LIIGUTATUD KAASTUNDEST
Kaastunne ei ole ainuüksi haletsus või osavõtlikkus. See on palju enamat kui vaid olla pisarateni liigutatud või kogeda emotsionaalseid võnkeid. Kaastunne tähendab kahetsust ja armu ühes igatsusega aidata olukorda muuta. Tõeline kaastunne paneb meid tegema midagi!
Jeesus läks mingi hetk kõrbe palvetama. Kui aga rahvas Tema asupaigast teada sai, järgnesid nad Talle, viies endaga kaasa kõik oma lombakad, pimedad, surevad ja deemonitest vaevatud. Piibel ütleb meile: „Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, läks ta meel haledaks ning ta tervendas nende haiged.“ (Matteuse 14:14).
Oleks Jeesus olnud piiratud meie kaasaegse mõtteviisiga, oleks Ta ehk kutsunud oma jüngrid üldkoosolekuks kokku, analüüsinud kõiki probleeme ja rääkinud pattudest, mis kogu ühiskonna sellesse punkti viinud. Ta oleks viidanud deemonitest vaevatud suust vahtu välja ajavatele inimestele ja pisarsilmi öelnud: „Vaadake, mida patt inimestega teeb. Kas pole kohutav?“ Või Ta oleks öelnud nagu paljud vagad silmakirjatsejad: „Vaata, ma mõistan teie valu. Ja ma olen kõvasti vaeva näinud, et teile kuulutada, kuid hetkel olen surmväsinud ja pean sellest Isaga rääkima. Kutsun hiljem oma jüngrid palvekoosolekuks kokku ja me palume teie vajaduste pärast. Kuid praegu minge rahus!“
Kokkuvõtvalt on kogu kaasaegne teoloogia just selline. Kõik on valmis paluma, kuid vaid vähesed on valmis tegutsema.
Matteuse 9-peatükis on Jeesuse kohta öeldud järgmist: „Aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast.“ (9:36). See fraas „tal hakkas neist hale“ tähendab seda, et Ta tundis tungi tegutsemiseks. Seega, mida Jeesus tegi? Ta ei rääkinud ainult. Ta süda sai puudutatud sellest, mida Ta nägi ja Ta sees põles tuline vajadus muuta olukordi. Haletsus ja kaastunne, mida Ta koges, panid Teda liikuma.
„Ja Jeesus rändas läbi kõik linnad ja külad, õpetades nende sünagoogides ja jutlustades evangeeliumi Kuningriigist ja parandades kõik haigused ja kõik nõtrused.“ (Matteuse 9:35). Siin polnud tegu vaid tühipalja teoloogiaga. Jeesus ei läinud ainuüksi Isa ette, öeldes: „Issand, saada töötegijaid oma põllule.“ Ei! Jeesus läks ise ja pani käed väga praktiliselt ning korralikult külge.
Jeesus läks mingi hetk kõrbe palvetama. Kui aga rahvas Tema asupaigast teada sai, järgnesid nad Talle, viies endaga kaasa kõik oma lombakad, pimedad, surevad ja deemonitest vaevatud. Piibel ütleb meile: „Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, läks ta meel haledaks ning ta tervendas nende haiged.“ (Matteuse 14:14).
Oleks Jeesus olnud piiratud meie kaasaegse mõtteviisiga, oleks Ta ehk kutsunud oma jüngrid üldkoosolekuks kokku, analüüsinud kõiki probleeme ja rääkinud pattudest, mis kogu ühiskonna sellesse punkti viinud. Ta oleks viidanud deemonitest vaevatud suust vahtu välja ajavatele inimestele ja pisarsilmi öelnud: „Vaadake, mida patt inimestega teeb. Kas pole kohutav?“ Või Ta oleks öelnud nagu paljud vagad silmakirjatsejad: „Vaata, ma mõistan teie valu. Ja ma olen kõvasti vaeva näinud, et teile kuulutada, kuid hetkel olen surmväsinud ja pean sellest Isaga rääkima. Kutsun hiljem oma jüngrid palvekoosolekuks kokku ja me palume teie vajaduste pärast. Kuid praegu minge rahus!“
Kokkuvõtvalt on kogu kaasaegne teoloogia just selline. Kõik on valmis paluma, kuid vaid vähesed on valmis tegutsema.
Matteuse 9-peatükis on Jeesuse kohta öeldud järgmist: „Aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast.“ (9:36). See fraas „tal hakkas neist hale“ tähendab seda, et Ta tundis tungi tegutsemiseks. Seega, mida Jeesus tegi? Ta ei rääkinud ainult. Ta süda sai puudutatud sellest, mida Ta nägi ja Ta sees põles tuline vajadus muuta olukordi. Haletsus ja kaastunne, mida Ta koges, panid Teda liikuma.
„Ja Jeesus rändas läbi kõik linnad ja külad, õpetades nende sünagoogides ja jutlustades evangeeliumi Kuningriigist ja parandades kõik haigused ja kõik nõtrused.“ (Matteuse 9:35). Siin polnud tegu vaid tühipalja teoloogiaga. Jeesus ei läinud ainuüksi Isa ette, öeldes: „Issand, saada töötegijaid oma põllule.“ Ei! Jeesus läks ise ja pani käed väga praktiliselt ning korralikult külge.