ÕIGLASTE PISARAD

Piiblis on öeldud, et mitte ükski jumalalapse pisar ei kuku maha ega lähe kaotsi. Taavet ütles: „Pane sina mu pisarad oma lähkrisse; eks need ole su raamatus?“ (Psalmid 56:9). Jumala pühade pisarad on nii kallid Talle, et Ta hoiab need kõik alles. Ja kui Ta hoiab juba kõik su pisaraid alles, siis kas Ta jätab hoidmata sind ennast?

See on peaaegu liiga imeline, et sellest kõigest aru saada. Mis mind selle tõotuse juures aga kõige enam rabab, on see, et kui Ta kogub kokku juba iga mu pisara, kui palju enam väärtuslikum on siis mu veri ta jaoks - minu elu ja minu vajadused.

Seni kaua, kuni me pole täielikult veendunud, et Jumala jaoks läheb vägagi korda iga meie katsumus, millest me läbi läheme, on meil ka võimatu uskuda, et Ta kogub kokku kõik meie pisarad. Suudame me siis uskuda ka seda tõde, et Jumal, kes teab igat kui viimsetki juuksekarva me peas ja kogub kokku iga me pisara, tunneb huvi ja sekkub ka igasse meie muusse eluolukorda? Pane tähele seda sõna oma vaimus: iga pisar, mille sa oled valanud mineviku pattude pärast; iga pisar, mille sa oled valanud rasketel ja pingelistel aegadel; iga pisar, mille sa oled valanud kadunud hingede pärast, on pandud kirja Tema raamatusse.

Sa võid ju nüüd öelda: „Aga ma ei nutagi. Ma harva valan mõne pisara.“ Mina aga usun hingepisaratesse, mida ainult Jumal näeb. Seesmistesse, vaiksetesse pisaratesse, mida sageli valatakse rasketel aegadel ja mõne vajaduse korral.

Mitte ükski su pisaratest pole läinud kaduma! Mitte ükski neist pole valatud ilma asjata! Uskuda Jumalat, tähendab uskuda ka seda võrratut tõde!