PILTLIK JUTLUS
Kõik, mida Jeesus ütles või tegi, oli mõeldud teada andmaks: „See on minu Isa töö. Selline Ta on.“ Kõik, alates vee veiniks muutmisest kuni lõpetades surnute üles äratamisega, oli kui piltlik jutlus sellest, milline on Taevasne Isa.
„…ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud. Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib." (Johannese 8:28-29). Ehk teisisõnu: „Ma olen kuulutanud hinnata üle kogu maa. Kõndides nii Jeruusalemma, Petlemma kui Juudea tänavatel, ütlesin ma teile ikka ja jälle, et kõik, mida ma teen, lähtub Isast. Kui te vaid oleks avanud oma silmad ja kõrvad ning võtnud vastu mu sõna, oleksin ma ilmutanud Teda teile.“
Religioossed juhid kuulutasid: „Aabraham oli meie isa.“ Ja kui siis Jeesus ütles: „Mina ja Isa oleme üks.“ (Johannese 10:30), läksid nad nii endast välja, et nimetasid Teda Saatanast olevaks ja haarasid kivide järele, et Teda surnuks visata.
Jeesus vastas neile: „Te nimetate mind Jumala pilkajaks. Samas, kas olete tõesti valmis viskama surnuks Teda, kelle Jumal ise on valinud, et läkitada siia maailma? Mina ei otsi oma au. Mina austan Isa. Ma tunnen Teda ja pean Tema käske, sest Tema ja mina oleme üks. Ja kui te ei usu, mida ma teile ütlen, siis vaadake vähemalt neid tegusid, mida ma teen. Uskuge siis vähemalt neisse, et need on peegeldus Isast. Mina olen tulnud, et öelda – ja ka näidata – teile, et mitte ainult Aabraham ei ole teie isa, vaid et Teil on ka Taevane Isa.“ (vt. Johannese 10: 31-38).
See oli Jeesuse jaoks tähtis. Ta teadis, et Tema aeg siin maa peal on üürike ja Ta teadis, et kui rahvas ei saa ilmutust Taevasest Isast – Tema armastusest, armust ja heldusest – jääb neile vaid surnud religioon, surnud esiisad ega midagi elavat, millest kinni haarata. Neil puuduks igasugune siht, lootus ja nägemus.
„…ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud. Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib." (Johannese 8:28-29). Ehk teisisõnu: „Ma olen kuulutanud hinnata üle kogu maa. Kõndides nii Jeruusalemma, Petlemma kui Juudea tänavatel, ütlesin ma teile ikka ja jälle, et kõik, mida ma teen, lähtub Isast. Kui te vaid oleks avanud oma silmad ja kõrvad ning võtnud vastu mu sõna, oleksin ma ilmutanud Teda teile.“
Religioossed juhid kuulutasid: „Aabraham oli meie isa.“ Ja kui siis Jeesus ütles: „Mina ja Isa oleme üks.“ (Johannese 10:30), läksid nad nii endast välja, et nimetasid Teda Saatanast olevaks ja haarasid kivide järele, et Teda surnuks visata.
Jeesus vastas neile: „Te nimetate mind Jumala pilkajaks. Samas, kas olete tõesti valmis viskama surnuks Teda, kelle Jumal ise on valinud, et läkitada siia maailma? Mina ei otsi oma au. Mina austan Isa. Ma tunnen Teda ja pean Tema käske, sest Tema ja mina oleme üks. Ja kui te ei usu, mida ma teile ütlen, siis vaadake vähemalt neid tegusid, mida ma teen. Uskuge siis vähemalt neisse, et need on peegeldus Isast. Mina olen tulnud, et öelda – ja ka näidata – teile, et mitte ainult Aabraham ei ole teie isa, vaid et Teil on ka Taevane Isa.“ (vt. Johannese 10: 31-38).
See oli Jeesuse jaoks tähtis. Ta teadis, et Tema aeg siin maa peal on üürike ja Ta teadis, et kui rahvas ei saa ilmutust Taevasest Isast – Tema armastusest, armust ja heldusest – jääb neile vaid surnud religioon, surnud esiisad ega midagi elavat, millest kinni haarata. Neil puuduks igasugune siht, lootus ja nägemus.