USK ON PIGEM KUTSE KUI KÄSK

Usk on käsk. Piiblis on kirjas, et: „Õiged peavad elama usust.“ ja et ilma usuta on võimatu olla meelepärane Jumalale. Piibel lisab: „Aga minu õige jääb usust elama, kui ta taganeb, siis ei ole minu hingel temast head meelt." (Heebrealastele 10:38).

Mul tuleb kananahk peale, kui mõtlen uskmatusega kaasnevatele ohtudele ja hirmule. Uskmatus on põhjatu hirmu, meeleheite ja heitumuse mülgas ja selle tagajärjed on tohutud. See kõik saab alguse hirmust asjade ees, mida me ei näe. Üks tänase päeva hirm viib kahe järgneva päeva hirmuni ja sealt edasi kolmandani jne., muutudes põhjatuks sügavikuks, kus valitsevad ahastus ja meeleheide.

Üha enam ja enam näen ma seda, kuidas hirm ja uskmatus viivad lootusetuseni ja see omakorda segaduse ja tühjuse kõrbe. Siinkohal pole tegu valikuvõimalusega ja Jumala silmis pole see ka mingi väike asi. See on elu ja surma küsimus, kuna see viib hirmule kõige ees – nii oleviku kui tuleviku suhtes. Hirm on suurim piinaja.

Kõik Jumala lapsed kogevad ühel või teisel viisil kannatusi ja vaeva. Vahel on lausa südantlõhestav kuulda kõigist neist rasketest olukordadest ja kannatustest, millest jumalalapsed läbi lähevad. Minu endagi peret on mitmeidki kordi tõsiselt proovile pandud ja läbikatsutud. Mõned, kes taolisi suuri ja hirmuäratavaid kannatusi nii vaimses kui füüsilises mõttes kogevad, kaotavad oma julguse. Kui sina oled see, kes just praegu on läbi minemas põletavatest ahjudest, on mul sulle üks sõnum ja see on järgmine:

USK ON KA KUTSE SAAMAKS OSA JUMALA VÕRRATUST HEADUSEST.

Siinkohal tahan jätta sulle ühe kõige julgustavama tõotuse kogu Jumala Sõnast, mistõttu lase sel sööbida sügavale oma südamesse:

„Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes. Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest.“ (Psalm 31:20-21).

Siin peitub üks võrratu üleskutse jääda püsima usku. Selles peitub ka Jumala suur ja auline tõotus, mille kohta Ta ütleb: „Kui sina usaldad mind kõigi inimeste nähes, avan mina sulle oma jumaliku headuse varaaidad ja täidan sind ülevoolavalt. Siis sa peidad end minu salajasse ligiollu ja ma ei lase hirmul võtta maad su üle.“

Mõned võivad nüüd öelda: „Me ei suuda usaldada Jumalat, et võtta vastu Tema headust.“ Kuid see pole tõsi! Piiblis on öeldud: „Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga!“ (Heebrealastele 10:35). Samuti on seal kirjas, et: „...ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ (Heebrealastele 11:6). Me peame uskuma, et Ta annab oma tasu. Need usutasud peituvad vaimsetes aspektides nagu jõud, rahu ja hingamine kesk torme ja raskusi.

Mu armsad, Jumal rõõmustab meie usu üle! Ta igatseb anda meile lootust ja avada me silmad Tema armastava hoole suhtes. Kuid otsus see vastu võtta on meie teha – kasvõi kohe praegu! See on meie võimuses otsustada, kas usaldada Jumalat nii oma hetke kui ka tuleviku katsumustes. Seega on meil valida – kas meeleheite kõrb või avatud taevas ja Jumala naeratus huulil. Seetõttu aidaku meid Jumal hoida kinni oma usust! Ärge andke alla! Me oleme liiga lähedal finišijoonele, et seda teha.

„Sina oled mulle peidupaigaks, sa hoiad mind õnnetuse eest; sa ümbritsed mind pääsemise hõiskamisega. Sela. Sina ütled: "Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.“ (Psalm 32:7-8).