SÕNAKUULELIKKUS AVAB TAEVAVÄRAVAD
Kristuse kohta öeldi, et Ta kannatas ja oli sõnakuulelik oma Taevasele Isale. Seda mitte hirmu, aga rõõmu tõttu, mis oli seatud Tema ette. Ta pani maha kõik koormad ning jooksis kannatlikkusega oma võidujooksu. Ta kannatas häbi, kuid oma mõtteis ei heitunud ega kahelnud kunagi, sest ta nägi sõnakuulelikkuse aulist tasu.
Kas mitte ka meie ei peaks piisavalt väsima ja tüdima sellest seesmisest möllust ja keerisest me sees, hakates janunema nende auliste rikkuste järele, mis meile on tõotatud Kristuses? Hirm ei ole parim motivaator sõnakuulelikkuse saavutamiseks, aga armastus on! Sest me teame kasvõi Iisraeli lastegi puhul, et nad hülgasid Jumala hoiatused ja isegi Jumala kuuldav hääl kõuepilvest ei suutnud takistada neid sõnakuulmatuid lapsi tantsimast ümber kuldse vasika. Ainuüksi Jumala sügav ja lähedalolev armastus ning auhiilgus oleksid suutnud hoida neid eemal sõnakuulmatusest.
See kallis alistumine Jumala tahtele on see, mis avab taevaluugid me kohal. Iga oma patu ja sõnakuulmatuse tunnistamine ning üleandmine lubab näha Kristust sellisena nagu Ta tegelikult on. Piibel ütleb: „...ükski, kes teeb pattu, ei ole näinud ega mõistnud teda.“ (1 Johannese 3:6)
On see võimalik, et elades sõnakuulmatuses, võime me kaugeneda Temast? Võib see olla, et me teeme asju omal viisil vaid seetõttu, et me ei ole kunagi saanud ilmutust Kristusest, Tema armust ja aust ning sellest, kui väga Ta vihkab pattu? Ehk lihtsalt öelduna: „See, kes elab sõnakuulmatuses, ei ole tegelikult kunagi näinud Kristust Tema tõelisuses!“
Jeesus ütles: „Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast." (Johannese 14:21)
Millist paremat tasu me võikski oma armastuses kuuletumise eest tahta kui kogeda Kristust ilmutamas end meile? Milline lihtne mudel sellise suure ilmutuse kohta: „Armastage mind piisavalt, et kuuletuda mulle ja mina armastan teid ning näitan teile oma tõelist palet!“ Sa võid lugeda Tema kohta nii palju kui kulub; õppida tundma Tema loomust ja ajaloolist tausta, kuid sa ei õpi iialgi tundma Teda enne, kui sa ei tee seda ühte lihtsat asja nagu täielik kuuletumine Talle kõigis asjus.
Jeesus ütles Naatanaeli: "Ennäe, tõeline iisraeli mees, kelles ei ole valet...te näete taevast avatuna (teile)" (Johannese 1:47, 51)
Sel samal hetkel, kui me alistume ja anname endid täielikus sõnakuulmises üle Jumalale, vabaneb üks imeline tervendav vägi meie seesmisesse inimesse. Siis ei ole enam mingit maad hirmule Jumala, põrgu või kättemaksu ees ega ka selle ees, mida inimesed võivad meile teha. Selle asemel täidab Jumala Vaim meid hoopis uue valguse, -lootuse, -suure rõõmu, -aulise rahu –ja rikkaliku usuga.