SALAJANE PAIK
”Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!” (Matteuse 6:6)
Varasematel aegadel ma õpetasin, et seoses elu poolt seatud väljakutsetega teenida oma toidust, võib meie ”salajane kamber” olla ükskõik, kus kohas: autos, bussis, lõunapausi ajal. Ühest küljest vastab see ka toile, kuid samas kaasneb sellega nii palju enamat. Selles piiblilõigus mainitud “kamber” tähendab “privaatset ruumi, salajast paika”. Jeesuse kuulajatele oli see rohkem kui selge, sest tolle aja ühiskonnas oli igas kodus üks väike ruum, mida kasutati hoiupaigana. Jeesuse korraldus oli, et iga üksikisik läheks sinna salajasse paika ja sulgeks ukse enda järel. See on paik, kus sa võid siseneda sellisesse palvesse, mis ei saa iialgi teha ei koguduses ega ka palvepartneriga koos paludes.
Jeesus ise andis meile head eeskuju, käies salajastes paikades palumas. Piibel ütleb meile ikka ja jälle, et ta ”läks kõrvale” veetmaks aega palves. Kellelgi teisel polnud nii kiire elu kui Temal, olles pidevalt ümbritsetud inimestest ja nende vajadustest, omamata mingitki aega iseenda jaoks. Ometigi on meile öeldud, et: ”Vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.” (Markuse 1:35) ”Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda.” (Johannese 14:23)
Me kõik oskame tuua vabandusi selle kohta, miks me ei palu oma salajases kambris; omaette selles erilises paigas. Me ütleme, et meil pole sellist privaatset kohta ega ka aega, et seal paluda. Thomas Manton, võrratu puritaanlasest kirjamees, ütleb järgmist: ”Me väidame, et meil pole aega salajaseks palveks. Ometigi jagub meil aega kõige muu jaoks: aega söömiseks, aega joomiseks ja aega laste jaoks, kuid ometigi mitte aega selleks, mis seda kõike alal hoiab. Me ütleme, et meil pole oma privaatkohta, kuid ometigi leidis Jeesus mäe, Peetrus katuse, prohvetid kõrbe. Kui sa armastad kedagi, siis sa leiad ka privaatse koha, kus olla vaid koos temaga.”
Mõistad sa nüüd, kui oluline on häälestada oma süda palvetamaks salajases paigas? Siin ei ole küsimus käsumeelsuses või sidumises, vaid hoopis armastuses. See räägib Jumala armastusest meie vastu, kes näeb, mis on ootel ja kes teab, et me vajame meeletult varusid igapäevaseks toimetulekuks. Seda kõike võib leida aga vaid salajases paigas koos Temaga.
Varasematel aegadel ma õpetasin, et seoses elu poolt seatud väljakutsetega teenida oma toidust, võib meie ”salajane kamber” olla ükskõik, kus kohas: autos, bussis, lõunapausi ajal. Ühest küljest vastab see ka toile, kuid samas kaasneb sellega nii palju enamat. Selles piiblilõigus mainitud “kamber” tähendab “privaatset ruumi, salajast paika”. Jeesuse kuulajatele oli see rohkem kui selge, sest tolle aja ühiskonnas oli igas kodus üks väike ruum, mida kasutati hoiupaigana. Jeesuse korraldus oli, et iga üksikisik läheks sinna salajasse paika ja sulgeks ukse enda järel. See on paik, kus sa võid siseneda sellisesse palvesse, mis ei saa iialgi teha ei koguduses ega ka palvepartneriga koos paludes.
Jeesus ise andis meile head eeskuju, käies salajastes paikades palumas. Piibel ütleb meile ikka ja jälle, et ta ”läks kõrvale” veetmaks aega palves. Kellelgi teisel polnud nii kiire elu kui Temal, olles pidevalt ümbritsetud inimestest ja nende vajadustest, omamata mingitki aega iseenda jaoks. Ometigi on meile öeldud, et: ”Vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.” (Markuse 1:35) ”Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda.” (Johannese 14:23)
Me kõik oskame tuua vabandusi selle kohta, miks me ei palu oma salajases kambris; omaette selles erilises paigas. Me ütleme, et meil pole sellist privaatset kohta ega ka aega, et seal paluda. Thomas Manton, võrratu puritaanlasest kirjamees, ütleb järgmist: ”Me väidame, et meil pole aega salajaseks palveks. Ometigi jagub meil aega kõige muu jaoks: aega söömiseks, aega joomiseks ja aega laste jaoks, kuid ometigi mitte aega selleks, mis seda kõike alal hoiab. Me ütleme, et meil pole oma privaatkohta, kuid ometigi leidis Jeesus mäe, Peetrus katuse, prohvetid kõrbe. Kui sa armastad kedagi, siis sa leiad ka privaatse koha, kus olla vaid koos temaga.”
Mõistad sa nüüd, kui oluline on häälestada oma süda palvetamaks salajases paigas? Siin ei ole küsimus käsumeelsuses või sidumises, vaid hoopis armastuses. See räägib Jumala armastusest meie vastu, kes näeb, mis on ootel ja kes teab, et me vajame meeletult varusid igapäevaseks toimetulekuks. Seda kõike võib leida aga vaid salajases paigas koos Temaga.