HAARATES KINNI UUEST LEPINGUST by Gary Wilkerson
„Kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust.“ (Psalmid 89:34). (Inglise keelses Piiblis on sõna „heldus“ tõlgitud sõnana „leping“). Sõna „leping“ mängib kristliku usu juures vägagi olulist ja keskset rolli. Samas pole ma veel kuulnud ühtki jutlustajat või õpetajat kirjeldamas adekvaatselt lahti „lepingu“ tähendust kristliku elu jaoks. Isegi Piibel on jagatud kaheks lepinguks ehk testamendiks – Vanaks ja Uueks Testamendiks. Jumal sõlmib Vanas Testamendis inimkonnaga ühe lepingu teise järel. Kuid mida need lepingud endast kujutavad? Või mis veelgi olulisem – kuidas need meisse tänapäeval puutuvad?
Leping on kokkulepe või tõotus kahe või enama osapoole vahel. See hõlmab endas mõlema poole kohustusi, mida kumbki pool peab lepingu pidamiseks täitma. Taolised lepingud on seaduslikult siduvad ja kui nende kehtivus lõpule jõuab, võib emba-kumba osapoolt karistada oma kohustuste mitte täitmise eest.
Luues Uue Lepingu, lõi Jumal oma imelise armastuse inimkonna vastu kõige täiega letti. Samas aga on Ta kogudus olnud aastakümneid pime selle imelise õpetuse suhtes. Olles noor kristlane, õpetati mulle, et „lepingu teoloogia“, mis keskendub Uuele Lepingule (ehk Uuele Testamendile), kätkeb endas liiderlikkuse õpetust. Ehk siis selle väite peamine mõte peitus selles, et Uus Testament on nii imeliselt vabastav, et inimesed võivad hakata seda kurjasti ära kasutama, lubades endale ka lubamatut eluviisi. Samas aga, mida enam ma mõistan Uut Testamenti, seda enam olen veendunud, et me vajame sellest lähtuvat kinnitust neil ohtlikel lõpuaegadel. Selles peituval tõotusel on vägi vabastada Jumala kogudusele kõike ületav jõud, mida vajame selleks, et olla enam kui võitjad igas eluolukorras.
Uus Leping on ametlik leping Isa ja Poja vahel. Ja meie, kes me oleme vaimse Iisraeli seeme, oleme usu läbi samuti kaasatud sellesse lepingusse. „Nüüd on aga Jeesus saanud seda ülevama ameti, mida parema lepingu vahemees ta on, mis on seadustatud paremate tõotuste alusel.“ (Heebrealastele 8:6).
„Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima.“ (Psalmid 89:28).
Leping on kokkulepe või tõotus kahe või enama osapoole vahel. See hõlmab endas mõlema poole kohustusi, mida kumbki pool peab lepingu pidamiseks täitma. Taolised lepingud on seaduslikult siduvad ja kui nende kehtivus lõpule jõuab, võib emba-kumba osapoolt karistada oma kohustuste mitte täitmise eest.
Luues Uue Lepingu, lõi Jumal oma imelise armastuse inimkonna vastu kõige täiega letti. Samas aga on Ta kogudus olnud aastakümneid pime selle imelise õpetuse suhtes. Olles noor kristlane, õpetati mulle, et „lepingu teoloogia“, mis keskendub Uuele Lepingule (ehk Uuele Testamendile), kätkeb endas liiderlikkuse õpetust. Ehk siis selle väite peamine mõte peitus selles, et Uus Testament on nii imeliselt vabastav, et inimesed võivad hakata seda kurjasti ära kasutama, lubades endale ka lubamatut eluviisi. Samas aga, mida enam ma mõistan Uut Testamenti, seda enam olen veendunud, et me vajame sellest lähtuvat kinnitust neil ohtlikel lõpuaegadel. Selles peituval tõotusel on vägi vabastada Jumala kogudusele kõike ületav jõud, mida vajame selleks, et olla enam kui võitjad igas eluolukorras.
Uus Leping on ametlik leping Isa ja Poja vahel. Ja meie, kes me oleme vaimse Iisraeli seeme, oleme usu läbi samuti kaasatud sellesse lepingusse. „Nüüd on aga Jeesus saanud seda ülevama ameti, mida parema lepingu vahemees ta on, mis on seadustatud paremate tõotuste alusel.“ (Heebrealastele 8:6).
„Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima.“ (Psalmid 89:28).