KAITSTUD HUKKAMÕISTU EEST
Kristuse veri puhastab meid kõigest patust – selles peitub meie lunastus. Kuid kõige esmalt peitub selles meie kaitse. Lunastus on Jumala viis kindlustada omale rahvas, kes on valmis võtma vastu Tema päästet. Mäletate – paasapühade ajal olid iisraellased küll kaitstud, kuid ometigi mitte veel pääsenud. Nad pidid endiselt seisma silmitsi Kõrkjamerega, kõrbega, hiiglastega võitlemisega, müüride langetamise – ja vaenlase kantsi lammutamisega.
Ma olen rohkem kui kindel, et enne kui ma saan minna lahingusse pimeduse jõudude ja võimude vastu; enne kui ma suudan seista vastu ihadele ja kiusatustele (meie kaasaja hiiglased!), pean ma olema teadlik ja kindel, et Jeesuse veri kaitseb mind. Ja kuigi ma ei ole veel lõplikult pääsenud, olen ma siiski vaba hukkamõistust. Minu lihalikud vaenlased võivad ju möllata kõige täiega, kuid Jeesuse veri on muutnud mind vapraks sõduriks.
Sa ei suuda võidelda hiiglastega, kiskuda maha kõiki vaenlase kindlustusi või seista vastu kõikvõimalikele olukordadele, kui sa pole täielikult veendunud, et sa oled kaitstud Jeesuse veres. Sõltumata sellest, mida mu süda ütleb; sõltumata sellest, kui süüdi ma end ka ei tunneks; sõltumata kõikvõimalikest häältest, mis mulle pidevalt midagi sosistavad – ma pean olema rohkem kui kindel, et ma olen kaitstud! Ja seetõttu ei kuulu ma ka hukkamõistu alla, kuna Jumala silmis on mu südame uksepiidad piserdatud Jeesuse verega.
Me seame oma turvalisuse Jumalas sageli kahtluse alla. Kui Jumal rajaks meie turvatunde meie endi armastusele Tema vastu või meie enda headusele, oleksime me suuremas ohus kui need, kes seaduse vastu eksisid, sest armu all olijaile kehtivad suuremad nõudmised. Seetõttu peabki Jumal võtma meie turvatunde meie endi käest ära, et see püsiks kindlana ainuüksi Tema armul. Mitte meie endi pühendumisel, sõnakuulelikkusel või headusel, vaid ainuüksi Tema armul. Sõnakuulelikkus ja pühendumine on meie armastuse vili Kristuse vastu.
Mitte hapendamata leivad polnud need, mis päästsid Iisraeli lapsed, vaid Jeesuse veri. Mitte ühegi iisraellase turvalisus ei kannatanud nende isiklike eksimuste tõttu. Nad kõik olid hoitud ja kaitstud kuni kohtumõistmine neist möödus. Nende sõnakuulelikkus väljendus selles, et nad piserdasid oma uksepiidad verega. Nii oleme meiegi kutsutud tunnistama ja usaldama Jeesuse lunastavat verd.
Jumal pole iialgi soovinud, et Ta lapsed elaks hirmu, ärevuse või süütunde all. Seetõttu ongi Ta valmistanud hingamise nende jaoks – tõelise turvatunde oma kalli Poja vere kaudu. Läbi sellise armuteo ütles Jumal Iisraelile: „Nüüd, mil te näete, et ma olen kindlustanud teie olemise ja kõrvaldanud hirmu hukkamõistu ees, lubage mul vabastada teid ka ihulikul moel. Sest mu kaitse on loodud selleks, et teha teid pühaks.“ On muutumatu fakt, et Kristuse verele ei saa lisada mitte kui midagi, mis kindlustaks veel enam me turvalisust! Tema veri katab meid täielikult, muutes meid vastuvõetavaks Jumalale ja päästes meid Tema vihast. Apostel Paulus ütleb: „Seda kindlamini meid päästetakse tema kaudu viha eest nüüd, kui me tema vere läbi oleme saanud õigeks.“ (Roomlastele 5:9)