TEENER VABAST TAHTEST

„Aga kui sulane ütleb kindla meelega: Ma armastan oma isandat, naist ja lapsi, ma ei taha vabaks saada.“ (2Moosese 21:5). Selle teenri jaoks ei eksisteerinud mingit dilemmat või valikut. Tema otsus oli vankumatu ja kindel. Tema isand oli kogu tema maailm ja ta oli temaga seotud armastuse sideme läbi. Seetõttu ei tulnud talle pähegi jätta maha oma isand või tolle koda.
Selle sulase elu keerles tema armastuse ümber oma isanda vastu ja nõnda nagu Paulus, pidas temagi kõike muud vaid pühkmeiks, et võita oma isanda poolehoid. Ta oli valmis kandma needust ainuüksi juba selle pärast, et teised võiks osa saada tema isanda armastusest.

Sulane pidas lähedust isandaga kallimaks kõigist maistest õnnistusest. Keda huvitaks suured karjad, vili, õli või vein, kui sa saaksid olla lõputus osaduses oma isandaga? Sulase süda oli täis nii suurt kiindumust oma isanda vastu, et ta väljendas end väga selgelt: „Ma armastan oma isandat ja ma ei taha saada sellest vabaks.“

Mida see sulane meile sellega tegelikult ütleb, on väga lihtne: Kristusest piisab! Mitte miski siin maailmas pole väärt seda, et kaotada tunne Tema ligiolust. Kogu maailma rikkused ja vara pole võrreldavad ühe ainsagi päevaga, mis veedetud Tema ligiolus. Tunda Teda; olla seal, kus on Tema ja istuda koos Temaga taevastes paikades, on väärt rohkem kui elu ise. Teenida Teda, olla juhitud Tema poolt ja minna ning tulla just täpselt nii nagu Tema seda ütleb, on juba elu kõrgem tase.

Tekkib sul nüüd ehk kiusatus öelda mulle, et sa pole mitte teenri vaid poja staatuses? Sel juhul luba mul sulle sõbralikult meelde tuletada, et Jeesus oli Poeg, kes „olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks...“ (Filiplastele 2:6-7). Ta oleks võinud tulla kui Kõikvõimas Prints, tallates jalge alla iga viimse kui oma vaenlase, kuid Tema otsustas tulla kui teener, olles täielikult pühendunud oma Isa huvidele.

See pühendunud sulane, kellest me 2 Moosese raamatus loeme, uskus, et tal on vaid üks missioon elus ja see oli teenida oma isandat. Ta ei teinud seda päranduse pärast, kuigi kirjas on, et: „Tark sulane valitseb häbitu perepoja üle ning jagab pärisosa nagu üks vendadest.“ (Õpetussõnad 17:2). Armastus oli see, mis muutis oma isandale kuuletumise nii kergeks ja hommikust õhtuni, iga ärkvel oldud hetke, elas ta selleks, et teenida oma isandat. Ta juhindus ainuüksi armastusest, mitte süü –ega kohusetundest. Pole siis ime, et Jeesus võis öelda: „Kui te armastate mind, siis te ka kuuletute mulle.“