KAITSEV ARMASTUS

“Sest sa tulid temale vastu (ing.keeles: sa kaitsesid teda) heade õnnistustega; sa panid temale pähe kuldkrooni.” (Psalm 21:4). Kui seda salmi esimest korda lugeda, tundub see veidi arusaamatuna, sest millegi eest kaitsmine viitab pigem kui millegist eemale hoidmisele. Kaasaegses tähenduses võiks seda salmi tõlgendada nii, et: ”Jumal kaitses Taavetit oma heade õnnistustega.”

Samas aga on sõnal ”kaitsma / ära hoidma” Piibli kontekstis hoopis teine tähendus. See tähendab: ”ootama, millelegi eelnema, ette nägema, ette ära täituma; võlga ennetähtaegselt tasuma.” Veelgi enam, valdavas enamuses viitab see millelegi meelidvale.

Jesaja annab meile pisut aimu sellest meeldivast, mis tuleb Jumala käest, et täita ühte vajadust või ootust enneaegselt. ”Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.” (Jesaja 65:24). See salm loob ühe võrratu pildi Jumala armastusest meie vastu. Sellest selgub, et Jumal on nii innukas õnnistama meid ja nii valmis valama välja oma headust ja heldust me elude üle, et Ta ei jõua ära oodata, millal me Talle kõigist oma vajadustest räägime. Seetõttu sekkub ta olukordadesse juba enne, kui me seda teha jõuame, jagades meile oma armu ja armastust ning kogedes sellest täit naudingut.

See on just see sama, mida Taavet ütles 21 Psalmis: ”Issand, sa valad välja oma õnnistused ja armastuse enne kui ma veel küsidagi jõuan ja sa pakud mulle enamat kui ma eales suudaks sinult paluda.”

Taavet viitas siin teatud suurtele asjadele, mida Jumal oli tema heaks vaimses sfääris korda saatnud. See oli midagi, mis andis Taavetile võidu tema vaenlaste üle, vastas tema palvetele ning tõi kaasa ülevoolava väe ja rõõmu. Ja Jumal tegi seda kõike enne, kui Taavet jõudis üldse paluma hakatagi, et tuua oma palvesoovid ja kergendada oma koormaid. Ja kui siis Taavet lõpuks valaski oma südame Jumala ette välja, sai ta aru, et Jumal oli juba kõik korraldanud ja võitnud ära tema vaenlased. Taaveti võit oli kindlustatud enne kui ta jõudis üldse lähenedagi lahinguväljale!