NAUTIDES RAHU JA RÕÕMU ISSANDAS
„Nõnda ütleb Issand: Neetud on mees, kes loodab inimeste peale, kes peab liha oma käsivarreks ja kelle süda lahkub Issandast. Tema on otsekui kadakas nõmmel, mis ei näe head tulemas; ta asub kõrbe kivirägas, soolasel, elamiskõlbmatul maal. Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast.“ (Jeremija 17:5-8). Jeremija tutvustab siin kahte muutumatut vaimse elu seadust: üks viib elu ja lootuseni, teine aga surma ja lootusetuseni. See on ka põhjus, miks osad kristlased naudivad pidevat rõõmu ja rahu Issandas, samas kui teised kobavad keset meeleheidet ja lootusetust.
Kuidas aga teada, millal sa loodad enam inimeste kui Jumala peale? Sa toetud lihasele käsivarrele siis, kui varised kellegi petmise peale koost’ või lased kellegi teise tegudel mõjutada oma elu Jumalaga! Kui paned oma lootuse inimeste peale, võid juba ette kindel olla, et saad haiget, sest ühel või teisel hetkel veab keegi sind ikka elus alt, valmistades sulle suurt pettumust. „Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud - kes suudab seda mõista?“ (Jeremija 17:9). Enamus valust ja lootusetusest, mida koged, on tingitud sellest, et oled saanud petetud kellegi poolt, keda usaldasid. Mõni naine võib kurta: „Kui vaid mu mees muutuks, võiksin taas olla õnnelik! Ta on teinud mulle väga palju haiget, ignoreerides mind ja isegi mitte püüdes mind mõista. Ta tapab mu armastuse ta vastu.“
Kuid sinu probleem pole mitte su mehe, vaid Jumala oma. Jeremija ütleb, et sa oled otsekui kadakas kõrbes – nägemata seda, mis on hea ja pesitsedes paigas, mis kiviräbune ja elamiskõlbmatu. See tähendab seda, et oled läbilõigatud oma tõelisest õnne ja lootuse allikast. Oled eiranud Jumalat ega ammuta Tema elava vee allikatest. Oled muutunud otsekui kõhetunud ja surnud kõrbekadakaks, mis on viljatu ja aher!
Ära looda oma õnne ja lootuse osas mitte kellelegi ega millelegi muule kui vaid Jumalale. See, mida sina pead probleemi lahenduseks, võib teha asjad vaid hullemaks.
Kuidas aga teada, millal sa loodad enam inimeste kui Jumala peale? Sa toetud lihasele käsivarrele siis, kui varised kellegi petmise peale koost’ või lased kellegi teise tegudel mõjutada oma elu Jumalaga! Kui paned oma lootuse inimeste peale, võid juba ette kindel olla, et saad haiget, sest ühel või teisel hetkel veab keegi sind ikka elus alt, valmistades sulle suurt pettumust. „Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud - kes suudab seda mõista?“ (Jeremija 17:9). Enamus valust ja lootusetusest, mida koged, on tingitud sellest, et oled saanud petetud kellegi poolt, keda usaldasid. Mõni naine võib kurta: „Kui vaid mu mees muutuks, võiksin taas olla õnnelik! Ta on teinud mulle väga palju haiget, ignoreerides mind ja isegi mitte püüdes mind mõista. Ta tapab mu armastuse ta vastu.“
Kuid sinu probleem pole mitte su mehe, vaid Jumala oma. Jeremija ütleb, et sa oled otsekui kadakas kõrbes – nägemata seda, mis on hea ja pesitsedes paigas, mis kiviräbune ja elamiskõlbmatu. See tähendab seda, et oled läbilõigatud oma tõelisest õnne ja lootuse allikast. Oled eiranud Jumalat ega ammuta Tema elava vee allikatest. Oled muutunud otsekui kõhetunud ja surnud kõrbekadakaks, mis on viljatu ja aher!
Ära looda oma õnne ja lootuse osas mitte kellelegi ega millelegi muule kui vaid Jumalale. See, mida sina pead probleemi lahenduseks, võib teha asjad vaid hullemaks.