JUMAL TÕSTIS ESILE ÜHE MEHE
Nehemja aegadel olid Jeruusalemma müürid varemeis ja linn nägi sisuliselt välja kui üks suur kivihunnik. Kogudus aga oli täiesti tagasilangenud, kandmata vähimatki tunnistust Jumalast. Iisraeli ümbritsevad kurjuse jõud kiusasid neid pidevalt taga, pilgates igat vähimatki sammu, mida nad püüdsid ette võtta. Aga kuidas Jumal sellele kõigele reageeris? Saatis Ta mõne hästi väljakoolitatud sõjaväe neile appi? Või mõne kohaliku turvamehe, kaitsmaks neid vaenlaste eest? Ei! Jumal tõstis hoopis esile mehe nimega Nehemja.
Nehemja oli mees, kes kandis Jumala koormat oma südamel. Ta veetis palju aega paludes, paastudes ja ägades, kuna oli murtud Iisraeli olukorra pärast. Samuti kaevus ta üha enam Jumala Sõnasse, ammutades sealt prohveteeringuid ja liikudes edasi Jumala Vaimus. Kuigi Nehemja oli Pärsia kuninga joogikallaja, hoidis ta end teadlikult eemal kõigest kurjusest, mis valitses ta ümber. Keset kõiki neid maiseid naudinguid, ebamoraalsust ja jumalatust, mis Iisraelis aset leidis, hoidis ta alal oma püha elu Jumala ees. Mis tingis ka selle, et igaüks, kes kuulis teda kõnelemas, sai samuti hingelt puhtaks.
Peagi levis pühaduse ärkamine üle kogu maa. „Preestrid ja leviidid puhastasid endid, nõndasamuti puhastasid nad rahva ning väravad ja müüri.“ (Nehemja 12:30). Ka Jumala koda sai puhastatud ja kõik lihalik sealt välja visatud. Nehemja saatis templisse oma töötegijad, öeldes: „Ma tahan, et kõik selle nurgad saaks igasugu rüvedusest puhtaks. Ärge jätke sinna midagi, millel on vähegi pistmist maiste naudingute –ja ebajumala teenistusega.“ (vt Nehemja 13:8-9). Mu armsad – see on Jumala nägemus ärkamisest! See tähendab kõigi te südamekambrite suurpuhastust kõigest mustusest ja ebapühast. Ta ei taha, et ühtki tumedat paika jääks te sisse alles.
Kustkohast aga sai Nehemja selle vaimuliku autoriteedi, mis pani kompromissile minejad värisema ja tõi jumalakartuse tagasi templisse? Kuningas ei andnud seda talle. Ka mitte mõne kiriku piiskop. Samuti ei saanud ta seda kusagilt piiblikoolist. Ei. Nehemja sai oma meelevalla põlvedel olles – nuttes ja murtud olles, igatsedes õppida tundma oma Jumala südant. Ja kuna ta oli palvemees, sai ta ka tunnistada kogu rahva patte: „Olgu nüüd su kõrv tähelepanelik ja su silmad lahti kuulma oma sulase palvet, mida ma nüüd sinu ees palvetan päevad ja ööd…ja millega ma tunnistan Iisraeli laste patte…Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud. Me oleme väga kõlvatult talitanud sinu vastu ega ole pidanud käske, määrusi ja seadlusi…“ (Nehemja 1:6-7).
Nehemja oli mees, kes kandis Jumala koormat oma südamel. Ta veetis palju aega paludes, paastudes ja ägades, kuna oli murtud Iisraeli olukorra pärast. Samuti kaevus ta üha enam Jumala Sõnasse, ammutades sealt prohveteeringuid ja liikudes edasi Jumala Vaimus. Kuigi Nehemja oli Pärsia kuninga joogikallaja, hoidis ta end teadlikult eemal kõigest kurjusest, mis valitses ta ümber. Keset kõiki neid maiseid naudinguid, ebamoraalsust ja jumalatust, mis Iisraelis aset leidis, hoidis ta alal oma püha elu Jumala ees. Mis tingis ka selle, et igaüks, kes kuulis teda kõnelemas, sai samuti hingelt puhtaks.
Peagi levis pühaduse ärkamine üle kogu maa. „Preestrid ja leviidid puhastasid endid, nõndasamuti puhastasid nad rahva ning väravad ja müüri.“ (Nehemja 12:30). Ka Jumala koda sai puhastatud ja kõik lihalik sealt välja visatud. Nehemja saatis templisse oma töötegijad, öeldes: „Ma tahan, et kõik selle nurgad saaks igasugu rüvedusest puhtaks. Ärge jätke sinna midagi, millel on vähegi pistmist maiste naudingute –ja ebajumala teenistusega.“ (vt Nehemja 13:8-9). Mu armsad – see on Jumala nägemus ärkamisest! See tähendab kõigi te südamekambrite suurpuhastust kõigest mustusest ja ebapühast. Ta ei taha, et ühtki tumedat paika jääks te sisse alles.
Kustkohast aga sai Nehemja selle vaimuliku autoriteedi, mis pani kompromissile minejad värisema ja tõi jumalakartuse tagasi templisse? Kuningas ei andnud seda talle. Ka mitte mõne kiriku piiskop. Samuti ei saanud ta seda kusagilt piiblikoolist. Ei. Nehemja sai oma meelevalla põlvedel olles – nuttes ja murtud olles, igatsedes õppida tundma oma Jumala südant. Ja kuna ta oli palvemees, sai ta ka tunnistada kogu rahva patte: „Olgu nüüd su kõrv tähelepanelik ja su silmad lahti kuulma oma sulase palvet, mida ma nüüd sinu ees palvetan päevad ja ööd…ja millega ma tunnistan Iisraeli laste patte…Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud. Me oleme väga kõlvatult talitanud sinu vastu ega ole pidanud käske, määrusi ja seadlusi…“ (Nehemja 1:6-7).