VÄESTATUD TEMA ARMU LÄBI by Gary Wilkerson
Jumala arm peab katma ükskõik, mille, milleks Ta meid kutsub. Vaata, kas järgnev nimistu kirjeldab sinu elu koos Issandaga: koormatud, stressis, rõhutud, vaimselt kurnatud, surmväsinud. Need kõik on tulemus sellest, kui püüame kahekordistada oma inimlikke jõupingutusi olla meelepärased Jumalale. Need on selge märk sellest, et käsk ja mitte Jumala arm on mängus.
Sõnum vabadusest, mille Kristus meie jaoks ristil võitis, ei puuduta mitte vaid kadunud hingi, aga ka kõiki usklikke. Ometigi jätkavad paljud kui pilve varjus elamist, arvates, et nad ei anna Jumala poja või tütre mõõtu välja. Nad arvavad, et Jumal armastab neid, kuna Ta peab. Kuid evangeeliumid räägivad hoopis midagi muud. Jeesus kutsus kõik need 12 patust, vigadega, ebatäiuslikku jüngrit enese juurde seetõttu, et tahtis olla nende sõber: „Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Teid olen ma nimetanud sõpradeks, sest teile olen ma andnud teada kõik, mida ma olen kuulnud oma Isalt.“ (Johannese 15:15).
Jeesus igatseb jagada Isa südant oma sõpradega. Ta tahab seda teha ka sinuga, kui oled otsustanud järgida Teda. Nii et kui sa lähed palves Ta ette või kogudusse, siis Ta ei mõtle endamisi: „Oo ei, jälle sina!“ Hoopis vastupidi! Ta tahab olla koos sinuga ja sinu kõrval; Ta tahab olla su sõber, sest tunneb head meelt sinu üle. Sa võid nüüd mõelda, kuidas see on võimalik? Mitte miski mu elus ei saa olla Talle meelepärane. Aga just seepärast Piibel ütlebki: „Sest Seaduse lõpp on Kristus, õiguseks igaühele, kes usub.“ (Roomlastele 10:4).
See on võimatu elada ükskõik, millise seaduse järgi, pikka aega. Võime ju endale korrutada, et: „Homsest hakkan korralikuks. Pean end lihtsalt rajale saama.“, kuid me ei saa. Ja me jääme peagi selle võimatu koorma alla, jõudes oma jõuvarude viimse piirini. Kuid siis on Jeesus juba ootel, pakkudes meile tõelist vabadust.
Sõnum vabadusest, mille Kristus meie jaoks ristil võitis, ei puuduta mitte vaid kadunud hingi, aga ka kõiki usklikke. Ometigi jätkavad paljud kui pilve varjus elamist, arvates, et nad ei anna Jumala poja või tütre mõõtu välja. Nad arvavad, et Jumal armastab neid, kuna Ta peab. Kuid evangeeliumid räägivad hoopis midagi muud. Jeesus kutsus kõik need 12 patust, vigadega, ebatäiuslikku jüngrit enese juurde seetõttu, et tahtis olla nende sõber: „Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Teid olen ma nimetanud sõpradeks, sest teile olen ma andnud teada kõik, mida ma olen kuulnud oma Isalt.“ (Johannese 15:15).
Jeesus igatseb jagada Isa südant oma sõpradega. Ta tahab seda teha ka sinuga, kui oled otsustanud järgida Teda. Nii et kui sa lähed palves Ta ette või kogudusse, siis Ta ei mõtle endamisi: „Oo ei, jälle sina!“ Hoopis vastupidi! Ta tahab olla koos sinuga ja sinu kõrval; Ta tahab olla su sõber, sest tunneb head meelt sinu üle. Sa võid nüüd mõelda, kuidas see on võimalik? Mitte miski mu elus ei saa olla Talle meelepärane. Aga just seepärast Piibel ütlebki: „Sest Seaduse lõpp on Kristus, õiguseks igaühele, kes usub.“ (Roomlastele 10:4).
See on võimatu elada ükskõik, millise seaduse järgi, pikka aega. Võime ju endale korrutada, et: „Homsest hakkan korralikuks. Pean end lihtsalt rajale saama.“, kuid me ei saa. Ja me jääme peagi selle võimatu koorma alla, jõudes oma jõuvarude viimse piirini. Kuid siis on Jeesus juba ootel, pakkudes meile tõelist vabadust.