ÕPPIDES ELAMA NAGU TEMA ELAS
Jeesus elas oma maapealset elu olles täiesti sõltuv oma Taevasest Isast. Meie Päästja ei teinud ega öelnud enne midagi, kui oli esmalt konsulteernud oma Isaga taevas. Ka ei teinud Ta ühtegi imet ilma Isa poolse juhatuseta. Ta ütles: „Vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud…ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib.” (Johannese 8:28-29).
Jeesus annab väga selgelt mõista, et Ta oli igapäevaselt juhitud oma Isa poolt. Tema täielik sõltumine Isast ja Isa hääle pidev kuulamine olid osa Jeesuse igapäeva elust. Näeme seda kasvõi ühest juhtumist Johannese evangeeliumis. Jeesus läks hingamispäeval mööda Betsata tiigist, kus märkas üht jalutut lamamas oma matil. Jeesus pöördus mehe poole, käskis tal võtta oma voodi ja kõndida. Mees sai paugupealt terveks ja kõndis tervena minema. Juutide juhid olid kogu juhtunust raevus. Nende meelest oli Jeesus rikkunud selle mehe tervendamisega hingamispäeva. Kuid Jeesus vastas neile: „Ma tegin vaid seda, mida Isa käskis mul teha.“ Ja Ta selgitas lähemalt: „Minu Isa tegutseb tänini ja ka mina tegutsen…Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg. Isa armastab ju Poega ning näitab talle kõike, mida ta ise teeb…“ (Johannese 5:17-20). Jeesus ütles väga selgelt: „Isa on õpetanud mulle kõike, mida tegema pean.“
Sa võid nüüd mõelda, et millal täpselt küll Jumal Isa näitas Kristusele kõiki neid asju, mida teha? Millal nägi Jeesus Jumalat saatmas korda imesid? Millal Isa rääkis Talle kõigest, mida öelda ja teha? Juhtus see kõik Taevas, enne kui Jeesus tuli maa peale? Või istusid need kaks enne maailma loomist maha ja panid paika iga päeva Jeesuse elust? Kas Isa võis öelda oma Pojale: „Juudi kuuenda kuu teisel hingamispäeval kohtad Sa üht jalutut meest Betsata tiigi ääres ja käsid tal tõusta ning kõndida.“? Kui see tõesti oleks nii, poleks meil kellelgi võimalust samastuda. Taoline asjade korraldus ei haakuks kuidagi meie igapäeva eludega Issandas. Ja samas me teame, et Jeesus tuli, et jätta meile üks eeskuju. Tuli Ta ju maailma selleks, et kogeda kõike, mida meiegi kogeme, saada osa me tunnetest ning ka valust ja kannatustest. Vastukaaluks aga peame meie elama nii nagu Tema elas ja tegema asju, mida Tema tegi.
Jeesus annab väga selgelt mõista, et Ta oli igapäevaselt juhitud oma Isa poolt. Tema täielik sõltumine Isast ja Isa hääle pidev kuulamine olid osa Jeesuse igapäeva elust. Näeme seda kasvõi ühest juhtumist Johannese evangeeliumis. Jeesus läks hingamispäeval mööda Betsata tiigist, kus märkas üht jalutut lamamas oma matil. Jeesus pöördus mehe poole, käskis tal võtta oma voodi ja kõndida. Mees sai paugupealt terveks ja kõndis tervena minema. Juutide juhid olid kogu juhtunust raevus. Nende meelest oli Jeesus rikkunud selle mehe tervendamisega hingamispäeva. Kuid Jeesus vastas neile: „Ma tegin vaid seda, mida Isa käskis mul teha.“ Ja Ta selgitas lähemalt: „Minu Isa tegutseb tänini ja ka mina tegutsen…Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg. Isa armastab ju Poega ning näitab talle kõike, mida ta ise teeb…“ (Johannese 5:17-20). Jeesus ütles väga selgelt: „Isa on õpetanud mulle kõike, mida tegema pean.“
Sa võid nüüd mõelda, et millal täpselt küll Jumal Isa näitas Kristusele kõiki neid asju, mida teha? Millal nägi Jeesus Jumalat saatmas korda imesid? Millal Isa rääkis Talle kõigest, mida öelda ja teha? Juhtus see kõik Taevas, enne kui Jeesus tuli maa peale? Või istusid need kaks enne maailma loomist maha ja panid paika iga päeva Jeesuse elust? Kas Isa võis öelda oma Pojale: „Juudi kuuenda kuu teisel hingamispäeval kohtad Sa üht jalutut meest Betsata tiigi ääres ja käsid tal tõusta ning kõndida.“? Kui see tõesti oleks nii, poleks meil kellelgi võimalust samastuda. Taoline asjade korraldus ei haakuks kuidagi meie igapäeva eludega Issandas. Ja samas me teame, et Jeesus tuli, et jätta meile üks eeskuju. Tuli Ta ju maailma selleks, et kogeda kõike, mida meiegi kogeme, saada osa me tunnetest ning ka valust ja kannatustest. Vastukaaluks aga peame meie elama nii nagu Tema elas ja tegema asju, mida Tema tegi.