MA OLEN PALUNUD SU PÄRAST
Issand ütles Peetrusele: „Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud et su usk ei lõpeks.“ (Luuka 22:32). Vaadates seda võrratut Kristuse armastuse eeskuju, mõistan, et ma ei tea tegelikult midagi sellest, kuidas armastada neid, kes langevad. Pole kahtlustki, et Jeesus on „kui sõber, kes on ustavam, kui vend“ (Õpetussõnad 18:24).
Jeesus nägi Peetruses mõlemat – nii head kui halba – ja otsustas: „See mees on väärt päästmist! Saatan tahab küll ta ise kätte saada, kuid ma tahan teda veelgi rohkem.“ Peetrus tõesti armastas Issandat ja Issand armastas ka Peetrust, kuigi teadis kõiki tema isikuomadusi. Jeesus ütles: „Ma olen palunud su pärast“, mitte et: „Ma saan paluma su pärast!“ Eeldavasti oli Jeesus veetnud mitmeid tunde Isa ees, rääkides Peetrusest. Sellest, kui väga Jeesus teda armastas, kui oluline ta oli jumalariigile ja kui väärtuslik ta oli sõbrana.
Issand, anna meile kõigile sellist armastust! Sest sel juhul, kui näeme kedagi kompromissidele minemas või otse hädade või hävingu suunas sööstmas, on meil piisavalt armastust, et hoiatada neid sama kindlameelselt kui Jeesus Peetrust hoiatas. Siis oleme ka võimelised ütlema: „Ma palvetan su eest!“ Peame ütlema seda armastuses, mitte süüdistaval moel. Kanna kõik need inimesed Jumala trooni ette; palu ja seisa nende eest, et nad tuleks oma katsumustest läbi kindlama usuga. Jeesus ei pidanud Peetrusele loengut; Ta lihtsalt ütles: „Ma olen palunud su pärast.“
„Ma olen palunud sinu pärast.“ Kreeka keeles on see „sinu“ tegelikult mitmuses, mis tähendab „kõigi teie“ pärast. Seetõttu ei rääkinud Jeesus ainuüksi Peetrusele, aga kõigile oma jüngritele – ja kõigile meile ka täna. „Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad... Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle…Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest.“ (Johannese 17:9, 11, 15).
Ükskõik, millest sa ka läbi ei läheks, ükskõik, mis sind ka ees ei ootaks – kui su süda on täis armastust Jeesuse vastu, Ta palub su eest.
Jeesus nägi Peetruses mõlemat – nii head kui halba – ja otsustas: „See mees on väärt päästmist! Saatan tahab küll ta ise kätte saada, kuid ma tahan teda veelgi rohkem.“ Peetrus tõesti armastas Issandat ja Issand armastas ka Peetrust, kuigi teadis kõiki tema isikuomadusi. Jeesus ütles: „Ma olen palunud su pärast“, mitte et: „Ma saan paluma su pärast!“ Eeldavasti oli Jeesus veetnud mitmeid tunde Isa ees, rääkides Peetrusest. Sellest, kui väga Jeesus teda armastas, kui oluline ta oli jumalariigile ja kui väärtuslik ta oli sõbrana.
Issand, anna meile kõigile sellist armastust! Sest sel juhul, kui näeme kedagi kompromissidele minemas või otse hädade või hävingu suunas sööstmas, on meil piisavalt armastust, et hoiatada neid sama kindlameelselt kui Jeesus Peetrust hoiatas. Siis oleme ka võimelised ütlema: „Ma palvetan su eest!“ Peame ütlema seda armastuses, mitte süüdistaval moel. Kanna kõik need inimesed Jumala trooni ette; palu ja seisa nende eest, et nad tuleks oma katsumustest läbi kindlama usuga. Jeesus ei pidanud Peetrusele loengut; Ta lihtsalt ütles: „Ma olen palunud su pärast.“
„Ma olen palunud sinu pärast.“ Kreeka keeles on see „sinu“ tegelikult mitmuses, mis tähendab „kõigi teie“ pärast. Seetõttu ei rääkinud Jeesus ainuüksi Peetrusele, aga kõigile oma jüngritele – ja kõigile meile ka täna. „Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad... Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle…Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest.“ (Johannese 17:9, 11, 15).
Ükskõik, millest sa ka läbi ei läheks, ükskõik, mis sind ka ees ei ootaks – kui su süda on täis armastust Jeesuse vastu, Ta palub su eest.