõusnud. Ka oli ta kõigi teiste jüngritega koos, kui Jeesus neile ilmus. Ja ta oli ülistamas Jumalat, kui Jeesus üles ausse võeti. Peetrus oli ka otsekui Jumala saadik Nelipühapäeval, pidades maha jutluse, mille sarnast polnud varem veel kuuldudki!
Tänasel päeval on suur hulk uusi pöördunuid tulemas tagasi Issanda juurde – nii juute, paganaid kui tagasilangejaidki. Kust leiavad nad jõudu rasketel aegadel, mis veel ees? Tagasipöördunud, sõelutud Jumala pühadelt, kes täie meelevallaga võivad öelda: „Ärge lootke iseendi peale ja „kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks!” (1Korintlastele 10:12)
Oled sa kogemas üht kütkestavat kiusatuse tõmmet oma elus? Või on mõni sügav mure närimas su hinge? Siis pane tähele Jeesuse sõnu ja tea, et ehk on Saatanale antud luba sind sõeluda ja luhvtitada veidi. Ära võta seda liiga kergelt. Ka ei pea sa läbi kukkuma nõnda nagu Peetrus seda tegi. Tegelikult peaksime me lugema ta lugu ja sellest hoopis õppust võtma. Aga isegi kui sa oled läbi kukkunud, võid sa ometigi vaadata Jeesusele silma nagu Peetrus ja teada, et Tema on palumas sinu eest. Paranda meelt, pöördu tagasi ja siis jaga oma kogemusi kõigi teistega, keda samuti sõelutakse.
Tõsi küll, kuid kui ta oleks läbikukkunud, oleks Jeesuse palve olnud täiesti mõttetu. Põhjus, miks ma tean, et Peetrus ei kukkunud oma usus läbi, peitub selles, et niipea, kui ta oli vandunud, et ei tunne Jeesust ja jäi mulje, et Issand on just äsja kaotanud sõbra ja võitud jüngri, vaatas Peetrus Jeesusele silma ja sulas. Talle tuli meelde, kuidas Jeesus oli öelnud: „"Enne kui täna kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära. Ja sealt välja minnes puhkes ta kibedasti nutma.” (Luuka 22:61-62). “Kibedasti nutma” viitab kreeka keeles tegelikult “läbilõikavale, meeleheitlikule nutule või appihüüule”. Ma kujutan ette, kuidas Peetrus kõndis Juuda mägede poole, langes näoli maha ja käed sirutatuna taeva poole, hüüdis: ”Oo Isa, Tal oli täielik õigus. Ma ei kuuldanud Teda, kuigi Ta hoiatas mind, et Saatan püüab hävitada mu usku. Ma ei ole valmis! Surra Jeesuse eest? Ma ei suutnud isegi teenijatüdrukule tõtt öelda. Anna mulle andeks, Issand – ma tõesti armastan Teda. Kelle teise juurde mul olekski minna?”
Ma kujutan oma vaimusilmas ette, kuidas Peetrus tõuseb Jumala väes ja käed sirutatuna taeva poole, hüüab: „Saatan, lase jalga! Vaatamata sellele, et ma valmistasin Talle pettumuse, armastan ma Teda siiski. Ja Ta on tõotanud – tegelikult lausa prohveteerinud – et ma lähen tagasi ja saan julgustama teisi, olles kui kalju. Nii et ma pöördun tagasi oma õdede-vendade juurde!“ Peetrus tõepoolest oli ka esimene jünger, kes jõudis hauale peale uudist, et Jeesus on ülestõusnud. Ka oli ta kõigi teiste jüngritega koos, kui Jeesus neile ilmus. Ja ta oli ülistamas Jumalat, kui Jeesus üles ausse võeti. Peetrus oli ka otsekui Jumala saadik Nelipühapäeval, pidades maha jutluse, mille sarnast polnud varem veel kuuldudki!
Tänasel päeval on suur hulk uusi pöördunuid tulemas tagasi Issanda juurde – nii juute, paganaid kui tagasilangejaidki. Kust leiavad nad jõudu rasketel aegadel, mis veel ees? Tagasipöördunud, sõelutud Jumala pühadelt, kes täie meelevallaga võivad öelda: „Ärge lootke iseendi peale ja „kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks!” (1Korintlastele 10:12)
Oled sa kogemas üht kütkestavat kiusatuse tõmmet oma elus? Või on mõni sügav mure närimas su hinge? Siis pane tähele Jeesuse sõnu ja tea, et ehk on Saatanale antud luba sind sõeluda ja luhvtitada veidi. Ära võta seda liiga kergelt. Ka ei pea sa läbi kukkuma nõnda nagu Peetrus seda tegi. Tegelikult peaksime me lugema ta lugu ja sellest hoopis õppust võtma. Aga isegi kui sa oled läbi kukkunud, võid sa ometigi vaadata Jeesusele silma nagu Peetrus ja teada, et Tema on palumas sinu eest. Paranda meelt, pöördu tagasi ja siis jaga oma kogemusi kõigi teistega, keda samuti sõelutakse.