KUTSUTUD OSADUSSE
Apostel Paulus kirjutas: „Ustav on Jumal, kelle poolt te olete kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga.“ (1Korintlastele 1:9).
Vaid see üksainus salm juhib meid tõeni, mis võib kanda meid läbi ükskõik, millisest elutormist. Siin peitub üks lihtne tõde, mis võib hoida me südamed rahus isegi siis, kui kõik me ümber vappub. Siin on Jumala Sõna, mis võib hoida meid hirmu eest, mis vallutab kogu ülejäänud maailma ja see tõde peitub selles, et me õpime tundma Jumala ustavust läbi selle, kui püsime osaduses Jeesusega. „Kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga.“ (1Korintlastele 1:9).
Meid ei ole kutsutud usaldama omaenda tarkust. Meid ei ole kutsutud usaldama lihalikku loomust, inimesi või mida iganes muud, mis on sellest maailmast. Jeesus ütleb meile: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ (Matteuse 11:28).
Ainuüksi Kristus ise saab olla meie rahu, kindluse ja rahulolu allikas. Olen ise kogenud seda rahulolu, kui olen usu läbi näinud oma Issandat aus – armastamas mind ja kutsumas mind oma kallisse ligiollu, öeldes mulle, et Temast on mulle rohkem kui küll. Ma ei pea Teda kuidagi moodi paluma või anuma või Teda kartma. Mida enam ma kõigis asjus Jeesusele vaatan, seda enam ma tean, kui rahul Ta on, sest ilma usuta on võimatu olla Talle meelepärane.
Kahjuks aga on ka palju neid, kes küll armastavad Jeesust, kuid kes raskuste keskel sattuvad paanikasse ja muretsevad end halliks. Nad kulutavad oma aega püüdlustele leida väljapääs oma katsumustest või neis kuidagi ellu jääda. Nad ei pööra tähelepanu Tema kutsele „tulla ja olla“ koos Temaga. Ma ei räägi siinkohal tunni või paari veetmisest palves päevas. Ma räägin Temale keskendumisest läbi kogu päeva. „Lakkamata palvetamisest“ (1Tessalooniklastele 5:17). See on lihtne, vaikne vestlus – lihtsalt Temaga rääkimine ja Tema tundma õppimine, et kui siis rasked ajad tulevad, ei pea me keskendunult tormama oma palvekambrisse ja hüüdma appi kui võõrad.
Ta kuuleb kõiki appihüüde – olgu need valjud või vaiksed – ja vastab alati oma ustavuses.