MOOSESE LAUL by Gary Wilkerson
Mõned teist, kes seda päevasõna praegu loevad, ütlevad: „Ma tean, et Jumal on andnud mulle visiooni. Ta on andnud mulle ühe unistuse, aga mul pole piisavalt vahendeid, et seda korda saata.“
Mooses ütles: "Oh Issand, mina ei ole sõnakas mees.“ (2Moosese 4:10). Teised võivad öelda, et nad ei laula piisavalt hästi või et neil pole juhi omadusi. Aga Jumal ütleb sulle: „Sa suudad kõik Kristuses, kes teeb sind tugevaks!“ Just võimaluste ja vahendite puudumise aeg on see, mil Jumala au tuleb esile!
Mina usun, et Jumal sulgebki aegajalt oma allikad me ees. Ta ei tee seda selleks, et meid karistada või meile haiget teha, vaid selleks, et tuua esile oma au. Et näidata, et Tema on kõik, mida me vajame ja et Temal on kontroll kõige üle.
2Moosese 14-peatükis näeme Iisraeli lapsi põgenemas Egiptusest ja Jumalat läkitamas neid laagrisse Punase Mere äärde (2 Moosese 14:2). Mere ääres õigel ajal „laagerdamine“ on tore asi, kuid kui sind jälitab tuhandete sõjavankrite –ja hästi varustatud sõdurite armee, hakkad sa eeldavasti mõtlema, et: „Mmm, selles olukorras ma nüüd küll olla ei tahaks! Jumal, äkki see ikka ei ole õige aeg ja koht praegu!“ Kui midagi sellist juhtub, tekkib meil tõsine kiusatus hakata kahtlema Jumalas ja me hakkame pärima: „Jumal, kus Sa oled? Miks Sa oled mind maha jätnud? Miks Sa ometigi nüüd oma võimast kätt ei näita?“
Me kõik teame, et Kõrkjamerest läbiminek kulges edukalt! Ja kui Iisraeli lapsed olid kenasti teispool kallast jõudnud, hakkasid nad laulma nn. ”Moosese laulu” või siis ”Pääste laulu” 2 Moosese 15:1-2:
"Ma laulan Issandale, sest tema on Ülikõrge,
hobused ja ratsanikud heitis ta merre.
Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand,
tema oli mulle päästeks.
Tema on mu Jumal ja ma ülistan teda,
tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks.”
See on ka meie laul!
Mooses ütles: "Oh Issand, mina ei ole sõnakas mees.“ (2Moosese 4:10). Teised võivad öelda, et nad ei laula piisavalt hästi või et neil pole juhi omadusi. Aga Jumal ütleb sulle: „Sa suudad kõik Kristuses, kes teeb sind tugevaks!“ Just võimaluste ja vahendite puudumise aeg on see, mil Jumala au tuleb esile!
Mina usun, et Jumal sulgebki aegajalt oma allikad me ees. Ta ei tee seda selleks, et meid karistada või meile haiget teha, vaid selleks, et tuua esile oma au. Et näidata, et Tema on kõik, mida me vajame ja et Temal on kontroll kõige üle.
2Moosese 14-peatükis näeme Iisraeli lapsi põgenemas Egiptusest ja Jumalat läkitamas neid laagrisse Punase Mere äärde (2 Moosese 14:2). Mere ääres õigel ajal „laagerdamine“ on tore asi, kuid kui sind jälitab tuhandete sõjavankrite –ja hästi varustatud sõdurite armee, hakkad sa eeldavasti mõtlema, et: „Mmm, selles olukorras ma nüüd küll olla ei tahaks! Jumal, äkki see ikka ei ole õige aeg ja koht praegu!“ Kui midagi sellist juhtub, tekkib meil tõsine kiusatus hakata kahtlema Jumalas ja me hakkame pärima: „Jumal, kus Sa oled? Miks Sa oled mind maha jätnud? Miks Sa ometigi nüüd oma võimast kätt ei näita?“
Me kõik teame, et Kõrkjamerest läbiminek kulges edukalt! Ja kui Iisraeli lapsed olid kenasti teispool kallast jõudnud, hakkasid nad laulma nn. ”Moosese laulu” või siis ”Pääste laulu” 2 Moosese 15:1-2:
"Ma laulan Issandale, sest tema on Ülikõrge,
hobused ja ratsanikud heitis ta merre.
Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand,
tema oli mulle päästeks.
Tema on mu Jumal ja ma ülistan teda,
tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks.”
See on ka meie laul!