ANKUR KESK’ TORME

„Mis on meile nagu hinge ankur, kindel ja kinnitatud. See ulatub vahevaiba taha sisimasse.“ (Heebrealastele 6:19).

Ankur, millest siin salmis räägitakse, tähendab lootust. Lootust, mis pole rajatud meid ümbritsevale kurjale maailmale, aga Jumala tõotusele hoida, õnnistada ja varjata neid, kes Temasse usuvad. Ainuüksi see lootus saab olema meie ankruks kesk’ tormi, mis hetkel üle maailma maad on võtmas. Heebrea kirja autor manitseb kõiki: „Et te ei jääks loiuks, vaid võtaksite eeskujuks neid, kes pärivad tõotused usu ja pika meele tõttu.“ (Heebrealastele 6:12).

Jumal andis tõotuse kõigile „tõotuse pärijaile“, kelleks on kõik, kes usuvad Jeesusesse. Ta andis tõotuse lõpetada kõik pingutused ja kahtlused, et: „saaksime mõjuvat julgustust meie, kes oleme rutanud kinni haarama antud lootusest.“ (Heebrealastele 6:18).

See on, milles peitub meie lootus: JUMAL ON TÕOTANUD VIIA TÄIDE OMA LUBADUSED JA ON VÕIMATU, ET JUMAL SEDA EI TEEKS.

Jumal pidas oma sõna Aabrahami ees ja Ta teeb seda ka sinu ees, kui vaid usud ja usaldad Teda. Me vajame rohelt lohutust ja kinnitust neil aegadel.

Ja kui siis kõik on öeldud ja tehtud ning kõik jutlused lootuse kohta jutlustatud, taandub kogu lugu vaid järgnevale teemale: kas me oleme valmis usaldama kõik oma asjad Tema hoolde, hingama Tema Sõnas ja püsima ilma kõhklemata Tema armastuses, olles täiesti veendunud, et Tema tõotused meie suhtes saavad täidetud?

Sa võid haarata kinni sellest usust ja ulatuda sellega „vahevaiba taha sisimasse“.